Õigusõpetuse arvestus (0)

Õigusõpetuse arvestus
1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine.
Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel.
Kohustuslikud tingimused: 
1. poolte andmed
2. sõlmimise aeg, tööle  asumise  aeg (kuupäev)
3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud  ajax (hooajatööd ja asendustöö))
4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus
5. Töötasu, palga maxmise kord
6. Töötegemise koht või piirkond
7. tööaja norm
8. puhkus
9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad
2. Tööettevõtulepingu  erisused  
Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise 
vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui 
töö on üle antud ja vastu võetud.
3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu
Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel nädala jooksul nendega tutvuda. Töötaja vb 
teha ettepanekuid eeskirjade muutmiseks, kuid tööandja ei pea seda arvestama(ei pea nendega 
nõustuma, juhul kui pole seadusega kooskõlas). See järel  saadetakse  eeskirjad töö 
inspektsiooni  kooskõlastamisele. 
Töökoha eeskirjad on kohustuslikud vähemal 5 töötaja puhul. 
Miinimum nõuded:
• Tööpäeva algus ja lõpp, puhkepausid
• Töötamine enne riigipühasid
• Palga maksmise aeg ja koht
• Tööalaste  korralduste  andmise aeg ja koht
• Töö kaitse ja  tuleohutuse  üldnõuded
• Pärast tööpäeva lõppu ja puhkepäevadel töökohas viibimise kord
• Töölt puudumisel  teatamise  kord
• Üldised käitumisreeglid töökohal
4.Töölepingu pooled ja nende kohustused töösuhetes.
Töötaja ja tööandja.
• Tööandja annab töö ja kindlustab töö tingimustega
• Töö eest tuleb anda kindlat tasu
• Töötaja allub tööandja  kontrollile , juhtimisele
• Töötajaks saab olla füüsiline isik ja vähemalt 18 aastat vana
• Presidendiks saab kandideerida 40 aastasena
• Kohtuniku vanim iga võib olla 67
• Turvatöötaja vanus peab jääma 20-65 aasta vahele
• 13-17 aastased noored on alaealised töötajad, kergema tööga ja õppimist ei 
tohi see segada
5. Töölähetus
Töölähetus on tööandja poolt töötaja lähetamine kindlaks määratud  ajavahemikus  
tööülesannete täitmisele väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise  asukohta . 
Seadusest tulenevalt võib töölähetus kesta kuni 30 järjestikust päeva, mida võib poolte 
kokkuleppel pikendada. On riigisisene  või välislähetus. Töölähetusse minek on töötaja 
kohustus. Lähetusse ei või saata rasedaid,kuni 3a last kasvatavaid ega alaealisi töötajaid. 
Kui lähetusse tuleb sõita kaugemale kui 50 km,on tööandjal kohustuslik maksta töötajale 
lähetuse päevaraha (min 50.- ; välislähetuse korral 500.-), majutusraha ja sõiduraha.
6. Töölepingu peatamine
Leping peatub mõneks ajaks, ilma tähtajata. Sellel ajal ei pea töötaja tegema tööd ja tööandja 
ei pea talle tööd pakkuma. 
Töölepingu võib peatada: 1)poolte kokkulepe – palgata puhkuse kasutamine 2) puhkuse ajaks 
– iga aastane korraline puhkus(28 päeva) 3) ajutine töövõimetus – lühiajaline haigestumine 4) 
osalemine seaduslikus streigis 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise aeg 6) aeg, millal 
töötaja on arestis(väärtegude eest, max 30 päeva) või  vahi  all(kui oled süüdistatav 
kriminaalkuriteos) 7) kui töötaja on töölt kõrvaldatud distsiplinaarasja  menetlemise  asjus 
7. Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi.
Tööandja otsustada, kas anda või mitte
Katse hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad
Katseaega  pole alaealistel ja invaliididel
Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda
Katseajal õigus töötaja ametist vabastada.
TLS`i järgi on katseaeg  max 4 kuud, ATS`i järgi max 6 kuud.
Ametnikel lõpeb katseaeg vestlusega ametniku ja tema ülemuse vahel. Vaja kirjalikult 
vormistada  ja vastused kanda atesteerimislehele.
8. Töölepingu lõppemise alused, lõpetamise vormistamine, töösuhte lõpetamise kord.
Kõigepealt tuleb kirjalikult ette  teatada . 
Tööleping lõpetatakse tööl oleku viimasel päeval ( tuleb maksta lõpparve ja anda kätte 
tööraamat.)
Tähtajaline leping : 
kui töötaja tahab lahkuda, siis  teatab  tema ette 5 kalendripäeva, kui on leping sõlmitud 
tähtajaga kuni 1 aasta. 14 kalendri päeva teatab töötaja ette siis, kui on leping üle ühe aasta 
pikk. 
Töölepingu lõpetamine :
1) poolte kokkuleppel
2) töötaja  algatusel
3) tähtaja möödumisel
4) tööandja algatusel
• asutuse likvideerimine
• pankroti väljakuulutamine
•  Koondamine  
• Töötaja mittevastavus oma töökohal
• Katseaja ebarahuldavad tulemused
• Töötaja töökohustuste  rikkumine
• Töötaja suhtes usaluduse kaotamine
• Vääritu tegu ( alaealistega töötavad inimesed)
• Pikaajaline töövõimetus
• Põhikohaga töötaja naasmisel
• Korruptiivse teo puhul.
            5)Kolmandate isikute algatusel (lapsevanemad, tööinspektor)
            6)Pooltest sõltumatutel asjaoludel (surm)
Kui tööandja viivitab tööraamatu või lõpparve kätteandmisega, siis tuleb maksta iga viivitatud 
päeva eest keskmist päeva tasu. Tööraamatu puhul on see aeg määramata, lõpparve puhul 1 
kuu. 
9. Koondamine- töölepingu lõpetamise ühe  alusena
võetakse ette siis, kui töötajale pole enam tööd pakkuda, töömaht väheneb
koondamisest etteteatamine sõltub: kui töötaja on töötanud asutuses kuni 5 aastat, siis tuleb 
ette teatada vähemalt 2 kuud, 5-10 aastat = 3 kuud, üle 10 aasta = 4 kuud, koondamishüvitis 
on kuni 5 aastat = 2 kuu keskmine palk, 5-10 aastat = 3 kuu keskmine palk, üle 10 aasta = 4 
kuu keskmine palk; koondada ei tohi rasedaid ega kuni 3 aastaste  laste vanemaid ( isegi kui 
nad ise nõus on )
10. Tööalaste vaidluste lahendamise kord
1) võimalus on kaebus esitada kas töövaidluskomisjoni või kohtusse
Töölepingu puhul vaidluse esitamise aeg on 1 kuu
Muu vaidluse puhul on aega 4 kuud.
11. Avalikud teenistujad. Ametniku teenistusse võtmine.
Avalik  teenistus  on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses.
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused:
1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks 
vähemalt 21.
2)vähemalt  keskharidus
3)Eesti vabariigi kodanik peab olema
4)teovõimeline
5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel
Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. 
Käskkirjas järgmised punktid:
1)missugusest kuupäevast missugune  ametnik   millisele  ametikohale
2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega
3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel)
4)avaliku teenistuse staaž – ametnikuna töötamise aeg kokku
12. Ametnike  atesteerimine , selle eesmärk, kord, tulemused.
Atesteerimine ehk ametlik hindamine, toimub perioodide kaupaja algab see ametisse 
nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja 
peale seda algab uuesti 3 aastane periood. Asutuses on moodustatud atesteerimise 
komisjonid (seal toimub see iga kolme aasta lõpus) ning otsustatakse seal:
1)loetakse ta atesteerituks
2)mitte lugeda ta atesteerituks – kas  lahkub  töölt või läheb  madalamasse  gruppi
3)lükatakse aasta võrra atesteerimist edasi
4)edutatakse
Kordusatesteerimine
Seda on võimalik nõuda ametnikul, siis moodustatakse uus  komisjon .
13. Ametnike  reservi   arvamine
Need ametnikud, kes on vabastatud teenistusest(ntx  koondamise  või asutuse  likvideerimise  
tõttu), siis neil inimestel on võimalik end lasta nimetada reservi(seda ainult võimalusel, kui ta 
ise kuskil mujal ei tööta). Reservis saab olla max 6 kuud. Kui ta on reservis, siis on ta 
kohustatud end arvele võtma kohalikus tööturuametis, saab sealt ameti kaudu töötu abiraha  ja 
talle võidakse sealt kaudu pakkuda täiend- või ümberõpet. 6 kuud reservis olemise aeg läheb 
arvesse tööstaažina. 
14. Töötaja üldine riiklik norm. Lühendatud tööaeg, osaline tööaeg.
Üldine riiklik tööaja norm on 8 tundi päevas ja nädalas 40 tundi. 
Lühendatud tööaeg – töötamine alla üldise riikliku tööaja normi(13-14 aastased – 4 tundi 
päevas; 15 aastased 6 tundi; 16-17 aastased – 7 tundi); lühendatud tööaeg on ka 
allmaatöötajatel, tervist kahjustavatel töötajatel ja eriiseloomuga(lennundustöötajad, tuukrid, 
ntx anestesioloogid) tööde tegijatel-neil 7 h töötamist. Kohtuarstidel on tööpäeva pikkus 6 
tundi. Pedagoogid , õpetajad noorte- ja lastejuhendajad 7 tundi tööpäev pikk. 
Osaline tööaeg –töötamine vähem kui kokkulepitud normis. 
15. Ületunnitöö. Töötamine õhtusel ja öisel ajal.
Ületunnitöö – töötamine üle kokkuleitud normi. See on keelatud: 1)alaealistel 2) rasedatele  
3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda  tohivad  teha enda nõusolekul: 1)isikud 
kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 3)isikut kes hooldab 
täielikult töövõimetut isikut. Nõusolek on soovitatav  fikseerida  kirjalikult. 
Õhtusel ajal töötamine – tööaeg on 18.00 – 22.00
Öisel ajal töötamine ehk öötöö – tööaeg on 22.00 – 06.00  See on keelatud: 1)alaealistel 
2)rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda tohivad teha enda 
nõusolekul: 1)isikud kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 
3)isikut kes hooldab täielikult töövõimetut isikut. Nõusolek on soovitatav fikseerida 
kirjalikult. 
16. Puhkeajad, liigid, lühike ülevaade.
Puhkeaeg – tööpäeva  jaotab  kaheks 1 puhkeaeg, mida üldiselt nimetatakse lõunavaheaeg, seda 
on õigus võtta siis kui on töötatud 4 tundi. Lõunavaheaja kestus on 30 minutit kuni 1 tund. 
Lõunavaheaeg on töötaja isiklik aeg ja ta võib teha selle  ajaga , mida ta ise soovib. Lühikesed 
puhkepausid, need lähevad tööaja sisse. Otsustab tööandja, kas neid üldse anda ja kui pikaks 
ajaks anda. 
Igapäevane puhkeaeg e tööpäevade vaheline puhkeaeg. See aeg peab pikk olema 
täiskasvanutel vähemalt 11 tundi, alaealistel max 18 tundi. 
Nädalavahetused – nädala jooksul tuleb inimesele vähemalt anda 2 vaba päeva. 
Puhkepäevadel töötamise keeld. See on keelatud: 1)alaealistel 2)rasedatele 3)isikutele, kellele 
see on arsti otsusega keelatud.
17. Puhkuse andmise põhimõtted.
Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted: 
1) Puhkust antakse tööaasta eest, tööaasta algab tööle asumise päevast; tööaasta hulka 
arvatakse ajutise töövõimekuse periood, tööaasta sees on ka puhkus, tööaasta sisse 
arvestatakse ka aeg, millal töötaja võtab osa streigist
2) Puhkust antakse kalendripäevades, v.a. riigipühad
3) Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik, puhkust saab ära kasutada 4 viimase 
tööaasta eest. 
4) Puhkus antakse üldjuhul katkestamatult, ühe osa  pikkuseks  peab vähemalt olema 14 
kalendripäeva; 
5) Puhkuse kasutamise aja määrab üldjuhul ära tööandja. Tööandja on kohustatud 
koostama  puhkuste graafiku ja see tuleb koostada jaanuari kuu jooksul. Kui seda pole 
tehtud jaanuarikuu lõpuks, siis vb töötaja minna puhkusele millal iganes 2 nädalase 
etteteatamisega. 
6) Puhkuse  graafikus  peab olema kirjas töötajate nimed, puhkuse periood ja puhkuse 
päevade arv
18. Puhkuste liigitus
Puhkused : 1) Tööpuhkused – töötatud aasta eest (põhipuhkus ja lisapuhkus)   2) 
vanemapuhkused – saavad ja kasutavad vanemad laste sünni puhul 3) palgata puhkused – 
võetakse töötaja poolt enda poolt, tema vajadustest ja soovidest olenevalt. 
19. Distsiplinaarsüütegude liigid. Nende sisu. Karistuse liigid.
Distsiplinaarsüütegusid on 3:
 töötaja poolne kohustuste süüline rikkumine, sinna hulka kuulub ka joobes olek töö 
juures
 Usalduse kaotamine(kui töötaja põhjustab puudujäägi või vara riknemise, hävimine 
või ta seab ohtu vara hävimise)
 Vääritu tegu – avalikus teenistuses ametnikel, kehtib ka õpetajate, kasvatajate ja 
pedagoogide kohta
Karistused:
 Noomitus
  Rahatrahv (max 10 päevapalka)
 Töölt kõrvaldamine(max kümme järjestikulist tööpäeva ilma palgata)
 Töö suhte lõpetamine
 
20. Distsiplinaarkaristuste määramise tähtajad. Määramise kord ja eesmärk.
Karistuste määramise tähtajad:
 Süüteo toime panemise päevast 6 kuu jooksul peab olema  karistus  kohandatud, kui 
tähtaeg läheb üle, siis enam töötajat  karistada  ei saa. Menetlemise aeg on 1 kuu ja seda 
menetleb vahetu ülemus.  Inventuur , revissioon – selle puhul peab karistus olema 
menetletud ja karistatud 1 aasta jooksul
Karistuste määramise kord:
 On vaja võtta  seletused  süüdlastelt, kirjalikus vormis,  kusjuures  süüdlasel on õigus 
ütluste andmisest keeldumist.
 Tuleb võtta seletused tunnistajatelt, kes midagi sellest konkreetsest süülisest 
tegevusest teavad, on kohustatud ütlusi andma v.a. siis kui on tegemist lähedaste 
sugulastega  või abikaasa või abikaasa sugulased. 
 Koguda  dokumentaalseid tõendeid(ärakirjad, väljavõtted jne)
 Tööandja valib karistuse 4 eeltoodud  variandi  põhjal ja seda valitakse süüteo, selle 
raskuse ja konkreetse isiku järgi.
 Iga sööteo eest võib määrata ainult ühe karistuse
21. Distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine.
On vaja koostada käskkiri või korraldus ja selle koostab ülemus, vahetu ülemus ja selles 
käskkirjas peavad olema fikseeritud järgmised punktid:
 Karistatava nimi
 Süüteo toimepanemise aeg
 Süüteo asjaolud
 Valitud karistus
 Dokumendi koostamise kuupäev
 Dokumendi  koostaja (ehk karistuse määraja) nimi ja  allkiri
Töötaja peab andma kuupäeva  tutvumise  kohta ja allkirja. Kui töötaja ei nõustu allkirja andma 
ja dokumendi läbi lugemisest, siis tuleb kutsuda 2 tunnistajat ning lugeda nende juuresolekul 
käskkiri ette, panna alla  seletav  olukorra kirjeldus ning sel juhul jõustub käskkiri. 
Valitud karistusi ei fikseerita v.a. avaliku teenistuse töötajatel. 
22.Distsiplinaarkaristuste täideviimine. Karistuste kustumine ja kustutamine.
On vaja koostada käskkiri või korraldus ja selle koostab ülemus, vahetu ülemus ja selles 
käskkirjas peavad olema fikseeritud järgmised punktid:
 Karistatava nimi
 Süüteo toimepanemise aeg
 Süüteo asjaolud
 Valitud karistus
 Dokumendi koostamise kuupäev
 Dokumendi koostaja(ehk karistuse määraja) nimi ja allkiri
Töötaja peab andma kuupäeva tutvumise kohta ja allkirja. Kui töötaja ei nõustu allkirja andma 
ja dokumendi läbi lugemisest, siis tuleb kutsuda 2 tunnistajat ning lugeda nende juuresolekul 
käskkiri ette, panna alla seletav olukorra kirjeldus ning sel juhul jõustub käskkiri. 
Valitud karistusi ei fikseerita v.a. avaliku teenistuse töötajatel. 
Karistuste täide  viimine :
 Noomitus – peab olema ka käskkirjas kirjas, ühekordne toiming.
 Rahatrahv – max 10 keskmist päeva palka – ühes kalendri aastat ei tohi olla seda 
rohkem kui 20 päevapalka. Trahvirahasid tööandja endale ei saa, need lähevad riigi 
tuludesse; töötajale peab alles jääma 50% väljamakstavast palgast või peab töötajale 
kätte jääma vähemalt 80 % kehtivast miinimum palgast.  Trahvi  kinni pidamist tuleb 
alustada hiljemalt teisest palgast ja see tohib olla järjest ainult 3 kuud. Kui  vahepeal  
katkeb trahvi  kinnipidamine , siis enam trahvi kinni pidada ei saa. 
 Töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega ja max seda ühel korral 10 tööpäeva. 
Praktikas puuduvad andmed, et seda üldse oleks rakendatud. Ühes aastas ei tohi seda 
mitte rohkem kui 3 korda. Seda ei tohi  kohaldada  rasedatele, siis nendele, kes 
kasvatavad kuni 3 aastaseid lapsi, kes kasvatavad laps-invaliidi, kes on laps invaliidi 
eestkostja , ei tohi kasutada seda tööseisaku ajal ning osalise  tööaja puhul.
 Töö lepingu lõpetamine – see tuleb töö  lepingusse  kanda sisse
Karistuste vaidlustamine: vaidlustada on õigus tööinspektsioonis, maakohtus ja halduskohtus. 
Karistuste kustumine ja kustutamine: distsiplinaarkaristus kehtib ühe aasta ja siis aasta 
möödudes  kustub ta ise-enesest automaatselt, dokumenti vormistama ei pea. Kui on mitu 
karistust antud aasta jooksul, siis  kustuvad need karistused ära aasta möödudes viimase 
karistuse järgi. Kustutada  karistus ennetähtaegselt saab tööandja. Vahetu ülemus annab välja 
uue käskkirja distsiplinaarkaristuse kustutamiseks.
23. abielu sõlmimise kord, vanus, takistused
Saab sõlmida vaid mehe ja naise vahel. Abielu sõlmimise  kohtadeks  on perekonnaseisu amet 
ja  kirik . Kirikus saab abielluda  alates 2000-st aastast. Peale avalduse  esitamist  peab mööduma 
1 kuu enne abiellumist. Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks 
vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu 
on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu 
tunnistus . 
Takistavad tegurid:
 Samasoolised ei saa abielluda
 Ei saa abielluda see, kes juba on abielus
 Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda
 Ühte  perre  lapsendatud lapsed ei saa abielluda
 Ei tohi  lapsendaja  abielluda lapsendatuga
 Teovõimetud inimesed
24. abieluvaraleping , sisu ja sõlmimine
Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne 
abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja:
 Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks
 Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks
 Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada
 Ülalpidamiskohustus
Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab 
halvasti kasutama
25. abikaasade  ühis- ja lahusvara . Selle kasutamine ja jagamine
Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on 
*enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara 
*abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud  tarbeesemed
Ühisvara kasutamine – seda kasutatakse ja käsutatakse koos teineteise teadmisel 
kokkuleppeliselt.
Vallasasjad, mis on kuskil registrites, ei tohi midagi teha ilma abikaasaga kooskõlastamata.
Ühisvara jagamine
Jagatakse kokkuleppel, vb jagada abielu ajal või pärast lahutust või kunagi hiljem. Ühisvara 
jagatakse võrdselt pooleks. Mõningatel juhtudel vb kõrvale kalduda ühisvara jagamise 
võrdsuse printsiibil: 1) kui arvestatakse laste või abikaasa huve 2) kui 1 abikaasadest ei ole 
osalenud ühisvara  saamises  3) ühisvara on saadud teise abikaasa lahusvara arvelt 4) lahusvara 
väärtus on abielu ajal oluliselt suurenenud mõlema abikaasa panustamise poolt.
26. Abielu lõppemise alused ja lahutamine
Abielu lõppemine – abielu lõppeb surmaga või lahutusega. Lahutada saab 
perekonnaseisuametis ja kohtus. Kui puuduvad vaidlused võib abielu lahutada  perekonnaseisu  
ametis, kui on vaidlused, siis tuleb pöörduda kohtu poole sellele, kel on vaidlus. Vaidlused: 
laste üle, abielu üle, vara üle ja ülalpidamiskohustuste üle.
Lahutada ei saa mitte ennem kui 1 kuu peale avalduse esitamist ja mitte kauem kui 3 kuud. 
Tuleb teha ühine avaldus. Abikaasad on lahutatud, kui kohtuotsus on jõustunud. 
27. Ülalpidamisekohustused peres – vanemad peavad ülal  pidama  alaealisi, täisealisi 
töövõimetuid lapsi või kui laps õpib  keskastme  või kutseõppeasutuses. 
28.Vanemate õigused ja kohustused laste kasvatamisel. Lapse äravõtmine, vanema õiguste 
äravõtmine, elatisrahade mõistmine. 
Vanematel mõlemal on võrdsed õigused ja kohustused. Tehakse vahet lapse äravõtmisel 
vanemalt –tehakse seda siis, kui on ohtlik teda jätta vanemate juurde. Vanema(vanemlike) 
õiguste äravõtmine – võetakse ära siis, kui vanem või vanemad kuritarvitavad alkohoolseid 
jooke  või narkootikume ning selle tagajärjel nad ei suuda enam lapsi kasvatada,  hooldada  ja 
ülal pidada 2) laste julm kohtlemine 3)vanem osutab oma lapsele halba eeskuju ntx sellega, et 
vanem sunnib oma last kerjama või varastama või prostituudiks 4)kui kuritarvitab vanema 
õigusi. 5) lapsevanem ei ole osalenud oma lapse kasvatamises 1 aasta jooksul, kui laps on 
paigutatud lastekodusse. 
Kui olukord normaliseerub, siis vanema õigused taastatakse.
Elatisraha  lapsele( alimendid )
Selle väljamõistmine toimub kohtu kaudu ja ka alles siis kui inimesed vabatahtlikult ei jõua 
ise kokkuleppele. Elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimum 
palgast.
29. Lapsendamine  - Lapsendamise tagajärjel tekivad võõraste isikute vahel lapse ja vanemate 
isiklikud suhted, see toimub kohtu kaudu. Lapsendamine on tähtajatu ning tingimusteta. 
Lapsendada saab üksnes alaealist isikut. Lapsendajaks saab olla vähemalt 25 aasta vanune 
isik, kes on võimeline last kasvatama ja ülal pidama. Seadus ei nimeta, mis on selle 
lapsendaja vanuse ülemiseks  piiriks . Soovitatav  vanusevahe  lapse ja lapsendaja vahel on 15-
40 aastat, eriti soovitatavaks sobib 25-40 aastat. Sots  osakond teeb head tööd ja esitab kohtule 
järgmised andmed: 1) lapse vanemate kirjalik nõusolek, et nende laps lapsendatakse( seda 
pole vaja siis kui vanemlikud õigused on ära võetud); vanemad võivad loobuda  oma antud 
nõusolekust, kuni kohtu otsuseni. 2) vaja esitada kohtule lapse tervise ja arengu kohta. 
3)lapsendaja kohta andmed - tervis ja varaline seis 4)ka lapse nõusolek(alates 10 aastaselt), 
lapse käest ei küsita nõusolekut siis, kui laps on elanud selles peres pikemat aega ning ta ei 
teagi, et teda tahetakse lapsendada, ei teagi, et see pole tema õige perekond. Ja siis läheb alles 
kohtusse ning kohtuistung on kinnine . Kõik isikud on kohustatud hoidma saladust. 
Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja  perekonnanime  ja seda peab nõudma juba 
avalduses, kuna see peab kajastuma kohtuotsuses. Selle tulemusel antakse välja uus 
sünnitunnistus.
30. Eestkoste  seatakse  laste üle, kui lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kui on 
ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse 
kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma 
nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste 
asutusele kas eestkostetava vara on ikke  säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja 
eestkostetava vahelised  tehingud  on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale 
vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, 
kui laps lapsendatakse.
Hooldus  seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist.  Hooldaja  
määratakse  eeskoste  asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle 
hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus 
hooldamise järgi.
31.Isikunime andmine lapsele: Nime tuleb valida: igal ühel on meil oma  isikunimi  (ees- ja 
perekonnanimi ); kirjapilt peab vastama Eesti õigekirjutuse reeglitele.  Eesnimi  võib koosneda 
max 3 eraldiseisvat nime või kahekordne sidekriipsuga eraldatud nimi, nimi ei tohi olla pikem 
kui 30 tähekohta. Ei tohi anda nime, mis sisaldab numbreid. Ei tohi koosneda mittesõnalistest 
tähistest. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommete ja tavadega. Eesnimi ei tohi olla liiga 
tavatu. Ei tohi olla nimed vastassoo järgi. Ei tohi anda üldtuntud isiku nime. Isikunimedes 
võib kasutada lisaks tähtedele sidekriips, ülakoma, punkti, tühikut ja sulud. Kui laps sünnib 
surnult, siis on kohustuslik panna ainult perekonna nimi aga eesnimi kohustuslik pole. 
32. Peretoetuste liigid ja maksmise kord: Igakuiselt makstavad peretoetused: 
*lapsetoetus( esimese ja teise lapse kohta topelt lapsetoetuse määras, alates kolmandast 
kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) 
* ajateenija  lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 
(kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad 
peretoetused: *sünnitoetus – 5000 *lapsendamistoetus – 5000 *elluastumistoetus – 40kordne 
lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust – 3kordne lapsetoetus. 
33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus.
Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja – isik, kelle 
surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. 
Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu 
võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja –kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised 
kui ka juriidilised isikud.
Pärimiskõlbmatus – tunnistatakse pärimiskõlbmatuks siis, kui ta on toime  pannud raske 
isikuvastase kuriteo pärandaja vastu ehk kui ta on tapnud  selle isiku ära, kelle vara ta päriks. 
Pärimiskõlbmatuks  tunnistatud  isikut vaadeldakse kui  surnut  isikut. 
34. Seadusejärgsed pärijad ja nende osa pärandist. I järjekord- lapsed(saavad võrdse mõttelise 
osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- 
vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad 
ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa. 
35. Testament , liigid ja sisu
Kodused: 
 Tunnistajate juuresolekul allakirjastatud – testaator kirjutab testamendi teksti ise 
valmis ja võtab tunnistajad juurde(min 2 inimest), kes kinnitavad testaatori 
teovõimelisust. Sisuga tunnistajad ei pea  tutvuma . Testaatori allkirjale lisatakse 
kuupäev, sest testament kehtib 6 kuud, tunnistajate nimed ja elukohad. 
 Omakäeliselt  vormistatud  – ise kirjutab, tunnistajaid pole. Peab olema kuupäev, kehtib 
6 kuud. Ei tohi olla mahatõmbamisi, sodimisi, ülekirjutamisi. Probleem võib tekkida 
selle tõlgendamisega ning selle ülesleidmisega. 
Notariaalsed:
 Notari tõestatud – notari büroos. Testaator räägib seal oma soovid, notar  koostab 
testamendi ja selgitab välja testaatori teo- ja otsustusvõimelisuse. Kohustus ka ette 
lugeda ja selgitada(kontrollida). Notari võib kutsuda ka koju. Füüsilise puudega 
inimesel on aseallakirjutaja. Vajalik 2 tunnistaja juureolu, keda pole  testamendis  
märgitud. Tehakse 2 eksemplari. 
 Notari juurde hoiule  viidud  – testaator on ise kirjutanud või lasknud kirjutada a viib 
hoiule. Viiakse ümbriku sees ja testamendi sisuga notar ei tutvu. Ümbriku peale 
kirjutab notar andmed. Järgmisel päeval peab notar teavitama pärimisregistrit 
testamendist. 
36. Korraldused  testamendis:
Annak  – saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei 
ole pärija. 
Sihtkäsud – pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud.
Sihtmäärang – mingile osale varast määratakse sihtotstarve
Testamendi täitja – on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused 
saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja).
37. Sundosa , eelpärand
Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja 
vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa 
suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena. 
Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel 
jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine.
38. Inventuuri vajadus pärimises
Pärandi inventuur on nimekirja koostamine pärandvara kohta. Saadakse teada, millised asjad 
kuuluvad pärandvarasse ja millised on kohustused(võlad). Notar nimetab isiku, kes on 
kohustatud inventuuri läbi  viimiseks  ja annab tõendi, et sellel isikul on õigus pääseda 
pärandaja andmete ligi ntx pangas. Inventuuri tegemiseks on tähtaeg kuu ja selle tegemisega 
seotud kulutused kaetakse pärandavara arvelt. Kui on inventuur tehtud, siis see pärija vastutab 
võlgade eest ainult pärandvara arvelt. Kui inventuuri tehtud pole, siis vastutab pärija kogu 
võlakoorma eest. 
39. Pärimisleping
Pärimisleping – vähemalt 2 poolne leping. Võib sõlmida 10 aasta peale. 2 poolt on pärija ja 
pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina 
pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija  kohustuseks  on ntx selle vara 
hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. 
Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi 
muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik.
40. I astme kohtud, osakonnad:
I astme kohtuteks on maakohtud  ja  halduskohtud . Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, 
Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: 
Tartu ja Tallinn.
1.  Kinnistusosakond  – seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides 
kinnisasjades ja ka abieluvara  registrit . 
2. Registriosakond e äriregister – seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja 
sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 
3. Kriminaalhooldusosakond – seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende 
kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on: 
1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus 
tingimisi  3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd
41. II astme kohtud on ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga 
jõhvis. 
Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna 
kohtusse, teda nim apellant. Ringkonnakohtus arutatakse su kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, 
haldus- ja kriminaalkolleegium. 
42. III astme kohus on riigikohus  – asub Tartus. 
Tegutseb 19 riigikohtunikku. 
Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus – madalama astme kohtu  lahendite  uuesti 
läbivaatamine, kaebuse  esitaja  on kassaator 2)teistmis-menetlus – jõustunud kohtuotsuste 
uuesti läbi vaatamine  mingite  uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine – kui on 
ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve – moodustatud eraldi 
kolleegium . Siia kuuluvad kõik valimisalased vaidlused. 
43. Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Rahvakohtunik . 
Kohtunikuks nimetamine: on EV kodanik, valdab  eesti keelt, omab kõrgemat  juriidilist  
haridust, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke 
omadusi. Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. 
Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku  kanditaat . See aeg pead 
töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga. 
Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut;  teostab  seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule 
ettepaneku riigikohtuniku  esitamiseks ; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. 
Kohtuniku kohustused:
1) üldkohutused – kohtunik  peab korrektselt vastavalt seadusele  kohut  mõistma. 
2)  Vaikimiskohustus  – kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda
3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus
4) Juhendamiskohustus – praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine
5) Enesetäiendamise kohustus – koolitada  ennast regulaarselt
Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. 
Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, 
kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud  antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, 
teovõimeline,  sobivate  kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud 
süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises 
valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku konkursi alusel ning kohtu komisjon otsustab selle, 
keda valitakse. Rahvakohtunikuks saab olla 2 korda 4 aastat.  Haridus  määrav pole. 
Rahvakohtunikud on kohtus ainult õigusemõistmise ajal ja neile makstakse palka iga 
õigusemõistmise päeva eest. 
44. Kriminaalhooldus, selle eesmärk ja  teostamine
Peamine eesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades alternatiive vangistusele. 
Selline eesmärgi  seadmine  tugineb  eeldusel , et kuriteo sooritanud isiku võib vabadusse  jätta, 
kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. 
Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest – järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise 
soodustamisest. 
45. Menetlejad ja  menetlusosalised  kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused.
Menetlejad: kohus, prokuratuur ja  politseiprefektuur . Menetlusosalised: 
kahtlustatav /süüdistatav/kohtualune, nende  kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: 
*teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi 
menetleja  suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on 
ilmuda  sinna kohale kuhu kutsuti. 
46. Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses. 
Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis – 
karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku süü 4)kurjategija isik, isiku 
andmed – kas teda on varem karistatud, missugused iseloomustused on tema kohta töökohalt 
või koolist, kas ta on viibinud hullumajas ning nõutakse ka sissetuleku andmed. 
Tõendamine toimub läbi toimikute:
 Ülekuulamised
 Vastastamised – kahe isiku ühe aegne üle  kuulamine , ainult siis kui nende ütluses 
erinevused
 Läbiotsimised
 Sündmuskoha  vaatlus
 Uurimiseksperiment
 Ekspertiisid – kohtumeditsiiniline ehk kohtuarstlik ekspertiis, kohtu psühhiaatriline 
ekspertiis, daktüloskoopia ekspertiis, kohtu ballistika ekspertiis, käekirja ekspertiis, 
ära tundmise ekspertiis, kuriteo  matkimine . 
47. Tõkendid – 1)allkiri elukohast mittelahkumise kohta 2)vahistamine või vahi alla võtmine 
ja vahi all pidamine – vahistada vb 6 kuud. Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo 
raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu 
vabaks laskmist – asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. 
Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on 
jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale  hoidnud . Sellisel juhul läheb 
kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. 
Lihtmenetlused:
Lühimenetlus – kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata 
eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei 
kasutata. * Kokkuleppemenetlus - süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse 
kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne 
kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud 
selged, edasi kaevata ei saa, kohtuniku ainuisikuline otsus, ilma istungita. *Kiirmenetlus- 
saadetakse kohtusse 48 h jooksul kahtlustatava kinnipidamisest, alates teise astme kuriteost. 
48. Kohtuliku  arutamise  üldtingimused,  kohtuistungi  kord ja osad. 
Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohal peab olema kohtualune, muidu lükatakse edasi. Kui on 
andmed, et ta on lahkunud riigist sihilikult eemale hoidumisega kohtust, siis lahendatakse asja 
ilma kohtualuseta. Kui kannatanu ei ilmu kohtusse, siis arutatakse asja kohtus, kas lükatakse 
edasi või mitte. Sama lugu tsiviilkostjaga. 
Kohtuistungi kord: kui  kohtunikud  sisenevad või väljuvad saalist, siis kõik saalis viibivad 
isikud tõusevad püsti. Enamus kohtuistungid on lahtised , kuid alla 14 aastaseid isikuid saali 
ilma põhjuseta ei lubata. Kohtusse ei tohi ilmuda relvaga. Kohtunikul on õigus piirata saalis 
viibivate isikute hulka, visata  iga korrarikkuja saalist välja, k.a. kohtualune ja keelata 
kohtusaalis fotografeerimine ja  filmimine . 
Kohtuistungi osad: 
1)  Ettevalmistav  ehk rakendav osa – kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi 
tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk, seejärel tehakse selgeks 
kannatanutele ja tunnistajatele nende õigused ja kohustused. Tunnistajaid hoiatatakse 
vastutusest valede ütluste esitamise eest. Seejärel tunnistajad kõik eemaldatakse 
kohtusaalist ja alustatakse kohtuistungit. Tunnistajad kutsutakse hiljem kohtusaali 
ükshaaval ning kuulatakse üle.
2) Kohtulik  uurimine  ning see algab süüdistusakti ettelugemisega, et keda täpselt milles 
süüdistatakse
3) Kohtualuse ülekuulamine ning küsitakse, kas ta  tunnistab  end süüdi või mitte.
4) Tunnistajate ükshaaval sissekutsumine ja ülekuulamine
5) Kohtulik vaidlus, sellest võtavad osa prokurör(süüdistuskõne), kannatanu ja 
tsiviilkostja ning seejärel sõna advokaadile(kaitsekõne) ja kohtualuse viimane sõna. 
Seejärel kuulutab kohus  vaheaja  ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. 
Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse 
vormistab ja kirja paneb. Siis loetakse kohtusaalis otsus ette. 3 osa: 1) sissejuhatav  osa 
2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa – loetakse ette karistus ja edasi 
kaebamise kord.
49. Väärteo menetlus ja selle liigid. 
Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus.
Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna 
inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet.
Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta 
süüdlane. 
Kohtulike menetluse käigus arutab asja  maakohus  sel juhul kui on tegemist vara 
konfiskeerimise või arestimisega või isiku arestimisega. Ülejäänutel kordadel toimub 
kohtuväline menetlus.
Kohtuväline menetlus:
1) Hoiatamismenetlus – vähetähtsa väärteo puhul, karistuseks rahatrahv 25 kui 200 EEK 
või tehakse  hoiatus ( suuline  või kirjalik). 
2) Kiirmenetlus – karistuseks on ette nähtud kuni 100 trahviühikut. 
3) Üldmenetlus – 1)inimene pole asjaga kohe nõus, politsei uurib max 15 päeva, 
koostatakse väärteo  protokoll , siis saan tutvuda sellega 15 päeva ning saan esitada 
vastulause ning lõpetuseks tuleb anda allkiri ja trahv ära tasuda.
50. Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused. Hagi  esitamine kohtusse. 
Tsiviilasjade kohtulik  arutamine . 
Tsiviilkohtumenetluses  on osalisteks  hageja (hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vasti on 
haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi  kohtulahend  võib 
puudutada).