Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M
Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M
Heli Sarrapik Martna Põhikool 7. klass Võõrliigid Eestis ja tagajärjed looduslikule mitmekesisusele Kodurotid 1. Liiginimetus eesti ja ladina keeles. Liiginimetus eesti keeles: Kodurott Liiginimetus ladina keeles: Rattus rattus L. 2. Kuidas sattus Eesti loodusesse? Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Vahemeremaadele jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemeremaadel elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on kodurott seotud laevandusega, sest levis eeskätt laevade abil. Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil. 3. Liigikirjeldus. Koduroti tüvepikkus on 15–25 cm ja kaal 190–250 g.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.NUTT NING SELLE PÕHJUSED..........................................................................................4 2.RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM.................................................................................... 5 3.RAPUTAMISE TAGAJÄRJED..............................................................................................6 4.DIAGNOOSIMINE................................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE..............................................................................................................
Jüri Gümnaasium 9.reaal Martha Rattus LIITIUM ÜLDINFO Leelismetall Järjekorranumber 3 Kuulub I rühma ja II perioodi O.a. Kõikides ühendites I OMADUSED Hõbevalge Suhteliselt pehme Kõige väiksema tihedusega metall Väga aktiivne OMADUSED Sulamistemperatuur 180 kraadi Keemistemperatuur 1347 kraadi Kaks isotoopi Tõrjub veest vesiniku välja AVASTAMINE 1700 Avastati esimene mineral 1817 Tehti teaduslikult kindlaks Johann Arfedson KUIDAS SAADA? Looduses vabalt ei leidu Mineraalidest ja meresooladest KASUTAMINE Patareides Soojusülekandeaparaatides Meeleoluhäirete (bipolaarse häire) raviks MUUD HUVITAVAT Nimi tuleb kreeka keelsest sõnast Lithos Liitiumsoolade põletamisel muutub leek punaseks KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium http://www.chemicalelements.com/e lements/li.html AITÄH!
Helle Merisalu 3/28/1982 n kõrgem 8/17/2003 Märt Must 9/29/1966 m kesk 1/20/1996 Holger Piik 9/2/1953 m kesk 2/16/2003 Lembit Võll 4/4/1964 m põhi 7/12/2004 Aina Asi 6/15/1973 n kesk 5/28/2003 Miina Männik 10/24/1972 n kõrgem 7/21/2004 Jaan Rattus 11/25/1976 m kesk 4/13/2001 Kullo Rattus 9/15/1972 m kesk-eri 2/1/2012 Vaido Ruut 3/29/1965 m põhi 10/25/2011 Maarja Kallis 5/22/1976 n kesk 8/12/1998 Inna Väli 3/12/1975 n kesk-eri 7/15/1999 Merrit Suur 7/19/1987 n kõrgem 5/7/2007 Külli Pedraudse 10/25/1989 n kesk-eri 12/1/2006 ÜLESANDE KIRJELDUS: 1
polüadenüleerimissait. 3. Pikkus 124,947 aluspaari, paikneb kuuendas kromosoomis, vahemikus 108 559 823- 108 684 769. Eksonite ja intronite koostist polnud võimalik leida. 4. Pikkus: 673 aminohapet. Koosneb mitmetest fosforüleerimis- ja metüleerimissaitidest, FH (forkhead) saidist, DNA-sidumissaidist ja tuumalokalisatsioonisignaalist. 5. Kuna eksonite ja intronite koostist polnud võimalik leida, polnud võimalik ka arvutada. 6. Rattus norvegicus FoxO3a homoloog on 672 aminohapet pikk, ning koosneb samadest saitidest, mis Homo sapiensi FoxO3a. FoxO3a on liikide eri liikides tugevalt konserveerunud, mistõttu järjestused on 94% ulatuses identsed.
LEIN Jüri Gümnaasium 10. r Martha Rattus Mis on lein? Kaotusele järgnev reaktsioon Leina põhjustajad Lähedase või lemmiklooma surm Lahutus Töövahetus või kaotus Elukohavahetus Haigus Mõni muu plaanide muutus Statistika Ühendkuningriigis kaotab vanema 53 last päevas 24 000 last aastas Iga 22 minuti järel 3000 noort õnnetuses/haiguse tagajärjel 17 vastsündinut päevas 6000 perekonda mõjutab enesetapp Leina faasid Eitamine Viha Kauplemine Masendus Leppimine Laste ja noorte lein Mõistavad surma täiskasvanutest erinevalt ning leinavad omamoodi Surmajuhtum võib põhjustada väga ägedaid reageeringuid Laste ja noorte lein Ängistus Elavad mälestused Unehäired Masendus ja igatsus Süümepiinad, enesesüüdistused, häbi Raskused koolitöös Füüsilised vaevused Laste ja noorte lein Poisid ja tüdrukud leinavad erinevalt Peaaegu kõigil tüdrukutel on sõber, kel...
Valgesaba-okassiga(Hystrix indica) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Sugukond: Okassigalased (Hystricidae) Perekond: Okassiga Valgesaba-okassiga on maailma üks suurimaid närilisi,võib kaaluda kuni 18kg. Tema karvad võivad põhjustada surma,kui talle peaks keegi selga kargama,sest okkad tulevad kergesti lahti.Elupaigana eelistab kivised künkavõlvid,kuid võib elada ka troopilistes ja parasvöötme metsades,võsastikes ja rohumaadel.On öise eluviisiga.Päeva veedab koobastes või urgudes,see pärast polnud teda näha ka loomaias.Taimtoiduline.Oma okkaid kasvatad süües luid ja mahasaetud hirvesarvi.Oskab hästi ujuda,vajadusel ronib. Tiinus kestab 110–115 päeva ning harilikult sünnib kaks poega. Pojad on ilmale tuules avatud silmadega ning nende okkad on pehmed,mis kõvenevad 10 päevaga. Tallinna loomaia isendi nimeks on Ralf. Siinai ogahiir(Acomys cahirinus dimidiatus) H...
Peter Paul Rubens (1577- 1640) Flaami maalikunstnik ja graafik, baroki rajaja Madalmaades, Antwerpeni tähtsaim kunstnik Eelkõige vormikate daamide maalijana maailmakuulsaks saanud Peter Paul Rubens (1577-1640) oli loomult kõike muud kui boheemlaslik. Ta oli äri asjades täpne ja kaalultlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge ning polnud harvad juhused, kus tema poolt olid ainult maali idee ja algkiri. Rubensi kuulsus ulatus kaugele üle Flandria piiride, tellimusi tuli ohtralt nii Prantsusmaalt, Inglismaalt kui ka Hispaania õukondadest. The Four Continent (Neli kontingentsi) c 1615 Tehniline analüüs. Kompositsioon: mitmeplaaniline kompositsioon. Horisontaalne Esipl...
Raamatud * 1980 Eesti pilasmaleva areng, Tallinn. * 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. * 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nukogu tkogemusi, Tallinn. * 1986 Tviljakus. Tdistsipliin. Taeg, Tallinn * 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja pilasmalev, Tallinn. * 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tlkinud Ilmar Rattus. * 1987 Vitlus noorsoo prast, Tallinn * 1988 Revolutsioon jtkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X * 1990 Kned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8 * 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3 * 2004 Peaminister: Eesti lhiajalugu 19901992, Tartu, ISBN 9985930436 o Tlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hmlinen ISBN 951-31-3456-3 * 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 Isiklikku
eeskujusid üldse ning öeldakse ju, et inimese käitumises peegeldub tema kodu. Nagu minu arutluses ilmnes ei ole head ilma halvata, nõnda ka eeskujude puhul. On häid eeskujusid, kelle moodi suurem osa inimesi tahab olla, aga on ka halbu, kes aitavad meil jõuda arusaamisele, et nendele me sarnaneda ei soovi. Ei tohiks aga unustada, et samal ajal, kui meid õpetavad meie eeskujud, oleme me ise kellelegi eeskujuks. Rivo Rattus 10. õgr. Juhendaja: Elvi Kiisküla 31.03.2008
Alice Juliette Uusna Kirsika Sepp ROTT on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond. Nt: kodurott ja rändrott ROTT (RATTUS) Rott sööb palju ja ükskõik mida: elektrijuhtmeid, kummivoolikuid, viljateri, puitu, nahka, toiduaineid kõike kuni prügikastides olevate jäätmeteni. Kuid ta eelistab taimetoitu: puu- , tera- ja köögivilju ning pähkleid. Sööb ka putukaid. TOITUMINE Rott on ööloom, kuid otsib toitu ka päevasel ajal. Kodurotid elavad rühmades, kus domineerivad isased. Grupisisesed kaklused on tavalised ja neid algatavad emasloomad. Kompimis-, maitsmis-, lõhna- ja kuulmismeel on kodurotil suurepärased, nägemine on tal kehv. Rotid on sotsiaalsed loomad. ELUVIIS Emane rott paaritub paljude isastega. Igas pesakonnas on 612 poega. Juba kolme nädala pärast võivad need pojad omakorda järglasi saada. Aastas poegib emane rott palju kordi. Aasta jooksul võib emasel rotil sündida 800 järeltulijat. PALJUNEMINE PÄRITO...
madalate rohttaimedega. Domineerib portulakiliik Portulaca lutea, esineb ka mblikrohuliik Boerhavia albiflora. Need kaks liiki esinevad kas heliigiliste kogumitena vi mosaiigina. Rannas, rannaharjal ja laguunitasandikul taimkate kas puudub vi on hre. Laguuni kaldal (katkendliku ribana) ja madalates ngudes kasvab kivileheline Sesuvium portulacastrum. Varem on saarel kasvanud ka siida Sida fallax ja Lepturus vi mni sarnane taim. Puid ega psaid ei ole. Ainuke imetaja on rott Rattus exulans. Merelinde pesitseb kuus liiki, kuid mitte arvukalt. Pruunsuulasid on sadakond, kaljutiire samuti sadakond, masksuulasid 350800. Saarel elab ka rohekilpkonnade populatsioon. Selgrootutest on muu hulgas teada ks lestaline ja kaks parasiitset krbseliiki. Kogu kossteem on rmiselt lihtne ning haavatav. Saarel ei ole ankrukohti, kuid normaalse idatuulega saab saare liivasel lnerannikul randuda. Puutumatu floora ja fauna tttu on saar thtis looduskaitseala. 21. juunil
galerii, alternatiivne Kondase Keskuse II korruse näituseruum, Viljandi Linnagalerii, Viljandi Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne. Kunstnikud Anu Raud ja Kersti Rattus, lavastaja Kalju Komissarov, kirjanik Nikolai Baturin ja luuletaja Anzori Barkalaja on Viljandi ja selle lähikonna juba oma koduks teinud. Ka muu vajalik on Viljandis olemas: kaunis linn, lossimäed ja järv. Samuti on Viljandi säilitanud oma ajaloolise XIX sajandi puitarhitektuuri, võisteldes eestiliku hõngu säilitamise alal vist ainult Haapsaluga. Just oma arhitektuuri, inimliku mõõtme, keskaja müsteeriumi ja
· 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn. · 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. · 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn. · 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn · 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn. · 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus. · 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn · 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn · 1990 Kõned, Tallinn · 1999 Usun Eestisse, Tallinn · 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 19901992, Tartu · 2008 Majanduspoliitika, Tallinn 7 Abielud ja lapsed Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on tütred Elis ja Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel tütar Maria ning poeg Edgar
galerii, alternatiivne Kondase Keskuse II korruse näituseruum, Viljandi Linnagalerii, Viljandi Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne. Kunstnikud Anu Raud ja Kersti Rattus, lavastaja Kalju Komissarov, kirjanik Nikolai Baturin ja luuletaja Anzori Barkalaja on Viljandi ja selle lähikonna juba oma koduks teinud. Ka muu vajalik on Viljandis olemas: kaunis linn, lossimäed ja järv. Samuti on Viljandi säilitanud oma ajaloolise XIX sajandi puitarhitektuuri, võisteldes eestiliku hõngu säilitamise alal vist ainult Haapsaluga. Just oma arhitektuuri, inimliku mõõtme, keskaja müsteeriumi ja
Vanasti saadi rukkipõllult muudki - näiteks põhku loomadele allapanuks ja rukkiõlgi katuste tegemiseks. Meie esivanemate katused olidki kaetud õlgedega. Katuseõled lõigati sirbiga käsitsi. Kasvatatakse talirukist, mis talvitub orasena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel samal aastal. Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989 Oder Reelika Rattus Otra kasvatatakse kõige rohkem söödaks, kuid sellest valmistatakse ka väärtuslikke toiduaineid, samuti õlut ja linnaseid. Odrateradest valmistatakse tangu, kruupe ja jahu. Need on toitainerikkad ja kergesti seeditavad. Tera koostises olevate valkude tõttu on odraleib kore, kiiresti vananev ja pudenev. Odrajahu võib lisada rukkileivataignale. Hästi idanevate suurte ühtlaste teradega odrasortidest valmistatakse õlut ja
Teisel poolel ilmunud ja üle maa tuntud samal põhimüttel töötav hobusemasin, mille tööjõudlus on kümme korda suurem(lõikab 30 000-50 000 pilbast päevas). Paar -kolmkümmend aastat tagasi hakkas seda aga oma korda kõrvale tõrjuma pilpalõikamine mootoriga. Iganenud käsitsi pilpakiskumine kadus Nõukogude Eestist, seda enam, et pilpaid hakkasid ühe rohkem asendama püsivamad katusekattematerjalid. Laastukatuse panemine. Foto Kristel Rattus, 2006. 3
Hugo Treffneri Gümnaasium XXXXX Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse Referaat Juhendaja: XXXX Tartu 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................4 1.KONNADE LÜHITUTVUSTUS........................................................................................................................5 1.1.PÄRISMAISED KONNAD....................................................................................................................................5 1.1.1.Archey ...
rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Laureaadid · 1979 Juhan Muks · 1980 Kristiina Kaasik · 1981 Luulik Kokamägi · 1983 Olga Terri · 1984 Arnold Akberg · 1985 Alfred Kongo · 1986 Linda Kits-Mägi · 1987 Toomas Vint · 1988 Johannes Uiga · 1989 Agu Pihela · 1990 Kersti Rattus · 1991 Peeter Mudist · 1992 Tiit Pääsuke · 1993 Valerti Vinogradov · 1994 Aili Vint · 1995 Olev Subbi · 1996 Sirje Runge · 1997 Jüri Arrak · 1998 Urmo Raus · 1999 Laurentsius & A.D. · 2000 Jaan Elken · 2001 Peeter Allik · 2002 Erki Kasemets · 2003 Alice Kask · 2004 Lembit Saarts · 2005 Jaan Toomik · 2006 Mari Roosvalt
Mustvee Kool Liina Krehova 6. klass Rott Referaat Õpetaja Aale Sildaru Mustvee 2016 Sisukord: 1. Tutvustus 2. Käitumine 3. Pidamine ja elutingimused 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Pildid rottidest 7. Rändrotid Rott (Rattus) on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond. Tutvustus Rotid kuuluvad kõige intelligentsemate näriliste hulka, neid võrreldakse tihti koertega. Nad on väga uudishimulikud loomad, kes on valmis inimestega suhtlema. Vastupidiselt levinutele arvamustele on lemmikuna peetavate rottide esivanem rändrott. Rändrotid on pärit Hiinast, kust nad keskajal üle maailma levisid. Kodutama rotte hakati 18. sajandi paiku. Lemmikloomana on rotid parema iseloomuga kui nende esivanemad. Rottide koige iseloomulikum tunnus on nende saba: see on sama pikk kui nende keha, kerge karvastikug...
laulu „Blue moon“. Lisaks, kasutab Rooste väljendeid soome (nt Suomessa halpaa) ja inglise keelest(nt my melancholy blues, poetry slam, luck jne), kuna talle meeldib luuletusi nendes kahes keeles lugeda, mis arvatavasti on tulnud sellest, kui ta veel Helsingis Eesti Instituudi Soome Filiaali juhatajana tegutses. Leidub ka saksakeelseid sõnu nagu glück ja wonne, ning ka ladina keelsed nimed nagu rattus norvegicus ja homo soveticus. Oma eeskujudeks peab ta Henrik Visnapuud ja Allen Ginsbergi. Viimast mainis ta ka ühes oma luuletuses, kuna tunneb end Ginsbergiga väga sarnaselt ning tema luule on talle südamelähedane (lk. 22): Loen Charles Bukowskit, kes loeb Platoni dialooge. Vahepääl Allen Ginsbergi (päevaraamatuid), kes räägib midagi lugemisest- ridagi ei suuda enam keskenduda, sest kell mu vasakul randmel hakkab rändama ründama sedasama hüplikku ebastabiilset
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Ain Kiisler Eliise Toomistu, Assol Saar, Helena Rattus, Kätlin Rahnel, Marit Loorits AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD Juhendaja: MENG Tõnis Hunt Tallinn 2014 1Singapuri sadam Singapuri sadam (PSA) on maailma kõige aktiivsem ümberlaadimise sõlmpunkt, selle põhitegevuseks ongi ümberlaadimine.Ümberlaadimiseks nimetatakse konteinerite teisaldamist ühelt laevalt teisele laevale, mis suundub konteineri lõppsihtkohta
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Meeli Tammar, Marge Rattus, Selina Koodi POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGU JA ÕPPIMISE ERIPÄRAD Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................... 3 1. Teoreetiline taust ...................................................................................... 4 1.1 Bioloogiline ja psühholoogiline aspekt ...........................
2.1 Publikatsioonid Raamatud 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn. 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn. 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn. 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus. 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X 1990 Kõned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 19901992, Tartu, ISBN 9985930436 Tõlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tõlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hämäläinen ISBN 951-31-3456-3 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 "Kuidas ületada kriis
koolipingis, raamat põlvedel. See andis hea ettevalmistuse komponeerimiseks, esimesed helitööd kirjutas Enn 14-15-aastaselt. Isa aga hoiatas muusikutee eest, ütles, et ära ennast konservatooriumisse minema säti, sest pillimeheamet on see viimane amet. Oma nooruse boheemluspäevad veetis Vetemaa heas seltskonnas. 22.keskkoolis käis ta koos Heinz Valguga. Veel olid sõpradeks Vallo Raun, Mark Udam, vennad Urmas, Ilmar ja Lembit Rattus. Koolis olid kirjutajad Vallo Raun ja Mark Udam, ka vennad Rattused, kuid nemad oma asju teistele suurt ei näidanud. Kirjandusest rohkem tõmbasid Vetemaad peod, tantsimas käis ta Pritsimajas Viru väljakul, Tombis, harvemini Tselluloosi klubis. Vetemaad, Udamit ja tema vendi sidus huvi fotograafia vastu, koos pildistati neidusid. Teet Kallasega koos käis Vetemaa Noorte Autorite Koondises ja pikapeale hakkaski kirjandus muusikatudeerimist segama
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped ja valgud. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiid on DNA ja RNA molekuli alalüksus, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer, mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisele tänu vesiniksideme tekkimisele. DNA ahelas vastab ühe ahela tümiin teise ahela adeniinile T-A ja tsütosiin guaniinile C-G. RNA molek...
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. ...
Lisatingimused on: a) tööhõive tagamine b) uued töökohad c) investeeringud d) keskkonnakaitse · Avalik enampakkumine See võib-olla piiratud, lisatingimused on lõplikud. Võib-olla suuline ja kirjalik. Määratud on alghind ja pakkumise samm. Võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Autorikaitse Autorikaitse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus, et kaitsta autori õigusi. Autorikaitseühing Juhib Kalev Rattus Autoriõiguskaitse järgmisi teoseid: · Kirjandusteos · Kunstiteos · Teadusteos · Muusikateos · Filmid Autorikaitse ei laiene: · Ideedele · Kohtulahendid · Õigusaktid · Päevauudised · Üksikud väited · Riigi ametlikud sümbolid Autoriõigus tekib teose loomisega. Autoril on rida õigusi: · mittevaralised a) õigus esineda teose loojana b) kasutab pseudonüümi (varjunimi)
lihtsaid ja uusaldusväärseid statiistilisi andmeid. 57. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks? 1) Mus musculus e koduhiir. Kuigi neil on vähem geeni kui inmestel, kõik nendes leiduvad geenid on olemas ka inimese organismis ning nad täitavad sama ülesandeid. Seepärast hiirte järgi on võimalik jälida geenide avaldumist ka inimestes. Peale seda hiired on odavad, kiiresti paljunevad ja nende eluiga on kuni kaks aastat. 2) Rattus norvegicus e rändrott. Nende järgi uuritakse inimeste füsioloogiat ja haigusi. Rottidega on kergemini töötada, sest nad õpivad kiiremine ja on mugavad käitumise uurimiseks. Rottid on füsioloogiliselt lahedased inimesele, kui hiired, ja nede prganism käitub stressi ajal samasuguselt nagu inimese organism. Kuna rotidel on suhteliselt väike elutsükkel, neid on kerge uurida kogu eluiga jooksul või põlvkondade jooksul. Rottide ja hiirte
populatsioon võimaldab usaldusväärsed statilised ja analüütilised uuringud. U 14 400 geeni. 63. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks? Mus musculus – koduhiir. Alus inimese genoomi mõistmiseks. Kuigi hiire genoom on 14% väiksem kui inimesel, on öeldud, et u 99% geenidest on samad, mis inimestel. Need geenid päriti samalt imetajalt miljoneid aastaid tagasi. U 30 000 geeni. Rattus norvegicus – rändrott. Mudelid inimpsühholoogia uurimiseks. Rottidega on lihtsam töötada: on vähem agressiivsed kui hiired, rahulikumad. Hiired on aeglased õppijad, rotid aga kiired ning on head mudelid käitumismustrite õppimiseks. Rotid on ka suuremad kui hiired, mis teeb nende uurimise lihtsamaks. Rotid on inimestele sarnasemad, nende süda lööb 2/3 korda aeglasemalt kui hiirel. Stress mõjutab ajutegevust
lähestikku (keskmine vahemaa 4.6 kb). Mitmed geeniperekonnad paiknevad tandeemselt, Eksonid on palju rohkem G+C rikkad kui intronid (taimede omapära), Genoomis toimunud arvukalt duplikatsioone (polüploidiate teke). Mus musculus genoom: Lõpetatud aastal 2002. MGSC (Mouse Genome Sequencing Consortium) poolt 7x kaetud ja katab 96% genoomist (2,6 Gb), hiireliinil C57BL/6j. Avalik andmebaas, Celera hiire genoom 2001 a. Genoom 6x kaetud. Liin 129x1/SvJ,DBA/2J. Kommertsiaalne andmebaas, 2004 a. 90% Rattus norvegicus genoomist (2,75 Gb) RGSPC poolt. 8. Inimese genoomi projekt (ajalugu, eesmärgid, ELSI, strateegiad). 1956 a. esimene inimgenoomi füüsikaline kaart, 1977 a. Sanger: dideoksü-sekveneerimise metoodika, 1980 a. Botstein: geneetiline kaart RFLP-de alusel, 1981 a. Sanger: mitokondriaalse genoomi järjestus, 1987 a. USA DoE initsiatiiv inimgenoomi uurimiseks, 1988 a. USA NIH loob National Center of Human Genome Research, paralleelselt luuakse HUGO, 1990 a. algab HGP, 1992 a
soolasena ja kamapallidele sobib hästi (pisukese soolaga) riivitud porgand, kuid ka peeneks hakitud punane paprika ning värske kurk. Jahu sidumiseks võib kasutada jogurtit või hapukoort. Enamasti süüakse palle koos hapupiimaga (keefir, jogurt jt), need sobivad ka kohvi või tee kõrvale. http://woman.delfi.ee/kodu_ja_aed/kook/article.php?id=14385852 Oder Reelika Rattus Otra kasvatatakse kõige rohkem söödaks, kuid sellest valmistatakse ka väärtuslikke toiduaineid, samuti õlut ja linnaseid. Odrateradest valmistatakse tangu, kruupe ja jahu. Need on toitainerikkad ja kergesti seeditavad. Tera koostises olevate valkude tõttu on odraleib kore, kiiresti vananev ja pudenev. Odrajahu võib lisada rukkileivataignale. Hästi idanevate suurte ühtlaste teradega odrasortidest valmistatakse õlut ja
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
Mesilane Apis mellifera 16 32 Karpkala Cyprinus carpio 52 104 Kana Gallus domesticus 39 78 Pärlkana Numida meleagris 38 76 Kalkun Meleagris gallopavo 41 82 Hani Anser domesticus 41 82 Part Anas domesticus 40 80 Hiir Mus musculus 20 40 Rott Rattus norvegicus 21 42 Merisiga Cavia porcellus 32 64 Küülik Oryctolagus cuniculus 22 44 Siga Sus domesticus 19 38 Lammas Ovis aries 27 54 Kits Capra hircus 30 60 Pühvel Bubalus bubalis 24 48 Veis Bos taurus 30 60
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
