Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus (3)

5 VÄGA HEA

Õigusõpetus

EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS)

Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale.

Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu.

Lepingu sõlmimine

Tööleping sõlmitakse kirjalikult
Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat)
Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus .
Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem .

Kohustuslikud tingimused:

Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht)

Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg

Tööülesannete kirjeldus

Ametinimetus

Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval maksma. Kui palgapäev jääb nädalavahetusele siis tuleb palk kätte saada viimasel tööpäeval.

Muud hüved

Tööaeg – 8h. Lõuna 30 min- 1h. Lühikesed puhke pausid lähevad tööaja sisse.

Töö tegemise kord – kui puudub kindel koht tuleb panna firma aadress.

Puhkus – tavakestus 28 päeva. Kui tööandja võimaldab veel puhkust siis lepingus peab see kirjas olema

Viide lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegade kohta

Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele

Viide kollektiivlepingule.
Vajalikud dokumendid

haridust tõendav dokument, isikuttõendav dokument
Tööleping säilitatakse 10 aastat.
Tööamet ei ole enam kohustuslik.

Erijuhtumid :

töötaja võidakse tööle võtta katseajaga – max 4 kuud. Kontrollida kas töötaja saab oma tööga hakkama. Katseaeg läheb tööstaaži sisse.

Tööleping alaealistega

kuni 6 aastaseni töötegemine lubamatu

7-12 lubatud teha kerget tööd – kultuuri-, kunsti- ja spordialal.

13-14 lubatud teha tööd, mis ei nõua pingutust. Lapsevanem + tööinspektor.

15-16 lubatud teha kerget tööd – lapsevanema luba

17 lapsevanema luba.
Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:

ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid
ohustab alaealise tervist
sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu.
Takistab hariduse omandamist.
Ohustab alaealise kõlbelust.

Alaealine võib tööl olla pool koolivaheajast.

tööleping sõlmitakse tähtajatult, tähtajalised max 5-aastat
töötaja asendamiseks sõlmitakse tähtajalised lepingud.

Töötaja ja tööandja kohustused sätestab seadus.
Töötaja kohustused.

Teha kokkulepitud tööd

Tuleb töötajal täita töönorme – kinni pidada tööajast.

õigeaegselt ja täpselt täita tööandja korraldusi (seaduslikke)

tuleb hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täitmast või kahjustavad teiste vara.

teatada viivitamatult takistusest, mis takistab edasi töötamast.

hoida äri ja tootmissaladusi

osaleda koolitusel (tööandja kulul)

Teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega.

töötaja teatab esimesel võimalusel haigestumisest (või lapse haigestumisest)

Muutmine kahe poole kokkuleppel

Töötaja ei pea tööd tegema: (tööaja katkestamine)

puhkuse aeg
ajutine töövõimetus
osalemine streigis (seaduslik streik)
ajateenistuses viibimine

Töölähetus – komandeering, tavapärase töö tegemine väljaspool tavalist töökohta. Kuni 30 päevaks.

alaealisi võib saata siis kui nad ise on nõus ja ka nende seaduslikud esindajad.
Lähetusse võib saata: *rasedaid; *alla 3.aastase lapse vanemaid; * puuetega lapse vanemat – luba on vaja.
Makstakse töötasu ja lisaks makstakse veel päeva raha, sõiduraha, ööbimiskulutused.

Tööandja kohustused:

kindlustada töötajale töö
töötasu maksmine
töötajale puhkuse võimaldamine. Puhkuse tasu maksmine
kindlustama ohutud töötingimused
tutvustama töötajale töökorralduse reegleid
korraldama tööalaseid koolitusi
teavitada tähtajaliselt tööle võetud töötajat vabadest töökohtadest
tuleb austada töötaja privaatsust
tuleb töötajale anda täpset infot töötasu kohta.

Lepingute erisused: (töövõtuleping ja käsundusleping)
Töövõtuleping:

töövõtja ja tellija on pooled

töövõtja tagab tellimuse täitmise

ei saa konkreetseid juhiseid töötegemiseks

määrab ise töötegemise viisid ja vaatab, missuguseid vahendeid kasutab

vastutab ise töötulemuste eest

töövõtja isiklikult tööd tegema ei pea

tellija maksab töötasu siis kui tellitud töö on valmis.
Käsundus leping – pooled käsundi saaja ja käsundi andja.

käsundi saaja teeb kokkulepitud teenust ei saa olulisi juhiseid.

ei pea tegema isiklikult

käsundi andja maksab töötasu.
TÖÖ JA PUHKEAEG

täistööaeg – 8h päevas 40 h nädalas.
Kui on kokkulepitud töötada vähem kui 8h päevas siis seda nim osaliseks tööajaks.

Alaealistele on

lühendatud täistööaeg: *7-12 a. 3h päevas, 15h nädalas; *13-14a 4h päevas, 20 h nädalas; *15 a 6 h päevas, 30h nädalas; *16-17 a 7h päevas, 35 h nädalas.
Võib töötada 20.00, erandjuhtudel 24.00 – kui teevad kerget tööd. Kultuuri-, kunsti- ja spordialal.
Ei tohi töötada 20.00-6.00
Öötöö 22.00 – 6.00 – makstakse tasu 1,25 kordset, kui ei ole teisi kokkuleppeid.

Riigipühal makstakse 2x töötasu.
Ületundide eest makstakse 1. puhkepäevadega/ tundidega. 2. vaba aja eest on see hüvitis 1,5x.
Alaealised ei tohi ületunde teha.
Kui rasedad on nõus tegema ületunde siis ta võib teha.
Ületunde tehakse kokkuleppel.
Tööandja saab nõuda ületunde eriolukorral.
Siis kui töö tuleb kiiresti ära teha.
Koos ületundidega töötamist on lubatud nädalas 48 h -> max 52 h.

igapäevane puhkeaeg
iga nädalane puhkeaeg – peab kindlustama igal nädalal 48 h järjest. Tuleb arvestada soovidega.
Riigipühad – pühade ja tähtpäevade seadus. Vabu päevi on suhteliselt vähe. (1 rahvuspüha – 24.veeb; 11 riigipüha)
Tööaja lühendamine – kui tööpäev langeb enne 1.jaanuari, 24. veebruari, 23. juunit, jõululaupäeva siis seda tööpäeva lühendatakse 3h võrra.

Valveaeg – töötaja ei pea olema tööl, kuid kättesaadav (tasustamine kokkuleppeliselt, mitte vähem kui 1/10).
Puhkus – töö või teenistussuhte peatumine kindlaks aja perioodiks .
Ametnikud on teenistuses.
Puhkuse seadust ei ole seda reguleerib TLS.
Puhkuse jaotumine:

tööpuhkus – töötatud aja eest ( korraline, igaastane)

vanemapuhkused – sünni; hooldamisega

palgata puhkused – kokkuleppeline, tasuta.

õppe-puhkus – õppijatele ja töötajatele. ( täiskasvanute koolituse seadus TäKS).
Puhkuse andmise, kasutamise reeglid:

iga aastane puhkus kestab 28 päeva aastas.
Pikendatud puhkus alaealistele 35 kalendripäeva
Ametnikel 35 kalendripäeva
Teadus- ja haridustöötajad 56 kalendripäeva

puhkust antakse töötatud aja eest

puhkust antakse kalendripäevades

puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik

üldjuhul antakse puhkust katkestamatult ( ühe osa pikkus vähemalt 14 kalendripäeva)

puhkuse kasutamise aja määrab ära üldjuhul tööandja. Puhkuse graafik tehakse valmis märtsikuu lõpus ja töötajatele tutvustatud .
Kui ei ole tutvustatud võib töötaja minna ükskõik, millisel töötajale sobival ajal. Etteteatamise tähtaeg 14 päeva.
Olud millal tuleb töötaja soove täita:

naisele enne või pärast rasedus - ja sünnituspuhkust. Või vahetult pärast lapsehooldus puhkust.

mehele vahetult pärast lapsehooldus puhkust või naise rasedus ja sünnituspuhkuse ajal.

lapsevanemale , kes kasvatab kuni 7.a. last (või hooldajale)

kasvatab 7.-10.a. last lapse koolivaheajal.

alaealise koolivaheajal.
Puhkust takistavateks asjaoludeks:

töötaja haigestub (puhkust saab kasutada kohe pärast haigust kui saavutab kokkuleppe või ükskõik millisel ajal etteteatamine 14 päeva).

puhkus on tasuline (üle kantud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppeliselt hiljemalt puhkusele järgneval päeval.
Puhkuse kasutamise õigus 1. aastal (uus töö):

õigus puhkusele kui töötanud 6 kuud vastavalt töötatud aja eest.

Puhkused seoses lastega: (vanema puhkused):

rasedus- ja sünnituspuhkus – 140 kalendripäeva, tasuline

isadus puhkus – ei ole tasuline. 10 tööpäeva 2 kuu jooksul peale lapse sündi.

lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva kui lapsendatakse alla 10 a . last.

lapsehoolduspuhkus – saab kasutada ema või isa kuni lapse 3.aastaseks saamiseni.

lapsepuhkus – emale või isale tööpäevades 3 päeva, kellel 1 või 2 alla 14.a. vanust last. 6 päeva – 3 või rohkem alla 14.a. vanuseid lapsi või vähemalt 1 alla kolme aastane laps. Puudega lapsevanemal igas kuus, kuni lapse 18.a. saamiseni – tasuline 66 kr päevas.

tasustamata lapsepuhkus emal või isal saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva puhkust (-14.a. lapsed ja puudega – 18.a.)

AVALIKU TEENISTUSE SEADUS – ATS

Kehtib alates 1.jaanuar 1996
Puudutab kõiki ametnikke, kes on teenistuses (avaliku teenistujad ).
Teenistujad jaotatakse:

ametnikud: 1. kõrgemad; 2. vanem; 3. noorem.
Abiteenistujad
Koosseisu välised teenistujad

Ametnike teenistusse võtmisreeglid:

Vähemalt keskharidus

teovõimeline

EV kodanik

valdab riigikeelt
Isikud, keda ei võeta avalikku teenistusse tööle:

karistatus tahtlikult toime pandud kuritegu
parajasti eeluurimise või kohtu all
kohtuotsusega ära võetud õigus töötada teatud ametikohtadel.
Karistatud korruptiivse töö eest
Lähisuguluses (vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed , vennad, õed), hõimluses oma vahetu ülemusega.

Hõimlased – abielust saadud sugulasd.
Vajalikud dokumendid teenistusse võtmisel:

avaldus

eluloo kirjeldus

omakäeline kinnitus vastab kõikidele ametisse astumise tingimustele.

hariduse kohta dokumendid.
Esimese korra puhul peab ametnik andma vande.

teenistusse nimetamine: käskkirjaga (palgaaste, katseaja kohaldamine max 6 kuud, teenistus staaži olemasolu – staaž katkeb, kui on sooritatud kuritegu - , lahkunud Eesti kodakondsusest)
2 nädalat enne katseaja lõppu vestlus ülemusega – fikseeritakse dokumendile atesteerimisleht.
Teenistusleht – atesteerimis tulemused, ergutused, distsiplinaar karistused.
Teenistujate õigused: -palk (palga astme järgi – 7 väikseim palgaaste, 35 suurim palgaaste) – ametipalk.
Ametipalga lisad: teenistus aastate eest – 5-10a 5% palgalisa, 10-15a. 10% palgalisa, 15a. 15%; lisatasu akadeemilisekraadi eest: magistrikraad 10% palgalisa, doktorikraad 20% palgast; võõrkeelte valdamine – vähemalt 3 ja kasutab neid töös – alates 3 keelest 10 % max 30%; töötasu diferentseerimine 50%.
Puhkus ametnikel 35 kalendripäeva, alates 3dast tööaastast saab ametnik 1 lisapuhkuse päeva, max 10 päeva puhkust. Puhkuse tasu peab olema makstud vähemalt päev enne puhkusele minekut. Puhkuse preemiat võib maksta kuni tema kuu ametipalga ulatuses.
Preemiat makstakse ametiasutuses võrdsetel tingimustel.
Õppepuhkust antakse korra 5a. jooksul 3 kuud.

Ametnike kohustused:

ametijuhend – ametikoha kirjeldus.
Sisekorraeeskiri – korraldus töökohalt, kehtestamine kohustuslik.
Kehtestamine:
- Eeskirjad teeb valmis ametiasutuse juht
- Tuleb anda töötajatele tutvustamiseks (2nädalat). Saavad teha omapoolseid ettepanekuid .
- Tuleb saata tööinspektsioonile
- Peab olema eeskirjas: tööaja alus ja lõpp, puhkeajad, puhkepäevadel asutuses viibimise kord, korralduste andmise kord, palga korraldus, töökaitse ja tuleohutuse üldjuhud, töölt puudumise kord, üldised, käitumisreeglid, avaliku teenistuja eetikakoodeks.

ametniku ergutamine – tubli ja kauaaegse töötamise eest, tänu avaldamine käskkirjas, rahalise preemia andmine – käskkirjas, hinnalise kingituse kinkimine, kõrgemale palgaastmele viimine kuni 1 aastaks.
Edutamine – kõrgemasse ametigruppi üle viimine
Karistamine – distsiplinaar vastutus – oma kohustuste süüline täitmata jätmine, usalduse kaotamine ( varalise kahju tekitamine), vääritu tegu (ka väljaspool töaega ja –kohta)

Karistused, mis järgneda võivad:

noomitus – käskkirjas
6 kuu jooksul teo toimepanekust
Rahatrahv (max ametniku 10 päeva palk)
Palga maksmise peatamine (max 10 tööpäeva) töölt kõrvaldamine
Üle viimine madalamale palgaastmele (max 3 astet, max üheks aastaks)
Kehtivad ühe aasta
Ametist vabastamine
Reguleerib seadus
Kustutamine – kustub 1a. jooksul arvates karistuse teadustamisest töötajale; kustutada võib ametiasutuse juhi korraldusega.

Ametnike atesteerimine -> ametnike hindamine tsükliline.
Tööaasta lõpus on vestlus (igal aastal – 3 aastat järjest). Kolmanda aasta lõpus on ametlik atesteerimine.
Komisjoni otsused võivad olla:

lugeda atesteerituks – sobib

lugeda mitteatesteerituks – ei sobi.

pakutakse sobivat ametit (madalamas astmes ) – kui on võimalust
Atesteerimise eesmärgiks on vaadata missugune on oma asutuse töötajate kvaliteet ning missugune on koolitusvajadus.

hindamis meetodid, atesteerimis nõuded peavad olema teada .

lükata atesteerimine edasi üheks aastaks (arenguvestlused)

ametniku edutamine (võimed, oskused, isikuomadused ) – kui on võimalus.

Järgmisest päevast pärast vestlust hakkab uus tsükkel ja kolme aasta pärast toimub jälle atesteerimine.
Ametnik võib nõuda enda kordus atesteerimist (2nädala jooksul pärast otsust, moodustatakse uus komisjon )

Teenistussuhte peatumine – ajutine olukord, ei pea tegema tööd ja ei pea tööd andma.

Palgata puhkuse ajaks – kokkulepitud periood
Puhkuse ajaks
Ajutine töövõimetus periood – haigus
Õppekogunemise ajaks
Töötaja on eemaldatud selleks ajaks, kui menetletakse distsiplinaar asja (et ei segaks tõendite kogumist)
Siis kui inimene on arestis või vahiall – max 6 kuud.

Kuritegude puhul on karistuseks:

Vangistus – min 1kuu – max 20
Rahaline karistus -> iga isiku sissetulekust lähtudes olenevalt päeva sissetulekust.
Vahistamine – max 6 kuud.

Väärtegude korral pannakse aresti ning määratakse trahv . Maximum trahvi ühik on 300 trahviühikut (üks ühik 60 kr). max aresti aeg on 30 päeva.
AMETNIKE RESERV – võimalus kahel eesmärgil:

ametnik leiaks reservi kaudu uue töökoha
reservi kaudu leiavad ametiasutused uusi töötajaid.

Reserviarvestust peetakse riigikantseleis. (kriri-> olen reservis).
Reserviarvata saab ametnik ainult enda vabal soovil. Reservi saab kirja panna kui ta on ametist vabastatud ( koondamine , asutus likvideeritud, teenistus tähtaja lõpp, tervisetõttu).
Reservis oleku aeg on max 6 kuud – läheb tööstaaži sisse.
Reservi võetule on kohustuslik võtta end arvele tööturuametis.
Makstakse töötuabiraha, sõidukulud, majutuskulud võib läbi viia atesteerimist.
Reservist väljaarvamine:

kui nim ametisse
kui on keeldunud vastuvõtmast 2 töökohta
kui lahkub Eesti kodakondsusest
kui ise esitab avalduse
kui invaliidistub
mõjuva põhjuseta keeldunud täiend- või ümberõppest.

TEENISTUSEST VABASTAMINE

teenistus tähtaeg on mööda saanud
ametniku algatusel (etteteatamise tähtaeg 1 kuu, kirjalik vorm), ise invaliidistunud või peab hakkama hooldama (etteteatamine 5 päeva)
asutuse likvideerimisel
koondamine – töömahtude vähendamine. Asutuse reorganiseerimisega. Oluline: teha valik, kes koondada, kes jääb, ametnike puhul need kellel on paremad tööalased näitajad. TÖÖLEPING: tööle tuleb jätta, kellel on – 3 aastaseid lapsi, töötajate esindajad, ametnikel – alaealised lapsed, võib vaadata haridust.

Koondada ei tohi rasedaid ja alla 3 aasta vanuste lastega. Koondamisest tuleb etteteatada – 1kuu.
Vabastamine ametikohale mitte vastavuse tõttu:

katseaja ebarauldavad tulemused.
Atesteerimis tulemused
Puudub vajalik dokument
Ebapiisav keeleoskus
Tervislik seisund
Ebapiisavad tööoskused.

Distsiplinaar kuriteo toime panemine
Pikaajaline töövõimetus on 4 kuud järjest haiguslehel või 5 kuud kalendri aasta jooksul.

HÜVITIS KOONDAMISE JA ASUTUSE KADUMINE

Sõltuvalt teenistuse staažist makstakse kahe kuu palka (-3a)
3-5a makstakse 3 kuu palka
Üle 5a 5 kuu ametipalka
Üle 10 a 10 kuu palka
Õigus saada kindlustushüvitist – üle 5a 1 kuu palk, üle 10a. 2 kuu palk.

TÖÖSUHTE LÕPETAMISE ALUSED

kokkuleppe lõpetamine – puudub tähtaeg
kirjalik vorm ei ole kohustuslik
tähtaja möödumine
töötaja surm
lepingu lõppemise ülesütlemisega.

Ülesütlemisviisid:

töötaja võib öelda üles korraliselt (põhjus puudub – 30 päeva) või erakorraliselt (põhjusega ülesütlemine – tähtaega, mil etteteatada puudub – mõistlik).
Erakorralise üleütlemise põhjused:
- töötajast endast tulenevad põhjused: 1. tervis; 2. perekondlikud põhjused.
- tööandjapoolne rikkumine : 1. ebaväärikas kohtlemine; 2. töötasu maksmisega oluline viivitamine; 3. töö on ohtlik.
Töö andja võib üles öelda erakorraliselt: PÕHJUSED: 1. töötajast tulenevad põhjused - *isikust sõltuvalt – tervis ei luba, *ebapiisav tööoskus, *käitumisest – töökohustuste rikkumine (eelnev hoiatus ). 2. majandusest tegevusest tulenevad põjused: *koondamine.

PEREKONNASEADUS
95ndast aastast kehtib.

Abielu

Abielu on võimalik mehe ja naise vahel.
Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus – aastast 2001 (ristitud ja leeritatud).
Abielu on siis, kui on koostatud abieluakt.
Sõlmitakse isiklikult, üheaegselt, ühes ja samas kohas.
Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu. (järelemõtlemise aeg)
Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek.

Abielu sõlmimist takistavad tegurid:

Samasoolised

Juba abielus olevad inimesed

Lähedased sugulased (otsejoones ülenejad->kellest põlvnem/ alanejad->kes meist põlvnevad).

Vendade ja õdedega, poolvendade ja –õdedega.

Ühteperre lapsendatud lapsed.

Lapsendaja ja lapsendatud.
Abielu toob kaasa isiklikud õigused – perekonnanime valik:

oma perekonnanime kandmine
kannavad ühist perekonnanime
enda nimi lisatakse abikaasa perekonnanimele.

Varalised õigused ja kohustused

ühisvara – abielu kestel omandatud vara

lahusvara – enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed.
Lahusvara kasutab igaüks oma äranägemise järgi. Ühisvara kasutatakse teineteise kokkuleppel (käsutamine- müük- kokkulepped). Ühisvara jagamine toimub kokkuleppel, kui lepet ei saavutata siis tuleb pöörduda kohtusse. Kohtus jagatakse võrdselt.
Kohus võib 50:50 jagamisest kõrvale hoiduda:
*kui tuleb arvestada lapse või abikaasa huve.
*üks abikaasa ei ole osalenud ühisvara soetamisel.
*ühisvara on saadud ühe abikaasa lahusvara arvel.
*lahusvara väärtus on suurenenud abielu ajal mõlema poole kaas abil.
Abielu varalepingusse võidakse kirja panna: (võib sõlmida notari juures/ enne abielu)

milline enne abiellumist kuulunud vara on lahusvara ja mis saab ühisvaraks

milline abielu kestel omandatud vara on ühisvara ja milline lahusvara

kuidas ühisvara kasutada

kuidas ühisvara jagada

ülalpidamiskohustus
Abieluvara registrisse võidakse kanda. Peetakse seda maakohtu kinnistusosakonnas. Lepingut saab ka lõpetada.
Ka ühe poole nõudel saab lepingu kehtetuks kuulutada:

kui teine pool kuulutatakse kadunuks
kui teine pool kahjustab vara

Leping lõpeb lahustuse või surmaga.
Abikaasad on kohustatud teineteist ülal pidama . Ülalpidamiskohustust saab nõuda, kui kohustatud pool selleks üldse võimeline on.
Kui abielu lahutatakse, siis ülalpidamiskohustus langeb ära.

Abielu lõppemine

surmaga

lahutusega
Lahutada saab:

perekonnaseisuasutuses (mitte kiiremini kui 1 kuu ja mitte kauem kui 3 kuud. Siis kui puuduvad vaidlused.

kohtus

kui varalised vaidlused

üks pool pole nõus lahutama

lastesse puutuvad vaidlused

ülalpidamise nõudega seoses (elatusraha lastele või teineteise suhtes)
Abielu on lahutatud hetkest, kui on koostatud abielu lahutuse akt. Kohtu puhul kohtuotsuse kehtima hakkamise hetkest.

Perekond

Lapsevanemad ja lapsed.
Sündinud lapsele pannakse nimi vanemate kokkuleppel 1 kuu jooksul.
31.märts 2005 hakkas kehtima nimeseadus – reguleerib eesnimede panemist.
Eesnimi tohib olla

kolmest eraldi seisvast nimest koosnev
topeltnimi sidekriipsuga (kolmandat eraldi seisvat nime juurde ei saa panna)

Tuntud inimeste nimesid ei tohi kasutada (Lydia Koidula eesnimeks panna ei tohi; Lydia tohib). Numbreid eesnimes ei tohi olla. Soole mittevastavaid nimesid ei tohi samuti panna. Kirjapilt peab vastama hääldusele. Võõrtähed ei või kõrvuti olla.
Nime võib muuta 1 kord elus (v.a. abielludes ).
Isikunimi – ees- ja perekonnanimi .
Perekonnanimi – üks nimi või kaks sidekriipsuga ühendatud (ühel abikaasal õigus saada topeltnimi).
Kui laps sünnib surnult, antakse perekonnanimi, kui vanemad soovivad, siis ka eesnimi.
Lapse perekonnanimi:

vanemate ühine perekonnanimi

kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi
Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime.
Perekonnanimi seoses abiellumisega – valib uue nime või säilib sama.
Abielu lahutamisel:

säilitatakse abielu ajal olnud nimi

taastatakse abielu eelne nimi
Millal taotleda uut nime:

soovitakse vabaneda tavatust nimest

soov kaitsta oma isikunime

soov kasutada oma esivanemate nime
On 500 perekonnanime, mida ei või võtta (v.a. abiellumisega).
Näiteks: Tamm, Kask, Saar, Kukk, Ilves jne.
Vanemate õigused ja kohustused
Ei loe, kas vanemad abielus või mitte.
Vanematel on õigus ja kohustus hoolitseda oma laste eest, neid ülal pidada. Kui lapsed üle 18-aastased, aga õpivad põhikoolis, keskkoolis või kutseõppeasutuses, vanematel kohustus ülal pidada last. Kui vanemad lähevad lahku, vanemad otsustavad, kelle juurde lapsed lähevad. Teine vanem ei tohi teha takistusi lapsega kohtumiseks.

lapse ära võtmine vanemate juurest
võetakse ära, kui ohtlik laps sinna jätta

vanema õiguste ära võtmine
võetakse ära kohtu poolt. Eelnev tavaliselt laste ära võtmine.
Vanemaõiguste ära võtmise aluseks

vanemad alkoholi või narkootikume kuritarvitanud
laste julm kohtlemine
kui laps viibib lasteasutuses (lastekodu) ja vanemad ei ole osalenud lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel 1 aasta jooksul

Võetakse ära konkreetse vanema ja konkreetse lapse suhtes.
Kui taastatakse kodune normaalne olukord, vanema õigused taastatakse.
Kui laps on vahepeal lapsendatud, siis vanemaõigusi ei taastata, sest kõik toimub laste huvides.
Vähemalt 10 aastase lapse puhul tuleb küsida lapselt arvamust. Küsitakse ka noorema käest – oleneb arengutasemest.
Kui lapsed on paigutatud lasteasutusse ei ole vanemad vabastatud laste ülalpidamisest.
Ülalpidamiskohustus

abikaasade vahel

vanemad oma alaealisi lapsi või õppivaid täisealisi

vanemad oma töövõimetuid täisealisi lapsi

täisealised lapsed on kohustatud ülal pidama oma vanemaid (v.a. kui vanemaõigused on kunagi ära võetud). Kohtu poolt vanematele (arvestatakse kõiki lapsi; vaadatakse abivajajat poolt ja abistaja varalist seisu). Summaliselt pole määratud.

Ka vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama, kui puuduvad vanemad

Täisealised lapselapsed on kohustatud ülal pidama oma vanavanemaid

Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid

Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed
Kui on 10 aastat koos elanud, kasuvanematel õigus nõuda ülalpidamist.
Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem.
Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem.
Laste elatisraha
Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele.
Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda.
Kui ikka ei maksa, võib isiku kriminaalvastutuse alla võtta.
Lapsendamine ehk adopteerimine
Protsess, kus võõraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema õiguslikud suhted. Lapsendamine toimub kohtu kaudu.
Pöörduda kohaliku maavalitsuse poole. Ei tohi olla seotud tingimustega ega tähtajaline. Võib toimuda ainult lapse huvides. Lapsendada saab kuni 18-aastast last.
Lapsendajaks saab olla:

vähemalt 25-aastane isik (erandjuhtudel noorem – olema suuteline last kasvatama, ülalpidama)

teovõimeline

suuteline ülal pidama ja kasvatama last
Lapsendaja ja lapse vanusevahe kohtupraktikas on 15-40 (eriti soovituslik 25-40). (seaduseline ülempiir)
Lapsendajaks ei saa olla:

kui vanema õigused ära võetud

kui laps on ära võetud

eeskostja ametist võõrandatud
Kohtule esitatakse:

lapse vanemate kirjalik nõusolek (sellest võivad loobuda kuni lapsendamise otsuseni). Kui lapse vanematelt on vanemaõigused ära võetud, siis nad ei saa oma nõusolekut anda.

andmed lapse tervise kohta

teade selle kohta, et kas lapsendaja on teadlik lapse arengust ja tervisest

andmed lapsendaja kohta (tervislik, varaline)

lapse enda nõusolek. Nõusolekut ei küsita, kui laps on elanud pikemat aega selles peres, kuhu teada lapsendada soovitakse.(10 aastaste , ka nooremate, kui lapse arengutase seda lubab)
Kohus toimub kinnisel istungil (asjaomased isikud). Sellega kaasneb lapsendamissaladuse hoidmine. Last kohtuistungile ei kutsuta. Bioloogilised vanemad võivad oma loast ära öelda kuni lapsendamise otsustamiseni.
(lapsendamine on tsiviil asi.)
Lapsendamise otsustamine:
- Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime. (uued dokumendid, uus sünnitunnistus – pöörduda sinna kus on lapse sünniakt)
- muutuvad varalised õigused ja kohustused – pärib laps vara oma uute vanemate järgi (bioloogilistega kaovad varalised suhted)
- Kui lapsendaja ei täida oma põhikohustust ja temalt võetakse vanema õigused ära, siis neid ei taastata
- Lapsendama ei pea abielupaar . Kui üks abikaasadest soovib lapsendada, tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek.
- Eestis on 130-160 juhtumit aasta kohta. (30 on seda, et lapsendatakse välisriigi isiku poolt) – Soome, Rootsi ja USA – saab Eestist.
Järgneb järelkontroll. (kuuekuuliste vahedega)
Eestkoste ja hooldus
Seatakse laste kasvatamiseks – lapsel peab olema alati keegi, ülalpidamiseks, kui lapsed on jäänud hoolest ilma (orvuks jäänud, vanemad vanglas, vanemaõigused võeti ära, teovõimet on piiratud). Lisaks lastele ka teovõimetutele isikutele.
Eestkostja määratakse kohtu kaudu.
Küsitakse arvamust ja nõusolekut sellelt isikult, kes hakkaks eestkostjaks.
Lapse seaduslik esindaja.
Arvestatakse ka lapse soovi. (vähemalt 10 aastaselt lapselt)
Eestkostjaks ei tohi olla:

alaealine

isik, kellelt on vanemlikud õigused ära võetud

isik, kellelt on eestkostja õigused võetud
Piirangud tehingute tegemisel:

(KEELATUD!!)eestkostja ei tohi võõrandada eestkostetava vara ( kinkida , pantida, müüa, laenu võtta lapse nimel, ei tohi otsustada pärandi loobumise otsusest – tohib kui on eestkosteasutuse luba). Võib ise lapsele kinkida.

Eestkostja ei või võõrandada eestkostetava kinnisasju.

Eestkostja peab kord aastas esitama vara kohta aruande
Eestkostmine lõppeb:

laps saab täisealiseks

vanemlikud õigused taastatakse

laps adopteeritakse
Hooldus = hooldaja võtmine
Eestkoste asutuse abil – kohus ei tule mängu. Määratakse täisealistele isikutele, kes füüsiliste või psüühiliste toimingute tegemiseks vajavad abi. Määratakse hooldaja.
Hoolduse puhul küsitakse, kas soovib seda inimest enda hooldajaks.
Lõpeb, kui hooldatav ei vaja hooldajat enam.

PÄRIMISSEADUS

Kehtib aastast 2006.
Notari tööga seotud õigusaktid.
Surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teisele(teistel) isikutele.
Õigusvõime – õigus omada juriidilisi õigusi ja kohustusi. Tekib pärimisõigus oma surnud lähisugulaste varalistele õigustele ja kohustustele.
Pärimisõigus –

objektiivses mõttes – kogu seadusandlus , mis pärimise kohta

subjektiivses mõttes – tekib pärimisõigus varalistele õigustele ja kohustustele
Pärimine – isiku surma korral vara üleminek teistele isikutele.
Pärija – asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandi vastuvõtnud, sellea seoses tekkinud õigused ja kohustused.
Pärandaja – surnud isik, ainult füüsilised isikud. (juriidilised isikud ei saa pärandajad olla).
Testaator – inimene, kes kirjutab testamendi. (teo- ja otsusevõimeline)
Testament – viimse tahte avaldamise vorm.
Pärandi avanemine – pärandaja surm või tema surnuks tunnistamine.
Teadmata kadunud – isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, (isiku kadunuks jäämine) pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg. Surnuks tunnistamine toimub kohtu kaudu.
Pärand = pärandvara – pärandajale kuulunud varalised õigused ja kohustused.
Vara ei saa jääda ilma pärijata.
Surnuks tunnistamine – isik hukkunud õnnetuse tagajärjel, pärast 6 kuulist kaduma jäämist. Sõjategevuse või loodusõnnetuse tõttu – 2 aasta jooksul, ei ole elus olemise kohta andmeid.
Pärida ei ole võimalik

isikuga lahutamatult seotud õigusi ja kohustusi ( elatis raha, meest/lapsi/naist, poliitilisi õigusi, tööd)
Pärimisvõimeline on iga isik alates sünnimomendist. Ka sündimata laps võib olla pärija.
Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo

tapmine (viinud enesetapuni)

testamendi mõjutamine

testamendi hävitamine

pettusega tehtud testament
(kohus tunnistab )
Pärimiskõlbamatusse isikusse suhtutakse kui surnusse (tema sugulased saavad pärida tema osa).
Pärida on võimalik:

seaduse alusel (3.)

testamendi alusel (2.)

pärimislepingu alusel  neist kõige suurema alusega (kõie olulisem)
Pärida võib ka kõige 3 punkti alusel.
Pärimise puhul jaotatakse vara murdosades – mõttelistes osades.
Testament – viimse tahte avaldamine.
Seaduse järgseteks pärijateks on abikaasa ja sugulased. Viimase pärijana tuleks riik.
ülenevad sugulased
1 - pärandaja
2 – vennad/õed
vanavanemad
vanemad
3 – onud /tädid ja
nende lapsed
2
3
1
lapsed
lapselapsed
alanejad sugulased
Sugulased pärivad kolmes järjekorras:

järjekorra pärijad – alanejad sugulased (lapsed, lapselapsed) – need, kes meist põlvnevad, lapsed pärivad võrdsetes osades. Lapselapsed pärivad juhul kui nende vanemad on surnud.

järjekorra pärijad – ülenejad sugulased – vanemad ja nende alanevad sugulased (vennad-õed ja nende lapsed)

järjekorra pärijad – vanavanemad ja nende alanevad sugulased (onud, tädid – nende lapsed)
2. järjekorra pärijad pärivad siis, kui 1. järjekorrast pole ühtegi inimest.
1. järjekord
Lapsed pärivad kõik võrdse osa.
Samuti saab oma osa pärandaja üle elanud abikaasa - lesk. Abikaasa peab olema pärandaja surma ajal seaduslik abikaasa. Kui on pärandaja endine abikaasa, siis temale ei ole midagi ette nähtud.
Lapsed pärivad võrdse osa abikaasaga, kuid abikaasa osa ei tohi olla väiksem kui ¼.
Näiteks: kui on 2 last ja abikaasa, siis igaüks saab 1/3 mõttelist osa. Kui aga on 4 last, siis abikaasa saab ¼ ja ülejäänud ¾ jaotatakse 4 lapse vahel võrdselt.
Lapselapsed pärivad siis, kui tal vanem surnud. Pärida saavad selle osa, mis oli õigus saada tema vanemal. Laste abikaasad ei päri midagi.
Pärandivaraks on tema lahusvara ja pool ühisvarast.
2. järjekord
Pärivad vanemad võrdsetes osades. Kui üks vanematest ei ole elus, pärivad tema osa alanejad sugulased. Kui pärandaja üle elanud abikaasa on elus, siis temal ½ mõttelist osa pärandvarast.
3. järjekord
Vanavanemad pärivad kõik võrdse osa.
Abikaasa, kui elus, ½ mõttelist osa ja ka selle vara, mis kuulub surnud vanavanemale.
Kõige rohkem jagamisi tuleb praktikas ette 1. järjekorra alusel.
Abikaasal õigus eelosale – kodused tarbed ja sisustuselemendid v.a. mitte 1. järjekorra puhul.
TESTAMENDID
Ühepoolne tehing, millega tehakse või antakse korraldused vara suhtes pärast testaatori surma. Testament tuleb teha isiklikult (alates 15. eluaastast), noorem saab kirjutada vanema teadmisel.
Testamendid jagunevad:

notariaalne

notariaalselt tõestatud testament – teksti koostab notar , kontrollib vara

notari hoiule antud testament – testaator on testamendi valmis teinud, paneb ümbrikusse ja viib suletud ümbriku notarile. Notar vestleb ja selgitab, et kas testaator on teo- ja otsustusvõimeline. Testamendi sisuga notar tutvuda ei saa.

kodused – omakäelised

tunnistajate juuresolekul kirjutatud – testaator kirjutab testamendi ja kinnitamiseks tunnistajad kirjutavad alla. Tunnistajad ei tohi olla selle sisust huvitatud. Testamendil peab olema kuupäev ja aasta, muidu tühine.

omakäeliselt kirjutatud testament – ilma tunnistajateta.
Mahatõmbamisi testamendis olla ei tohi.
Kodused testamendid kehtivad 6 kuud.
Kui inimene ei ole suuteline oma haigusliku seisundi tõttu alla kirjutama, kirjutab aseallakirjutaja. Peab olema täiesti sõltumatu isik (ei tohi olla notari abikaasa, notaribüroo töötaja, sugulane).
Notariaalselt kinnitatult 2 allkirja alla (kui ei suuda kirjutada) samuti nende andmed.
Kodus tehtud testamendid ei pruugi minna kasutusele.
Kõik notariaalsed testamendid on kirjas pärimisregistris, mida peetakse Harju maakohtu juures. Ka koduseid testamente võib sinna saata. Siis vähemalt teave, et seda otsima hakatakse.
Abikaasade vastastikune testament – abikaasad tunnistavad teineteise suhtes kauem elava isiku pärijaks.
Pereliinitestament – abikaasade vastastikune testament, kus määratakse kolmas isik, kes mõlema surma korral pärib.
Testamenti võib ka mitu korda teha.
Testamendi järgne pärija
Kui isik pärib üksinda, on tegemist ainupärijaga. Kui on rohkem, siis kaaspärijad.
Kui testamendis nimed kirjas, kuid saamisosad määramata, siis eeldatakse, et mõeldud on võrdse osa saamist.
Asepärija nimetatakse kui testaator arvab , et pärija sureb ära või ei võta pärandust vastu või osutub pärimiskõlbmatuks. Asepärijaid võib nimetada ka mitu.
Järelpärija – määratakse teatud tähtpäeva või sündmuse saabumisega. Võib olla ka vara koosseis määratud.
30 aastat võib oodata tingimuse saabumiseni. Kui selle ajaga tingimusi ei täideta, siis pärand jääb eelpärijale.
Annak
Ära määratletud kindlad asjad või rahasumma .
Annaku saaja – see kes saab annaku.
Annaku saaja ei ole pärija. Annaku saajal ei ole kohustusi pärandvara haldamise, hooldamise ja võlgadega. Pärijad kohustatud annaku andma.
Võib määrata ka aseannaku saja.
Sihtkäsund testamendis – korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid kohustused. Näiteks: kuidas matusetalitlus läbi viia.
Sihtmäärang – testaatori korraldus. Antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtostarve. Näiteks: kooli finantseerida mingi summaga .
Määratakse ka isik, kes vastutab selle tegemise eest.
Testamendi täitja – valvab , et testament täidetakse.
PÄRIMISLEPING
Viimse tahte avaldamise vormid.
Testamendid:

testaator – teo- ja otsusevimeline. Võib teha inimene alates 15. eluaastast
ühepoolne leping
liigitamine: * notariaalsed – notariaalselt tõestatud, notari hoiule antud testament; *kodused

Leping vähemalt kahepoolne . Võib ühe või mitme isikuga teha. Peab olema notariaalselt tõestatud. Ühepoolselt seda tühistada või muuta ei saa.
Sisuks tavaliselt – pärijale pannakse teatud kohustused

ravikulude tasumist

ülalpidamist elu lõpuni

vara korras hoidma
Meil on küllalt uudne asi, kuid eriti ei kasutata.
Sundosa – kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid – abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad.
Kui on sõlmitud pärimisleping ja testament ning lähemad isikud välja jäetud, õigus neil sundosale, kui pärandaja surmahetkel on ta töövõimetu.
Sundosa – pool sellest osast, mida nad päriksid seaduse alusel.
Pärimise käik.
Pärand vastu võtta või loobuda sellest. Kui pärandi kohta otsus tehtud, siis ümber mõelda ei saa.
Pärandi vastuvõtmise tähtajad – 2 kuud kuni 10 aastat.
Avaldus tuleb esitada pärandaja elukoha järgsele notarile.
Pärandi hooldaja – testamendi täitjaga analoogne . Ei ole eelpool ära määratletud – 1 isik pärijatest.
Kui päris selge pole pärijate ring, siis ei tohi vara võõrandada.
Pärandi vastuvõtmine

lihtsalt asutakse pärandvara kasutama

avalduse esitamine notarile
Notar annab pärimisõiguse tunnistuse

pärijate nimed
murdosad mõttelistes osades
jagamist mingisugust ei toimu

Pärandvara inventuur – nimekirja koostamine, millest pärandvara koosneb.
Praktiline tähtsus – kui nõutakse inventuuri, siis pärandvara vastuvõtmisel vastutatakse võlgade üle pärandvaraga.
Kui inventuuri ei ole nõutud, siis vastutab inimene ka oma isikliku varaga.
Eelpärand – tegemist sisuliselt kingitusega, tehtud ainult alanejatele sugulastele (lapsed, lapselapsed).
Kui fikseeritud, siis võetakse tema pärandvarast maha.
Kohustuste täitmise järjekord

järjekord

tasutakse matusekulud

teiste perekonnaliikmete ülalpidamiskulude tasumine 1 kuu jooksul pärast pärandaja surma

pärandi hoiu ja hooldamisega tehtud kulud

inventuuri tegemise kulud

järjekord

rahuldatakse võlanõuded

järjekord

täidetakse annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud
Pärandvara jagamine
Vara jagada kokkuleppeliselt.
Enne midagi jagada ei tohi, kui pärijate ring selgeks tehtud.
Tuleb arvestada kaaspärijate erivajadusi / huve / soove.
Kui perekonnale erilisi mälestusväärtusega esemeid, siis neid ei tohi müüa, kui kõik nõus ei ole ( piisab ka vähemal ühest vastu olevast pärijast).
Pärimisregister asub Harju maakohtus.
Pärandvara tulumaksuga ei maksustata.
Notariaaltoimingud maksustatud. Notariaalseadus / notari tasu seadus

KOHTUTE SEADUS

Kehtib alates 2002 aastast seoses viimase kohtureformiga. Annab ülevaate õiguse mõistmisest ja kohtu teenistusest.
Kohtunikud on ametisse nimetatud eluaegsetena.
Kohtu töökeel on eesti keel, aga menetlusseadused lubavad kasutada ka muud antud piirkonnas kõneletavaid keeli.
Kohut saab pidada 09.00-18.00. Võib ka hiljem pidada, kui näha, e venib pikemaks.
3 astmeline kohtusüsteem. Alustada tuleb kõige madalamast.

astme kohus

maakohus

halduskohus

astme kohus

ringkonnakohus - 2

astme kohus

riigikohus - 19 riigikohtunikku. Mõistab õigust kolleegiumite kaupa.. kuriteod ja väärteod, halduskolleegium, tsiviilkolleegium, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium . Appelleerimine ning kassatsioon kaebuse esitamine. Kaebuse esitaja on kassaator, ainult läbi advokaadi. Teistmismenetlus – jõustunud kohtu otsuste uuesti läbivaatamine. Tunnistaja on andnud menetlemise käigus vale ütlusi või on keegi menetlejatest toime pannud kuriteo asja menetluse käigus – tulnud teistsugune kohtulahend.
1. astme kohus (5 aastat)

maakohus – neid on 4 praegu

Harju
Tartu
Pärnu
Viru (asub Jõhvis)

halduskohus – neid on 2

Tartu
Tallinn

Maakohtud lahendavad :

tsiviilasju

kriminaalasju

väärteoasju
Kõik süüteod jaotatakse kaheks:
I järgneb vabanduse kaotus

kuriteod – nähakse ette vangistus (alates 1st kuust kuni 20 aastani)

väärteod – arest maksimaalselt 30 ööpäeva
II järgneb rahatrahv

määratakse päevamäärades iga isiku kohta eraldi eelmise aasta sissetulekute põhjal

3 – 300 trahviühikut (1 trahviühik = 60 krooni)
Maakohut juhib kohtu esimees, kes on ametisse määratud viieks aastaks oma kohtu kohtunike poolt. Ei või olla kohtu esimees üle 2 ametiaja.
Kohtu esimehe ülesanded:

mõistab kohut ja peab kohtuistungit

juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd

peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle

vastutab kohtunike koolituse eest

kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine
Igas maakonnas on kohtumaja, juhib kohtumaja juht, kes kõik alluvad maakohtu esimehele.
Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad:

kinnistusosakond – kinnistusraamat , abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid)

registriosakond – peetakse äriregistrit (töötavad kohtuniku abid)

kriminaalhooldusosakond – ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle
Kriminaalhooldusalused on:

isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud
ennetähtaegselt vabastatud isikud
isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö

Kriminaalhooldusabilised – teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu.
Maakohtute juures veel rahvakohtunikud – kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused.
Kes saavad rahvakohtunikuks:

valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja

25-75 aasta vanused isikud

teovõimeline Eesti kodanik

antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta

sobivad kõlbelised omadused
Kes ei saa olla rahvakohtunik:

isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos

isik, kes on pankrotivõlgnik

kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri , politsei koosseisus

notar, advokaat
Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest.
Halduskohtutes arutatakse haldusasju – igasuguste ametiisikute ja ametiasutuste peale kaebuste lahendamine.
Halduskohust juhib oma kohtu kohtunike seast valitud esimees. Valitakse viieks aastaks ja saab olla maksimaalselt 2 ametiaega. Funktsioonid on samad, mis maakohtu esimehel.
2. astme kohus
Ringkonnakohtud – neid on 2 (7 aastat)

Tallinn
Tartu

Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale.
Vaatab asju apellatsiooni korras.
Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja.
Lahendavad asju kolleegiumi kaudu

tsiviilkolleegium

kriminaalkolleegium

halduskolleegium
Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus.
Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes.
3. astme kohus
Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. ( 9 aastat ametis)
19 riigikohtunikku
Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel

tsiviil

kriminaal

haldus

põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku)
1 kuu jooksul kolme liikmelise loakogu ja otsustavad kas asi võetakse menetlusse või ei. Kui vähemalt üks on nõus siis seda ka arutatakse.
Õiguse mõistmine Riigikohtus:

asjade läbivaatamine kassatsiooni korras

põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtuvigade parandamine

teismismenetlus – jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine uute asjaolude ilmnemisel
Kolmeliikmeline kogu vaatab asja läbi ja annab menetlusele, kui annab. Kuskil ¼ asjadest võetakse riigikohtus arutlusele.
Riigikohtus töötab kohtunõunik, kelle ülesanne on kohtupraktika üldistamine. Osaleb ka kohtuasjade ettevalmistamisel.
Kõik oma kohtu kohtunikud moodustavad üldkogu.
Täiskogu – kõik Eesti kohtunikud.
Kohtunikuks nimetamine

haridus õigusteaduse alal

eesti keele oskus kõrgtasemel

kõrged kõlbelisuse omadused

kohtuniku tööks vajalikud omadused ja isikuomadused
Peavad läbima ka julgeolekukontrolli.
Vanuselist alammäära ei ole, ülemine piir on 68 aastat.
Vaja läbida 2 aastane ettevalmistusperiood, kuskil kohtuniku juures.
Periood lõppeb eksamiga Riigikohtus.
Esimese ja teise astme kohtunikuks nimetatakse EV presidendi poolt.
Riigikohtu kohtunikud nimetatakse ametisse Riigikogu poolt.
Riigikohtu kohtunikuks saamiseks ei ole vaja alamaid astmeid läbida. Iga tunnustatud jurist võib kandideerida riigikohtusse.

Juhtida ja esindada Riigikohtut.

teostada järelevalvet

jagab kohtuasju – toimub juhuslikkuse põhimõttel.

teeb ettepaneku Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamiseks.

esitab kord aastas Riigikogu kevadistungil ülevaate kohtu korraldusest ja õigusemõistmisest.
Riigikohtu üldkogu: selle kohtu kohtunikud kõik kokku, igas teises kohtus on samamoodi.

vaatama läbi kohtulahendeid
teeb ettepaneku presidendile kohtunike ametisse nimetamisteks (madalama astme), ametist vabastamiseks.
Lahendab kohtuniku eksami komisjoni otsuse peale tehtud kaebuse.
Otsustab distsiplinaar asja riigikohtu esimehe suhtes. – üks kolleegium lisaks eelnevatele on distsiplinaarkolleegium. – kaasatakse madalama astme kohtunikke.

Riigikohtu erikogu – kutsutakse kokku siis kui on vaja lahendada kolleegiumite vahelisi erimeelsusi. Tulenevad seaduste erinevast tõlgendamisest.
Riigikohtusse pöördumine on läbi kassatsiooni kautsjoni. Kriminaal või väärteo asjad on kassatsiooni vabad. Haldusasjades – 400 krooni. Tsiviilasjades – 1% tsiviilasja hinnast, mitte alla 400 kr ja mitte rohkem kui 40 000 krooni, nõude väärtus, mida tahetakse kohtusse esitada.(

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk · .doc · 259 allalaadimist

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #1

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #2

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #3

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #4

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #5

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #6

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #7

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #8

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #9

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #10

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #11

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #12

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #13

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #14

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #15

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #16

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #17

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #18

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #19

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #20

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #21

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #22

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #23

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #24

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #25

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #26

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus #27

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

259 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miia Õppematerjali autor

põhjalik konspekt 2009
EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS)
PEREKONNASEADUS
jne

töölepinguseadus perekonnaseadus õigusõpetus abielu hageja perekond

Sarnased õppematerjalid

doc

Konspekt

distsiplinaarvõim. Distsiplinaarsüütegu: 1) kohustuste süüline rikkumine (ka joobnuna tööle tulek, olek) 2) usalduse kaotamine (vara puudujääk, vara hävitamine/rikkumine, ohtu on seatud vara kaotsiminek, kaastöötajate asju varastatud/lõhutud) 3) vääritu tegu (kasvataja, pedagoog, õpetaja, avalikud teenistujad) Töökohustused, mida töötaja täitma peab (igal pool kirjas tööleping jne). Karistused, mis järgnevad: 1) noomitus 2) rahatrahv (maksimaalselt 10 päevapalka) 3) töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega (maksimaalselt 10 päeva) 4) töölt vabastamine TLS §86 järgi. Karistuste määramise tähtajad: 6 kuu jooksul distsiplinaarkuriteo korda panemisest. Kui ülemus teost teada saanud, siis aega asja uurida 1 kuu. 1 aasta, kui tegemist inventuuridega, revisjonidega. Karistuste tähtajad lühikesed, sest vaja distsipliini hoida.

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse arvestus

Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel

Õigusõpetus

pdf

Õigusõpetuse arvestus

Asjaõigus

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega

vastavalt 4 või 6 kuud. Ametnike puhul ei kohaldata ajutiselt tööle võetud inimesele ja kui on ametisse nim peaministri poolt Ametnikel lõpeb katseaeg vestlusega 2 nädalat enne katseja lõppu ametniku ja tema ülemuse vahel. Vaja kirjalikult vormistada ja vastused kanda atesteerimislehele. 8.Töölepingu lõppemise alused, lõpetamise vormistamine, töösuhte lõpetamise kord. Kõigepealt tuleb kirjalikult ette teatada. Tööleping lõpetatakse tööl oleku viimasel päeval ( tuleb maksta lõpparve ja anda kätte tööraamat). Tähtajaline leping: kui töötaja tahab lahkuda, siis teatab tema ette 5 kalendripäeva, kui on leping sõlmitud tähtajaga kuni 1 aasta. 14 kalendri päeva teatab töötaja ette siis, kui on leping üle ühe aasta pikk. Kui on tegemist raskema haigestumisega siis ette teatamine 28 kalendripäeva. Kui on määramata ajaga leping siis tuleb ette teatada 1 kuu, kui katseajal siis 3

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. tö

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetuse konspekt

Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandj

Õigusõpetus

doc

Tsiviili vastused

1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isi

Tsiviilõigus

docx

Õigusõpetus EMÜ I semester

puhkust, kui on kuni 14 aasta vanuseid lapsi või kui on puuetega kuni 18. Avaliku teenistuse seadus (ATS) · Avalik teenistuja: 1. Ametnikud: töötavad ministeeriumid, ametid, linnavalitsused, kantseleid jne. 2. Abiteenistujad: töötajad, kes töötavad asutustes 3. Koosseisuvälised teenistujad. · See seadus käib ametnike kohta, neil pole töölepingut; abiteenistujad töötavad töölepinguseaduse järgi s.t. et on sõlmitud tööleping. · Tingimused, et tööle asuda ametnikuks: 1. Nooremametnik: vanus vähemalt 18. 2. Vanemametnik: vanus vähemalt 21. 3. Keskharidus 4. Eesti Vabariigi kodanik 5. Teovõimeline 6. Riigikeele oskus · Kes ei saa ametnikuks: 1. Karistatud kriminaalselt. 2. Kui ta on kohtu või eeluurimise all. 3. Ära võetud õigus töötada mingil kindlal ametikohal(kohtu poolt). 4. Ei tohi olla lähisuguluses või hõimluses oma vahetu ülemusega: lähisuguluses on nt. Vanemad, vanavanemad, vennad, õed

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid