Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega (0)

Kordamisküsimused õigusõpetuses

1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine.

Tööleping - kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused
Kohustuslikud tingimused:
*poolte andmed
*sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg
*Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö))
* Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis)
* Töötasu , palga maxmise kord (aeg ja viis)
*Töötegemise koht või piirkond
*tööaja norm
*puhkus
*Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad

2.Tööettevõtulepingu erisused .

Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud *alluvusvahekord puudub

3.Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu.

Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel nädala jooksul nendega tutvuda. Töötaja vb teha ettepanekuid eeskirjade muutmiseks, kuid tööandja ei pea seda arvestama(ei pea nendega nõustuma, juhul kui pole seadusega kooskõlas). Seejärel saadetakse eeskirjad töö inspektsiooni kooskõlastamisele. Tööeeskirjad on kohustuslikud vähemal 5 töötajaga asutuse puhul. Miinimum nõuded: *Tööpäeva algus ja lõpp, puhkepausid *Töötamine enne riigipühasid *puhkamiseks ja einestamiseks ettenähtud ajad *Palga maksmise aeg ja koht *Tööalaste korralduste andmise aeg ja koht *Töökaitse ja tuleohutuse üldnõuded *Pärast tööpäeva lõppu ja puhkepäevadel tööl viibimise kord *Töölt puudumise teatamise kord *Üldised viisakusreeglid töö juures

4.Töölepingu pooled ja nende kohustused töösuhtes.

Töötaja ja tööandja: *täitma lepingu tingimusi *vaja täita töö sisekorra eeskirju *hoiduma tegudest, mis võivad kahjustada teise poole vara *üleüldine viisakusnõue.
Tööandja kohustused: *kindlustada töötaja tööga *maksta töötasu *anda ka puhkust *kindlustada töötingimustega *tutvustama töölevõtmisel eeskirju *korraldama koolitust *tuleb kindlaks määrata töö vastuvõtmise korda ja töö praagiks tunnistamise kord.
Töötaja kohustused: *tegema tööd ja alluma tööandja seaduslikule korraldusele *täita kehtestatud eeskirjade punkte ja pidada neist kinni *hoiduma tegudest, mis takistavad teistel inimestel tööd tegemast ja kahjustavad teise poole vara * teatada koheselt töö takistusest *hoidma ärisaladusi, tootmissaladusi, kui see on kehtestatud

5. Töölähetus , selle olemus, lähetusse saatmise kord.

Töölähetus on tööandja poolt töötaja lähetamine kindlaks määratud ajavahemikus tööülesannete täitmisele väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta . Seadusest tulenevalt võib töölähetus kesta kuni 30 järjestikust päeva, mida võib poolte kokkuleppel pikendada. On riigisisene või välislähetus . Töölähetusse minek on töötaja kohustus. Lähetusse ei või saata rasedat ega alaealist töötajat Väikeste lastega vanemaid saab lähetusse saata nende enda nõusolekul. Ametnike puhul on seotud koolitusega lähetuses käimine. Makstakse edasi töötasu, lisaks päevaraha, korteriraha, sõiduraha

6.Töölepingu peatumine.

Leping peatub mõneks ajaks, ilma tähtajata. Sellel ajal ei pea töötaja tegema tööd ja tööandja ei pea talle tööd pakkuma. Töölepingu võib peatada: 1)poolte kokkulepe – palgata puhkuse kasutamine 2) puhkuse ajaks – iga aastane korraline puhkus(28 päeva) 3) ajutine töövõimetus – lühiajaline haigestumine 4) osalemine seaduslikus streigis 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise aeg 6) aeg, millal töötaja on arestis(väärtegude eest, max 30 päeva) või vahi all(kui oled süüdistatav kriminaalkuriteos) 7) kui töötaja on töölt kõrvaldatud distsiplinaarasja menetlemise asjus 8) joobes töötaja on töölt kõrvaldatud

7. Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi.

Tööandja otsustada, kas anda või mitte. Katseaja hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad. Katseaega pole alaealistel ja invaliididel juhul kui on tegemist spetsiaalselt invaliidile mõeldud ametiga. Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda. Katseaeg on kontrolliks mõlemale poolele, kas töötaja saab hakkama, ja kas suhtlemine klapib. Katseajal õigus töötaja ametist vabastada päeva pealt, kuid talle peab põhjendama ja seletama miks ei läbinud katseaega. Katseaega ei tohi kohaldada kui on muudetud lepingut. TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud. ATS`i järgi max 6 kuud. Katseaega võib pikendada ainult katseaja jooksul, kuid max summas võib katseaeg siiski kokku olla vastavalt 4 või 6 kuud. Ametnike puhul ei kohaldata ajutiselt tööle võetud inimesele ja kui on ametisse nim peaministri poolt Ametnikel lõpeb katseaeg vestlusega 2 nädalat enne katseja lõppu ametniku ja tema ülemuse vahel. Vaja kirjalikult vormistada ja vastused kanda atesteerimislehele.

8.Töölepingu lõppemise alused, lõpetamise vormistamine, töösuhte lõpetamise kord.

Kõigepealt tuleb kirjalikult ette teatada. Tööleping lõpetatakse tööl oleku viimasel päeval ( tuleb maksta lõpparve ja anda kätte tööraamat ). Tähtajaline leping: kui töötaja tahab lahkuda, siis teatab tema ette 5 kalendripäeva, kui on leping sõlmitud tähtajaga kuni 1 aasta. 14 kalendri päeva teatab töötaja ette siis, kui on leping üle ühe aasta pikk. Kui on tegemist raskema haigestumisega siis ette teatamine 28 kalendripäeva. Kui on määramata ajaga leping siis tuleb ette teatada 1 kuu, kui katseajal siis 3 kalendripäevaTöölepingu lõpetamine : *poolte kokkuleppel *töötaja algatusel *tähtaja möödumisel *tööandja algatusel (asutuse likvideerimine, pankroti väljakuulutamine, Koondamine , Töötaja mittevastavus oma töökohal, Katseaja ebarahuldavad tulemused, Töötaja töökohustuste rikkumine , Töötaja suhtes usalduse kaotamine, Vääritu tegu ( alaealistega töötavad inimesed), Pikaajaline töövõimetus, Põhikohaga töötaja naasmisel, Korruptiivse teo puhul.)), *Kolmandate isikute algatusel (lapsevanemad, tööinspektor) *Pooltest sõltumatutel asjaoludel (surm). Kui tööandja viivitab tööraamatu või lõpparve kätteandmisega, siis tuleb maksta iga viivitatud päeva eest töötaja keskmist päevatasu. Tööraamatu puhul on see aeg määramata, lõpparve puhul 1 kuu. Lepingu lõpetamise kord peab olema fikseeritud lepingus, tööl oleku viimane päev on töölepingu lõppemine- vormistatakse dokument

9.Koondamine-töölepingu lõpetamise ühe alusena .

Võetakse ette siis, kui töötajale pole enam tööd pakkuda, töömaht väheneb. Koondamisest etteteatamine sõltub (ette peab teatama kirjalikult): kui töötaja on töötanud asutuses kuni 5 aastat, siis tuleb ette teatada vähemalt 2 kuud, 5-10 aastat = 3 kuud, üle 10 aasta = 4 kuud, koondamishüvitis on kuni 5 aastat = 2 kuu keskmine palk, 5-10 aastat = 3 kuu keskmine palk, üle 10 aasta = 4 kuu keskmine palk (arvestatakse viimase 6 ku keskm palka); koondada ei tohi rasedaid ega kuni 3 aastaste laste vanemaid (hooldajaid)( isegi kui nad ise nõus on ). Ei tohi koondada kui töötaja on haige. Puhkuse ajal peab ootama kuni tuleb tagasi tööle.

10.Tööalaste vaidluste lahendamise võimalused, tähtajad.

*Võib lahendada omavahel *võib kasutada usaldusisiku abi *lepituskomisjonid *On olemas ka töövaidluskomisjon ja kohus. Töölepingu puhul vaidluse esitamise aeg on 1 kuu. Muu vaidluse puhul on aega 4 kuud.

11.Avalikud teenistujad. Ametniku teenistusse võtmise kord.

Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses. Avalikud teenistujad on: *ametnikud (kõrg-, vanem-, nooremametnikud)*abiteenistujad (lihttöötajad- need kes on tool töölepinguga) *koosseisuvälised teenistujad (võetakse tööle teatud ajaks teatud töö tegemiseks)
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4) teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel. Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaž – ametnikuna töötamise aeg kokku.
Dokumendid , mis ametnik peab tööle asumisel esitama: *avaldus *isikuttõendav dokument *tööraamat *elulookirjeldus * diplom *omakäeline kinnitus , et vastab seaduses ettenähtud tingimustele *andma ametivande.

12.Ametnike atesteerimine , selle eesmärk, kord, tulemused.

Atesteerimine ehk ametlik hinnang töötaja tööalaste tegevuste ja ametitegevuse kohta. Eesmärk on saada teada personalikvaliteedi, koolitusvajaduse ja koolituse efektiivsuse kohta. Toimub perioodide kaupa ja algab see ametisse nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja peale seda algab uuesti 3 aastane periood. Igal aastal viiakse läbi vestlus vahetu ülemusega. See pannakse atesteerimislehele kirja. Asutuses on moodustatud atesteerimise komisjonid (seal toimub see iga kolme aasta lõpus) ning otsustatakse seal: 1)loetakse ta atesteerituks 2)mitte lugeda ta atesteerituks – kas lahkub töölt või läheb madalamasse gruppi 3)lükatakse aasta võrra atesteerimist edasi 4)edutatakse. Kordusatesteerimine 2 nädala jooksul - Seda on võimalik nõuda ametnikul, siis moodustatakse uus komisjon .

13.Ametnike reservi arvamine.

Need ametnikud, kes on vabastatud teenistusest(ntx koondamise või asutuse likvideerimise tõttu), tervise tõttu, teenistuse tähtaeg läbi, siis neil inimestel on võimalik end lasta nimetada reservi(seda ainult võimalusel, kui ta ise kuskil mujal ei tööta). Reservis saab olla max 6 kuud. Kui ta on reservis, siis on ta kohustatud end arvele võtma kohalikus tööturuametis, saab sealt ameti kaudu töötu abiraha ja talle võidakse sealt kaudu pakkuda täiend- või ümberõpet. 6 kuud reservis olemise aeg läheb arvesse tööstaažina. Reservist arvatakse välja kui: *ta läheb tööle *ta nimetatakse muule ametikohale *6 kuud saab täis *ta on keeldunud vastu võtmast 2 ametikohta.

14.Tööaja üldine riiklik norm. Lühendatud tööaeg , osaline tööaeg.

Üldine riiklik tööaja norm on 8 tundi päevas ja nädalas 40 tundi. Lühendatud tööaeg – töötamine alla üldise riikliku tööaja normi(13-14 aastased – 4 tundi päevas; 15 aastased 6 tundi; 16-17 aastased – 7 tundi); lühendatud tööaeg on ka allmaatöötajatel, tervist kahjustavatel töötajatel ja eriiseloomuga(lennundustöötajad, tuukrid, ntx anestesioloogid) tööde tegijatel-neil 7 h töötamist . Kohtuarstidel on tööpäeva pikkus 6 tundi. Pedagoogid, õpetajad noorte- ja lastejuhendajad 7 tundi tööpäev pikk. Osaline tööaeg –töötamine vähem kui kokkulepitud normis .

15. Ületunnitöö .Töötamine õhtusel ja öisel ajal.

Ületunnitöö – töötamine üle kokkuleitud normi. Seda võib teha poolte kokkuleppel. Vääramatu jõu korral peab töötaja tegema ületunde. Päevas võib ületunde teha 4 tundi, nädalas kokku 48, aastas kokku 200. See on keelatud: 1)alaealistel 2) rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda tohivad teha enda nõusolekul: 1)isikud kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 3)isikut kes hooldab täielikult töövõimetut isikut. Nõusolek on soovitatav fikseerida kirjalikult. Õhtusel ajal töötamine – tööaeg on 18.00 – 22.00. Öisel ajal töötamine ehk öötöö – tööaeg on 22.00 – 06.00 See on keelatud: 1)alaealistel 2)rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda tohivad teha enda nõusolekul: 1)isikud kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 3)isikut kes hooldab täielikult töövõimetut isikut. Nõusolek on soovitatav fikseerida kirjalikult.

16.Puhkeajad(v.a.puhkused), liigid, lühike ülevaade.

Puhkeaeg – tööpäeva jaotab kaheks 1 puhkeaeg, mida üldiselt nimetatakse lõunavaheaeg, seda on õigus võtta siis kui on töötatud 4 tundi. Lõunavaheaja kestus on 30 minutit kuni 1 tund. Lõunavaheaeg on töötaja isiklik aeg ja ta võib teha selle ajaga, mida ta ise soovib. Lühikesed puhkepausid, need lähevad tööaja sisse. Otsustab tööandja, kas neid üldse anda ja kui pikaks ajaks anda. Siis on veel vaba aeg sünnituse eelseks läbivaatuseks; vaheajad lapse toitmiseks vähem kui 30 min ja iga 3 h tagant, mitmikute puhul vaheaeg 1 h. Igapäevane puhkeaeg e tööpäevade vaheline puhkeaeg. See aeg peab pikk olema täiskasvanutel vähemalt 11 tundi, alaealistel max 18 tundi. Nädalavahetused – nädala jooksul tuleb inimesele vähemalt anda 2 vaba päeva. Puhkepäevadel töötamise keeld. See on keelatud: 1)alaealistel 2)rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Lisa puhkepäevad ka neile kes kasvatavad puudega last. Doonoritele on puhkeaeg, selleks ajaks kui ta loovutab verd.

17.Puhkuse andmise põhimõtted.

Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted: *Puhkust antakse tööaasta eest, tööaasta algab tööle asumise päevast; tööaasta hulka arvatakse ajutise töövõimekuse periood, tööaasta sees on ka puhkuste aeg, tööaasta sisse arvestatakse ka aeg, millal töötaja võtab osa streigistning ka osaliselt tasustatav puhkuse aeg *Puhkust antakse kalendripäevades, v.a. riigipühad *Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik, puhkust saab ära kasutada 4 viimase tööaasta eest. *Puhkus antakse üldjuhul katkestamatult , ühe osa pikkuseks peab vähemalt olema 14 kalendripäeva; *Puhkuse kasutamise aja määrab üldjuhul ära tööandja. Tööandja on kohustatud koostama puhkuste graafiku ja see tuleb koostada jaanuari kuu jooksul. Kui seda pole tehtud jaanuarikuu lõpuks, siis vb töötaja minna puhkusele millal iganes 2 nädalase etteteatamisega. *Puhkuse graafikus peab olema kirjas töötajate nimed, puhkuse periood ja puhkuse päevade arv. Puhkust peab andma: *naisele, vahetult enne ja pärast rasedust ja sünnituspuhkust tuleb anda *vanemad, kes kasvatavad kuni 7 a last (ka lapse vaheajal) *kui toimub seaduslikust streigist osa võtmine *õppepuhkusel viibimine . Puhkus on tasuline !

18.Puhkuste liigitus.

Puhkused: 1) Tööpuhkused – töötatud aasta eest ( põhipuhkus ja lisapuhkus) 2) vanemapuhkused : *raseduse sünnituse puhkus (kokku 140 kalendripäeva) * lapsendaja puhkus (70 päeva kuni 10a laps) *lapse hoolduspuhkus *täiendav lapsepuhkus 14 päeva *täiendav palgata lapsepuhkus 14 päeva 3) palgata puhkused – võetakse töötaja poolt enda poolt, tema vajadustest ja soovidest olenevalt.

19.Distsiplinaarsüütegude liigid, nende sisu. Karistused ja nende määramise tähtajad, kord ja eesmärk.

Distsiplinaarsüütegusid on 3: *töötaja poolne kohustuste süüline rikkumine, sinna hulka kuulub ka joobes olek töö juures *Usalduse kaotamine(kui töötaja põhjustab puudujäägi või vara riknemise, hävimine või ta seab ohtu vara hävimise) *Vääritu tegu – avalikus teenistuses ametnikel, kehtib ka õpetajate, kasvatajate ja pedagoogide kohta. Karistused: * Noomitus * Rahatrahv (max 10 päevapalka) *Töölt kõrvaldamine(max kümme järjestikulist tööpäeva ilma palgata) *Töö suhte lõpetamine. Igale süüteole järgneb ainult 1 karistus . Lähtudes süüdlase teost ja isikust tuleb määrata karistus , enne on vaja tuvastada milles süü seisneb.
Karistuste määramise tähtajad: * Süüteo toime panemise päevast 6 kuu jooksul peab olema karistus kohandatud, kui tähtaeg läheb üle, siis enam töötajat karistada ei saa. *Menetlemise aeg on 1 kuu ja seda menetleb vahetu ülemus . * Inventuur , revissioon – selle puhul peab karistus olema menetletud ja karistatud 1 aasta jooksul. Karistuste määramise kord: *On vaja võtta seletused süüdlastelt, kirjalikus vormis, kusjuures süüdlasel on õigus ütluste andmisest keeldumist. *Tuleb võtta seletused tunnistajatelt, kes midagi sellest konkreetsest süülisest tegevusest teavad, on kohustatud ütlusi andma v.a. siis kui on tegemist lähedaste sugulastega või abikaasa või abikaasa sugulased. *Koguda dokumentaalseid tõendeid(ärakirjad, väljavõtted jne) *Tööandja valib karistuse 4 eeltoodud variandi põhjal ja seda valitakse süüteo, selle raskuse ja konkreetse isiku järgi. *Iga sööteo eest võib määrata ainult ühe karistuse

20.Distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine. Karistuste täideviimine, kustumine ja kustutamine.

On vaja koostada käskkiri või korraldus ja selle koostab ülemus, vahetu ülemus ja selles käskkirjas peavad olema fikseeritud järgmised punktid:*Karistatava nimi *Süüteo toimepanemise aeg *Süüteo asjaolud *Valitud karistus *Dokumendi koostamise kuupäev *Dokumendi koostaja (ehk karistuse määraja) nimi ja allkiri. Töötaja peab andma kuupäeva tutvumise kohta ja allkirja. Kui töötaja ei nõustu allkirja andma ja dokumendi läbi lugemisest , siis tuleb kutsuda 2 tunnistajat ning lugeda nende juuresolekul käskkiri ette, panna alla seletav olukorra kirjeldus ning sel juhul jõustub käskkiri. Valitud karistusi ei fikseerita v.a. avaliku teenistuse töötajatel.
Karistuste täide viimine : *Noomitus – peab olema ka käskkirjas kirjas, ühekordne toiming. *Rahatrahv – max 10 keskmist päeva palka – ühes kalendri aastas ei tohi olla seda rohkem kui 20 päevapalka. Trahvirahasid tööandja endale ei saa, need lähevad riigi tuludesse; töötajale peab alles jääma 50% väljamakstavast palgast või peab töötajale kätte jääma vähemalt 80 % kehtivast miinimum palgast. Trahvi kinni pidamist tuleb alustada hiljemalt teisest palgast ja see tohib olla järjest ainult 3 kuud. Kui vahepeal katkeb trahvi kinnipidamine , siis enam trahvi kinni pidada ei saa. *Töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega ja max seda ühel korral 10 tööpäeva. Praktikas puuduvad andmed, et seda üldse oleks rakendatud. Ühes aastas ei tohi seda mitte rohkem kui 3 korda. Seda ei tohi kohaldada rasedatele, siis nendele, kes kasvatavad kuni 3 aastaseid lapsi, kes kasvatavad laps-invaliidi, kes on laps invaliidi eestkostja , ei tohi kasutada seda tööseisaku ajal ning osalise tööaja puhul. *Töö lepingu lõpetamine – see tuleb töö lepingusse kanda sisse. Karistuste vaidlustamine : vaidlustada on õigus tööinspektsioonis, maakohtus ja halduskohtus. Karistuste kustumine ja kustutamine: distsiplinaarkaristus kehtib ühe aasta ja siis aasta möödudes kustub ta ise-enesest automaatselt, dokumenti vormistama ei pea. Kui on mitu karistust antud aasta jooksul, siis kustuvad need karistused ära aasta möödudes viimase karistuse järgi. Kustutada karistus ennetähtaegselt saab tööandja. Vahetu ülemus annab välja uue käskkirja distsiplinaarkaristuse kustutamiseks.

21.Abielu sõlmimise kord, vanus, takistused.

Saab sõlmida vaid mehe ja naise vahel. Abielu on sõlmitud abielu aktist alates, kui mõlemad pooled on allkirjastanud. Perekonna seisu ametil 2 liiki dokumente: abieluakt ja tunnistus . Abielu sõlmimise kohtadeks on perekonnaseisu amet ja kirik . Kirikus saab abielluda alates 2000-st aastast. Peale avalduse esitamist peab mööduma 1 kuu enne abiellumist. Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: *Samasoolised ei saa abielluda *Ei saa abielluda see, kes juba on abielus *Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda *Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda *Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga *Teovõimetud inimesed.

22.Abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine.

Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: *Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks *Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks *Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada *Ülalpidamiskohustus. Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama

23. Abikaasade ühis- ja lahusvara , selle kasutamine ja jagamine.

Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed. Ühisvara kasutamine – seda kasutatakse ja käsutatakse koos teineteise teadmisel kokkuleppeliselt. Vallasasjad, mis on kuskil registrites, ei tohi midagi teha ilma abikaasaga kooskõlastamata. Ühisvara jagamine. Jagatakse kokkuleppel, vb jagada abielu ajal või pärast lahutust või kunagi hiljem. Ühisvara jagatakse võrdselt pooleks. Mõningatel juhtudel vb kõrvale kalduda ühisvara jagamise võrdsuse printsiibil: 1) kui arvestatakse laste või abikaasa huve 2) kui 1 abikaasadest ei ole osalenud ühisvara saamises 3) ühisvara on saadud teise abikaasa lahusvara arvelt 4) lahusvara väärtus on abielu ajal oluliselt suurenenud mõlema abikaasa panustamise poolt.

24.Ülalpidamiskohustus perekonnas.

1) Paar on kohustatud üksteist ülal pidama , kui üks pole võimeline töötama. Lahutatud abikaasa on kohustatud ülal pidama teist abikaasat. Kui abikaasa on muutunud 3a jooksul pärast lahutamist , on õigus nõuda teiselt poolelt abiraha. 2) vanemad peavad ülal pidama alaealisi, täisealisi töövõimetuid lapsi või kui laps õpib keskastme või kutseõppeasutuses )

25.Abielu lõppemise alused ja lahutamine.

Abielu lõppemine – abielu lõppeb surmaga või lahutusega. Lahutada saab perekonnaseisuametis ja kohtus. Kui puuduvad vaidlused võib abielu lahutada perekonnaseisu ametis, kui on vaidlused, siis tuleb pöörduda kohtu poole sellele, kel on vaidlus. Vaidlused: laste üle, abielu üle, vara üle ja ülalpidamiskohustuste üle. Lahutada ei saa mitte ennem kui 1 kuu peale avalduse esitamist ja mitte kauem kui 3 kuud. Tuleb teha ühine avaldus. Abikaasad on lahutatud, kui kohtuotsus on jõustunud (kohus) või on välja antud abielu lahutamise akt ( perekonnaseisuamet )

26.Vanemate õigused ja kohustused laste kasvatamisel.Lapse äravõtmine. Vanema õiguste äravõtmine. Elatisrahade mõistmine.

Vanematel mõlemal on võrdsed õigused ja kohustused s.o laste eest hoolitsemine. Laste käest tuleb küsida kui ta on väh 10 a , et kelle juurde ta minna tahab. Tehakse vahet lapse äravõtmisel vanemalt –tehakse seda siis, kui on ohtlik teda jätta vanemate juurde. Vanema(vanemlike) õiguste äravõtmine – võetakse ära siis, 1)kui vanem või vanemad kuritarvitavad alkohoolseid jooke või narkootikume ning selle tagajärjel nad ei suuda enam lapsi kasvatada, hooldada ja ülal pidada 2) laste julm kohtlemine 3)vanem osutab oma lapsele halba eeskuju ntx sellega, et vanem sunnib oma last kerjama või varastama või prostituudiks 4)kui kuritarvitab vanema õigusi. 5) lapsevanem ei ole osalenud oma lapse kasvatamises 1 aasta jooksul, kui laps on paigutatud lastekodusse. Kui olukord normaliseerub, siis vanema õigused taastatakse. Elatisraha (alimendid)- Selle väljamõistmine toimub kohtu kaudu ja ka alles siis kui inimesed vabatahtlikult ei jõua ise kokkuleppele. Elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimum palgast. Ka abielus olles võib nõuda elatisraha, mitte ainult pärast lahutust. Teiste laste huve ei tohi elatisrahaga kahjustada. Arvestatakse, kellel on seda vaja ja kes peab seda maksma.

27.Lapsendamine.

Lapsendamise tagajärjel tekivad võõraste isikute vahel lapse ja vanemate isiklikud ja õiguslikud suhted, see toimub kohtu kaudu. Lapsendada saab vaid lapse enda huvides. Lapsendamine on tähtajatu ning tingimusteta. Lapsendada saab üksnes alaealist isikut. Lapsendajaks saab olla vähemalt 25 aasta vanune isik, kes on võimeline last kasvatama ja ülal pidama. Seadus ei nimeta, mis on selle lapsendaja vanuse ülemiseks piiriks . Soovitatav vanusevahe lapse ja lapsendaja vahel on 15-40 aastat, eriti soovitatavaks sobib 25-40 aastat. Sots osakond teeb head tööd ja esitab kohtule järgmised andmed: 1) lapse vanemate kirjalik nõusolek, et nende laps lapsendatakse( seda pole vaja siis kui vanemlikud õigused on ära võetud); vanemad võivad loobuda oma antud nõusolekust, kuni kohtu otsuseni. 2) vaja esitada kohtule lapse tervise ja arengu kohta. 3)lapsendaja kohta andmed - tervis ja varaline seis, töökoht; nad peavad läbima ka koolituse (vestlused, kursused ) 4)ka lapse nõusolek(alates 10 aastaselt), lapse käest ei küsita nõusolekut siis, kui laps on elanud selles peres pikemat aega ning ta ei teagi, et teda tahetakse lapsendada, ei teagi, et see pole tema õige perekond. Ja siis läheb alles kohtusse ning kohtuistung on kinnine . Kõik isikud on kohustatud hoidma saladust. Kohal on lapsendajad, sots töötajad, sekretär. Last kohtuistungile ei tooda. Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime ja seda peab nõudma juba avalduses, kuna see peab kajastuma kohtuotsuses. Selle tulemusel antakse välja uus sünnitunnistus. kui soovitakse lapsendada eesti last välismaal, siis tegeleb sellega välisminister . Lapsendamise tagajärjel kaovad ära bioloogiliste sugulaste õigused ja kohustused.

28.Eestkoste ja hooldus .

Seatakse lapse kasvatamiseks ja ülalpidamiseks. Eestkoste seatakse laste üle, kui lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kui on ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse, kui asi lõppeb surmaga. Eestkostja ei saa olla: *alaealine *piiratud teovõimega inimene *vanema õigused ära võetud *eestkostja õigused ära võetud * Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi.

29.Isikunime andmine lapsele. Isikunime muutmise võimalused ja kord.

Nime tuleb valida: igal ühel on meil oma isikunimi (ees- ja perekonnanimi ); kirjapilt peab vastama Eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimi võib koosneda max 3 eraldiseisvat nime või kahekordne sidekriipsuga eraldatud nimi, nimi ei tohi olla pikem kui 30 tähekohta. Ei tohi anda nime, mis sisaldab numbreid. Ei tohi koosneda mittesõnalistest tähistest. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommete ja tavadega. Eesnimi ei tohi olla liiga tavatu. Ei tohi olla nimed vastassoo järgi. Ei tohi anda üldtuntud isiku nime. Isikunimedes võib kasutada lisaks tähtedele sidekriips, ülakoma , punkti, tühikut ja sulud. Kui laps sünnib surnult, siis on kohustuslik panna ainult perekonna nimi aga eesnimi kohustuslik pole. Perekonnanimi vastavalt vanemate soovile. Nii ees-, perenime saab muuta. Eesnme saab muuta perekonnaseisuametis ühe korra! Selleks on vaja esitada ka põhjus miks seda tahetakse teha. Kutsutakse kokku komisjon. Regionaalminister annab oma nõusoleku nimemuutmise kohta. Vahetatakse nime et: *vabaneda tavatu kujuga nimest *soov kaitsta oma isikunime *soov kanda oma esivanemate nim. Ei anta perekonnanime mis on laialdase kasutusega. Perekonna nime saab muuta ka siis kui abiellutakse.

30.Peretoetuste liigid ja maksmise kord. (Iseseisvalt riiklike peretoetuste seaduse alusel!!!)

Igakuiselt makstavad peretoetused : *lapsetoetus( esimese ja teise lapse kohta topelt lapsetoetuse määras, alates kolmandast kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) * ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus – 5000 *lapsendamistoetus – 5000 *elluastumistoetus – 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust – 3kordne lapsetoetus. Kord kvartalis : *kolme ja enama lapselise perele või kolmikute perele. Kõiki toetusi makstakse pensioniameti kaudu, kõikidel alalistel elanikel on see õigus.

31. Pärimine , pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus .

Pärimine on isiku surma korral tema varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teistele isikutele. Pärandaja – isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja –kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Pärimiskõlbmatus – tunnistatakse pärimiskõlbmatuks siis, kui ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo pärandaja vastu ehk kui ta on tapnud selle isiku ära, kelle vara ta päriks. Pärimiskõlbmatuks tunnistatud isikut vaadeldakse kui surnut isikut.

32.Pärimise alused, seadusejärgsed pärijad ja nende osa pärandist.

Pärida saab alles siis kui isik on tunnistatud surnuks kohtu poolt või kui puuduvad elusoleku kohta andmed 5 aasta jooksul. Pärida on võimalik: *seaduse järgi pärimine * testament , see kes kirjutab on testaator * pärimisleping . I järjekord - lapsed(saavad võrdse mõttelise osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa.

33.Pärimine testamendi järgi. Testament, liigid ja sisu.

Testament- viimse tahte avaldamise vorm, see on ühepoolne tehing, millega inimene annab korrldused vara suhtes. Testamenti saab teha väh 18 aastane isik, ka nooremalt saab teha seadusliku isiku juures olekul . Kodused: *Tunnistajate juuresolekul allakirjastatud – testaator kirjutab testamendi teksti ise valmis ja võtab tunnistajad juurde(min 2 inimest), kes kinnitavad testaatori teovõimelisust. Sisuga tunnistajad ei pea tutvuma . Testaatori allkirjale lisatakse kuupäev, sest testament kehtib 6 kuud, tunnistajate nimed ja elukohad. Koduse testamendi iseloomustus– ise kirjutab, tunnistajaid pole. Peab olema kuupäev, kehtib 6 kuud. Ei tohi olla mahatõmbamisi, sodimisi, ülekirjutamisi. Probleem võib tekkida selle tõlgendamisega ning selle ülesleidmisega. Notariaalsed: *Notari tõestatud – notari büroos. Testaator räägib seal oma soovid, notar koostab testamendi ja selgitab välja testaatori teo- ja otsustusvõimelisuse. Kohustus ka ette lugeda ja selgitada(kontrollida). Notari võib kutsuda ka koju. Füüsilise puudega inimesel on aseallakirjutaja . Vajalik 2 tunnistaja juureolu, keda pole testamendis märgitud. Tehakse 2 eksemplari. *Notari juurde hoiule viidud – testaator on ise kirjutanud või lasknud kirjutada a viib hoiule. Viiakse ümbriku sees ja testamendi sisuga notar ei tutvu. Ümbriku peale kirjutab notar andmed. Järgmisel päeval peab notar teavitama pärimisregistrit testamendist.

34. Korraldused testamendis: annak, sihtkäsund , sihtmäärang . Testamenditäitja.

Annak – saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija. Saaja ei pea maksma võlgu Sihtkäsud – pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud. Ntx kuidas peavad toimuma matused, kes peab vastutama surnu lemmiklooma eest vms. Sihtmäärang – mingile osale varast määratakse sihtotstarve. Testamendi täitja – on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja).

35.Sundosa, eelpärand .

Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena. Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine.

36.Inventuuri olemus ja selle vajadus pärimises.

Pärandi inventuur on nimekirja koostamine pärandvara kohta. Saadakse teada, millised asjad kuuluvad pärandvarasse ja millised on kohustused( võlad ). Notar nimetab isiku, kes on kohustatud inventuuri läbi viimiseks ja annab tõendi, et sellel isikul on õigus pääseda pärandaja andmete ligi ntx pangas. Inventuuri tegemiseks on tähtaeg kuu ja selle tegemisega seotud kulutused kaetakse pärandavara arvelt. Kui on inventuur tehtud, siis see pärija vastutab võlgade eest ainult pärandvara arvelt. Kui inventuuri tehtud pole, siis vastutab pärija kogu võlakoorma eest.

37.Pärimisleping. Pärimisregister.

vähemalt 2 poolne leping. Saab sõlmida vaid notariaalses korras. Võib sõlmida 10 aasta peale. 2 poolt on pärija ja pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. Pärimisregister on elektrooniline riiklik register, kuhu kantakse andmed testamentide, pärimislepingute ja pärimisasjade kohta. Pärimisregistri pidajaks on Harju Maakohus . Pärimisregister alustas tegevust 1996. aasta 1. oktoobrist ning infot väljastatakse alates 1. jaanuarist 1997. Kanded pärimisregistrisse tehakse esitatavate teatiste alusel. Notar või notariaaltoiminguid tegema volitatud konsulaaresinduse ametiisik on kohustatud esitama pärimisregistrile hiljemalt testamendi või pärimislepingu tõestamise või testamendi hoiule või hoiult võtmise päevale järgneval esimesel tööpäeval teatise järgmiste andmetega : *pärandaja ees- ja perekonnanimi; *pärandaja sünniaeg ja -koht; * registrisse kantava dokumendi liik; *notari nimi ja tema büroo aadress. Kanded koduste testamentide, nende muutmise või tühistamise kohta tehakse registrisse testamendi tegija enda või selle inimese taotlusel, kellele testamendi tegija on testamendi hoidmiseks andnud. Andmed testamendi ja pärimislepingu kohta hoitakse saladuses kuni pärandi avanemiseni. Teavet pärimisregistrisse kantud andmete kohta antakse pärast seda, kui pärandaja surm on dokumentaalselt tõestatud. Abikaasade vastastikuse testamendi kohta antakse teavet pärast ühe abikaasa surma. Pärimisregistrist võivad teavet saada kõik isikud. Tutvumiseks on vaja esitada isikut tõestav dokument ja surmatunnistus .

38.I astme kohtud, osakonnad.

I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki : Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Arutavad tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. Haldusasju arutavad. Kinnistusosakond – seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. Registriosakond e äriregister – seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. Kriminaalhooldusosakond – seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd

39.II astme kohtud.

Ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga Jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Algul kaebus I astme kohtusse, siis saab edasi saata. Ringkonnakohtutes tulevad siis need kaebused läbivaatusele. Ringkonnakohtus arutatakse asju kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium . Kollegiaalselt arutatakse asju. Kohut juhib esimess, 7 a ametis.

40.III astme kohus.

Riigikohus – asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Juhib esimees, võib olla ka jurist . Kassatsiooni korras vaadatakse läbi asju. Kassaator on see kes esitab kaebuse. 1/5 kaebustest jõuab ainult riigikohtusse, ülejäänute puhul jääb kehtima ringkonnakohtu otsus. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus – madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus – jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine – kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve – moodustatud eraldi kolleegium . Siia kuuluvad kõik valimisalased vaidlused.

41.Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Kohtunikuks nimetamine.

*Kohtu esimees juhib kohtu tööd ja asjaajamist. Esimees esindab kohut ja vastutab eeskätt kohtu ja Euroopa Nõukogu võimuorganite vaheliste suhete eest. *Esimees juhatab kohtu täiskogu istungeid, suurkoja istungeid ja viiest kohtunikust koosneva kolleegiumi istungeid. *Esimees ei osale kodades käsitletavate asjade menetlemises, välja arvatud juhul, kui ta on asjaomase osalisriigi suhtes valitud kohtunik . *kinnitab eelarvet *järelvalve teostamine *vastutab kohtuniku koolituste eest. Valimine: Kohtu täiskogu valib kohtu esimehe, kaks aseesimeest ja sektsioonide esimehed kolmeks aastaks, tingimusel et see tähtaeg ei ületa kestuselt nende ametiaega kohtunikuna. Neid võib tagasi valida.
Kohtunikuks nimetamine: on EV kodanik, valdab eesti keelt, omab kõrgemat juriidilist haridust, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke omadusi. Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat . See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga. Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut; teostab seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: *üldkohutused – kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. * Vaikimiskohustus – kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda *Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus *Juhendamiskohustus – praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine *Enesetäiendamise kohustus – koolitada ennast regulaarselt.

42. Rahvakohtunik .

Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku konkursi alusel ning kohtu komisjon otsustab selle, keda valitakse. Rahvakohtunikuks saab olla 2 korda 4 aastat. Haridus määrav pole. Rahvakohtunikud on kohtus ainult õigusemõistmise ajal ja neile makstakse palka iga õigusemõistmise päeva eest.

43.Kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine.

Kriminaalhooldus on alternatiiv vangistusele.
Kriminaalhoolduse eesmärk on: *mõjutada kriminaalhooldusalust hoiduma uute kuritegude toimepanemisest; *julgustada ja aidata kriminaalhooldusalust tema arengus seaduskuuleka elu poole; *aidata kriminaalhooldusalusel sotsiaalselt kohaneda; *arendada kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus iseseisvalt toime tulla.
Kriminaalhoolduse meetodid on: *vestlus; *kodukülastus; *kriminaalhoolduse eesmärgist tulenev füüsiline tegevus, mis aitab kriminaalhooldusalusel muuta oma suhtumist töösse ja tööga saavutatud hüvedesse ning kasvatada vastutustunnet ja kujundada korra harjumusi; *koostöö üksikisikutega; *koostöö riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutustega, et lahendada kriminaalhooldusaluse isiklikke probleeme, mis võiksid takistada või segada kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamist (elamistingimused ja tööhõive ning majanduslik seisund, sportimis- ja muud vaba aja veetmise võimalused; haridusvõimalused; arstiabivõimalused, sealhulgas ravi- ja võõrutuskuurid; suhted perekonnaga ja lähedaste isikutega); *koostöö eraõiguslike isikutega ja vabatahtlikega (turvakodud, huvialaringid, tööhõive- ja sotsiaalabiasutused, kirikud jm), kellelt võiks saada vajalikke ressursse või muud abi hariduse- ja tööhõive probleemide lahendamiseks, sportimise ja muude vaba aja veetmise võimaluste leidmiseks, samuti arstiabi , olmeabi jt osas.

44.Notari ametitoimingud ja funktsioonid.

Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid.
Tõestamise tulemusena annab notar tehingutele suurema õiguskindluse ning avaliku usaldusväärsuse, eesmärgiga vähendada võimalike vaidluste teket. Seega on notarite tegevuse oluliseks tunnuseks preventiivne õigushooldus, mis aitab ühtlasi ennetada kohtuvaidlusi.
Notar on füüsiline isik, kes täidab riigi poolt seadusega üle antud avalikku funktsiooni. Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik , vaid peab oma ametit vaba elukutsena. Notar nimetatakse ametisse eluaegselt, notari tööpiirkonnaks on kindel piirkond, milleks Eestis on maakond.

Seadusega on sätestatud ka notari sõltumatuse, erapooletuse ja saladuse hoidmise nõue ning kohustusliku ametikindlustuse ja isikliku vastutuse printsiibid .

Notari ametitegevuse üks oluliseid funktsioone ongi see, et notar hoiaks ära õigusvaidlusi ning annaks välja erapooletu ja õiguslikult täpse dokumendi.

45.Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetluste liigid.

Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur . Menetlusosalised: kahtlustatav /süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus /kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustused: ilmuda kutse peale kohale. Väärtegude menetlus: *kohtulik menetlus *kohtuväline menetlus. Tsiviilmenetlus : *hagimenetlus *hagita menetlus

46. Väärteomenetlus ja selle liigid. Menetlejad ja menetlusosalised.

Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus. Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet , maksu- ja tolliamet . Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks . Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane . Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega või isiku arestimisega. Ülejäänutel kordadel toimub kohtuväline menetlus. Kohtuväline menetlus: *Hoiatamismenetlus – vähetähtsa väärteo puhul, karistuseks rahatrahv 25 kui 200 EEK või tehakse hoiatus ( suuline või kirjalik). *Kiirmenetlus – karistuseks on ette nähtud kuni 100 trahviühikut. *Üldmenetlus – 1)inimene pole asjaga kohe nõus, politsei uurib max 15 päeva, koostatakse väärteo protokoll, siis saan tutvuda sellega 15 päeva ning saan esitada vastulause ning lõpetuseks tuleb anda allkiri ja trahv ära tasuda.

47.Kohtuliku arutamise üldtingimused. Kohtuistungi kord. Kohtuistungi osad.

Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohal peab olema kohtualune, muidu lükatakse edasi. Kui on andmed, et ta on lahkunud riigist sihilikult eemale hoidumisega kohtust, siis lahendatakse asja ilma kohtualuseta. Kui kannatanu ei ilmu kohtusse, siis arutatakse asja kohtus, kas lükatakse edasi või mitte. Sama lugu tsiviilkostjaga. Kohtuistungi kord: kui kohtunikud sisenevad või väljuvad saalist, siis kõik saalis viibivad isikud tõusevad püsti. Enamus kohtuistungid on lahtised , kuid alla 14 aastaseid isikuid saali ilma põhjuseta ei lubata. Kohtusse ei tohi ilmuda relvaga. Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka, visata iga korrarikkuja saalist välja, k.a. kohtualune ja keelata kohtusaalis fotografeerimine ja filmimine. Kohtuistungi osad: * Ettevalmistav ehk rakendav osa – kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk , seejärel tehakse selgeks kannatanutele ja tunnistajatele nende õigused ja kohustused. Tunnistajaid hoiatatakse vastutusest valede ütluste esitamise eest. Seejärel tunnistajad kõik eemaldatakse kohtusaalist ja alustatakse kohtuistungit. Tunnistajad kutsutakse hiljem kohtusaali ükshaaval ning kuulatakse üle. *Kohtulik uurimine ning see algab süüdistusakti ettelugemisega, et keda täpselt milles süüdistatakse *Kohtualuse ülekuulamine ning küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte. *Tunnistajate ükshaaval sissekutsumine ja ülekuulamine *Kohtulik vaidlus, sellest võtavad osa prokurör (süüdistuskõne), kannatanu ja tsiviilkostja ning seejärel sõna advokaadile( kaitsekõne ) ja kohtualuse viimane sõna. Seejärel kuulutab kohus vaheaja ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse vormistab ja kirja paneb. Siis loetakse kohtusaalis otsus ette. 3 osa: 1) sissejuhatav osa 2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa – loetakse ette karistus ja edasi kaebamise kord.

48.Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused.

Hagi esitamine kohtusse. Tsiviilasjade kohtulik arutamine. Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja (hagiavalduse esitaja), kostja (isik, kelle vastu on haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada).

49.Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses.

Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis – karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku süü 4) kurjategija isik, isiku andmed – kas teda on varem karistatud, missugused iseloomustused on tema kohta töökohalt või koolist, kas ta on viibinud hullumajas ning nõutakse ka sissetuleku andmed. Tõendamine toimub läbi toimikute: *Ülekuulamised *Vastastamised – kahe isiku ühe aegne üle kuulamine, ainult siis kui nende ütluses erinevused *Läbiotsimised *Sündmuskoha vaatlus *Uurimiseksperiment *Ekspertiisid – kohtumeditsiiniline ehk kohtuarstlik ekspertiis, kohtu psühhiaatriline ekspertiis, daktüloskoopia ekspertiis, kohtu ballistika ekspertiis, käekirja ekspertiis, ära tundmise ekspertiis, kuriteo matkimine .

50. Tõkendid kriminaalmenetluses. Lihtmenetlused kriminaalasjade uurimises .

Tõkendid – 1)allkiri elukohast mittelahkumise kohta 2)vahistamine või vahi alla võtmine ja vahi all pidamine – vahistada vb 6 kuud. Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist – asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud . Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus – kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. * Kokkuleppemenetlus - süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud selged, edasi kaevata ei saa, kohtuniku ainuisikuline otsus, ilma istungita. *Kiirmenetlus- saadetakse kohtusse 48 h jooksul kahtlustatava kinnipidamisest, alates teise astme kuriteost.