Õigusõpetuse konspekt (0)

Q: Kus saab abielu sõlmida?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse konspekt

Tallinna Ülikool - Õigus - Õigusõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kus saab abielu sõlmida?

Reet Nurmla- Kr 1A- 021
6 x seminari , muidu loengud aprilli lõpuni.
Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna)

töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg , töösuhte lõpetamine)

avaliku teenistuse seadus

tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine)

menetlusseadus

kohtute seadus
www. riigiteataja .ee
“Õigusõpetus”  soovituslik
Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg
Tööinspektsiooni kodulehekülg
22.nädal, 31.jaanuar 2013
Töölepingu seadus (TLS)
Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg
Kehtib seadus 1.juulist 2009.
Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale. Tööandja on kohustatud maksma töö eest kokkulepitud tasu. Töötajaks on füüsiline isik, tööandjaks füüsiline või juriidiline isik. Töölepingut võib sõlmida alates seitsmendast eluaastast. Alaealiste töösuhete puhul on vaja lapsevanema nõusolekut ning kuni 7-14 laste, noorte töötamise puhul on vaja lisaks lapsevanema nõusolekule ka tööinspektori nõusolekut, kes asuvad tööinspektsioonide juures. Vanuse tõttu kedagi töölt lahti lasta ei saa. Vanusega on seotud teised töövaldkonnad, näiteks president (40), kohtunikud (kõrgem juriidiline ettevalmistus, kuid viimane piir on 67). Turvaseadus: turvatöötaja (19) ning kui peab töötama avalikus kohas siis 21-eluaastast.
Töölepingu sõlmimine: leping sõlmitakse kirjalikult. Suuline leping on lubatud, ainult siis, kui töötegemine on lühikest aega (max 2 nädalat). Töölepingu koostamisel ei ole kindlat riigi poolt ette antud konkreetset vormi.
Töölepingu punktid:

poolte andmed- isikunimi , isikukood , elukoht ( kontaktandmed ), tööandja poolt mis firmaga tegemist on, tööandja isikuandmed (reg.nr)

lepingu sõlmimise koht ja aeg

lepingu sõlmimise aeg ja tööle asumise aeg, need võivad olla üks ja see sama kuupäev, aga nad ei pea olema üks ja sama kuupäev

tööülesannete kirjeldus- võib lepingusse kirja panna kõike seda, mida töötaja tegema peab või töölepingu kirjeldus( eraldi dokumendina).

Ametinimetus, kellena töötaja üldse tööle hakkab.

Töötasu numbriliselt (rahalises väljenduses)- brutopalk on lepingu sees (miinimum töötasu on 320€)

Palgapäev (töötasu makstakse üldjuhul 1x kuus, lubatud on ka rohkem kordi maksta, kui 1 x kuus), kindlasti peab olema palga maksmise kuupäev. Kuupäevaks peab olema 1 konkreetne number. Hiljemalt kuu viimaseks päevaks. Kui palgapäev langeb mõnele nädalavahetusele või riigipühale,siis tuleb palk üle kanda enne nädalavahetust/riigipüha. Arvelduskontonumbrit ei soovitata lepingusse kirja panna, vaid annab individuaalselt raamatupidamisega tegelevale isikule. Palka võib maksta ka sularahana kassa kaudu.

Muud hüved, kui neid on- telefoni kasutamisvõimalus, auto kasutamisvõimalus, sportimise võimalused

Tööaeg- mis kellast mis kellani (töötegemise aeg 8h- riiklik töötegemise norm ning 40h nädalas, 5 päeva nädalas). Tööaja algus peab olema lepingus kirjas. Lõunaaeg ehk puhkeaeg on ette nähtud 30 minutit kuni 1h. Lõuna on isiklik aeg.

Töötegemise koht- asutuse/aadressi täpsusega. Lubatud on panna lepingusse Eesti, kes töötavad Eesti piires

Puhkus- puhkus on iga aastane korraline puhkus, puhkus 28 kalendripäeva on töölepingu töötajatele(riigipühad ei lähe arvesse). Tööandja võib võimaldada lisapuhkust. Mingisuguseid muid puhkuseid ei pea töölepingusse kirja panema (vanemapuhkus nt)

Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegade kohta- viide seaduse konkreetsetele paragrahvidele.

Viide töökorralduse eeskirjade olemasoludele- eraldi dokumendina, töötajale tutvustamine peab olema allkirja vastu

Töö sisekorra eeskirjad (töö korralduse reeglid)

Viide kollektiivlepingu olemasolule
Katseaeg : kas töötaja tuleb toime antud töökohas (kas oskused, võimed vastavad töökohale, kas tema isikuomadused on sobivad). Kestvus on max 4 kuud. Katseaja kehtestab tööandja. Kui lepingus pole kirjas katseaja kohta, siis tuleb kindel olla, et on 4 kuud katseaeg, seda lepingus ei kajastata, kui katseaega ei ole. Erand katseaja kestvuse osas on avalikule teenistusele- max 6 kuud (1. aprillist  4 kuud). Tööleping on sõlmitud määramata tähtajaga. Tähtajaga on max 5 aastaks. Lühemaks tähtajaks sõlmitud lepingul võib olla katseaeg max pooleks perioodiks kui nt on 8 kuine leping, siis 4 kuud katseaeg. Kui katseajal soovib töötaja töölt lahkuda, siis peab ta ette teatama 15 päeva, samuti ka tööandja peab 15 päeva ette teatama.
23.nädal, 7.02.13
Töölepingu seadus
Kohustus:
Töötaja kohustused:

töötaja peab tegema kokkulepitud tööd

täita töönorme ja kinni pidada tööajast- Aeg on kirjas töölepingus, lisaks on ka veel see kirjas töösisekorra eeskirjas ehk töökorralduse reeglid

täita tööandja korraldusi- täita tuleb seaduslikke korraldusi, õigeaegselt ja täpselt

hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel oma töökohustusi täitmast

teatama tööandjale ees seisvast töötakistusest- nt mingi materjal hakkab otsa saama, aparaat katki läinud, avariid jne

hoidma äri- ja tootmissaladust, kui see on kokku lepitud

osalema koolitusel- mis on vajalik tööprotsessis osalemiseks, hüvitab tööandja, töötajale makstakse ka töötasu sel ajal, kui ta on koolitusel

teha koostööd teiste töötajatega oma tööprotsessis- arvestada teiste töötajatega

teatada esimesel võimalusel oma töövõimetusest ( haigestumine )- teatada tuleb otsesele või vahetule ülemusele
Tööandja kohustused:

kindlustada töötajat kokkulepitud tööga

maksta töö eest tasu- ettenähtud ajal- kirjas töölepingus, töötasu maksmise korraldus on lepingus ja sisekorra eeskirjas kirjas

anda puhkust ning puhkusetasu maksmine- iga-aastane korraline puhkus

kindlustada ohutud töötingimused- tuleb töötajatele tutvustada

tööandja on kohustatud tutvustama töötajatele igasuguseid juhendeid ja eeskirju, mis selles asutuses üldse kehtivad.

Tööandjal on kohustus korraldada tööalast koolitust

Tööandja peab teavitama tähtajalise lepinguga töötajat vabadest kohtadest

Austada töötaja privaatsust- nt kuidas tööandja kontrollib töötajat, jälgib, ei tohi sorteerida isiklikes asjades

Anda töötajale tema nõudmisel täpset infot töötasu kohta

Mitte avaldada töötasu andmeid ilma töötaja nõusolekuta
Töösuhte peatumine- töötaja ei tee tööd, töötaja võib keelduda töö tegemisest

poolte kokkuleppel- palgata puhkuse ajaks (tasu sellisel juhul ei maksta), tähtaega selleks puhkuseks EI OLE

puhkuse aeg (korraline)

ajutine töövõimetusperiood ehk töötaja või tema väikeste laste haigestumine

osavõtt seaduslikust streigist- eelnevalt fikseeritud, registreeritud, nõudmised kirja pandud jne

ajateenistuses viibimine

töötaja joobes olek

töötaja viibib arestis(kui on tegemist väärteoga-148 seadust, kus on kirjas väärteod, karistatud on aga poolte seaduste alusel/karistuseks väärteo toime panemiseks, aresti võib määrata max 30 päeva või raharahv- 3-300 trahviühikut, üks trahviühik 4 eurot) või vahi all(kuriteod- vahistada võib kuni 6 kuuks, vangistus kuritegude puhul 1 kuu kuni 20 aastat)
Töö- ja puhkeaeg
Täistööaeg- 8 h päevas, 40 h nädalas
Osaline tööaeg- see, kui päevas on vähem kui 8h tööaeg
(lühiajaline töö) Alaealiste töö- vastavalt nende vanusele, 4-7h
öötöö- kell 22.00-06.00, tasustamine- 1,25 kordselt
Riigipühadel töötamine- makstakse topelttasu
Ületunnitöö- töötaja võib teha nädalas ületööd 48 h (40+8), kokkuleppel tööandjaga võib see olla nädala kohta 52 h, ületunnitööd tehakse poolte kokkuleppel; ületunde peab töötaja tegema siis, kui tööandja nõuab, siis kui on toimunud mingisugune erandlik olukord; Alaealistele keelatud, rasedatele ei ole ületunnitöö keelatud, Hüvitamine- hüvitatakse vaba aja andmisega(samas mahus ületundidega), rahaline hüvitamine 1,5 kordne
Puhkeaeg- tööajakorraldus paneb selle paika, tööpäeva sees( lõunaaeg-30 min-1 h) isiklik aeg, lühikesed puhkepausid,
Tööpäeval peab olema vahet 11 h, nädalas on 2 järjestikku puhkepäeva
Enne riigipühi töötamine- 4 püha, kui sellele pühale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tundi (1.jaanuar, 23.juuni, 24.detsember, rahvuspüha).
Vaba aeg- mõistlikult antakse vaba aega, arvestades töötaja vajadusi, nt arsti visiit, doonorlus
Tööleping-
Tööettevõtuleping(töövõtuleping)- tehakse mingit kindlat tööd, peab olema mingi tulemus; töö tehakse ära omade vahenditega, omad töötingimused ja korraldus, peab olema konkreetne tähtaeg, millal peab töö olema tehtud, töövõtja teeb selle töö ära omal vastusel; tasu makstakse siis, kui töö on valmis, vastuvõetud ja üle vaadatud
24.nädal, 14.02.13
PUHKUSED
See on töö- ja puhkeaja üks liike. Töösuhe on peatunud. Puhkuseid võime liigitada:

tööpuhkused: kasutatakse ka väljendit põhipuhkus; see on see, mis on ette nähtud ja võimalik saada töötatud aja eest (iga aastane korraline puhkus).

Lapsepuhkused ehk vanemapuhkused: ettenähtud vanematele seoses laste sünniga või laste olemasoluga.

Palgata puhkus: siis kui töötajal tekib vajadus puhkusele

Kollektiivpuhkus : võimaluse korral kasutatakse, tähendab seda, et kogu kollektiiv lähevad ühel ajal puhkusele

Õppepuhkus: kes töötab ja õpib samal ajal. Õppepuhkuse reguleerib eraldi seadus “Täiskasvanute koolituse seadus”  TäKS
Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted:

puhkus antakse kalendriaasta eest;

puhkus antakse kalendripäevades (28 kalendipäeva), va riigipühad ja rahvuspühad

puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik

puhkus on võimalik ära kasutada ühe aasta jooksul

ametnikele on ettenähtud puhkus 35 kalendipäeva, samuti alaealistele, õpetajad, õppejõud ja kasvatajad  56 kalendripäeva

puhkus antakse üldjuhul katkestamatult, võimalik on ka puhkust kasutada osade kaupa (reegel: ühe osa pikkuseks peab olema vähemalt 14 kalendripäeva); tööandjal on õigus keelduda

puhkuse kasutamise aja määrab üldjuhul kindlaks tööandja- koostatakse puhksekava esimese kvartali lõpuks, graafikusse pannakse kirja töötajate nimed, puhkuse pikkus ja kuupäevad; graafikut peab ka töötajatele tutvustama, kui graafik ei tehta valmis ja ei tutvustada, siis on õigus töötajal minna puhkusele ükskõik millisel ajal, millal soovib etteteatamine 14 päeva

naisele vahetult enne ja pärast rasedus -sünnituspuhkust või vahetult pärast lapse hoolduspuhkust; vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus-sünnituspuhkuse ajal; vanemale, kes kasvatab kuni 7 aastast last; vanemale, kes kasvatab 7-10 vanust last ja võimaldada puhkust lapse koolivaheajal; alaealiste töötajate korral koolivaheajal;

puhkus on tasuline , puhkuserahad peavad olema makstud töötajale hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, mitte hiljemalt kui esimesel palgapäeval pärast puhkuselt tulekult
Puhkuse kasutamise takistavad asjaolud :

ajutine töövõimetuse periood ( nt võtab puhkuse ja puhkuse ajal haigestub- ei ole mõistlik kasutada puhkust kui olen haige voodis , tuleb teavitada tööandjat- võtan sinise lehe
Puhkamise kasutamine esimesel aastal: kui on töötatud vähemalt 6 kuud; on õigus saada puhkust pooles mahus

rasedus ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva võimaldatakse

isapuhkus võimalus saada puhkust kokku 10 tööpäeva ja tuleb ära kasutada kahe kuu jooksul enne ja pärast lapse sündi. Alates 10. Jaanuarist on see puhkus tasuline

lapsendaja puhkus võimalik saada 70 kalendripäeva puhkust, kui lapsendatakse alla 10 aasta vanune laps

lapsehoolduspuhkus seda puhkust võivad kasutada lapse ema või isa, võimalik on seda kasutada kuni lapse 3 aastaseks saamiseni ; täiesti lubatav on, et kõige pealt kasutab ema ja siis kasutab isa. Korraga ei tohi nad kasutada, vaheldumisi võib kasutada.

Lapsepuhkus  saab kasutada iga aasta kohta, 3 tööpäeva emale või isale , kui tal on üks või 2 alla 14-vanune laps; antakse isale-emale 6 tööpäeva, kui on 3 või rohkem alla 14-aasta vanuseid lapsi või alla 3-aastane laps; puude lapsevanemad: on õigus saada 1 tööpäev igas kuus kuni lapse 18-aasta vanuseks saamiseni; tasustamata lapsepuhkus antakse emale ja isale igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva alla 14 aasta vanuste laste puhul või kuni 18 aasta vanuste laste puhul, kui nad on invaliidistunud
Avalik teenistus :
Seadus, mis seda reguleerib “Avaliku teenistuse seadus” ehk ATS
1. aprillist jõustub uus ATS
Avalik teenistus, see on töötamine riigivalitsuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Avalikud teenistujad jaotatakse: ametnikud, abiteenistujad, koosseisuvälised teenistused . Abiteenistujad on need, kes töötavad riigiasutuses töölepinguga. Ametnik on see isik, kes teostab avalikku võimu. On kõrgemad ametnikud, vanemametnikud ja nooremametnikud.
Ametnikke ei võeta tööle töölepinguga. Neid nimetatakse teenistusse, nimetatakse läbi haldusakti (käskkirjad ja korraldused). Nõuded teenistusse võtmisel: vanus vähemal 21 (kõrgemal ametnikul), nooremametniku puhul vähemalt 18. 1.aprillist vanus enam ei loe (täiskasvanud peab olema). Vähemalt keskhariduse olemasolu, eesti vabariigi kodanik, eesti keele valdamine. Dokument teenistusse astumisel, mida vaja esitada: kirjalik avaldus, elulookirjeldus , omakäeline kinnitus, et ta vastab kõikidele nõuetele, mis on avalikus teenistuses kehtestatud, hariduse kohta tõend, isiku kohta ( pass ; ID-kaart). Ametnik annab ametivande, kui ta asub esmakordselt avalikus teenistuses tööle.
Teenistusse ei võeta: kes on pannud toime kuriteo, kes on parajasti uurimise või kohtu all, kellel on kohtuotsusega ära võetu õigus töötada teatud ametikohal; lähisugulased või hõimlased. Lähisugulased on vanemad ja vanavanaemad, lapsed ja lapselapsed , abikaasa või elukaaslane , naise vanemad, vanaavanemad ( need on hõimlased).
25.nädal, 21.02.13
ruumis 035 on järgmisel nädalal seminar !!!!!
AVALIKU TEENISTUSE SEADUS EHK ATS
Ametniku teenistusse nimetamine:
Teenistusse nimetamine toimub läbi haldusakti.
Käskkirjas olevad tähtsad punktid:

isikunimi, isiku ametikoht , asutuse nimetus, ametikoha asukoht

põhipalk

ametikohale nimetamise kuupäev

teenistusstaaži kestvus ametisse nimetamise kuupäeva seisuga (tegutsemine avalikus teenistuses), Nt teenistusstaaž on 5 aastat, 5 kuud ja 5 päeva. See ei ole üldine tööstaaž, see on ainult avaliku teenistuse järgi

teenistuse tähtaeg

katseaeg- kestvuseks on maksimaalselt 6 kuud, kuu aja pärast, 1.aprillist on kestvuseks 4 kuud, kui ametnikul hakkab katseaeg lõppema, siis on kohustuslik, et 2 nädalat enne katseaja lõppu peab olema läbi viidud vestlus selle katseajal töötava ametniku ja vahetu ülemuse vahel. See vestlus peab olema fikseeritud ehk atseteerimine

töötamiskoormus- kas on täiskoht või osaline koht

vaidlustamise kord (viide vaidlustamisele)
Ametnikele on teenistusleht. Kogu ametniku teenistuskäik (kus inimene praegu ametis on). Kui ta lahkub sellest ametist ja asutusest, siis teenistuslehte ei anta isikule endale kätte, siis kirjutatakse, et teenistus on lõppenud ja saadetakse rahandusministeeriumisse. Kõik puhkused on teenistuslehes kirjas, ergutused(kui palju on preemiat makstud), distsiplinaarvastutus.
Teenistujate õigused:

ametnikud saavad palka vastavalt palgaastmetele- on numeratsioon, algab pihta nr 7st kuni 35, nendele vastab konkreetne palganumber. 320 eurot on alampalk. Astmepalk- selle määrab ametiasutuse juht.

Lisatasu makstakse teenistustaaži eest- alates 5. teenistusaastast arvestatakse 5% lisa. 10-15 aastast arvestatakse 10% lisa, alates 15 aastast 15% lisa.

Lisatasu akadeemilise kraadi ees- magistri kraadi eest 10%, doktorikraadi eest 20%

lisatasu võõrkeelte valdamise eest- alates 3. võõrkeelest 10% juurde, neid keeli peab inimene kasutama oma töös

ametiku puhkus on 35 kalendripäeva, hetkel saab ametnik lisapuhkust oma teenistusaastate eest, maksimaalselt 10 päeva juurde

puhkusetoetus- võib maksta puhkusetoetust kuni 1 kuu palga ulatuses

teenistuskohustused on kirja pandud ametijuhendis. Ametijuhend on vastavalt ametikohtade nimetusele.

töökorralduse reeglid ehk sisekorraeeskirjad : ühtne nii ATS-ile kui ka töölepinguga töötajatele. Tööaja algus ja lõpp peab kirjas olema, samuti riigipühadel töötamine; puhkeajad k.a lõunapuhkeaeg; palga maksmise korraldus; tööalaste korralduste andmise kord; töökaitse ja tuleohutuse üldised nõuded/juhendid; puhkepäevadel või pärast tööpäeva lõppu asutuses viibimise kord; üldised käitumisreeglid töökohal; teenistusest puudumise teavitamise kord; Sisekorraeeskirjad kehtestab ametiasutuse juht

ergutused: 1) tänu avaldamine; 2) rahalise preemia andmine; 3) hinnalise kingituse andmine; 4) kõrgemale palgaastmele viimine .

karistamine: distsiplinaarsüütegu(oma teenistuskohustuste süüline mittetäitmine; varalise kahju tekitamine; vääritu tegu) karistusteks on: noomitus , rahatrahv maksimaalselt 10ne kordne päevapalk, teenistusest kõrvaldamine maksimaalselt 10 päeva; madalalae palgaastmele üleviimine, võib viia allapoole maksimaalselt 3 astet; teenistusest vabastamine. Karistuse valib ametiasutuse juht, peab läbi viidud olema menetlemine . Ütlusi ei pea andma ainult oma lähedased sugulased; karistused märgitakse teenistuslehele, kustuvad ära aasta möödudes; karistust võib enne tähtaegselt kustutada.

Atesteerimine : ametnike hindamine; välja selgitada oma personali koolitusvajadusi. Toimub perioodide kaupa, üks periood on 3 aastat, algab sellest, kui inimene on ametisse astunud . Vestluste läbiviimine. Atesteerimine hindamiskomisjoni ees. Tulemused on: lugeda atesteerituks, lugeda mitteatesteerituks(ametnik peab sellelt kohalt lahkuma), lükata atesteerimine edasi üheks aastaks. Järgmisel päeval pärast atesteerimist algab uus atesteerimisperiood.

Ametnike reserv : ametnike varu. Ametnik, kes on oma tööst ilma jäänud, saavad lasta end nimetada ja ümber paigutada reservi . Reserv on lihtsalt nimekiri vabadest ametnikest. Reservi arvestust peetakse rahandusministeeriumis. Reservi tähtsus vabad ametnikud saavad reservi kaudu leida endale tööd; ametiasutused saavad reservi kaudu endale ametnikke leida. Kohustuslik on võtta end arvele töötu kassas. Kohustus on läbi ja vastu võtta kõik koolitused /kursused, mida pakutakse töötu kassa poolt. Reservis saab olla maksimaalselt 6 kuud ja see läheb avaliku teenistuse staaži hulka. Reserv lõpeb siis, kui inimene läheb kusagile tööle; tähtaja lõppemisel; kui inimene keeldub vastu võtmast vähemalt kahte talle pakutud töökohta; kui ta keeldub töötukassa poolt pakutud teenustest.

Eetikakoodeksit koostatakse
26.nädal 28.02.13
Avaliku teenistuse seadus
Teenistussuhte lõpetamine:
Fikseeritakse ära käskkirjas. Teenistussuhte lõpetamise viisid:

ametniku soovil etteteatamise kord (30 päeva on etteteatamine), põhjust ei pea kirja panema. Töövõime kaotus, invaliidustunud perekonnaliikme hooldamise vajaduse tekkimisel, kutsumine ajateenistusse, katseajal viibimisel soovib ta ametist lahkuda etteteatamine 10 kalendripäeva, kokkuleppel

tähtaja möödumisel etteteatamist ei ole vaja

koondamine ametiasutus likvideeritakse, ametikoht kaotatakse (tööd ei ole enam temale), muudetakse ametijuhendit(kus on kirjas tema tööülesanded); tuleb teha valik, keda koondada (tuleb teha ametiasutuse juhul valik, tehes seda nii, töölepinguga töötaja puhul on nii, et tööandja ise otsustab, keda lasta lahti, keda mitte; ametiasutuste puhul- tööle jäävad need, kelle haridus , oskused, teadmised ja kogusemsed on paremad. Eelõigus tööle jääda neil, kellel on kuni 7 a vana laps. Eelistatakse ametnike esindajaid. Eelistatakse neid ametnikke, kes vajavad suuremat kaitset ülalpeetavate arvel (alla 18-aastased lapsed). Pakkuda tuleks muud ametikohta, kui see on võimalik. Kui ta selle vastu võtab, siis koondamisega tegemist ei ole, vaid paigutamisega. Ette teatamine koondamise korral on kirjalikus vormis. Kui on teenistusstaaži kuni 1 aasta, siis on ette teatamine 15 päeva. 1-5 aastat ette teatamine 30 kalendripäeva, 5-10 aastat ette teatamine 60 kalendripäeva, ning üle 10 aasta ette teatamine 90 kalendripäeva. Tuleb anda ametnikule vaba aega uue töökoha saamiseks (mõistlik aja piirides). Makstakse koondamishüvitis 1 kuu keskmine palk, on võimalus saada kindlustushüvitis (kui on koondatav inimene töötanud SELLES asutuses 5-10 aastat, makstakse töötukassa poolt veel ühe kuu keskmine palk; kellel on staaži üle 10ne aasta, makstakse veel 2 kahe kuu keskmine palk)

katseaja ebarahuldavad tulemused etteteatamine 15 päeva, etteteatamine võib toimuda ka katseaja viimasel päeval (15 päeva käib inimene veel tööl), katseajal viibival inimesel on õigus nõuda vestlust

ettenägematute asjaolude ilmnemine (vähesed teadmised ja oskused), ette teatamine 15 päeva

töövõime vähenemise tõttu (ametnik on haiguslehel 4 kuud järjest või kalendriaasta jooksul 5 kuud kokku)

distsiplinaarsüüteo eest- valitakse karistuseks noomitus, kõige rangem karistus on töösuhte lõppemine (etteteatamist ei ole), arvestatakse isikut ja tegu

vabastatakse asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmist, etteteatamist ei ole; alluvussuhe oma lähisugulasega
Makstakse lõpparve.
Töölepingu lõppemine:
Lõppemise alused on fikseeritud nii:

kokkuleppel lõpetamine etteteatamise tähtaega ei ole, kirjalikku etteteatamise vormi ei nõuta

tähtaja möödumisel  tähtajaline leping võib olla max 5 aastat (seotud hooajaliste töödega jne), etteteatamist ei ole

töötaja surm

lõppemine ülesütlemisega  (lastakse kedagi lahti)
Ülesütlemise viisid (2)

töötaja poolne: töötaja ütleb lepingu üles

korraliselt põhjus puudub, etteteatamine kirjalikult 30 päeva, põhjendama ei pea
erakorraline põhjusteks on nt tervise seisund, perekondlikud kohustused, tööandja rikub midagi, nt ta ei maksa palka õigeaegselt, ebaväärikas kohtlemine, töö on kahjustav või ohtlik; etteteatamise tähtaega seadus ei anna

tööandja poolne:

erakorraline: töötajast tulenevad põhjused(ei saa oma tööga hakkama, tervislik seisund, ei osa, rikub töökohustusi); tööandjast tulenevad põhjused(majandustegevusega seotud põhjused nt pankrot )

Töölepingu seadus paragrahv 88 ja 89
Hüvitis koondamise korral samasugune nagu avalikus teenistuses. Ette teatamine katseajal 15 päeva(nii töötajale kui ka tööandjale).
Vaidluste lahendamine:
Tööalased vaidlused:
Kui on tööalased probleemid, siis kõige pealt võiks alustada läbirääkimisega tööandjaga; kasutatada usaldusisikut või lepitajaid (leida kompromiss ); pöörduda töövaidluskomisjoni(asub tööinspektsioonide juures) või kohtusse (sama avaldust kahte kohta anda ei tohi). Töölahendi mittenõustumisel võib pöörduda kohtusse (pöördutakse maakohtusse), erandina : töölepinguga töötajad saavad pöörduda töövaidluskomisjoni ja maakohtusse, avaliku teenistuse töötajad saavad pöörduda ainult halduskohtusse, sest ametnikud vaidlustavad mingi ametiasutuse juhti otsust, mis on fikseeritud käskkirjas. Kui on vaidlus töölepingu lõpetamisega seoses, siis on tähtajaks 1 kuu; kui on muud tööalased vaidlused, siis on aega 4 kuud (välja arvatud töösuhte lõpetamine). Palganõue on 3 aastat. Rahaline nõue  töövaidluskomisjon võtab vastu rahalise nõude 10 000€ ja väiksem, kui on üle 10 000€, siis tuleks minna kohe maakohtusse.
Tööinspektsioonid: neil on õigus pääseda takistamatult ruumidesse, hoonetesse, territooriumidele (nad ei pea ütlema, et nad tulevad kontrollima); kontrollivad tööandja tegevust, nõuavad välja töölepingud.
Tööinspektsioonide juures on infotelefon, millele vastab jurist .
27. nädal, 07.03.2013
Perekonnaseadus - kehtib 2010. aastast
ABIELU SÕLMIMISE KORD

Abielu saab sõlmida mees ja naine Eestis.
Vanus vähemalt 18 eluaastat e täisealine isik
nooremad (15-17 eluaastat) võivad ka abielluda , aga selleks on vaja lapsevanema nõusolekut ning lisaks peab ka saama kohtuloa (esimese astme kohtu e Maakohtu nõusolekut). Tegemist on alaealise teovõime laienemisega. Vanuselist maksimaalset piiri ei ole seatud.

Kus saab abielu sõlmida?

Perekonnaseisu asutuses, kirikus, notari juures
Vaimulikul on vaja selleks taotleda luba, mille nad saavad regionaalministri käest. Peavad tegema eelnevalt eksami. Selleks, et luba saada, peavad olema täidetud järgmised tingimused: vähemalt 21 aastat vana, eesti keele oskus, keskharidus , ei tohi olla eelnevaid karistusi. Õigus antakse 5 aastaks, siis peab uuesti tegema läbi koolituse/eksami, välja arvatus sellisel juhul, kui on sõlmitud kokku 25 abielu.
Tingimused abiellujatele: peab olema ristitud ja leeritud

Abielu sõlmimise takistused:

vanuseline piirang
sooline piirang
veresugulased ei saa omavahel abielluda, ehk ülenejad ja alanejad sugulased, kõrvalliini pidi sugulased, lapsendamissuhtes olevad isikud, ühte perre lapsendatud lapsed.
Ei ole lubatud omada mitut naist/meest
abiellumine saab toimuda siis, kui mõlemad on ühes ja samas kohas ja samal ajal
Tähtajad: tuleb esitada oma soov või avaldus perekonnaseisundi ametisse. Kohe abielluda ei ole lubatud, avaldusest 1-3 (6) kuud abielu sõlmimise aeg. Võimaldatakse ka kiiremas korras abiellumist mõjuvatel põhjustel.
Abielus on mees ja naine sellest hetkest alates, kui öeldakse „jah“ sõna.

Abielu lõppemine: abielu lõpeb surmaga või lahutusega.

Lahutada saab: perekonnaseisu asutuses, notari juures, kohtus (kui on vaidlused).
Tähtajad: mitte kiiremini, kui 1 kuu avalduse esitamise hetkest.
Kohtulikult ( Maakohtus ): vaieldakse abielu üle, varalised vaidlused, hooldusõigusalased vaidlused, elatisrahade üle.
Kohtus tähtaega ei ole. Kohus lahendab asja ära mõistliku aja jooksul (nii kiiresti, kui on võimalik). Kohtunik võib anda leppimistähtaja (maksimaalselt 6 kuud), selle annab ta siis, kui tal tekib asja lahendamise käigus tunne, et nad võivad ära leppida. Vähemalt 2 aastat lahus olnute puhul ei anta leppimise aega.

NIMESEADUS - kehtib 2005. aastast
Varem meil Eestis sellist seadus ei olnud.
Kuidas inimesele nimi pannakse, nimevahetusest jne

isikunimi (ametlik nimi ehk ees- ja perekonnanimi ). Kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele.

eesnime panek lapsele: lapse sünd tuleb registreerida 1 kuu jooksul. See toimub perekonnaseisu ametis. NÕUDED: eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest eraldi kirjutatud nimest või ühekordne topeltnimi, 30 tähemärki pikk eesnimi, ei tohi olla numbreid , ei tohi koosneda mittesõnadest nt kkkk, nimi peab olema kooskõlas heade kommete ja tavadega, perekonnanimega. Nimi ei tohi olla ülikeerukas, tavatu, ei ole lubatud isiku soole mittevastavat nime, üldtuntud isikunimena kasutatud nimed (ajaloolised)

kui laps sünnib surnult, siis ei ole kohustuslik nime panna. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, siis vanemad valivad

perekonnanimi: vanemate ühine nimi, perekonnanime valik abiellumisel: oma perekonnanimi, kannab ühist perekonnanime ( emma -kumma oma), üks liidab oma nimele juurde teise perekonnanime.

Perekonnanimi seoses abielu lahutamisega: koheselt ära otsustatud, võib jääda kandma abiellumisel saadud perekonnanime, neiupõlvenime (see, mis oli enne esimest abiellumist)

Kui on tegemist soomuutmisega, siis võib oma eesnime muuta. Kui perekonnanimes kajastub soo tunnus, siis võib perekonnanime ära muuta. Uue nime taotlemiseks tuleb pöörduda perekonnaseisu ametisse, kus on vastav komisjon (ca 1000 tk aasta kohta)
Uue nime taotlemise põhjused: tavatu kujuga nimest vabaneda ; soov kaitsta oma isikunime- nt kui on samanimelised isikud, soov vältida majanduslikke või sotsiaalseid tagajärgi, soov kasutada oma esivanemate nime
NB! ei tohi võtta perekonnanime, mis on keerukas ja tavatu; kelle ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg langevad kokku; liiga laialdase kasutusega perekonnanimed (500 isikut) nt Tamm, Saar jne; mida kasutatakse üldise eesnimena; isikunimel võib lisaks tähtedele kasutada järgmisi sümboleid: tühik, sidekriips , punkt, ülakoma, sulud.
28. nädal, 14.03.13
PEREKONNASEADUS:
Abikaasade varasuhted : varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus , vara lahusus
Kui abielu sõlmitakse, siis kohe tuleb see valik ära teha.
Vara ühisus- ühisvara ja lahusvara : Ühisvara: abielu kestel soetatud vara. Seda kasutavad mõlemad abikaasad võrdsetel võimalustel. Kui otsustatakse midagi maha müüa, siis on vaja teise poole nõusolekut. Jagamine- kuulub mõlemale poolele võrdsetes osades, võib jagada ka kokkuleppeliselt. Kui ei suudeta vara kokkuleppeliselt ära jagada, siis tuleb kohtusse pöörduda. Lahusvara: see vara, mis kuulub abikaasale enne abielu sõlmimist. Abikaasa käest ei pea nõusolekut küsima. Abielu ajal saadud vara kinke või pärandi teel. See vara, mis on saadud lahusvara arvelt, tehingud , mis on tehtud lahusvara arvelt. Isiklikud tarbeesemed - need, mida inimene kasutab enda igapäeva vajaduste rahuldamiseks.
Tõenditeks: tunnistajate ütlused ja dokumendid .
Vara juurdekasvu tasaarvestus- vara jagatud: põhivaraks (mis on ühel ja teisel poolel enne abiellumist), soetisvara (need, mis on juurde saadud abielu jooksul. Abielu jooksul soetatud kingitus või pärandus on põhivara. Kellel on raha juurdekasvu rohkem, tekib teise vastu rahaline nõue.
Vara lahusus- vara vaadatakse nii, nagu nad poleks üldse abielus, v.a. tehingud ühise eluasemega.
Võimalik on ka vara suhet muuta, seda saab teha notari juure abieluvara lepinguga. Selleks peab olema mõlema poole nõusolek. Vaidluste korral maakohtusse.
Ülalpidamiskohustus abikaasade puhul:
Lahutuse korral: üks pool on kohustatud teist poolt ülal pidama siis, kui üks pool kasvatab väikest last (kuni 3a). Lahutatud abikaasa ei suuda ennast ülal pidada tervisliku seisundi või vanuse tõttu. See peab olema kujunenud juba abielu jooksul, mitte pärast lahutust . Kui kokkuleppele ei jõuta, siis kohtusse. Kohus vaatab ühe poole vajadusi ja teise poole võimalusi.
Põlvnemine: lapse ema on see, kes on lapse sünnitanud. Lapse isa: isaks on mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud, isaduse on tuvastanud kohus. Toimub perekonnaseisuametis
Peresisene ülalpidamiskohustus: ülalpidamist peavad saama alla 18a lapsed. Täisealiseks saanud laps seal ajal kui ta õpib (põhikool, keskastmekool, kutseõppeasutuses) seda saab kuni 21.a, seni tuleb ülal pidada abivajavaid teisi täisealisi isikuid. Mõlematel vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Elatisraha lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast (igakuine). Kohus vaatab mõlemat poolt.
Maksmiskäsu kiirmenetlus: toimub elektrooniliselt, 200 eurot lapsele igakuiselt- see kehtib ainult alaealiste laste puhul.
29. nädal, 21.03.13
Lapsendamine e adopteerimine. Eesmärgiks laste huvides tegutsemine. Selle tagajärjel tekivad vanema ja lapse vahelised suhted.
Reeglid:
- lapsendada saab ainult last ehk alla 18.a vanust isikut
- lapsendajaks võib olla täielikult teovõimeline isik, kelle vanus on vähemalt 25 aastat. 18-15.a vanuse isiku puhul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse. Lapse ja lapsendaja vanusevahe võiks olla 15-40, eriti soovituslik 25-40
- lapse nõusolekut tuleb küsida vähemalt 10.a lapselt, võib küsida ka nooremate puhul, kui lapse arengutase võimaldab, kuid mitte alla 4 aastastelt.
- nõusoleku peab andma lapse bioloogilised vanemad, seda ei ole vaja küsida, kui nendelt vanematelt on vanemaõigused ära võetud. Bioloogilised vanemad võivad loobuda sellest kuni lapsendamise otsustamise asi antakse kohtusse. Tuleb pöörduda maavalitsuse poole lapsendamise asjus.
- tulevasi lapsevanemaid kontrollitakse: vestlus, sissetulek, töökoht, elukoht, järelpärimine politseisse.
- lapse tervislikust seisundist tuleb tulevasi vanemaid informeerida. Kokku korjatud materjal läheb Maakohtusse. Tsiviilkohtu korral otsustatakse lapsendamine. Kinnine kohtuistung . Seal on ainult kohtunik, sekretär, lapsendajad, maavalitsuse esindaja.
- lapsendamise tagajärjel võib muuta lapse nime, kuid see peab olema kohtuistungile minnes teada
- 2011.a seisuga lapsendati 110 last.
- välisriigi kodanikud, kui soovivad lapsendada Eesti last, siis toimub see Sotsiaalministeeriumi kaudu. Lepingud on Eestil 3 riigiga: Soome, Rootsi ja USA.
- kõik isikud, kes on seotud lapsendamisega, on kohustatud hoidma lapsendamissaladust
- Kui antakse nõusolek veel sündimata lapse lapsendamiseks, siis menetlus algab alles siis, kui laps on 2-kuune
PÄRIMISSEADUS:

Pärimine: on isiku surma korral tema varaliste kohustuse ja õiguste üleminek teistele isikutele. Reguleerib seda pärimisseadus
kõik need asjad, mis on isikuga lahutamatud, siis neid ei ole võimalik pärida. Näiteks perekonnaõigusest tulenevad õigused.
Kui pärijaid pole või surnud isik pole teinud testamenti, siis on pärijaks riik
Pärandaja: on surnud isik, kelle vara läheb pärimise korras kellelegi üle. Pärandajaks saavad olla ainult füüsilised isikud.
Pärija: füüsilised kui ka juriidilised isikud (peavad olemas olema pärandaja surma ajal). Sündimata laps on pärija, võtab pärandi vastu.
Pärandi avamine: pärandaja surmaaeg, kui isik on surnuks tunnistatud . See toimub kohtu kaudu (Maakohus) ning surnuks tunnistatakse isik siis, kui 5a jooksul pole mingeid andmeid tulnud. Hukkus õnnetusjuhtumi tagajärjel- 6 kuud kadunud. Sõjategevus või loodusõnnetus- 2.a jooksul ei ole andmeid
Pärand ehk pärandvara: pärandajale kuulunud varalised õigused ja kohustused. Kui on pangalaen ja võttes pärandi vastu, võtab see isik ka kohustuse üle tasuda pangalaen
Pärimiskõlbmatus- tunnistatakse selline isik, kes on toime pannud pärandaja vastu suunatud raske isikuvastase kuriteo. Ka isik, kes on sundinud ümber kirjutama testamendi või on selle hävitanud
Pärimine on võimalik: seadus, testament , pärimisleping. Kõige tähtsam on pärimisleping, testament, seadus
Pärimise korral jagatakse varad, arvestades päritavad vara murdarvudes ja mõttelistes osades.
Abikaasa päris lastega võrdse osa aga mitte vähem kui 1/4

30.nädal, 28.03.13
TESTAMENT

tunnistajate nimed ja andmed
Kodused testamendid

omakäeliselt koostatud testament
Notari ametitoimingud:
- tehingute, tahteavalduste ja sündmuste tõestamine
- lihtsamad toimingud
- pärimisasjade lahendamine
Tehingud (mis kuuluvad notariaalsele tõestamisele)
- kinnistu, ehitise, korteri omandamise ja võõrandamise lepingud
- pandilepingud (kinnisasjadega seotud)
- piiratud asjaõiguste, seadmise lepingud. Selleks on nt hoonestusõigus
- äriühingute asutamis, ühinemis ja jagunemislepingud
- abieluvaralepingud
- testamendid
Notari ülesanded tehingute tõestamisel:
- nõustamiskohustus- peab selgitama, nõu andma, toob välja olukorra eelised ja puudused
- hoiatamisfunktsioon
- uurimisfunktsioon- notaril on õigus kontrollida isiku samasust, vara, notar kontrollib teo ja otsuse võimet
- esindusfunktsioon- notar ise pääseb igasugustesse registritesse ja peab tegema igasugused märkused/ kanded vajalikku registrisse .
KOHTUTE SEADUS
Kehtib meil aastast 2002, viimane muudatus 2013.
Õigust mõistab kohus.
Meil on 3-astmeline kohtusüsteem. 1. astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud , mõlemad on võrdväärsed.
Kohtu töökeeleks on riigikeelt. Kohtuistungid võivad toimuda 9.00-18.00. Igal kohtunikul on õigus pidada kohtuistungit ka kauem (vastavalt otstarbekusele).
Maakohtud: arutatakse tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasju. Teeme vahet karistuste järgi, väärteod on kergemad süüteod, väärtegude korral karistusteks: arest (kohus määrab selle, max 30 ööpäeva), rahatrahv (võib määrata 3-300 trahviühikut olenevalt juhtumist), üks trahviühik = 4 eurot. Kuriteod on kirjas karistusseadustikus: vangistus (1 kuu – 20 aastat, eluaegne vangistus), rahaline karistus (kirjas päevamäärades, sõltuvalt kuriteo toimepannud isiku maksustatud tulude järgi).
Maakohtuid on 4 tükki: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohtud. Maakohut juhib kohtu esimees, kes on valitud kohtunike hulgast (ametiaeg 5 aastat).
Esimeeste ülesanne on: korraldab õigusemõistmisalast tegevust oma kohtus; vastutab eelarve kavade ja täitmise üle; teostab järelvalvet, jagab kõik kohtuasjad juhuslikult kohtunike vahel laiali, vastutab kohtunike koolituskavade eest. Kohtunike max vanus 67 aastat, kohtunikke määratakse eluaegseks.
Maakohtud on ainukesed kohtud, kus asuvad osakonnad:

kinnistusosakond - peetakse kinnistusraamatut, kinnisvara kohta infot, abieluvararegister (abieluvaraleping).

registriosakond- äriregister- seal peetakse äriregistrit. MTÜ registrid ja sihtasutuste registrit, laevakinnistusraamat

maksekäsuosakond- asub ainult Haapsalu kohtuasjad. Saab elektrooniliselt esitada oma nõuded (võlanõuded kuni 6400 eurot) võlanõuded ja elatisnõuded lapse ülalpidamiseks kuni 200 eurot.
Rahvakohtunik - täpselt samad õigused nagu kohtunikul. Rahva kaasamine õiguse mõistmisesse. Nõuded nendele: ametis 4 aastat (mitte rohkem kui 2 aastat järjest). Vanus 25-70; eesti vabariigi kodanik, teovõimeline, riigikeele oskus vajalikul tasandil.
Ei nimetata ametisse siis kui: kes on süüdi mõistetud kuriteo eest, ei tohi olla pankrotivõlgnik; peab olema elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, ei tohi olla tegevhetkel juriidilises valdkonnas (ei tohi olla politsei, notar, kohtus, advokatuur , kohtutäitur jms).
Rahvakohtunik võtab osa ainult kohtuistungitest. Tasu saavad tundide järgi.
Kriminaalhooldusosakond: nüüd asuvad vanglate juures. Kriminaalhooldusseadus alates 2009. Tegutsevad kriminaalhooldusametnikud, kes teostavad järelvalvet kriminaalhooldusisikutel: need isikud, kellele on karistus määratud tingimisi ehk inimene jääb vabadusse; isikud, kes on vabastatud vanglast enne tähtaegselt; karistuseks määratud üldkasulik töö. 7434 in kriminaalhoolduse all 2011 aastal.
Inimene peab täitma teatud tingimusi: kriminaalhooldusalune isik peab viibima kodus teatud kellaaegadel, peab käima neid kontrollimas; isik peab ise käima end registreerimas; ametnik peab nõustama, abistama.
Halduskohtud Tartu ja Tallinna halduskohus . Lahendatakse haldusasju ehk üheks pooleks on riik. Vaidlustatakse haldusakte.
2. astme kohtud.
Ringkonnakohtud Tartu ja Tallinna ringkonnakohtud.
Vaadatakse asju läbi apellatsioonikorras- madalamate kohtute läbivaatamine, ainult neid, mis on edasi kaevatud. Lahendatakse asju kolleegiumite kaupa. Kolmeisikuline tsiviil, kriminaal ja haldus kolleegiumi väärtegude alla kuuluvad need asjad. Ringkonnakohtunik on ametis 5 aastat. Igal kohtumajal oma juht.
3. astme Riigikohus asub Tartus
Riigikohus: neid on 1, asub Tartus, 19 riigikohtunikku. Riigikohtu eesotsas on riigikohtu esimees: Märt Rask - saab olla ametis 9 aastat.
Õiguse mõistmine riigikohtus- kõige valdavamalt kassatsioonimenetlus.
Teistmismenetlus- jõustunud kohtuotsuste läbivaatamine uuesti, uute asjaolude ilmnemisel (teistmise korral minnakse otse riigikohtusse). Kohtunik võtab altkäemaksu. Põhiseaduslikkuse järelevalve. Valimistulemuste järelevalve.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium .
Riigikohtu esimehe ülesanded: nim valitsusse riigikogu poolt presidendi, juhib ja esindab riigikohut, teostab järelvalvet, teeb riigikogule ettepaneku riigikohtu kohtunik ametisse nimetamiseks, 1 kord aastas (kevadel) teeb riigikogule ettekande kohta.
Riigikohtusse pöördumine: riigikohus ei võta kõiki kaebusi vastu; 3 liiget vaatavad kohtuasja läbi, nendest oleneb, kas võetakse riigikohtusse arutamiseks.
Riigikohtusse pöördudes pole vaja riigilõivu maksta, vaid kautsjon . Tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast, hagita asjad: lapsendamise otsused, eeskosteprobleemid, pärandi hoiu asjad kassatsioon 50 eur.
Kohtunikuks nimetamine: vastav magistrikraad, sobilikud omadused, politseist järelpärimine, 2 aastane kohtuniku … teenistus.
Eksam riigikohtus.
68. eluaastani võib olla kohtunik ametis, pension 75x palgast.
I ja II astme kohtunikud nim ametisse presidendi poolt. III astme riigikogu poolt. Peab andma ametivande.
Kohtuniku kohustused: üldkohustus (ametikohustuse täitmine sõltumatult, erapooletult juhindudes seadustest ), vaikimiskohustus, nõupidamissaladuse hoidmise kohustus, juhendamiskohustus, enesetäiendamise kohustus
Kohtute haldus peab tagama: et oleks võimalik sõltumatult kohut mõista, kohtu tunnistajate piisav väljaõpe, õigusemõistmise kättesaadavus.
Kohtuhalduse juhtorganiks: kohtute halduste… koosneb II liikmest, igast astmest kohtunikke, 2 riigikogu liiget, advokatuuri esindaja… Juhtumine käsikäes justiitsministriga.
Nõukoda otsustab: kui palju on eestis kohtuid, kui palju kohtunikke ja nende piirkonnad, kohtute struktuur, nimetavad esimehe
Kohtuteenistus: tegutsevad selle nimel, et kohtunik saaks rahulikult õigust mõista.
Väärtegude menetlemine: väärteod on fikseeritud väga paljudes seadustes . Karistatud on kõige rohkem: liiklusseadus, alkoholiseadus , liikluskindlustusseadus, narkootikumid , ühistranspordiseadus, avaliku korra rikkumine
Menetlusaluse isiku õigused: õigus teada, millest menetlust vormistatakse, õigus kaitsja abile, õigus vaidlustada. Kaitsjaks on advokaat ( lepinguline esindaja) või mõni muu juriidiliste teadmistega isik magistrikraadi olemasolul . Max 2 kaitsjat.
33. nädal, 18. 04. 13
VÄÄRTEGUDE MENETLEMINE

poolteks on menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja .
menetlejad on: politsei asutused
väärteo menetluse liigid: kohtuväline ja kohtulik
Kohtulik: menetlevad kohtud, kohus teeb otsuse. Võetakse ette siis, kui on vaja otsustada, kohaldada aresti. Konfiskeerimine, arest, õiguste äravõtmine ning siis tuleb menetluse ülevaatamine. Kohtus on kohal kohtuväline menetleja ja menetlusalune isik. Kohtuistungi protokolli ei koostata alati.
Kohtuväline: 1) hoiatamismenetlus: on võimalik kasutada siis, kui on tegemist vähetähtsa väärteoga. Menetluse alune isik peab olema nõus menetlusega. Määratakse hoiatustrahv või tehakse hoiatus . Hoiatustrahv on 3-15 eurot. Hoiatus on suuline, jäetakse karistamata. Liiklusasjade puhul on kirjalik hoiatus ja trahvimäär kuni 190 eurot. 2) kiirmenetlus- tehakse kui asjaolud on selged. Menetlusalune isik peab olema menetlusega nõus. Karistuseks on kuni 100 trahviühikut. Alaealistele kiirmenetlust ei tehta ja ka siis, kui on vaja midagi konfiskeerida, õiguse ära võtmisega. 3) üldmenetlus: kui asjaolud ei ole selged. Kõige pealt on menetlejal 15 päeva aega. Koostatakse protokoll - tuleb esitada tutvumiseks. Menetlusalusel isikul on õigus esitada vastulause , aega selleks on 15 päeva. Maksimaalne karistus on 300 trahviühikut.
Edasikaebamise kord:
Kohtuvälises: edasi kaevata ei saa. Kiirmenetluse ja üldmenetluse otsuse teeb kohtuväline menetleja, selle otsuse peale mittenõustumisel saab edasi kaevata Maakohtusse, kus tehakse otsus, kui ei nõustu selle otsusega, siis on õigus edasi kaevata Riigikohtusse.
Aresti kohaldamine: kui koheselt otsustatakse arest määrata, siis viiaksegi inimene arestimajja. Kui arestimajas kohti pole, siis antakse kuupäev, millal peab kohale minema.
Trahvi kohaldamine: otsuses on see kirjas, kui palju on trahvi tehtud, kuupäev ja mis siis saab, kui trahvi ei tasuta. Täitementlus. Trahvimaksmine osadena. Kui trahvi ei ole võimalik maksta, siis on võimalik taotleda kohtu poolt, et trahv asendataks arestiga. 10 trahviühikut = 1 ööpäev aresti.

KRIMINAALMENETLUSE SEADUSTIK
Menetlejaks on kohus, prokuratuur, uurimisasutus . Prokuratuur juhib, suunab, kontrollib, riiklik süüdistaja. Menetlusosalised: kahtlustatav , süüdistatav ja nende kaitsja, kannatanud, tsiviilkostja.
Kahtlustatav, süüdistatav- tegemist on nende puhul ühe ja sama isikuga. Kui asi jõuab kohtusse, siis nim seda isikut kohtualuseks ja lisaks süüdimõistmisel süüdimõistetavaks.
ÕIGUSED: õigus avaldada taandusi, esitada taotlusi, kaebusi, õigus asuda enda vahistamise otsustamisel . Vahistada võib 6. kuuks
Kahtlustatavana kinnipidamine 48 h. Kinnipidamise dokumendil peab olema kirjas täpne kellaaeg .
Millal peetakse 48 h kinni?: tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda; osutatakse temale kui kuriteo toimepannud isikule; kuriteo jäljed viitavad sellele isikule, püüab põgeneda, ei ole tuvastatud tema isikut; võib jätkuvalt panna toime kuritegusid , hoiab menetlusest kõrvale või takistab menetlust.
Kannatanu on isik, kellele on kuriteo läbi tekitatud mingit kahju.
Tsiviilkostjateks on need isikud, kes vastutavad kellegi eest varaliselt. On õigus vaielda tsiviilhaigu vastu
34.nädal, 25.04.2013
KRIMINAALSEADUS
Tõendid:
Tõendada on vaja:

kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja muud tehiolud (mis eesmärgil)

kuriteo koosseis

isiku süü

isikut iseloomustavad andmed (kas teda on varem kriminaalkorras karistatud, kas on karistatud väärteo korras; andmed sissetuleku kohta- saadakse maksuametist; järelepärimine psühhiaatriakliinikust
Tõenditeks on:

ütlused (tunnistajate ütlused)

eksperdi arvamus

uurimistoimingute protokollid

asitõend

kõik dokumendid, salvestused, fotod, jäädvustused

tunnistaja ülekuulamine- kõik isikud, kes on 14 aastat ja vanemad, ja kui alustatakse nende ülekuulamist, siis hoiatatakse selle eest ja selgitakse, et tuleb tunnistada ainult tõtt. Kriminaalkaristus võib olla max 3 aastat, kui tõtt ei räägita. Tunnistaja peab rääkima kõik, mida ta teab. Protokoll koostatakse alati mina vormis. Suunavad küsimused on keelatud.
Tunnistaja võib ütlustest keelduda: kahtlustatava või süüdistatava lähedased sugulased ei pea andma süüdistatava vastu ütlusi; üle ei kuulata vaimulikke; kaitsjaid; meditsiinitöötajaid;
Tunnistajat on võimalik üle kuulata ka nii, et tunnistaja jääb anonüümseks.
Vastastamine: kaks isikut korraga tunnistavad, seda kasutatakse siis, kui tunnistajate jutus on vastuolusid (kannatanu ja kahtlustatava vaheline).
Menetlustoimingud:

äratundmiseks esitamine: vähemalt 3 isikut kõrvuti istuma, seisma

vaatlused: sündmuskoha vaatlus , laiba vaatlus (kutsutakse juurde kohtumeditsiini arst), asitõendite vaatlus

läbiotsimine- eesmärk leida koriteo toimepanemise vahendit, tagaotsitavat isikut; läbiotsimine tohib toimuda ainult kohtu loal ehk on vaja läbiotsimisorderit; erandkorras võib teha läbiotsimisi ka ilma kohtu loata (kui on vaja koheselt tegutseda), selleks on vaja 24 h jooksul kohtult tagantjärgi orderit

uurimiseksperiment- katse tegemine, proovitakse sarnane olukord tekitada nagu oli kuriteo ajal nt kui on tegemist liikluskuriteoga

ekspertiisid- ekspertiise viivad läbi omaala asjatundjad nt kohtumeditsiiniline ekspertiis, kohtupsühhiaatria ekspertiis (et kontrollida süüdistatava vaimset seisundit), käekirjaekspertiis (võrdlusmaterjal peab olemas olema), kohtu ballistika ekspertiis (kas sellest relvast on lastud ), sõrmejälje ehk daktüloskoopia ekspertiis
TÕKENDID: kriminaalmenetluse tagamise vahendid

allkiri elukohast mittelahkumise kohta

vahi alla võtmine, vahistamine- vahistada võib 6 kuuks, erandkorras võib olla vahistamine ka 2 x 6 kuud, kui vahistamiseaeg läbi saab, siis peaks asi olema jõudnud kohtusse

kautsjon- on võimalik taotleda enda vabadus kautsjoni abil, kautsjoniks on rahasumma, mis tuleb tasuda konkreetselt kohtu poolt ette nähtud arvele, et kautsjoni vastu vabaks saada, tuleb selleks taotlus esitada, mida vaatab kohus üle. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud , sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse, enne aga hüvitatakse kannatanute kahju.
Menetluse viisid:

üldmenetlus- läheb aega väga kaua
lihtmenetlus - läheb kiiremini
- lühimenetlus: süüdistatav peab ise olema asjaga nõus ja ka prokurör peab nõus olema. Ei kohaldata eluaegsete vangistuste puhul. Kui asi jõuab kohtusse, siis tunnistajaid kohale ei kutsuta. Lühimenetluse korral kohus vähendab karistust 1/3 võrra

kokkuleppemenetlus : lepivad kokku süüdistatav, kaitsja ja prokurör, koostatakse kokkuleppe sõlmimise kohta akt, kuhu pannakse kirja juba karistus; akt läheb kohtusse, kohtus kontrollitakse, kas kokkulepe on sõlmitud seaduslikult, ja siis kohtunik kinnitab kokkuleppe, määrates karituseks selle, mis on kokkuleppe aktis kirjas
käskmenetlus: kasutatakse kergemate kuritegude puhul, mil karistus on vähem kui 5 aastat ja kui on ette näha rahaline karistus- alaealistel ei kasutata, kohtuistungit ei toimu, määrates ära rahalise karistuse ja vormistab selle, see saadetakse süüdistatavale koju.
kiirmenetlus: saadetakse kohtusse 48 h jooksul, enda ja prokuröri nõusolek; vähendatakse sundraha suurust maksimaalselt poole võrra (sundraha kaasneb iga kriminaalasjaga, kohus määrab karistuse, kohtukulude alla läheb sundraha, ning sundraha tuleb maksta riigile, mille suuruseks on kergemate kuritegude puhul 1,5 miinimumpalka, raskematel 2,5 miinimumpalka

Kohtuliku arutamise üldtingimused:
Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka; võib keelata filmimise, ülekanded, jäädvustused; Kohtunikul on õigus eemaldada kõik need isikud kohtusaalist, kes rikuvad korda, sealhulgas kohtualune; kohtualuse osavõtt on kohustuslik; ilma kohtualuseta võib istungit pidada ainult siis, kui kohtualune on tagaotsitavaks kuulutatud, kui kannataja ei ilmu kohtuistungile, siis kohus otsustab või siis lükatakse edasi kohtuistung. Alla 14.aasta vanused isikud ei lubata kohtusaali, ainult kohtuniku loal võivad viibida.
19

.DOCX Laadi alla originaalfail 19 lk · .docx · 35 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tanya. Õppematerjali autor

töötaja teenistus ametnik tööandja kohtunik karistus teatamine katseaja väärteo kautsjon trahviühik katseaeg töötasu

Sarnased õppematerjalid

doc

Konspekt

Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus EMÜ I semester

Õigusõpetus 2 loeng. · Töötaja kohustused: paragrahv 15 1. Teha kokkulepitud töö. 2. Täita korraldusi. 3. Osaleda koolitusel: peab osa võtma koolitusest, mis on töökohal ette nähtud. 4. Hoiduda tegudest, mis takistavad teiste tööd tegemast; samuti ka hoiduda kahju tekitamisest kaastöötajate varale. 5. Töötaja teeb koostööd teiste töötajatega. 6. Teatab töötakistusest: materjal hakkab otsa saama, masin katki läinud vms. 7. Hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja mainet. 8. Teatada tööle mitteilmumisest. · Tööandja kohustused: paragrahv 28 1. Tööandja peab andma tööd; Kindlustada töötaja tööga. 2. Maksta tasu töö eest. 3. Anda puhkust ja maksta ka puhkuse tasu. 4. Kindlustada ohutud töötingimused. 5. Tutvustama töölevõtmisel ja vajadusel ka töötamise ajal igasugustest reeglitest ja korraldustest. 6. Korraldama omal kulu

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega

Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2.Tööettevõtulepingu erisused. Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud *

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse arvestus

Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel

Õigusõpetus

pdf

Õigusõpetuse arvestus

Asjaõigus

docx

Tööõigus, töölepingu seadus

Tööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping. Töölepingus peab olema ametinimetus, tööülesa

Tööõigus

rtf

Õigusteaduse alused - töölepingu seadus, lähetus, ATS jm.

Õigusteadus Puhkuse ajal ei pea inimene tegema tööd. Tööpuhkused: need, mis inimene saab igal aastal. ( igaaastane korraline puhkus, ette nähtud tehtud töö eest igal aastal, pikem periood) Vanemapuhkused/lapsepuhkused. Töötamine ja õppimine korraga õppepuhkused. Reguleeritud eraldi seaduses. Ka kollektiivpuhkused. Palgata puhkus töötaja enda vajadus, läheb tööandja jutule. Haridus- ja teadstöötajad puhkus kestab 52 kalendri tööpäeva. Ametnikel ja alaealistel on ettenähtud 35 kalendritööpäeva. Oma asutus võib eeskirjades olla puhkus pikendatud. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: · Puhkust antakse kalendri aasta kohta · Puhkust antakse kalendripäevades v.a riiklikud pühad ei lähe arvesse. Need lisatakse puhkusele juurde lisaks. · Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik. Kellel jääb puhkus kasutamata, siis puhkusenõue aeg

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid