Õigusõpetuse arvestus (13)

5 VÄGA HEA

Õigusõpetuse arvestus

Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine.
Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel.
Kohustuslikud tingimused:

poolte andmed

sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev)

Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax (hooajatööd ja asendustöö))

Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus

Töötasu, palga maxmise kord

Töötegemise koht või piirkond

tööaja norm

puhkus

Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad

Tööettevõtulepingu erisused
Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud.

Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu
Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel nädala jooksul nendega tutvuda. Töötaja vb teha ettepanekuid eeskirjade muutmiseks, kuid tööandja ei pea seda arvestama(ei pea nendega nõustuma, juhul kui pole seadusega kooskõlas). See järel saadetakse eeskirjad töö inspektsiooni kooskõlastamisele.
Töökoha eeskirjad on kohustuslikud vähemal 5 töötaja puhul.
Miinimum nõuded:

Tööpäeva algus ja lõpp, puhkepausid
Töötamine enne riigipühasid
Palga maksmise aeg ja koht
Tööalaste korralduste andmise aeg ja koht
Töö kaitse ja tuleohutuse üldnõuded
Pärast tööpäeva lõppu ja puhkepäevadel töökohas viibimise kord
Töölt puudumisel teatamise kord
Üldised käitumisreeglid töökohal

4.Töölepingu pooled ja nende kohustused töösuhetes.
Töötaja ja tööandja.

Tööandja annab töö ja kindlustab töö tingimustega
Töö eest tuleb anda kindlat tasu
Töötaja allub tööandja kontrollile , juhtimisele
Töötajaks saab olla füüsiline isik ja vähemalt 18 aastat vana
Presidendiks saab kandideerida 40 aastasena
Kohtuniku vanim iga võib olla 67
Turvatöötaja vanus peab jääma 20-65 aasta vahele
13-17 aastased noored on alaealised töötajad, kergema tööga ja õppimist ei tohi see segada

5. Töölähetus
Töölähetus on tööandja poolt töötaja lähetamine kindlaks määratud ajavahemikus tööülesannete täitmisele väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta . Seadusest tulenevalt võib töölähetus kesta kuni 30 järjestikust päeva, mida võib poolte kokkuleppel pikendada. On riigisisene või välislähetus. Töölähetusse minek on töötaja kohustus. Lähetusse ei või saata rasedaid,kuni 3a last kasvatavaid ega alaealisi töötajaid. Kui lähetusse tuleb sõita kaugemale kui 50 km,on tööandjal kohustuslik maksta töötajale lähetuse päevaraha (min 50.- ; välislähetuse korral 500.-), majutusraha ja sõiduraha.
6. Töölepingu peatamine
Leping peatub mõneks ajaks, ilma tähtajata. Sellel ajal ei pea töötaja tegema tööd ja tööandja ei pea talle tööd pakkuma.
Töölepingu võib peatada: 1)poolte kokkulepe – palgata puhkuse kasutamine 2) puhkuse ajaks – iga aastane korraline puhkus(28 päeva) 3) ajutine töövõimetus – lühiajaline haigestumine 4) osalemine seaduslikus streigis 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise aeg 6) aeg, millal töötaja on arestis(väärtegude eest, max 30 päeva) või vahi all(kui oled süüdistatav kriminaalkuriteos) 7) kui töötaja on töölt kõrvaldatud distsiplinaarasja menetlemise asjus
7. Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi.
Tööandja otsustada, kas anda või mitte
Katse hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad
Katseaega pole alaealistel ja invaliididel
Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda
Katseajal õigus töötaja ametist vabastada.
TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud, ATS`i järgi max 6 kuud.
Ametnikel lõpeb katseaeg vestlusega ametniku ja tema ülemuse vahel. Vaja kirjalikult
vormistada ja vastused kanda atesteerimislehele.
8. Töölepingu lõppemise alused, lõpetamise vormistamine, töösuhte lõpetamise kord.
Kõigepealt tuleb kirjalikult ette teatada .
Tööleping lõpetatakse tööl oleku viimasel päeval ( tuleb maksta lõpparve ja anda kätte tööraamat.)
Tähtajaline leping :
kui töötaja tahab lahkuda, siis teatab tema ette 5 kalendripäeva, kui on leping sõlmitud tähtajaga kuni 1 aasta. 14 kalendri päeva teatab töötaja ette siis, kui on leping üle ühe aasta pikk.
Töölepingu lõpetamine :

poolte kokkuleppel

töötaja algatusel

tähtaja möödumisel

tööandja algatusel

asutuse likvideerimine
pankroti väljakuulutamine
Koondamine
Töötaja mittevastavus oma töökohal
Katseaja ebarahuldavad tulemused
Töötaja töökohustuste rikkumine
Töötaja suhtes usaluduse kaotamine
Vääritu tegu ( alaealistega töötavad inimesed)
Pikaajaline töövõimetus
Põhikohaga töötaja naasmisel
Korruptiivse teo puhul.

5)Kolmandate isikute algatusel (lapsevanemad, tööinspektor)
6)Pooltest sõltumatutel asjaoludel (surm)
Kui tööandja viivitab tööraamatu või lõpparve kätteandmisega, siis tuleb maksta iga viivitatud päeva eest keskmist päeva tasu. Tööraamatu puhul on see aeg määramata, lõpparve puhul 1 kuu.
9. Koondamine- töölepingu lõpetamise ühe alusena
võetakse ette siis, kui töötajale pole enam tööd pakkuda, töömaht väheneb
koondamisest etteteatamine sõltub: kui töötaja on töötanud asutuses kuni 5 aastat, siis tuleb ette teatada vähemalt 2 kuud, 5-10 aastat = 3 kuud, üle 10 aasta = 4 kuud, koondamishüvitis on kuni 5 aastat = 2 kuu keskmine palk, 5-10 aastat = 3 kuu keskmine palk, üle 10 aasta = 4 kuu keskmine palk; koondada ei tohi rasedaid ega kuni 3 aastaste laste vanemaid ( isegi kui nad ise nõus on )

Tööalaste vaidluste lahendamise kord

võimalus on kaebus esitada kas töövaidluskomisjoni või kohtusse
Töölepingu puhul vaidluse esitamise aeg on 1 kuu
Muu vaidluse puhul on aega 4 kuud.
11. Avalikud teenistujad. Ametniku teenistusse võtmine.
Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses.
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused:
1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21.
2)vähemalt keskharidus
3)Eesti vabariigi kodanik peab olema
4)teovõimeline
5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel
Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid:
1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale
2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega
3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel)
4)avaliku teenistuse staaž – ametnikuna töötamise aeg kokku
12. Ametnike atesteerimine , selle eesmärk, kord, tulemused.
Atesteerimine ehk ametlik hindamine, toimub perioodide kaupaja algab see ametisse nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja peale seda algab uuesti 3 aastane periood. Asutuses on moodustatud atesteerimise komisjonid (seal toimub see iga kolme aasta lõpus) ning otsustatakse seal:
1)loetakse ta atesteerituks
2)mitte lugeda ta atesteerituks – kas lahkub töölt või läheb madalamasse gruppi
3)lükatakse aasta võrra atesteerimist edasi
4)edutatakse
Kordusatesteerimine
Seda on võimalik nõuda ametnikul, siis moodustatakse uus komisjon .
13. Ametnike reservi arvamine
Need ametnikud, kes on vabastatud teenistusest(ntx koondamise või asutuse likvideerimise tõttu), siis neil inimestel on võimalik end lasta nimetada reservi(seda ainult võimalusel, kui ta ise kuskil mujal ei tööta). Reservis saab olla max 6 kuud. Kui ta on reservis, siis on ta kohustatud end arvele võtma kohalikus tööturuametis, saab sealt ameti kaudu töötu abiraha ja talle võidakse sealt kaudu pakkuda täiend- või ümberõpet. 6 kuud reservis olemise aeg läheb arvesse tööstaažina.
14. Töötaja üldine riiklik norm. Lühendatud tööaeg, osaline tööaeg.
Üldine riiklik tööaja norm on 8 tundi päevas ja nädalas 40 tundi.
Lühendatud tööaeg – töötamine alla üldise riikliku tööaja normi(13-14 aastased – 4 tundi päevas; 15 aastased 6 tundi; 16-17 aastased – 7 tundi); lühendatud tööaeg on ka allmaatöötajatel, tervist kahjustavatel töötajatel ja eriiseloomuga(lennundustöötajad, tuukrid, ntx anestesioloogid) tööde tegijatel-neil 7 h töötamist. Kohtuarstidel on tööpäeva pikkus 6 tundi. Pedagoogid , õpetajad noorte- ja lastejuhendajad 7 tundi tööpäev pikk.
Osaline tööaeg –töötamine vähem kui kokkulepitud normis.
15. Ületunnitöö. Töötamine õhtusel ja öisel ajal.
Ületunnitöö – töötamine üle kokkuleitud normi. See on keelatud: 1)alaealistel 2) rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda tohivad teha enda nõusolekul: 1)isikud kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 3)isikut kes hooldab täielikult töövõimetut isikut. Nõusolek on soovitatav fikseerida kirjalikult.
Õhtusel ajal töötamine – tööaeg on 18.00 – 22.00
Öisel ajal töötamine ehk öötöö – tööaeg on 22.00 – 06.00 See on keelatud: 1)alaealistel 2)rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda tohivad teha enda nõusolekul: 1)isikud kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 3)isikut kes hooldab täielikult töövõimetut isikut. Nõusolek on soovitatav fikseerida kirjalikult.
16. Puhkeajad, liigid, lühike ülevaade.
Puhkeaeg – tööpäeva jaotab kaheks 1 puhkeaeg, mida üldiselt nimetatakse lõunavaheaeg, seda on õigus võtta siis kui on töötatud 4 tundi. Lõunavaheaja kestus on 30 minutit kuni 1 tund. Lõunavaheaeg on töötaja isiklik aeg ja ta võib teha selle ajaga , mida ta ise soovib. Lühikesed puhkepausid, need lähevad tööaja sisse. Otsustab tööandja, kas neid üldse anda ja kui pikaks ajaks anda.
Igapäevane puhkeaeg e tööpäevade vaheline puhkeaeg. See aeg peab pikk olema täiskasvanutel vähemalt 11 tundi, alaealistel max 18 tundi.
Nädalavahetused – nädala jooksul tuleb inimesele vähemalt anda 2 vaba päeva. Puhkepäevadel töötamise keeld. See on keelatud: 1)alaealistel 2)rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud.
17. Puhkuse andmise põhimõtted.
Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted:

Puhkust antakse tööaasta eest, tööaasta algab tööle asumise päevast; tööaasta hulka arvatakse ajutise töövõimekuse periood, tööaasta sees on ka puhkus, tööaasta sisse arvestatakse ka aeg, millal töötaja võtab osa streigist

Puhkust antakse kalendripäevades, v.a. riigipühad

Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik, puhkust saab ära kasutada 4 viimase tööaasta eest.

Puhkus antakse üldjuhul katkestamatult, ühe osa pikkuseks peab vähemalt olema 14 kalendripäeva;

Puhkuse kasutamise aja määrab üldjuhul ära tööandja. Tööandja on kohustatud koostama puhkuste graafiku ja see tuleb koostada jaanuari kuu jooksul. Kui seda pole tehtud jaanuarikuu lõpuks, siis vb töötaja minna puhkusele millal iganes 2 nädalase etteteatamisega.

Puhkuse graafikus peab olema kirjas töötajate nimed, puhkuse periood ja puhkuse päevade arv
18. Puhkuste liigitus
Puhkused : 1) Tööpuhkused – töötatud aasta eest (põhipuhkus ja lisapuhkus) 2) vanemapuhkused – saavad ja kasutavad vanemad laste sünni puhul 3) palgata puhkused – võetakse töötaja poolt enda poolt, tema vajadustest ja soovidest olenevalt.
19. Distsiplinaarsüütegude liigid. Nende sisu. Karistuse liigid.
Distsiplinaarsüütegusid on 3:

töötaja poolne kohustuste süüline rikkumine, sinna hulka kuulub ka joobes olek töö juures

Usalduse kaotamine(kui töötaja põhjustab puudujäägi või vara riknemise, hävimine või ta seab ohtu vara hävimise)

Vääritu tegu – avalikus teenistuses ametnikel, kehtib ka õpetajate, kasvatajate ja pedagoogide kohta

Karistused:

Noomitus

Rahatrahv (max 10 päevapalka)

Töölt kõrvaldamine(max kümme järjestikulist tööpäeva ilma palgata)

Töö suhte lõpetamine

20. Distsiplinaarkaristuste määramise tähtajad. Määramise kord ja eesmärk.
Karistuste määramise tähtajad:

Süüteo toime panemise päevast 6 kuu jooksul peab olema karistus kohandatud, kui tähtaeg läheb üle, siis enam töötajat karistada ei saa. Menetlemise aeg on 1 kuu ja seda menetleb vahetu ülemus. Inventuur , revissioon – selle puhul peab karistus olema menetletud ja karistatud 1 aasta jooksul

Karistuste määramise kord:

On vaja võtta seletused süüdlastelt, kirjalikus vormis, kusjuures süüdlasel on õigus ütluste andmisest keeldumist.
Tuleb võtta seletused tunnistajatelt, kes midagi sellest konkreetsest süülisest tegevusest teavad, on kohustatud ütlusi andma v.a. siis kui on tegemist lähedaste sugulastega või abikaasa või abikaasa sugulased.
Koguda dokumentaalseid tõendeid(ärakirjad, väljavõtted jne)
Tööandja valib karistuse 4 eeltoodud variandi põhjal ja seda valitakse süüteo, selle raskuse ja konkreetse isiku järgi.
Iga sööteo eest võib määrata ainult ühe karistuse

21. Distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine.
On vaja koostada käskkiri või korraldus ja selle koostab ülemus, vahetu ülemus ja selles käskkirjas peavad olema fikseeritud järgmised punktid:

Karistatava nimi
Süüteo toimepanemise aeg
Süüteo asjaolud
Valitud karistus
Dokumendi koostamise kuupäev
Dokumendi koostaja (ehk karistuse määraja) nimi ja allkiri

Töötaja peab andma kuupäeva tutvumise kohta ja allkirja. Kui töötaja ei nõustu allkirja andma ja dokumendi läbi lugemisest, siis tuleb kutsuda 2 tunnistajat ning lugeda nende juuresolekul käskkiri ette, panna alla seletav olukorra kirjeldus ning sel juhul jõustub käskkiri.
Valitud karistusi ei fikseerita v.a. avaliku teenistuse töötajatel.
22.Distsiplinaarkaristuste täideviimine. Karistuste kustumine ja kustutamine.
On vaja koostada käskkiri või korraldus ja selle koostab ülemus, vahetu ülemus ja selles käskkirjas peavad olema fikseeritud järgmised punktid:

Karistatava nimi
Süüteo toimepanemise aeg
Süüteo asjaolud
Valitud karistus
Dokumendi koostamise kuupäev
Dokumendi koostaja(ehk karistuse määraja) nimi ja allkiri

Noomitus – peab olema ka käskkirjas kirjas, ühekordne toiming.
Rahatrahv – max 10 keskmist päeva palka – ühes kalendri aastat ei tohi olla seda rohkem kui 20 päevapalka. Trahvirahasid tööandja endale ei saa, need lähevad riigi tuludesse; töötajale peab alles jääma 50% väljamakstavast palgast või peab töötajale kätte jääma vähemalt 80 % kehtivast miinimum palgast. Trahvi kinni pidamist tuleb alustada hiljemalt teisest palgast ja see tohib olla järjest ainult 3 kuud. Kui vahepeal katkeb trahvi kinnipidamine, siis enam trahvi kinni pidada ei saa.
Töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega ja max seda ühel korral 10 tööpäeva. Praktikas puuduvad andmed, et seda üldse oleks rakendatud. Ühes aastas ei tohi seda mitte rohkem kui 3 korda. Seda ei tohi kohaldada rasedatele, siis nendele, kes kasvatavad kuni 3 aastaseid lapsi, kes kasvatavad laps-invaliidi, kes on laps invaliidi eestkostja , ei tohi kasutada seda tööseisaku ajal ning osalise tööaja puhul.
Töö lepingu lõpetamine – see tuleb töö lepingusse kanda sisse

Karistuste vaidlustamine: vaidlustada on õigus tööinspektsioonis, maakohtus ja halduskohtus.
Karistuste kustumine ja kustutamine: distsiplinaarkaristus kehtib ühe aasta ja siis aasta möödudes kustub ta ise-enesest automaatselt, dokumenti vormistama ei pea. Kui on mitu karistust antud aasta jooksul, siis kustuvad need karistused ära aasta möödudes viimase karistuse järgi. Kustutada karistus ennetähtaegselt saab tööandja. Vahetu ülemus annab välja uue käskkirja distsiplinaarkaristuse kustutamiseks.
23. abielu sõlmimise kord, vanus, takistused
Saab sõlmida vaid mehe ja naise vahel. Abielu sõlmimise kohtadeks on perekonnaseisu amet ja kirik . Kirikus saab abielluda alates 2000-st aastast. Peale avalduse esitamist peab mööduma 1 kuu enne abiellumist. Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus.
Takistavad tegurid:

Samasoolised ei saa abielluda
Ei saa abielluda see, kes juba on abielus
Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda
Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda
Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga
Teovõimetud inimesed

24. abieluvaraleping , sisu ja sõlmimine
Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja:

Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks
Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks
Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada
Ülalpidamiskohustus

Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama
25. abikaasade ühis- ja lahusvara . Selle kasutamine ja jagamine
Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed
Ühisvara kasutamine – seda kasutatakse ja käsutatakse koos teineteise teadmisel kokkuleppeliselt.
Vallasasjad, mis on kuskil registrites, ei tohi midagi teha ilma abikaasaga kooskõlastamata.
Ühisvara jagamine
Jagatakse kokkuleppel, vb jagada abielu ajal või pärast lahutust või kunagi hiljem. Ühisvara jagatakse võrdselt pooleks. Mõningatel juhtudel vb kõrvale kalduda ühisvara jagamise võrdsuse printsiibil: 1) kui arvestatakse laste või abikaasa huve 2) kui 1 abikaasadest ei ole osalenud ühisvara saamises 3) ühisvara on saadud teise abikaasa lahusvara arvelt 4) lahusvara väärtus on abielu ajal oluliselt suurenenud mõlema abikaasa panustamise poolt.
26. Abielu lõppemise alused ja lahutamine
Abielu lõppemine – abielu lõppeb surmaga või lahutusega. Lahutada saab perekonnaseisuametis ja kohtus. Kui puuduvad vaidlused võib abielu lahutada perekonnaseisu ametis, kui on vaidlused, siis tuleb pöörduda kohtu poole sellele, kel on vaidlus. Vaidlused: laste üle, abielu üle, vara üle ja ülalpidamiskohustuste üle.
Lahutada ei saa mitte ennem kui 1 kuu peale avalduse esitamist ja mitte kauem kui 3 kuud. Tuleb teha ühine avaldus. Abikaasad on lahutatud, kui kohtuotsus on jõustunud.
27. Ülalpidamisekohustused peres – vanemad peavad ülal pidama alaealisi, täisealisi töövõimetuid lapsi või kui laps õpib keskastme või kutseõppeasutuses.
28.Vanemate õigused ja kohustused laste kasvatamisel. Lapse äravõtmine, vanema õiguste äravõtmine, elatisrahade mõistmine.
Vanematel mõlemal on võrdsed õigused ja kohustused. Tehakse vahet lapse äravõtmisel vanemalt –tehakse seda siis, kui on ohtlik teda jätta vanemate juurde. Vanema(vanemlike) õiguste äravõtmine – võetakse ära siis, kui vanem või vanemad kuritarvitavad alkohoolseid jooke või narkootikume ning selle tagajärjel nad ei suuda enam lapsi kasvatada, hooldada ja ülal pidada 2) laste julm kohtlemine 3)vanem osutab oma lapsele halba eeskuju ntx sellega, et vanem sunnib oma last kerjama või varastama või prostituudiks 4)kui kuritarvitab vanema õigusi. 5) lapsevanem ei ole osalenud oma lapse kasvatamises 1 aasta jooksul, kui laps on paigutatud lastekodusse.
Kui olukord normaliseerub, siis vanema õigused taastatakse.
Elatisraha lapsele( alimendid )
Selle väljamõistmine toimub kohtu kaudu ja ka alles siis kui inimesed vabatahtlikult ei jõua ise kokkuleppele. Elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimum palgast.
29. Lapsendamine - Lapsendamise tagajärjel tekivad võõraste isikute vahel lapse ja vanemate isiklikud suhted, see toimub kohtu kaudu. Lapsendamine on tähtajatu ning tingimusteta. Lapsendada saab üksnes alaealist isikut. Lapsendajaks saab olla vähemalt 25 aasta vanune isik, kes on võimeline last kasvatama ja ülal pidama. Seadus ei nimeta, mis on selle lapsendaja vanuse ülemiseks piiriks . Soovitatav vanusevahe lapse ja lapsendaja vahel on 15-40 aastat, eriti soovitatavaks sobib 25-40 aastat. Sots osakond teeb head tööd ja esitab kohtule järgmised andmed: 1) lapse vanemate kirjalik nõusolek, et nende laps lapsendatakse( seda pole vaja siis kui vanemlikud õigused on ära võetud); vanemad võivad loobuda oma antud nõusolekust, kuni kohtu otsuseni. 2) vaja esitada kohtule lapse tervise ja arengu kohta. 3)lapsendaja kohta andmed - tervis ja varaline seis 4)ka lapse nõusolek(alates 10 aastaselt), lapse käest ei küsita nõusolekut siis, kui laps on elanud selles peres pikemat aega ning ta ei teagi, et teda tahetakse lapsendada, ei teagi, et see pole tema õige perekond. Ja siis läheb alles kohtusse ning kohtuistung on kinnine . Kõik isikud on kohustatud hoidma saladust. Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime ja seda peab nõudma juba avalduses, kuna see peab kajastuma kohtuotsuses. Selle tulemusel antakse välja uus sünnitunnistus.
30. Eestkoste seatakse laste üle, kui lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kui on ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse.
Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi.
31.Isikunime andmine lapsele: Nime tuleb valida: igal ühel on meil oma isikunimi (ees- ja perekonnanimi ); kirjapilt peab vastama Eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimi võib koosneda max 3 eraldiseisvat nime või kahekordne sidekriipsuga eraldatud nimi, nimi ei tohi olla pikem kui 30 tähekohta. Ei tohi anda nime, mis sisaldab numbreid. Ei tohi koosneda mittesõnalistest tähistest. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommete ja tavadega. Eesnimi ei tohi olla liiga tavatu. Ei tohi olla nimed vastassoo järgi. Ei tohi anda üldtuntud isiku nime. Isikunimedes võib kasutada lisaks tähtedele sidekriips, ülakoma, punkti, tühikut ja sulud. Kui laps sünnib surnult, siis on kohustuslik panna ainult perekonna nimi aga eesnimi kohustuslik pole.
32. Peretoetuste liigid ja maksmise kord: Igakuiselt makstavad peretoetused: *lapsetoetus( esimese ja teise lapse kohta topelt lapsetoetuse määras, alates kolmandast kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) * ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus – 5000 *lapsendamistoetus – 5000 *elluastumistoetus – 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust – 3kordne lapsetoetus.
33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus.
Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja – isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud.
Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja –kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
Pärimiskõlbmatus – tunnistatakse pärimiskõlbmatuks siis, kui ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo pärandaja vastu ehk kui ta on tapnud selle isiku ära, kelle vara ta päriks. Pärimiskõlbmatuks tunnistatud isikut vaadeldakse kui surnut isikut.
34. Seadusejärgsed pärijad ja nende osa pärandist. I järjekord- lapsed(saavad võrdse mõttelise osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa.
35. Testament , liigid ja sisu
Kodused:

Tunnistajate juuresolekul allakirjastatud – testaator kirjutab testamendi teksti ise valmis ja võtab tunnistajad juurde(min 2 inimest), kes kinnitavad testaatori teovõimelisust. Sisuga tunnistajad ei pea tutvuma . Testaatori allkirjale lisatakse kuupäev, sest testament kehtib 6 kuud, tunnistajate nimed ja elukohad.
Omakäeliselt vormistatud – ise kirjutab, tunnistajaid pole. Peab olema kuupäev, kehtib 6 kuud. Ei tohi olla mahatõmbamisi, sodimisi, ülekirjutamisi. Probleem võib tekkida selle tõlgendamisega ning selle ülesleidmisega.

Notariaalsed:

Notari tõestatud – notari büroos. Testaator räägib seal oma soovid, notar koostab testamendi ja selgitab välja testaatori teo- ja otsustusvõimelisuse. Kohustus ka ette lugeda ja selgitada(kontrollida). Notari võib kutsuda ka koju. Füüsilise puudega inimesel on aseallakirjutaja. Vajalik 2 tunnistaja juureolu, keda pole testamendis märgitud. Tehakse 2 eksemplari.
Notari juurde hoiule viidud – testaator on ise kirjutanud või lasknud kirjutada a viib hoiule. Viiakse ümbriku sees ja testamendi sisuga notar ei tutvu. Ümbriku peale kirjutab notar andmed. Järgmisel päeval peab notar teavitama pärimisregistrit testamendist.

36. Korraldused testamendis:
Annak – saaja on annakusaaja. Testamendis märgitud konkreetne asi, vara või õigus. Saaja ei ole pärija.
Sihtkäsud – pärandaja paneb pärijale mingid kohustused, mis on testamendis fikseeritud.
Sihtmäärang – mingile osale varast määratakse sihtotstarve
Testamendi täitja – on isik, kes peab jälgima, et kõik testamendis ülesloetud korraldused saaksid täidetud(võiks olla näiteks annaku saaja).
37. Sundosa , eelpärand
Sundosa pärimises: kui testamendist või pärimislepingust on lähisugulased(abikaasa, lapsed ja vanemad) pärandist ilma jäänud ja pärandi avanemise ajal on nad töövõimetud. Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mille nemad päriksid seadusejärgsete pärijatena.
Eelpärand: on tegelikult kingitus, mis tehakse lastele või lastelastele. Pärandi jagamisel jagatakse kõigepealt ära eelpärand ja seejärel teostatakse üldine pärandamine.
38. Inventuuri vajadus pärimises
Pärandi inventuur on nimekirja koostamine pärandvara kohta. Saadakse teada, millised asjad kuuluvad pärandvarasse ja millised on kohustused(võlad). Notar nimetab isiku, kes on kohustatud inventuuri läbi viimiseks ja annab tõendi, et sellel isikul on õigus pääseda pärandaja andmete ligi ntx pangas. Inventuuri tegemiseks on tähtaeg kuu ja selle tegemisega seotud kulutused kaetakse pärandavara arvelt. Kui on inventuur tehtud, siis see pärija vastutab võlgade eest ainult pärandvara arvelt. Kui inventuuri tehtud pole, siis vastutab pärija kogu võlakoorma eest.
39. Pärimisleping
Pärimisleping – vähemalt 2 poolne leping. Võib sõlmida 10 aasta peale. 2 poolt on pärija ja pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik.
40. I astme kohtud, osakonnad:
I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud . Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn.

Kinnistusosakond – seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit .

Registriosakond e äriregister – seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid.

Kriminaalhooldusosakond – seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd
41. II astme kohtud on ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga jõhvis.
Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Ringkonnakohtus arutatakse su kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium.
42. III astme kohus on riigikohus – asub Tartus.
Tegutseb 19 riigikohtunikku.
Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus – madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus – jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine – kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve – moodustatud eraldi kolleegium . Siia kuuluvad kõik valimisalased vaidlused.
43. Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Rahvakohtunik .
Kohtunikuks nimetamine: on EV kodanik, valdab eesti keelt, omab kõrgemat juriidilist haridust, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke omadusi. Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat . See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga.
Funktsioonid: Juhib ja esindab riigikohut; teostab seaduslikku järelvalvet; teeb riigikogule ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest.
Kohtuniku kohustused:

üldkohutused – kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma.

Vaikimiskohustus – kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda

Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus

Juhendamiskohustus – praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine

Enesetäiendamise kohustus – koolitada ennast regulaarselt
Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku konkursi alusel ning kohtu komisjon otsustab selle, keda valitakse. Rahvakohtunikuks saab olla 2 korda 4 aastat. Haridus määrav pole. Rahvakohtunikud on kohtus ainult õigusemõistmise ajal ja neile makstakse palka iga õigusemõistmise päeva eest.
44. Kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine
Peamine eesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades alternatiive vangistusele. Selline eesmärgi seadmine tugineb eeldusel , et kuriteo sooritanud isiku võib vabadusse jätta, kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest – järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise soodustamisest.
45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused.
Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur . Menetlusosalised: kahtlustatav /süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on ilmuda sinna kohale kuhu kutsuti.
46. Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses.
Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis – karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku süü 4)kurjategija isik, isiku andmed – kas teda on varem karistatud, missugused iseloomustused on tema kohta töökohalt või koolist, kas ta on viibinud hullumajas ning nõutakse ka sissetuleku andmed.
Tõendamine toimub läbi toimikute:

Ülekuulamised
Vastastamised – kahe isiku ühe aegne üle kuulamine , ainult siis kui nende ütluses erinevused
Läbiotsimised
Sündmuskoha vaatlus
Uurimiseksperiment
Ekspertiisid – kohtumeditsiiniline ehk kohtuarstlik ekspertiis, kohtu psühhiaatriline ekspertiis, daktüloskoopia ekspertiis, kohtu ballistika ekspertiis, käekirja ekspertiis, ära tundmise ekspertiis, kuriteo matkimine .

47. Tõkendid – 1)allkiri elukohast mittelahkumise kohta 2)vahistamine või vahi alla võtmine ja vahi all pidamine – vahistada vb 6 kuud. Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist – asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud . Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära.
Lihtmenetlused:
Lühimenetlus – kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. * Kokkuleppemenetlus - süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud selged, edasi kaevata ei saa, kohtuniku ainuisikuline otsus, ilma istungita. *Kiirmenetlus- saadetakse kohtusse 48 h jooksul kahtlustatava kinnipidamisest, alates teise astme kuriteost.
48. Kohtuliku arutamise üldtingimused, kohtuistungi kord ja osad.
Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohal peab olema kohtualune, muidu lükatakse edasi. Kui on andmed, et ta on lahkunud riigist sihilikult eemale hoidumisega kohtust, siis lahendatakse asja ilma kohtualuseta. Kui kannatanu ei ilmu kohtusse, siis arutatakse asja kohtus, kas lükatakse edasi või mitte. Sama lugu tsiviilkostjaga.
Kohtuistungi kord: kui kohtunikud sisenevad või väljuvad saalist, siis kõik saalis viibivad isikud tõusevad püsti. Enamus kohtuistungid on lahtised , kuid alla 14 aastaseid isikuid saali ilma põhjuseta ei lubata. Kohtusse ei tohi ilmuda relvaga. Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka, visata iga korrarikkuja saalist välja, k.a. kohtualune ja keelata kohtusaalis fotografeerimine ja filmimine .
Kohtuistungi osad:

Ettevalmistav ehk rakendav osa – kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk, seejärel tehakse selgeks kannatanutele ja tunnistajatele nende õigused ja kohustused. Tunnistajaid hoiatatakse vastutusest valede ütluste esitamise eest. Seejärel tunnistajad kõik eemaldatakse kohtusaalist ja alustatakse kohtuistungit. Tunnistajad kutsutakse hiljem kohtusaali ükshaaval ning kuulatakse üle.

Kohtulik uurimine ning see algab süüdistusakti ettelugemisega, et keda täpselt milles süüdistatakse

Kohtualuse ülekuulamine ning küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte.

Tunnistajate ükshaaval sissekutsumine ja ülekuulamine

Kohtulik vaidlus, sellest võtavad osa prokurör(süüdistuskõne), kannatanu ja tsiviilkostja ning seejärel sõna advokaadile(kaitsekõne) ja kohtualuse viimane sõna. Seejärel kuulutab kohus vaheaja ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse vormistab ja kirja paneb. Siis loetakse kohtusaalis otsus ette. 3 osa: 1) sissejuhatav osa 2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa – loetakse ette karistus ja edasi kaebamise kord.
49. Väärteo menetlus ja selle liigid.
Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus.
Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet .
Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane.
Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega või isiku arestimisega. Ülejäänutel kordadel toimub kohtuväline menetlus.
Kohtuväline menetlus:

Hoiatamismenetlus – vähetähtsa väärteo puhul, karistuseks rahatrahv 25 kui 200 EEK või tehakse hoiatus ( suuline või kirjalik).

Kiirmenetlus – karistuseks on ette nähtud kuni 100 trahviühikut.

Üldmenetlus – 1)inimene pole asjaga kohe nõus, politsei uurib max 15 päeva, koostatakse väärteo protokoll , siis saan tutvuda sellega 15 päeva ning saan esitada vastulause ning lõpetuseks tuleb anda allkiri ja trahv ära tasuda.
50. Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused. Hagi esitamine kohtusse. Tsiviilasjade kohtulik arutamine.
Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja (hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vasti on haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada).

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 457 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

457 laadimist Kokku alla laetud

13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

antinuga Õppematerjali autor

sain tehtud.

õigusõpetus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Õigusõpetuse arvestus

Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel

Asjaõigus

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega

Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2.Tööettevõtulepingu erisused. Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud *

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. tö

Õigusõpetus

doc

Konspekt

Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetuse konspekt

Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandj

Õigusõpetus

doc

Õiguse spikker 1

Töösuhet isel. Punktid: töötaja täidab mingit kindlat funktsiooni, alluvus- töötaja allub tööandjale, töötaja allub ketestatud sisekorrale, töötasu saab töötaja kokkulepitud tingimuste alusel, tööandja kindlustab töötingimused, tööandja määrab töö tegemise aja koha ja viisi. Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline leping. Töötajaks on füüsiline isik, kes on vähemalt 18 a. (13-17 a vanustel on vajalik vanemate või amteliku hooldaja kirj nõusolekut, 13- 14 a lisaks ka tööinspektsiooni nõusolekut) Tööandja on isik, kellelon töölevõtmise õigus (juriidilised, füüsil) Kõik EV ametnikud töötavad töölepinguteta- nad on EV teenistuses(kehtib EV avaliku teenistuse seadus) Nt töötamine taluperedes, ohvitserkonnas, riigikogus, näitlejad, sportlased, usuteenistujad. Vangistuses olles ka töölepingut ei sõlmita. Tööettevõtuleping: tööettevõtja täidab konkreetse tellimuse, tellimus täidetakse tööettevõtja oma vahendite ja meetodi

Kategoriseerimata

docx

Õigusõpetus EMÜ I semester

Õigusõpetus 2 loeng. · Töötaja kohustused: paragrahv 15 1. Teha kokkulepitud töö. 2. Täita korraldusi. 3. Osaleda koolitusel: peab osa võtma koolitusest, mis on töökohal ette nähtud. 4. Hoiduda tegudest, mis takistavad teiste tööd tegemast; samuti ka hoiduda kahju tekitamisest kaastöötajate varale. 5. Töötaja teeb koostööd teiste töötajatega. 6. Teatab töötakistusest: materjal hakkab otsa saama, masin katki läinud vms. 7. Hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja mainet. 8. Teatada tööle mitteilmumisest. · Tööandja kohustused: paragrahv 28 1. Tööandja peab andma tööd; Kindlustada töötaja tööga. 2. Maksta tasu töö eest. 3. Anda puhkust ja maksta ka puhkuse tasu. 4. Kindlustada ohutud töötingimused. 5. Tutvustama töölevõtmisel ja vajadusel ka töötamise ajal igasugustest reeglitest ja korraldustest. 6. Korraldama omal kulu

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid