Õiguse entsüklopeedia (3)

http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt
http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused.
Õigusriigi tunnused – riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom ( seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele).
Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome - või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk.
Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks.
 Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava).
 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud.
 Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni.
 Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus. Kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis- jms. lepingud .
 Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud
Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon . Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes.
Juriidiline fakt on elulised asjaolud , millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise).
Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased) ning organisatsioonid (riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted ning mitmesugused äriühingud).
Tsiviilõiguses võivad üksikisikud esineda füüsilise isikuna ja organisatsioonid juriidilise isikuna (selline jaotus kehtib ainult varalise suhte puhul).
Õiguse objekt. Objekt üldfilosoofilises tähenduses on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena.
Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus. Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti HUVI kui ka VÕIM.
Eraõiguslikud subjektiivsed õigused
Tulnenevalt subjektiivse õiguse sisust, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses:
absoluutsed õigused - subjekti õiguslik võim asja üle ning õigus välistada kolmandate isikute mõju. Nt omand.
Relatiivsed õigused - nõudeõigused. Õigus nõuda kolmandatelt isikutelt tegevust / tegevusetust. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. Nt õigus nõuda omandi tagastamist.
Konstitutiivsed õigused - annavad isikule õiguse ühepoolselt õigusi luua/muuta/lõpetada. Nt testament , edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu annulleerimine.
Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses:
Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule
Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused.
Varanduslikud õigused - õigus oma vara režiimi määrata. Teenivad majanduslikke huve.
Avaliku õiguse subjektiivsed õigused
Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu.
õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus
õigused ühisolemisele - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksikisiku heaks
vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused.
Objektiivne õigus ehk positiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Lähtub riigist ning õiguse õiguskindlusest. Kehtimiseks peab läbima formaalse tee, käsitletakse vaid kirja pandud õiguse allikaid.
Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid
Klassikalised tõlgendamise viisid on grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline.
1.Lingvistilised argumendid – keelelised argumendid:
a) semantilised argumendid (semantika – õpetus tähendusest; sõnade ja lausete
tähendusest lähtuvad argumendid)
b)süntaktilised argumendid (süntaks – lauseehitus ) nt „ Armu mitte surma“ – Armu,
mitte surma! Armu mitte, surma!
1.Geneetlised argumendid – esemeks on põhiseadusandluses osalenud isikute tegelik
tahe. (mida nad sõnadega tegelikult tahtsid öelda). PS kiireloomuline muutmine –
täpsustavad ja PS vaimu ja mõtet mittemuutvad muutused.
2.Süstemaatilised argumendid – seadus peab moodustama mingi mõistuspärase
süsteemi, see süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS
laiemasse konteksti
a)Konsistentsi tagavad – eesmärgiks on vältida vastuolusid
b)Kontekstuaalsed argumendid – esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse
tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses
c) Mõistelis-süstemaatlised – lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest.
d) Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad)
e)Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia ; argumentum e contrario,
argumentum a fortiori (seda enam) – eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
f) Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele.
g) Ajaloolised argumendid – me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas
see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-st
h) Komparatiivsed argumendid – siin me viitame teiste maade sarnastele
õigusinstituutidele
Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujaleajaloos ja rahvusvahelisusele.
1.Üldised praktilised argumendid – see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me
peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime.
Lüngad õiguses ja nende ületamine. Lüngad õiguskorras võivad olla kas ehtsad , näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Lünkasid õiguses saab ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Jaguneb seaduse analoogiaks ja õiguse analoogiaks. Seaduse analoogia korral võetakse otsuse tegemisel aluseks sarnane õigusnorm. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis summa summarum põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel.
Õiguse realiseerimise viisid.
1) kasutamine, seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises.
2) kinnipidamine, seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi