100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
227 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pipi Pikksukk
Õppematerjali autor
http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest
peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 1.6 Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusakid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 1
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1
seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutuise või lõppemise. 6. Õiguse subjekt subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik 7. Õiguse objekt hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused, 8. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. 9. Objektiivne õigus kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. 10. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid 1. Grammatiline tõlgendamine 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine 3
1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted.
Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu, et kirjapandud kujul
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste
õigust); nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali- ja tavanormidest (tüüpilised sots. normid, mis on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud); pikaajaline käitumine Moraali v tava vastu eksides peab arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega Eetos ehk aateline (ideoloogiline) kihistus, s.h kuuluvad tavad, moraal, usk, jt kultuurivormid Rahvusvahelise õiguse normidega, mis reguleerivad suveräänsete (iseseisvate) riikide jt rahvusvahelise õiguse subjketide õigusi ja kohustusi (RIIKLIK SUND EI TÄHENDA, ET NORMID EI KEHTI); on peamine, et õiguse subjekt teaks mis teda ootab, kui ta õiguspäraselt ei kohti (ei ole vaja alati sundi kohaldad) Ius non scriptum – õiguse eelajalooline järk; periood, kus õiguse kirjalikke allikaid ei eksisteeri (nt veritasu/ühiskonnast väljaheitmine – kirjapandud kujul reegleid ei leia)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid