Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe ?
  • Mis on riigi territoorium ?
 
Säutsu twitteris
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused
  • Õigusriigi tunnused
    Õigusriik on pigem idee riigist. Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. Ühes käes võim ja jõud ( mõõk ), teises käes õiglus . Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) – õigusriiklikuks käitumiseks. Lubatud on ainult see, mis on lubatud – avalikus õiguses. Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses.
    Õigusriigi tunnused:
  • formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest.
  • Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata.
  • Objektiivne õigus (seadusel on eriline roll)
  • Seadustest kinnipidamine
  • Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt
  • Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine.
  • materiaalsed –
  • käsk austada ja kaitsta inimväärikust
  • ülipositiivse õiguse tunnustamine
  • seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega).
  • Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus
    Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid . Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest.
    Ülipositiivne õigus ehk ka loome - või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk.
  • Õiguse allikate liigid
    Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks.
    Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava).
    Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud.
    Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni.
    Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis - jms. lepingud .
    Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud.
  • Õigusnormi tüüpstruktuur
    Eristatakse kolme elementi:
    • Hüpotees - näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse.
    • Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused.
    • Sanktsioon - näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes.

  • Juriidiline fakt
    Juriidiline fakt on elulised asjaolud , millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise).
  • Õiguse subjekt
    Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks:

    Tsiviilõiguses võivad üksikisikud esineda füüsilise isikuna ja organisatsioonid juriidilise isikuna (selline jaotus kehtib ainult varalise suhte puhul).
  • Õiguse objekt
    Objekt üldfilosoofilises tähenduses on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe ? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena.
  • Subjektiivne õigus
    Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus.
    Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti HUVI kui ka VÕIM.
    Eraõiguslikud subjektiivsed õigused
    Tulnenevalt subjektiivse õiguse sisust, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses:
    • absoluutsed õigused - subjekti õiguslik võim asja üle ning õigus välistada kolmandate isikute mõju. Nt omand.
    • Relatiivsed õigused - nõudeõigused. Õigus nõuda kolmandatelt isikutelt tegevust / tegevusetust. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. Nt õigus nõuda omandi tagastamist.
    • Konstitutiivsed õigused - annavad isikule õiguse ühepoolselt õigusi luua/muuta/lõpetada. Nt testament, edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu annulleerimine.

    Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses:
    • Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule
    • Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused.
    • Varanduslikud õigused - õigus oma vara režiimi määrata. Teenivad majanduslikke huve.

    Avaliku õiguse subjektiivsed õigused
    Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu.
    • õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus
    • õigused ühisolemisele - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksikisiku heaks
    • vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja - vabadused .

  • Objektiivne õigus
    Objektiivne õigus ehk positiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Lähtub riigist ning õiguse õiguskindlusest. Kehtimiseks peab läbima formaalse tee, käsitletakse vaid kirja pandud õiguse allikaid.
  • Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid
    Klassikalised tõlgendamise viisid on:
    • Grammatiline
    • Loogiline
    • Ajalooline
    • süstemaatiline.

  • Lingvistilised argumendid – keelelised argumendid:
  • semantilised argumendid (semantika – õpetus tähendusest; sõnade ja lausete tähendusest lähtuvad argumendid)
  • süntaktilised argumendid (süntaks – lauseehitus ) nt „ Armu mitte surma“ – Armu, mitte surma! Armu mitte, surma!
  • Geneetlised argumendidesemeks on põhiseadusandluses osalenud isikute tegelik tahe. (mida nad sõnadega tegelikult tahtsid öelda). PS kiireloomuline muutmine – täpsustavad ja PS vaimu ja mõtet mittemuutvad muutused.
  • Süstemaatilised argumendid – seadus peab moodustama mingi mõistuspärase süsteemi, see süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse konteksti
  • Konsistentsi tagavad – eesmärgiks on vältida vastuolusid
  • Kontekstuaalsed argumendid – esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses
  • Mõistelis-süstemaatlised – lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest.
  • Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad )
  • Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia ; argumentum e contrario, argumentum a fortiori (seda enam) – eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
  • Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele.
  • Ajaloolised argumendid – me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-st
  • Komparatiivsed argumendid – siin me viitame teiste maade sarnastele õigusinstituutidele
    Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujaleajaloos ja rahvusvahelisusele.
  • Üldised praktilised argumendid – see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime.
  • Lüngad õiguses ja nende ületamine
    Lüngad õiguskorras võivad olla kas:
    • Ehtsad - Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest.
    • Näivad - Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega.
    • Väärtuslüngad - Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.

    Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Lünkasid õiguses saab ületada analoogia abil.
    Analoogia on ühe või paljude õigusliku
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #1 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #2 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #3 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #4 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #5 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #6 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #7 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #8 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #9 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #10 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #11 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #12 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #13 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #14 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #15
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pipi Pikksukk Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    15
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    26
    doc
    iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    94
    docx
    Õiguse entsüklopeedia eksam
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    32
    docx
    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused
    32
    pdf
    Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun