Majanduse artikleid (2)

Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta
10.12.2008 Postimees
Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta.
Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus- ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO.
Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks , avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed.
Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv valitsemine peab tagama riigi jätkusuutliku arengu,» lisas ta.
Erilist ohtu näeb TALO esimees uue töölepinguseaduse rakendumises, mis võimaldab tööandjal veelgi lihtsamalt töötajatest vabaneda ja koondamiskulud töötukassa kanda delegeerida. Juba praegu on töövaidluskomisjonid üle koormatud , ootel olevate pöördumiste järjekorrad ulatuvad järgmise aasta märtsikuu lõppu.
Haritud, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist on majandusarengu mootor, mitte takistus, kellest tuleb lahti saada. TALO on jätkuvalt seisukohal, et odava, vähekvalifitseeritud tööjõuga ei loo rikast riiki ja soovib läbirääkimispartneritel siiski investeerida Eesti haritlaskonda ning riigi konkurentsivõimelisuse kasvu.
Majandusraskused mõjutavad enamust maid ja sektoreid, kui paljud riigid on panustamas kriisist väljatulekusse. Sellega kaasneb ka kvalifitseeritud tööjõu ülemeelitamine. Just viimane oht varitseb meid, kuna eelkõige noored ja haritud ettevõtlikud töötajad lahkuvad Eestist.
TALO delegatsiooni juht esines kriitilise seisukohaga regionaalministri Siim Valmar Kiisleri aadressil, kes ei ole korduvatele pöördumistele reageerinud , ega aidanud kaasa omavalitsusüksuste liitude kaasamisele üleriigiliste kollektiivlepinguliste läbirääkimiste protsessi.
Selle tulemusel jäävad tuhanded kultuuri-, huvihariduse-, spordi- jne sektori töötajat üleriigilistel läbirääkimistel tööandjapoolselt esindamata.
Küsimusele, kas TALO liikmeskond kavatseb palgaküsimustes lähiajal aktsioone, vastas Tuuling, et seda teemat ei ole käsitletud.
Jätkuvalt püütakse küsimused lahendada läbirääkimiste laua taga. Ka tänase kohtumise üheks otsustuspunktiks jäi, et nädala jooksul kohtuvad kultuuri- ja haridustöötajate esindajad oma tööandjatega ning täpsustavad läbirääkimiste protsessis kujunenud põhiseisukohad, et need formuleerida otsuseks.
Reform: töölepingu seadus tõukab majandust kasvu suunas
17.12.2008 Postimees
Täna riigikogu vastu võetud uus töölepingu seadus tervendab Eesti tööturgu ja annab tõuke majanduskasvule, leiab Reformierakond .
Riigikogu liige Tõnis Kõiv rõhutas oma tänases ettekandes, et tänu uuele töölepingu seadusele muutuvad töösuhted paindlikumaks ehk siis Eesti majanduse arengu pudelikaelaks olnud töösuhete jäikus saab parandatud.
Tõnis Kõivu sõnul muutub ka tööandjate roll selgemaks ning väheneb bürokraatia.
Tööandjal tekivad tema väitel paindlikumad võimalused töö ümberkorraldamiseks, nii et kogu ettevõtmine pankrotti ei läheks.
«Kui ikka 10 protsenti tööjõust tuleb koondada, et ülejäänud 90 protsenti oma töö säilitaks, siis tuleb seda ka teha. Paindlikumad suhted ja töötukassa tugi jätab ellu paljud väike-ettevõtted,» lausus Kõiv.
«Töökohad säilivad ja kergemini luuakse uusi. Seaduse jõustumisel ei pea tööandja enam pidama riigiga paralleelselt personaliarvestust.»
Uus töölepingu seadus jõustub 1. juunist 2009.
Toimetas Alo Raun , vanemtoimeta
Noorpoliitikud kutsuvad üles laenuvabadele pühadele
18.12.2008 www.tarbija24.ee
Poliitilised noorteühendused kutsuvad üles inimesi pühade eel kainet mõistust säilitama, oma rahalisi võimalusi arukalt hindama ja mõttetuid kulutusi vältima.
«Inimesed, kaaluge tõsiselt, kas ja milliseid kingitusi üldse teha. Ärge lõpetage vana aastat uute laenudega, vaid kinkige oma perele laenuvaba aasta algus. Tõeline jõulurõõm ei tule poest ostetud asjadest, vaid lähedastega meeldivalt koosveedetud ajast,» seisis rahvaliidu ja sotsiaaldemokraatide noorte ühises avalduses .
Täpsemalt hoiatavad nad SMS- ja kiirlaenude eest. Noorpoliitikud täheldasid, et sel aastal on jõulueelsete kulutust ja tarbimist õhutavate reklaamide sekka lisandunud ka laenude reklaamid, milles pakutakse võimalusi teha suuri ja kalleid kingitusi.
«Jõuluhulluse keerises ei pruugi paljud märgata, et on end rahatuks poodelnud. Karm tõde saabub uuel aastal teadmisega , et tõeliselt vajalikeks kulutusteks, näiteks üüri või toidu eest maksmiseks enam raha ei jätku,» lõpetasid noored oma avalduse.

Võrumaa valdades erineb vee hind kümnekordselt

18.12.2008 www.tarbija24.ee
Võrumaa omavalitsuste ühisveevärgi hindades on kümnekordsed vahed , sest Haanja elanikul tuleb jaanuarist maksta kuupmeetri vee kanaliseerimise eest 20 krooni, Vaabina külas maksab sama teenus aga vaid kaks krooni.
Teadaolevalt tõstavad uuest aastast vee hinda Võru linn ja Haanja vald, kus juba praegu on need tariifid ühed Võrumaa kõrgemad: esimene tõstab hinna 37.70 kroonini, teine 35 kroonilt 40 kroonini, kirjutab Võrumaa Teataja.
Võrus koos abonementtasu ja hinnapakettide kaotamisega toimuv hinnatõus tabab ASi Võru Vesi juhataja Jüri Kaveri sõnul kõige valusamalt suuri peresid, kus tarbimist on keeruline piirata.
Kaveri sõnul on veefirmal vaja raha veevärgi uuendamiseks, mida on koos ELi abirahaga võimalik teha veel 2015. aastani; Haanja vallavanem Juri Gotmansi sõnul tingib hinnatõusu otseste kulutuste kasv ning kuna valla eelarvest ühisveevärki ei doteerita, on Haanjas Võrumaa kõige kallim ühisveevärgiteenus.
Gotmansi sõnul peaks uuringu järgi ühe kuupmeetri vee ostu ja kanaliseerimise hind olema valdades 80 krooni ja rohkem ning madal hind teistes valdades näitab, et ühisveevärki pole kas investeeritud või toetatakse seda valla eelarvest.

Eesti Pank annab oma töötajatele salajase intressiga laenu

18.12.2008 www.tarbija24.ee
Kuigi Eesti Panga nõukogu kinnitas teisipäeval tarbimislaenu intressid oma töötajatele, ei taha pank seda numbrit nimetada.
 
Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Livia Kulmi sõnul on laenu intressid võrreldavad teiste sarnaste laenude intressidega, kuid ta ei andnud võimalust reaalseid numbreid võrdlema hakata, kirjutab Õhtuleht.
«Tööandjalt on laenu võtnud umbes pool töötajatest,» rääkis Kulm Õhtulehele ning lisas, et enamiku väljastatud laenudest moodustab eluasemelaen ning kõik laenud on antu kroonides
Tema sõnul hakkas keskpank taolisi laene andma 1990. aastate alguses, kui finantsjärelevalvega tegeleva asutuse töötajatel oli keelatud kommertspangast laenu võtta.
Tarbimislaenu kõrval annab Eesti Pank oma töötajatele ka õppe- ja eluasemelaenu.
Toimetas Hanneli Rudi

Tööandjad: palgad tõmbuvad kuni kümnendiku ulatuses kokku

18.dets 2008

Tööandjate keskliit ennustab järgmisel aastal keskmise palga alanemist 5-10 protsendi võrra ning alampalga ja keskmise palga suhte paranemist 38 protsendini.

"Aluse selliseks väiteks annavad järgmise aasta riigieelarves ette nähtud avaliku sektori personalikulude külmutamine käesoleva aasta tasemel," leiavad tööandjad ametiühingute keskliidu esimehele saadetud avalikus kirjas.
Teiseks aitab palkade alanemisele kaasa ettevõtete töötasufondide kahanemine palkade külmutamise ja kokkulepitud tulemus- ja lisatasude vähenemise arvelt. Tulemustasud moodustavad töötasufondidest umbes veerandi.
2007. aastal moodustas alampalk keskmisest palgast 33 protsenti. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis moodustas alampalk keskmisest palgast 35 protsenti.
Eesti tööandjate keskliidu volikogu saatis täna ametiühingute keskliidu esimees Harri Taligale kirja, kus teatas, et ei pea võimalikuks toetada ettepanekut tõsta riikliku kuupalga alammäära alates järgmise aasta 1. jaanuarist.
Keskliit tegi ettepaneku jätkata alampalga muutmise läbirääkimisi pärast seda, kui on teatavaks saanud järgmise aasta esimese kvartali tööhõive ja keskmise palga statistilised näitajad.
Postimehe majandusprognoos tõotab karmi tagasilööki
05.01.2009 Postimees
Andrus Karnau
Eesti mõjukamate analüütikute ennustused selleks aastaks pakuvad suurt majanduslangust, teisalt aga taandub inflatsioon ning ülejärgmiseks aastaks on juba oodata uut tõusu.
Analüütikute prognooside keskmise järgi kahaneb majanduskasv tänavu 4,48 protsenti. Viieteistkümne viimase aasta jooksul pole nii halba aega olnudki. 1999. aastal näitas majanduskasv Vene kriisi tõttu 0,3-protsendist tagasiminekut.
«Alanud aasta majanduskasvu seisukohalt saavad määravaks peamiselt kaks tegurit,» kommenteeris LHV analüüsiosakonna juht Erki Kert . «Esiteks sõltub see globaalse likviidsuskriisi lahenemise kiirusest ehk siis sellest, kui kiiresti taastub pankade valmidus taas laene väljastada ning sellega reaalmajandust elavdada . Teise tegurina saab oluliseks meie peamiste ekspordipartnerite käekäik eesotsas Euroopa Liiduga.»
Kert viitas ka sellele, et kuna eelmise aasta lõpukuude arvulised näitajad on madalad, tuleb taastumine arvudes varem, kui kosub tegelik majanduselu.
Töötute armee kasvab
«Päris karm aasta tuleb,» kommenteeris East Capitali Balti esinduse juht Gert Tiivas. «Pankadest on laenu keeruline saada ja riskimarginaali tõus on suurem Euribori langusest.»
Tiivas märkis, et riigieelarvet tuleb veelgi kärpida, riik peab laenu võtma, kuid see ei pruugi olla nii lihtne, nagu arvatakse.
«Kui Eestis vaadatakse fikseeritud valuutakurssi jätkuvalt justkui püha lehma, siis reaalmajanduses toimub kohanemine eelkõige läbi tööjõuturu, ja ega see poliitiliselt ega sotsiaalselt just lõbus pole,» tõdes Tiivas.
Tema sõnul on hea see, et tekib soodne pinnas vajalike, kuid valusate reformide läbiviimiseks.
Töötust ennustavad analüütikud alanud aasta keskmiseks 9,05 protsenti. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui veel paar kuud tagasi. Niisugust töötute armeed nähti Eestis viimati 2004. aastal, 2000. aasta 13,6 protsendini aga on veel siiski pisut minna.
«Esiteks jätkub kulude kärpimine ning tootmismahtude vähenemine paljudel tegevusaladel. Samuti kergitavad töötust varasematel aastatel Eestist lahkunud töölised, kes seoses Euroopa halveneva majanduskliimaga tagasi kodumaale pöörduvad,» ütles Erki Kert LHVst.
Pole suur uudis, et löögi all on töökohad ehituses, kinnisvarafirmades, ehitusmaterjalide tootmises, aga ka panganduses ja näiteks Euroopa autotööstusele allhankeid teinud ettevõtteis. Aga kärpimisi tuleb teha igal pool.
Marfin Pank Eesti juhatuse liige Mart Veskimägi pakkus, et kvartalite arvestuses tõuseb tööpuudus ka üle 10 protsendi.
Tarbijahinnaindeksi keskmine prognoos on alanud aastaks 3,6 protsenti. See tundub uskumatuna, eriti pärast mullust, mil indeks püsis mitu kuud 12 protsendi ligi.
Murrangulise 1992. aasta 1076-protsendilise või 1993. aasta ligi 90-protsendilise inflatsiooniga seda võrrelda ei anna, kuigi viimaste aastate taustal oli mullune hinnatõus erandlikult kiire. Samas pole tegemist imega, kuna nafta hind tegi rekordeid ning kodumaistel ettevõtetel jätkus raha töötajate palgatõusuks.
Laenurahal oluline roll
Samas pakkusid Eesti Panga analüütikud oma kommentaaris, et alanud aasta inflatsioon võib tulla 3,6 protsendist veelgi madalam. Seda juhul, kui nafta hind jääb praegusele tasemele .
Kui majanduskasvu poolest oleme üks kehvemaid riike, siis üks näitaja on ometi ka positiivne. Analüütikud pakuvad, et Tallinna börsiindeks teeb aastaga 26-protsendilise kasvu, jõudes 347 punktini.
Samas viitab näiteks Talibori suhteliselt kõrge tase, et pankade vastastikune usaldusväärsus ei tõota  aastaga väga palju paraneda. Elame-näeme, aasta tagasi oli börsiindeks 739 punkti.
Igatahes ei pruugi börsiindeksi tõus olla utoopiline. See viitab tõigale, et analüütikud usuvad: 2010. aastal hakkab majandus taas kasvama. On loogiline, et börsiindeks teeb hüppe ülespoole juba mõni kuu varem.
«Laenuraha kättesaadavus on Eesti majanduse jaoks peaaegu kõige olulisem tegur,» kommenteeris tarkinvestor.ee juht Kristjan Lepik. «Kuid arvame, et pangad ei hakka enne laenumahte oluliselt kasvatama, kui pidurdub langus kinnisvaraturul – see peataks nende laenuportfellide halvenemise.»

Pangad viisid eurokursivaidluse kohtusse

06.01.2009 Postimees
Gert D. Hankewitz
Neli Eesti suuremat panka kaebasid 23. detsembril tarbijakaitse kohtusse, kuna ei nõustunud viimase ettekirjutusega konverteerida eurolaenude tagasimakseid Eesti Panga kursi järgi.
«Pangad ei nõustunud tarbijakaitse seisukoha ja põhjendustega,» märkis pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm kohtutee põhjuseks.
Tarbijakaitse esitas möödunud aastal Swedbankile, SEBle, Nordeale ning Sampole ettekirjutused, millega nõudis, et pangad vahetaksid eurolaenude tagasimaksed ametliku Eesti Panga kursi, mitte enda kursi järgi, kuna viimasega teenivat pangad liialt suurt kasumit.
Diskussioon eurokursi konverteerimise kohta kerkis üles eelmise aasta oktoobris , kui tarbijakaitse juhtis tähelepanu, et pangad teenivad kodulaenu võtnute pealt kasumit lisaks oma marginalile ka eurode kroonideks vahetamisega.
Kuigi näiliselt pole eurode kroonideks vahetamine pangale mingil kulu, on pangaliit teatanud, et  konverteerimise jaoks on siiski vaja palgata töötajaid, teha kulutusi IT-arendusele ning üürida ruume .
Venemaa piiras järsult gaasitransiiti Euroopasse
07.01.2009 Postimees
Hendrik Vosman
Venemaa vähendas eile järsult Ukraina kaudu teistesse maadesse saadetava maagaasi kogust, asetades nõnda keset talve külmaohtu mitu Euroopa riiki.
Vene gaasimonopol Gazprom kahandas Ukraina kaudu Euroopasse kulgevaid gaasitarneid 58 miljonile kuupmeetrile. See on Reutersi andmeil üle 80 protsendi väiksem kogusest, mis liikus läbi Ukraina enne kriisi puhkemist 1. jaanuaril.
ELi värske eesistuja Tšehhi nõudis, et tarned jätkuksid kohe endises mahus , ning teatas, et kaalub ELi-Vene-Ukraina tippkohtumise kokkukutsumist.
Ungari, Bulgaaria , Türgi, Makedoonia , Kreeka, Serbia , Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia teatasid, et Vene maagaasi tarnimine neile on lõppenud. Bulgaaria valitsus pidas maha erakorralise istungi ja palus rahval võimalusel kasutada alternatiivseid kütteallikaid.
Slovakkia lubas välja kuulutada eriolukorra, sest gaasitarned vähenesid üleöö 70 protsenti. Austria ja Rumeenia teatasid, et tarned on vähenenud vastavalt 90 ja 75 protsenti. Saksa energeetikafirmad hoiatasid, et ka Euroopa suurim majandus võib silmitsi seista gaasinappusega, juhul kui tüli edasi kestab ja kraadiklaas endiselt miinust näitab.
Ukraina riigiettevõtte Naftogaz juht Oleg Dubõna teatas, et sõidab homme Moskvasse kõnelustele. Dubõna ei välistanud, et Moskva võib Ukraina kaudu gaasi tarnimise sootuks lõpetada.
«Võin praeguse seisuga öelda, et nad (Gazprom) on ilmselt otsustanud tarned Ukraina kaudu üldse lõpetada,» ütles ta Interfaxi teatel. Ta lisas, et transiidi koguse vähenemise kohta pole Venemaalt mingit hoiatust tulnud.
Tema sõnul tarbib Ukraina ööpäevas 270 miljonit kuupmeetrit gaasi, millest osa tuleb maa-alustesse hoidlatesse varutud ressurssidest ja osa on oma toodang.
Nafta hind langes veelgi
13.01.2009 Postimees
Nafta hind langes täna kuuendat päeva järjest nelja protsendi võrra, kirjutab Bloomberg.
Toornafta hind langes New Yorgi turul täna veebruarilepingutes 1,49 dollari võrra barreli kohta jõudes 36,01 dollarini.
Omaani naftaministri Mohammed al-Rumhy sõnutsi jääbki sel aastal nafta hind alla 50 dollari barreli kohta, kui Ühendriikide majandus ei parane. «Loomulikult sõltub see Obama edust - ta tahab luua 4 miljonit töökohta, nii et kui meil on homme neli miljonit autojuhti rohkem, siis tõuseb ka nõudlus ja hind,» leidis minister.
Kohustuslike ainete maht gümnaasiumis väheneb
16.01.2009 Postimees
Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi väheneb ainete maht, mida kõik gümnaasiumid kohustuslikus korras ühtemoodi peavad õpetama.
Kolme gümnaasiumiaasta jooksul läbitavast 105 kursusest olid eelmise seaduse järgi kohustuslikud 72, uue seaduse järgi väheneb see 63-le, ülejäänud kursuste osas on gümnaasiumitel võimalik valida, mida oma õpilastele pakkuda.
Samuti nimetab seadus kolm ainet, mida gümnaasiumid peavad õpilastele pakkuma juhul, kui need seda soovivad: religiooniõpetus, riigikaitseõpetus ja majandus- ehk ettevõtlusõpetus. 
Haridusminister Tõnis Lukas ütles Postimees.ee'le, et muudatuste eesmärk on tekitada gümnaasiumitele ja õpilastele rohkem vabadust õpitava pakkumisel ja valimisel.
Põhikooli osas vähendab seaduseelnõu õppemahtu: kui põhikoolis võis õpetada maksimaalselt 34 ainekursust aastas (ainekursus vastab ühele õppetunnile nädalas), siis nüüd on selleks arvuks 32.
ELi prognoos: tänavu tabab suurim kukkumine Läti majandust
19.01.2009 Postimees
Euroopa Liidu täna avaldatud vaheprognoosi järgi võib Lätit oodata 2009. aastal ees regiooni kõige järsem majanduslangus , kui sisemajanduse koguprodukt (SKP) vajub 6,9 protsendiga miinusesse .
2010. aastal muutub Läti seisund küll veidi paremaks, kuid SKP võib lõpetada aasta tõenäoliselt 2,4 protsendiga miinuspoolel.
Leedu majandus langeb sel aastal oletatavalt 4,0 protsenti ja 2010. aastal 2,6 protsenti.
Eesti, millele ennustatakse selleks aastaks 4,7-protsendist kukkumist, lõpetab 2010. aastal loodetavasti aga 1,2-protsendise majandustõusuga.
Soome, mis 2008. aasta lõpetas 1,5-protsendise majanduskasvuga, jääb 2009. aastal oletatavasti 1,2 protsendiga miinusesse. Järgmisel aastal on tõenäoline SKP 1,2-protsendine juurdekasv.
Rootsi majandus jäi küll eelmisel aastal 0,5 protsendiga plussi, kuid lõpetab sel aastal tõenäoliselt 1,4 protsendiga miinuses . 2009.-2010. aasta vaheprognoosi järgi võib järgmisel aastal oodata SKP 1,2-protsendi juurdekasvu .
Euroopa Liidu suurima majandusega riiki Saksamaad võib sel aastal oodata ees 2,3-protsendine majanduslangus, kuid järgmisel aastal juba 0,7-protsendine tõus. 2008. aastal oli SKP juurdekasv riigis 1,3 protsenti.
Kogu Euroopa Liidu majandus kukub sel aastal 1,8 protsenti, kosudes 2010. aastal 0,5 protsenti.
Tänavu jäävad oletatavalt plussi mitmed Ida-Euroopa riigid, nagu Bulgaaria (1,8 protsenti), Tšehhi (1,7 protsent), Poola (2,0 protsenti), Rumeenia (1,8 protsenti) ja Slovakkia (2,7 protsenti). Vähemalt paariprotsendist majanduskasvu võivad nimetatud riigid ennustuse järgi oodata ka 2010. aastal.
Euroopa Komisjoni vaheprognoosi järgi jäävad 2010. aastal lisaks Lätile ja Leedule miinusesse veel Hispaania ja Portugali majandused.
Euroopa Komisjon pakub Eestile suurt eelarvedefitsiiti
20.01.2009 Postimees
Euroopa Komisjoni eile avalikustatud erakorraline majandusprognoos pakub Eestile suhteliselt madalat tööpuudust, kuid suurt eelarvedefitsiiti.
2009. ja 2010. aastal prognoosib komisjon valitsussektori tulude puudujäägiks –3,2 protsenti ehk rohkem kui lubavad Maastrichti nõuded euroalaga liitumiseks.
Nende numbrite põhjal tegi rahandusvolinik Joaquin Almunia avalduse, et Eesti niipea valitud euroklubisse ei pääse.
Euroliidu terviku majanduse väljavaade on sel aastal tume. Majandus langeb 1,8 protsenti. See on halb uudis, Eesti majanduslangus sel aastal on ligi viis protsenti.
Tööpuuduse määra väljavaade jääb komisjoni arvates Eestis alla kümne protsendi. Võrreldes näiteks Hispaaniaga on seda suhteliselt vähe, kus töötuse määr tõotab tänavu olla üle 16 protsendi ja veelgi tõusta. Üle kümne protsendi töötuid on ka Slovakkias. Leedus võib see näitaja üle kümne protsenti tõusta 2010. aastal.
Soomes ja Rootsis töötute hoogsat juurdekasvu oodata pole. Kui sel aastal kerkib näit Soomes 7,8 ja Rootsis 7,9 protsendi tasemele, siis 2010. aastaks ennustatakse vastavalt 8,0- ja 8,7-protsendist tõusu.
Rahandusminister Ivari Padari hinnangul annab Euroopa Komisjoni avalikustatud vaheprognoos selleks ja järgnevaks aastaks jätkuvat kinnitust korduvalt öeldule – kokku on vaja hoida.
Et Euroopa Komisjoni prognoos põhineb nüüdsel poliitikal ehk juba tehtud otsustel, ennustatakse Eestile valitsussektori suuremat puudujääki – eelkõige tulenevalt negatiivsete arengute tõttu madalamast tulude laekumisest. «Ei võeta arvesse näiteks eelarvekärpeid, mida valitsus planeerib teha veel selle aasta esimesel poolel,» juhtis Padar tähelepanu.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on Euroopa Liidu selleks ja tulevaks aastaks ennustatud 3,2 protsendi suuruse eelarvedefitsiidi ohjeldamine võimalik, aga see eeldab seadusemuudatusi ja tegelikku poliitilist tahet.
«Minu hinnangul on tarvis kriisiprogrammi, millel on kõik valitsuserakonnad juhtide isikutes taga ning mida ei lasta väärata saabuvatel valimistel,» lausus reformierakondlane Ligi.
Suurbritannia majandus läks ametlikult langusesse
23.01.2009 Postimees
Suurbritanniat tabas ametlikult majanduslangus ja seda esimest korda pärast 1991. aastat, teatas riiklik statistikaamet ONS.
Ühendkuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes eelmise aasta viimases kvartalis 1,5 protsenti, võrreldes 0,6-protsendise langusega kolmandas kvartalis, vahendas BBC.
2008. aasta näitajate põhjal vähenes majandus 1,8 protsenti 2007. aastaga võrreldes.
Majandust tabab ametlik langus, kui SKP jääb kahes järjestikuses kvartalis miinusesse.
IV kvartalis näitas SKP eelnenud kvartaliga võrreldes suurimat langust pärast 1980. aastat.
Kogu 2008. aasta majanduskasvuks tuli 0,7 protsenti, mis on kõige kehvem näitaja pärast 1992. aastat.
Analüütikute prognooside järgi oodati 1,2-protsendist langust kolmanda kvartaliga võrreldes ja 1,4-protsendist kukkumist 2007. aasta viimase kvartaliga võrreldes.
Prognoositust hullem olukord majanduses kukutas naelsterlingi 24 aasta madalaimale tasemele USA dollari suhtes - 1,3612 USD/GBP.
Peaminister Gordon Brown lubas täna, et valitsus teeb võitluses majanduskriisiga kõik endastoleneva.
Euroopa Komisjoni vaheprognoosi järgi kukub Briti majandus 2009. aastal 2,8 protsenti ehk enim pärast 1946. aastat.

Swedbank : Euribori langus vähendab oluliselt laenumakseid

27.01.2009 tarbija24.ee
Marina Lohk, vanemtoimetaja
Viimase kvartaliga on tänu Euribori langusele ligi 40 protsendi Swedbanki kodulaenuklientide kuumakse vähenenud üle 500 krooni.
Swedbanki prognoosi kohaselt peaks selle aasta märtsikuu lõpuks umbes 43 protsendil kehtivatest laenulepingutest olema septembriga võrreldes ligikaudu 1000 krooni väiksem igakuine makse.
Umbes 500 krooni väiksem kuumakse peaks samaks ajaks olema juba 72 protsendil klientidest.
Panga eraisikute finantseerimise divisjoni juht Aet Altroff tõi tänasel pressikonverentsil näite ühest laenust, mille laenujääk on 600 000 krooni, periood 21 aastat ja marginaal 1 protsent.
Sellisel laenu kuumakse oli 5,2-protsendilise Euribori juures 3 860 krooni, Euribori langedes 3,6 protsendile vähenes see 15 protsendi ehk 580 krooni võrra 3 280 kroonini ning 2-protsendilise Eurbori juures on see juba 29 protsenti ehk 1100 krooni väiksem ehk 2 750 krooni.

Uuring: majandussurutis tabab rängemalt väikelinnade elanikke

28.01.2009 tarbija24.ee
Uuringufirma GfK Custom Research Baltic läbi viidud uuringust selgus, et majandusolukorra halvenemist tunnetatakse Eestis keskmiselt teravamalt väikelinnades.
Suuremate linnade - Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve elanikud on keskmisest optimistlikumad, selgus uuringust.
51 protsenti väikelinnade elanikest arvab , et viimase kuue kuu jooksul on olukord majanduses märkimisväärselt halvenenud. Suuremate linnade elanikest arvab nii vaid 26 protsenti.
40 protsenti väikelinnade elanikest usu, et järgmise poole aasta jooksul haöveneb olukord taas märkimisväärselt. Suuremates linnades on aga samal meelel taas väiksem osa inimestest - 23 protsenti.
Vabade töökohtade arvu vähenemist usub 18 protsenti väikelinnade ja 9 protsenti suuremate linnade elanikest.
Väikelinnade elanikud peavad võrreldes Eesti keskmisega oluliselt sagedamini kokkuhoiukohtadeks senistest soodsamate kaupade ja teenuste eelistamist, nädalavahetuste kulutusi ostudele ja meelelahutusele, väljas söömist, kosmeetikateenuseid ning kulutusi alkoholile.
Prügivedu võib odavneda kuni kolmandiku
28.01.2009 Valgamaalane
Oma teisipäevasel istungil tunnistas Valgamaa Omavalitsuste Liit korraldatud jäätmeveo konkursi edukamaks Cleanway AS-i pakkumise. Esialgsel hinnangul võib prügivedu odavneda Valgamaal 20 kuni 30 protsenti.
 
Omavalitsuste Liidu otsust on võimalik vaidlustada alates teisipäevast kümne päeva jooksul. Jäätmeveo konkursil osalesid veel Ragn-Sells AS ja Jõgeva Elamu AS.
« Ootame ära ning vaatame, mis saab. Kui vaideid ei tule, saame alustada lepingu sõlmimisega. Seni ei saaks rääkida ka võimalikust teenuse hinnast,» rääkis konkursi eestvedaja ning sihtasutuse Valgamaa keskkonnakeskuse juhataja Riho Karu Valgamaalasele.
Siiski möönis Karu, et prügiveo hind väheneb. «See oli tegelikult ka kõigi kolme firma pakkumistes näha.»
Hetkel aga Karu sõnul täpset hinnalanguse numbrit öelda ei saa, see kujuneb igale kliendile vastavalt sõlmitavale lepingule. Pakkumise hind on otseselt veohind ja hinnaerisused on ka konteineri suurusest sõltuvad.
Lepinguliselt on lõpphinnas ka määrav, kas konteiner renditakse või on see väljaostetud. «Mõni klient rendib, ostab või kasutab enda konteinerit,» märkis Karu.
Samas arvestas ta, et keskmiselt on võimalik prügiveo 20- kuni 30 protsendiline odavnemine.
Karu välistas selle, et juhul kui alates juulist Valga prügila suletakse, tõuseb transpordikulude tõttu ka prügiveo hind. «Kõik pakkujad arvestasid pakkumise tegemisel transpordikuludega Paikuse või Torma prügilasse peale Valga prügila sulgemist.»
Valgamaa kahe jäätmeveopiirkonna uue prügivedajaga sõlmitakse leping kaheks aastaks. Karu avaldas lootust, et lepinguni Cleanawayga jõutaks veebruari kuul ning edasi kleindilepingutega saab ühele poole kahe või kolme kuu jooksul - juhul kui teisipäevast otsust ei vaidlustata.
Valga maakonnas on moodustatud kaks jäätmeveo piirkonda. Esimeses piirkonnas on Valga linna I piirkond, Hummuli, Tõrva linn, Helme, Põdrala, Puka ja Palupera ning teises piirkonnas Valga linna II piirkond, Taheva, Tõlliste, Karula, Sangaste , Õru, Otepää.
Seni on Valga maakonnas tegutsenud kaks jäätmefirmat Cleanway AS ja Ragn-Sells AS.
Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist kasvas mullu 7 korda
28.01.2009 Postimees
Marina Lohk, vanemtoimetaja
Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist, mis hõlmab nii eraisikutele kui ka ettevõtetele väljastatud laene, kasvas möödunud aastal tervelt 7 korda.
Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Artjom Sokolov Sokolov rääkis eilsel pressikonverentsil, et üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal kasvas möödunud aasta lõpu seisuga aastatagusega võrreldes pea 7 korda 2 protsendini.
Üle 30 päeva viivises olevate laenude osakaal moodustas aga 2008. aasta novembri seisuga kokku 3 protsenti panga laenuportfellist.
Nende võlgnike seas on nii kodu- kui ettevõtluslaenu kliente. Kodulaenu klientidest on makseraskused umbes tuhandel inimesel.
Ettevõtete puhul moodustavad suurema osa võlglastest Sokolovi sõnul elukondliku kinnisvara arendusega tegelevad firmad. Neile järgnevad ehitusmaterjalide tootjad, autotranspordiga tegelevad ettevõtted, automüüjad, erinevad teenindussektori ettevõtted ja uue trendina ka väiksemad eksportijad.
Kinnisvaraarendajatele pakub pank Sokolovi sõnul abi koostöö näol projektide realiseerimisel. Teisisõnu aitab pank müüa oma kliendi kinnisvara, pakkudes ostjatele madalamat omafinantseeringut (üldjuhul 10 protsenti tehingust) ja madalamat intressimäära. Arendaja peab seejuures vastu tulema madalama eluaseme ruutmeetrihinnaga, et oma vara kiiremini realiseerida.
Euroopa Komisjon: Eesti vajab tõhusamat tööjõuturgu
28.01.2009 Postimees
Eestile antud majanduspoliitilistes soovitustes rõhutas Euroopa Komisjon vajadust uue töölepinguseaduse kiireks rakendamiseks ning efektiivsete tööjõuturu meetmete elluviimist.
Komisjoni raporti hinnangul peaks Eesti tööjõupoliitika jõuliselt toetama tööjõuturu kohandumist uute majandusoludega.
Raport juhib tähelepanu, et kogu Eesti majandus vajab kiireid ümberkorraldusi, et toetada ressursside koondumist ekspordisektorisse.
«Uurimis- ja arendustegevus, innovatsioon ja haridus vajavad jätkuvaid investeeringuid, et teha tasa konkurentsivõime kaotus tööjõumahukates sektorites,» märgib raport. «Tööjõuturg nõuab märksa suuremat keskendumist aktiivsetele tööjõuturumeetmetele ja elukestvale õppele, et vastata kaasaegsetele vajadustele.»
Komisjoni hinnangul vajavad erilist tähelepanu just eakad ja noored töötajad, kelle muutuvad majandusolud panevad kõige suurema löögi alla.
Samas juhtis komisjon tähelepanu ka aastaid murelapseks olnud probleemile, rõhutades, et palgad peavad senisest tihedamalt olema seotud tööjõu tootlikkuse arenguga.
Makromajandusliku stabiilsuse nimel vajab Eesti komisjoni hinnangul ka põhimõttekindlat eelarvepoliitikat, tõhusat konkurentsipoliitikat, ühtlasi peab Eesti tegema edusamme energiatõhususe vallas.

Komisjon juhtis eraldi tähelepanu ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamisele, rõhutades, et Eesti administratiivne suutlikkus eurorahade kasutamisel peaks olema senisest parem.

Haigekassa maksis ravimihüvitist 7,6 miljonit krooni

29.01.2009 tarbija24.ee
Haigekassa maksis 2008. aastal täiendavat ravimihüvitist 1936 isikule summas 7,6
miljonit krooni, keskmine hüvitatav summa inimese kohta on arvestuslikult  3925
krooni.
 
Jaanuaris maksis haigekassa 1439 inimesele täiendavat ravimihüvitist kogusummas 2 481 401 krooni, nimetatud summast maksti 2 433 854  krooni välja 2008. aasta eest, 43 773 krooni 2007. aasta eest ning 3774 krooni 2006. aasta eest, vahendas haigekassa pressiesindaja .
2008. aasta täiendavalt ravimite eest hüvitatav summa on 17 protsenti suurem kui aastaks planeeritud. Põhjuseks on suure tõenäosusega nii alates 1. jaanuarist 2009 rakendatud ravimite 9-protsendiline käibemaks, mille tagajärjel ostsid paljud inimesed ravimid 2008. aastal juba ette ära, kui ka üldine ravimikasutuse suurenemine.
2008. aastal suurenes hüvitise saajate arv, samuti keskmine väljamakstud hüvitise suurus.
Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mida haigekassa maksab juhul, kui inimene on ostnud soodusravimeid 6000 - 20 000 krooni eest aastas. Hüvitist ei saa taotleda käsimüügi- ja soodustust mitteomavate retseptiravimite ostmise puhul.
Maksimaalne täiendav ravimihüvitis ühele inimesele võib ulatuda 9500 kroonini aastas. Haigekassa maksab hüvitist välja neli korda aastas: jaanuaris (eelmise
kalendriaasta eest), aprillis , juulis ja oktoobris.
Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida ravimitele tehtavaid kulutusi eelkõige
neil ravikindlustatutel, kelle raviskeemides on kallid ravimid; kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seetõttu manustama ravimeid pika aja vältel või kes peavad kasutama mitmeid erinevaid ravimeid kombinatsioonis.
Ansip : krooni ei saa ühel lugemisel devalveerida
29.01.2009 Postimees
Peaminister Andrus Ansip tõrjus valitsuse pressikonverentsil viimastel päevadel esile kerkinud hoiatusi krooni delveerimise kohta.
Ansipi sõnul on krooni devalveerimiseks endiselt vaja riigikogus muuta seadust, milleks kulub kolm lugemist.
«Ma olen kindel, et kui keegi sellise seaduse algataks, siis Eesti rahvas võtaks euro ühepoolselt kasutusele,» ütles Ansip ja lisas, et krooni devalveerimisel ei ole ka majanduslikku sisu, sest enamik Eestis võetud laene on võetud eurodes.
Ansipi sõnul on neid, kes hoiatavad krooni devalveerimise eest, alati olnud, kuid enamik neist ei tunne Eesti seaduseid ja rahandussüsteemi.
Peaminister ütles, et kahetsusväärne on, et hoiatajatega on liitunud Hardo Pajula. Ansip viitas Pajula eilsele arvamusele, et krooni devalveerimise saab ära teha ühe päevaga. 
«Sellel ei ole mingit alust,» märkis Ansip.
«Kui me enne devalveerimist käpakil ei ole, siis pärast seda on meie majandus kindlasti maoli maas ,» ütles Ansip.

Laenupuhkus neelab ministripalga

02.02.2009 tarbija24.ee
Kaire Uusen
Kui tööl käies saab inimene puhkuse eest tasu, siis pangast küsitud maksepuhkus võib suurendada miljonikroonist laenuvõlga isegi ministripalga võrra.
Teil on kaelas miljonikroonine laen , igakuine makse röövis pärast palga vähenemist juba üle poole sissetulekust ja nüüd saite tagatipuks koondamisteate. Kas pank annab hädasolijatele maksepuhkust?
Rahandusminister Ivari Padar teatas paar nädalat tagasi, et hädalistele tullakse üha enam vastu. «Kohtumistel ütlesid pankade esindajad, et juba praegu pakuvad nad osaliselt laenu maksmise ümberkorraldamist ja mõningatel juhtudel ka ajutist intressipuhkust,» märkis Padar Postimehele.
Kui aga olukord peaks veelgi halvenema, on ka riik ministri sõnul  valmis vajalikke samme astuma .

Rasked lahendused
Tallinnas elav kolmelapseline pere, kes panga ees hirmu tundes ei julgenud oma nime avaldada, tunnistas Postimehele, et neil lõi jalad alt mehe palga vähenemine.
«Seejärel tekkisid raskused laenumaksete tasumisega,» tunnistas pereisa, kes varem teenis Eesti mõistes väga head palka.
Kui nad pangast abi otsisid, tabas neid aga külm dušš: maksepuhkust ei antud. «Nüüd on suur hirm, et mis edasi saab,» kurtis pere.
Arvutused näitavad, et täielik maksepuhkus võib kogulaenu suurendada isegi 75 000 krooni võrra. Siiski võib see olla ainus lahendus, et võlgu ostetud kodust mitte ilma jääda.
SEB eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas rõhutas: nende panga eesmärk on püüda igal juhul jätta laen «töötavaks». Mida ühe või teise hädalisega ette võetakse, sõltub konkreetsest juhtumist.
Messimase sõnul ei ole laenusaajale täielik maksepuhkus või pikk laenu põhiosa maksepuhkus kasulik, sest see suurendab intressikulu. «Seega otsime eelkõige lahendusi, mille puhul intressimaksed jätkuvad ja ka põhiosa maksepuhkust ei võeta liiga pikalt.»
Sampo panga personaal - ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur tõdes, et kõigepealt tuleks hinnata tarbimislaenude ja liisingu kuumaksete koormust ning need panga abil ümber jaotada. «See vähendab oluliselt maksekoormust. Lisaks pakub pank ka laenu põhiosas maksepuhkust,» nentis ta.
Sampo pangal on tavaks liikuda edasi nn kuue kuu sammuga . See tähendab, et poole aasta möödudes vaadatakse, kas puhkust pikendada. Äärmise vahendina annab Sampo pank ka intressipuhkust.
Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Aet Altroff ütles, et nemad pakuvad ajutist maksepuhkust kaheks kuni kuueks kuuks. Teine võimalus olukorda leevendada on pikendada hättasattuja laenulepingu tähtaega, mille tulemusel väheneb kuumakse.
«Kui pere sissetulek teatud osas säilib, pakume esimese eelistusena põhiosa maksepuhkust. Kui sissetulek puudub täielikult ning maksepuhkus pakub klientidele lahendust, võimaldame ka täismaksepuhkust,» selgitas Altroff panga poliitikat.
Pankade sõnul soovitatakse inimestel muuta ka tarbimisharjumusi – tuleks vähendada autode arvu peres, kasutada ühistransporti, nõustuda tegema väiksema palgaga tööd või otsida lisatööd.
«Kui selgub , et laenukohustus ei ole ka edaspidi kliendile jõukohane, võib õige lahendus olla eluaseme väljavahetamine väiksema või odavama vastu,» märkis Altroff.
Nordea panga krediidikontroller Tiina Kukk märkis, et kui probleem on ajutine, pakuvad nemad üldjuhul põhiosa maksepuhkust. «Samuti vaatame üle maksegraafiku ning kui laenusaaja vanus võimaldab, on üks lahendus pikendada laenu lõpptähtaega,» ütles Kukk.

Sajad puhkusetaotlejad
Erandkorras võib pank anda kokkulepitud ajaks ka nn täismaksepuhkust. «Sellist varianti kohaldatakse harva, sest laenusaaja igakuine laenumakse on pärast maksepuhkuse lõppu oluliselt suurem kui enne maksepuhkust,» tõdes Kukk.
Raskustes laenumaksjaid on Eestis ligi 2000. Maksepuhkust võtnud inimeste arv küünib sadadesse, Swedbankil on niisuguseid kliente 400, kõigil teistel pankadel tunduvalt vähem.
Lepingu muutmise tasud pankades
•    SEB. Lepingu tingimuste muutmine eluasemelaenu puhul kuni üks protsent laenujäägist, minimaalselt 1000 kr
•    Swedbank. Lepingu tingimuste muutmine 2000 krooni, laenu põhiosa maksepuhkus, graafiku tüübi muutmine alates 1000 kroonist
•    Sampo Pank. Kodulaenu lepingutingimuste muutmine kuni üks protsent laenusummalt , minimaalselt 2000 kr. Ülejäänud lepingutingimuste muutmine (sh laenu tähtaja muutmine, tagatise vahetus) – 1000 kr
•    Nordea. Laenusumma suurendamine üks protsent lisasummast, min 1000 kr. Maksepuhkuse vormistamine 1000 kr, laenulepingu teiste  tingimuste muutmine 1000 kr
Allikas: pankade hinnakirjad
Eesti Pank: eelarvekärped on vajalikud majanduse usaldusväärsuse säilitamiseks
03.02.2009 Postimees
Täna toimunud kohtumisel opositsioonifraktsioonide ja sotsiaalpartneritega rääkis Eesti Panga asepresident Andres Sutt , et maailmamajanduse väljavaade on pärast finantkriisi oluliselt halvenenud ning see nõuab Eesti arengu toetamiseks põhimõttelisi otsuseid.
Sutt rõhutas, et praegust majanduskeskkonda ja väljavaateid arvestades on esmatähtis viia riigi 2009. aasta eelarve kulud kooskõlla muutunud olukorraga, sest 8-9 miljardi krooni suuruse kulukärpeta ammenduvad riigi reservid kiiresti.
« Riigieelarve parandamisel ei ole seejuures kasu ajutistest meetmetest. Praegu tuleb langetada põhimõttelisi otsuseid ja tagada nii Eesti edasine areng ning majanduse usaldusväärus,» rääkis Sutt.
Sutt lisas, et kõikjal on majanduse väljavaated oluliselt halvenenud ning raske on öelda, kui sügav ja pikk on finantskriisist tulenev majanduslangus kogu maailmas.
Näiteks eeldavad IMFi ja Euroopa Komisjoni värsked prognoosid maailmamajanduse kasvu olulist aeglustumist sel aastal, mil USA majandus langeb 1,6 protsenti ja euroala majandus 1,8 protsenti ning kasvu algus jääb 2010. aastasse .
«Need prognoosid langevad laias laastus kokku Eesti Panga sügisprognoosi riskistsenaariumiga. Arvestades aga majandus- ja finantskriisi üha tugevnevat mõju, ei ole välistatud Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduste oodatust veelgi suurem aeglustumine. Kui selline areng realiseerub, võib majanduslangus Eestis ulatuda meie hinnangul ligi 9 protsendini. Ebakindlus tuleviku suhtes suurendab riigi rahanduse stabiilsust ja konkurentsivõimet toetavate kiirete ja õigeaegsete sammude tähtsust,» selgitas Sutt.
Gaasi hind langeb 15 protsenti
03.02.2009 Postimees
Gert D. Hankewitz
Eesti Gaas langetab veebruaris maagaasi hinda suurklientidele jaanuariga võrreldes 15 protsenti.
Kui jaanuaris langes Eesti Gaasi suurklientidele Tallinna Küttele ja Iru Elektrijaamale maagaasi hind ligi kuus protsenti, siis veebruaris langetab firma hinda 15 protsendi võrra.
Juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul mõjutab veebruari hinnalangust veel dollari kursi liikumine: kui dollar kallineb, siis on hinnalangus väiksem.
Jaanuaris müüs Eesti Gaas gaasi kokku ligi 88 miljonit kuupmeetrit, mis on 14 protsenti vähem kui mullu samal ajal.
Valitsus sotsiaalpartneritele: arvestame 8,9-protsendise majanduslangusega
03.02.2009 Postimees
Peaminister ja rahandusminister jagasid täna riigikogu opositsioonierakondade fraktsioonidele, ametiühingute ja tööandjate esindajatele infot Eesti majandusolukorra kohta, mille põhjal teeb valitsus 2009. aasta eelarve kokkuhoiu otsused.
Kohtumisel esinesid ettekannetega ka Eesti Panga asepresident Andres Sutt ja rahandusministeeriumi ametnikud.
Eesti Panga ettekandes anti ülevaade majanduse arengutendentsidest 2009.-2010. aastal.
Praeguses olukorras arvestab valitsus panga poolt esitatud riskistsenaariumiga, mille kohaselt väheneb sisemajanduse koguprodukt tänavu 8,9 protsenti.
Sellest tulenevalt väheneb riigi tulubaas ning 2009. aasta eelarvest tuleb säästa 8 miljardit krooni. Rahandusministeeriumi ettekanne riigi finantsseisust kinnitas Eesti Panga majanduse väljavaadet.
Ka Tööandjate Keskliit nõustus, et tõenäoliselt tuleb majanduslangus suurem kui 5 protsenti SKPst
«Kokkuhoiukava peaeesmärk on säilitada Eesti riigi võime maksta välja pensione, politseinike ja õpetajate palkasid ka aasta lõpus,» rõhutas peaminister Andrus Ansip.
Ta tõdes, et selle aasta majandusarengu riskistsenaariumide realiseerumise tõenäosus on suur ning eelarve otsuseid tuleb teha riigi jätkusuutlikkust silmas pidades.
Valitsuskabinet arutab 2009. aasta eelarve kokkuhoiukava neljapäeval, 5. veebruaril. Esmaspäevasel kabinetinõupidamisel jõudsid valitsuse liikmed läbi arutada riigivalitsemise kulude, kaitsekulutuste, teehoiu ja keskkonnainvesteeringutega seotud kärpeid.
Sotsiaalpaketi kava vajab veel koalitsioonipartnerite erakondade sisest läbirääkimist.
Läti valitsus leidis protestinud põlduritele toetusraha
03.02.2009 Postimees
Valitsuse peale pahased Läti põllumehed suundusid täna traktoritel Riiga ja kavatsevad pealinna suunduvad teelõigud blokeerida. Valitsus leidis 22 miljonit latti , et põllumehi toetada.
Raadio Baltkom 93,9 viitas põllumajandusorganisatsioonidele, mille esindajate teatel läksid Läti põllumehed Riiga, et avaldada sel moel valitsusele survet , teatas mixnews.lv.
Põllumeeste organisatsioonid pole rahul põllumajanduses valitseva raske olukorraga ja nõuavad seetõttu põllumajandusminister Mārtiņš Roze tagasiastumist, laenu tagasimaksete peatamist ja riigilt suuremaid toetusi.
Meeleavalduse organiseerijad ütlesid Läti Raadiole antud intervjuus, et esimestena saabusid põllumajandusministeeriumi ette Limbaži ( Lemsalu ) rajooni põllumehed, kes jõudsid kohale juba enne kella seitset.
Nende esindaja teatel jäävad põllumehed ministeeriumihoone ette seniks, kuni valitsus nende nõudmistele vastu tuleb. Seni pole keegi ministeeriumist veel põllumeestele olukorda selgitama tulnud.
Enamik põllumehi peaks kohale jõudma keskpäeva ja kella kahe vahel. Seejärel on organisaatorid lubanud blokeerida Riiat Siguldaga ühendava Babite kiirtee ja teised tähtsamad teelõigud.
«Me hoiatame, et liigelda on keeruline, sest valitsus pole suutnud lahendada meie probleeme,» ütles Läti põllumajandusorganisatsioonide liidu esindaja Uldis Krievārs.
Täna keskpäevaks oli põllumajandusministeeriumijuurde kogunenud umbes 50 põllumeest, kes lubasid paigale jääda, kuni valitsus on langetanud vajalikud otsused, teatab Leta .
Toetajad toovad süüa
Protesteerijad olid süüdanud lõkked ja joovad kuumi jooke ning söövad toitu, mida toetajad on neile toonud . Põllumajandusminister Roze kohtus põllumeestega enne valitsuse istungile minekut. Ta selgitas neile, mida valitsus täna arutab ja lubas, et võetakse vajalikud otsused ka vastu.
Leta teatel on esimesed meeleavaldajad jõudnud ka Läti valitsushoone ette, kus nad nõuavad põllumeestele suuremaid toetusi. 
Toitlustusfirmad pakuvad protesteerijatele tasuta süüa. Tuntud Läti kokk Martins Sirmais kostitab Baltezersist tulevaid põllumehi. Lido toiduketi omanik Gunars Kirsons toidab Salaspilsist tulevaid põllumajandusministeeriumi juurde kogunevaid protesteerijaid. Neile pakutakse tasuta lõunat restoranis Gutenbergs.  
Kell 8.25 oli ministeeriumihoone ees paarkümmend traktorit ja umbes poolsada põllumeest. Kolmveerand kümne ajal oli juurde saabunud käputäis uusi meeleavaldajaid. Seni oli kõik kulgenud rahumeelselt.
«Lehma ei saa välja lülitada»
Läti valitsus otsustas täna ühehäälselt eraldada 22 miljonit latti (484 miljonit Eesti krooni) põllumeeste toetuseks . 15 miljonit (330 miljonit Eesti krooni) sellest summast tuleb riigiettevõttelt Latvijas valsts mezi (Läti riigimetsaamet) ja 7 miljonit (154 miljonit Eesti krooni) erastamisfondist. Samuti on kavas sisse viia ekspordi laenugarantiisid Läti piimatööstustele.
Läti peaministri Ivars Godmanise sõnul aitaks see vähemalt ajautiselt päästa piimandussektorit pankrotist.
«Praeguses keerulises majanduslikus olukorras, kui paljud rahvuslikud majandusharud on rahapuuduses, leidsime me võimaluse riiklikult toetada piimandussektorit, mis erineb teistest harudes selle poolest, et lehma ei saa ajutiselt välja lülitada, sulgeda või panna ooterežiimile, kuni olukord turul paraneb ,» sõnas Läti peaminister. 
Riia ringteel on liiklus halvatud
Läti pealinna protesteerima suundunud põllumehed on praktiliselt halvanud liikluse Riia ringteel.
Liiklus mõlemas suunas on väga aeglane ning protesteerijate traktorid ja muud sõidukid liiguvad teosammul edasi.
Kaasliiklejad suhtuvad põllumeestesse mõistvalt. Umbes 20 põllutöömasinat ja üks sõiduk, mis veab puusärki, on teel Riia kesklinnas asuva valitsushoone juurde. Neil on kavas jätta sinna puusärk, mis peaks sümboliseerima Läti põllumajanduse lõppu.
Politsei pressiesindaja ütles Letale, et teid blokeerivad põllumehed eiravad politsei käske vähemalt üks teerada vabastada. Kõige hullem on olukord Brīvībase ja Vairoga tänaval, kus liiklus on täielikult peatunud ja mida politsei palub liiklejatel vältida. 
Jaanuari lõpus tõkestasid põllumehed sadade traktoritega Tukumsi rajoonis asuva Riia-Ventspilsi maantee . Kümned masinad takistasid liiklust ka Preilis, Vidzeemes, Jelgavas, Liepajas, Bauskas ja mujal Lätis.
Baltictimes.com´i teatel kinnitas Läti peaminister eile, et valitsus kiidab heaks 17 miljoni lati (380 miljonit Eesti krooni) suuruse abipaketi talunikele .
Päeva karikatuur : monopoli kontoris kriisi küll ei paista
03.02.2009 Postimees
Monopoli kontoris majanduskriisi ei paista
Foto: Urmas Nemvalts
Majanduskriis lööb erakondade valimiseelarvetesse augu
03.02.2009 Postimees
Erakonnad arvestavad, et majanduslanguse tõttu tuleb neil selle aasta kahtedel valimistel kokku hoida ning pakuvad, et valimiste kulud jäävad kokku väiksemaks kui viimastel riigikogu valimistel.
«Valdav osa kampaaniakuludest tuleb eraisikute annetustest, riigi toetus kulub peamiselt erakonna administratiivkuludeks ning loomulikult ei ole inimesed sel aastal nii valmid annetama kui varem,» selgitas Reformierakonna peasekretär Kristen Michal Postimees.ee'le.
Michali sõnul on Reformierkonnal plaanid valimisteks tehtud, ent konkreetseid kulunumbreid ei tahtnud ta avaldada.
«Kui tavaliselt ütlevad kampaaniategijad, et 10 protsenti läks asi kallimaks kui planeeritud, siis sel aastal tuleks vähemalt 10 protsenti vähema rahaga toime tulla,» ütles Michal.
Sotsiaaldemokraatide peasekretär Randel Länts rääkis, et nende erakonnal on endiselt plaanis kahtedel valimistel kulutada 10 miljonit krooni, aga praegu arutatakse, kuidas toime tulla, kui peaks selguma, et raha tuleb soovitust vähem.
Roheliste peasekretär Ain Kabal ütles, et nende erakond on ka juba varem kokkuhoidlikult majandanud ning seetõttu pole majanduskriisist tulenevad raskused neid ehk nii tugevalt tabanud. «Üksikisikute annetusi on muidugi vähe,» märkis Kabal.
Rahvaliidu aseesimehe Kajar Lemberi sõnul jäävad nende valimiskulud endiselt 5-6 miljoni kanti , mis võib olla kuni kümme korda vähem kui rahakamatel erakondadel.
«Rahvaliit toetab endiselt ülempiiri seadmist valimiskulutustele,» märkis Lember ja lisas, et inimestel on ikka erakonda raskem toetada, kui neil endil on raske.
Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna ütles, et ka nende erakond vaatab valimiskulutusi üle.
Tsahkna sõnul on üheks põhjuseks, miks kampaaniad ilmselt odavamad tulevad, see, et meediareklaami hinnad on langenud, samuti toetab nende erakond endiselt välireklaami keeldu enne valimisi.
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ennustab, et tänavuste nende kahtede valimiste kulud jäävad tema erakonna jaoks alla 2007. aasta riigikogu valimiste kuludele. Ka Toobali sõnul on raskem saada just eraisikute annetusi.
Ivar Raig : majanduskriisi ületamise abinõudest
03.02.2009 Postimees
Ivar Raig, Akadeemia Nord majanduspoliitika professor
Tähtsamaks kui eurole üleminek tuleks pidada riiklike meetmete kasutuselevõttu, et suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, kirjutab Akadeemia Nord majanduspoliitika professor Ivar Raig.
Juba rohkem kui aasta on peaaegu kõik maailma riigid planeerinud meetmeid, et ületada üks ajaloo ulatuslikum globaalne finants - ja majanduskriis . On saanud ilmseks, et sellest ei pääse ka Eesti. Väikeriigil on võimatu muuta oma majanduse väliskeskkonda, kuid ka sisemiste ümberkorraldustega on võimalik mõndagi mõjutada, leevendada kriisi mõjusid ja luua eeldusi majanduskasvu ja -efektiivsuse uueks tõusuks. Eestile pakuvad eriti huvi teiste väikeriikide (eelkõige Iirimaa ) kogemused majanduskriiside ületamisel ja majandusinstitutsioonide moderniseerimisel. Iirimaa edu on paljuski tulenenud targast majanduspoliitikast ning sihikindlate strateegiliste arengukavade  efektiivsest elluviimisest. Edu tagab eelkõige keskvalitsuse kõrge haldussuutlikkus, aga ka head suhted USA valitsuse ja Euroopa Komisjoniga Washingtonis ja Brüsselis.
Kuigi lõviosa otsestest investeeringutest reaalmajandusse on iirlased saanud USAst , ei saa alatähtsustada ELi osa Iirimaa edus. Näiteks aastatel 1994–1999 sai Iirimaa oma rahvusliku arenguplaani elluviimiseks ELi struktuurifondidest iga iirlase kohta 23,2 tuhat krooni, kokku umbkaudu 84 miljardit Eesti krooni (5,4 miljardit eurot). Iiri tollaste investeeringute prioriteedid olid kõrgtehnoloogiline tööstus, transport, haridus ja kohalike omavalitsuste majandustegevus (eelkõige turism ).
Rahvusliku arengukava haridusprogrammi ulatusest annab ettekujutuse fakt, et koolitus- ja täiendõppeprojektidega oli igal aastal seotud üle 200 000 inimese. ELi kaasfinantseeritud suured kohalikud turismiprojektid on teinud Iirimaa tuntuks mitte ainult kui särava rahvamuusika ja - tantsude , Guinnessi õlle ja maheda Jamesoni viski maa, vaid ka kui puhta loodusega kalapüügi- ja matkaparadiisi.    
Iirimaa keskvalitsuse arenguplaan aastateks 2000–2006 oli veelgi ambitsioonikam, kuigi ELi struktuurifondide vahendid vähenesid seitsme aasta peale kokku 4,3 miljardi euroni. Iirimaa arenenud piirkondadel polnud ELi reeglite kohaselt oma kõrge arengutaseme tõttu enam õigust mitmetest Brüsseli fondidest raha saada. Siiski suudeti jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka, tagada riigi regionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud areng ja Iirimaa majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime kasv. Rajati tuhandeid kilomeetreid Euroopa parimaid raud- ja maanteid,  sadu keskkonna-, tervisekaitse ja kultuurirajatisi.      
 
Ka Iirimaal tõi liitumine ELiga paratamatult kaasa avaliku administratsiooni suurenemise eelkõige rahandus -, põllumajandus-, tööstus- ja kaubandusministeeriumides ning maksuametis. Ainult ELi küsimustega tegelevate ametnike arv kasvas 1400ni. 
Valdav osa euroametnikest oli seotud Iiri Rahvusliku Arenguplaani väljatöötamise, elluviimise ja järelevalvega, mida koordineerisid rahandusministeerium ja Iiri Arengu Agentuur (IDA).
Iirimaa kogemus on tõestanud, et ühest vaesest Euroopa ääremaast suure ja võimuka naabri läheduses sai kiiresti arenev ja kõrge elatustasemega riik, mille rahvuslik iseteadvus on kasvanud, kuigi  osa poliitilist ja majanduslikku võimu on loovutatud ELi institutsioonidele.
Iirimaa kiire areng põhineb liberaalsel majanduspoliitikal, mida on toetanud tugev sotsiaalpoliitika ning mõnede majandussektorite riiklik reguleerimine. Iiri majandusmudelit saab iseloomustada kui kolmanda tee otsingut, milles majanduslik liberalism on segatud uus-keynesistliku riikliku reguleerimisega eelkõige sotsiaal- ja regionaalpoliitikas.
Eesti valitsusel ja valitsevatel erakondadel oleks aeg põhjalikumalt õppida Iirimaa kogemustest, kuidas korraldada riigi juhtimist ja kaitsta oma õigusi, ning sedagi , kuidas kasutada ELi raha. 
Mõistagi ei saa Iiri majandus-, sotsiaal- ja regionaalpoliitikat kopeerida. Kuid riigi senisest tunduvalt suurem sekkumine, lahendamaks tekkinud teravaid probleeme, on Eestiski hädavajalik. Seda enam, et nõrk sotsiaal- ja regionaalpoliitika on juba hakanud õõnestama riigi alustalasid.
Arvestades Eestis kujunenud poliitilist ja majanduslikku olukorda, pakun välja, et Eesti valitsus koostaks kolm omavahel seotud kriisiplaani.
Esiteks plaani riigieelarve kulude kärpimiseks ning valitsusasutuste haldussuutlikkuse parandamiseks, teiseks meetmed majanduskriisis hätta sattunud (töö kaotanud ja võlgadesse jäänud) elanike abistamiseks ja uute töökohtade loomiseks ning kolmandaks abinõud ettevõtjate (eelkõige rahvusliku kapitaliga rajatud ja alustavate ettevõtete) toetamiseks.
Riigieelarve kulude kärpimisest (praegu kaheksa miljardi krooni ulatuses) ilmselt ei piisa, sest vahendeid pole vaja leida mitte ainult eelarve tasakaalu saavutamiseks, vaid ka majanduse stimuleerimise abinõude rahastamiseks. Kui piirata ainult eelarve kulusid, jättes tulud samaks,  majanduskriis ilmselt süveneb veelgi. Tabuks ei tohiks pidada senise suhteliselt väikese riigivõla suurendamist ega kõrgepalgaliste tulumaksu ajutist tõstmist.
Et parandada valitsuse koostööd, usaldust ja haldussuutlikkust, oleks mõistlik viia läbi valitsusreform. Sotsiaalministeeriumi võiks jaotada kaheks: sotsiaalministeeriumiks ning töö- ja tervishoiuministeeriumiks, sest riigieelarve kõige suurema osa (44 miljardit krooni) jaotamine käib ühele ministrile üle jõu (vt Päevaleht 22.01.2009). Uue sotsiaalministeeriumiga võiks liita rahvastikuministri büroo ja nii saaks ka rahvastikuminister oma tähtsa valdkonna arendamiseks tegusa administratsiooni.
Teisele senini portfellita ministrile – regionaalministrile – võiks aga teha ülesandeks vabastada Brüsselist Eestile määratud euroraha «bürokraatlikust vangikongist» (vt Äripäev 09.01.2009) ja hakata koordineerima suure osa euroraha kasutamiseks vajalike projektide ettevalmistust, seostades need haldus- ja haridusreformidega. Nii peaks saama ka senini alakasutatud euroraha paremini rakendada  ning anda regionaalministrile laiemate volitustega euroministri staatus.
Majanduskriisis hätta sattunud inimeste kriisiplaani peaksid tegema vastavat andmebaasi valdavad sotsiaalministeeriumi ametnikud koostöös sotsiaalteadlastega, kasutades juba teistes riikides läbiproovitud meetmeid. Valitsus peaks abistama võlgadesse sattunuid, looma uusi töökohti, arendama sotsiaaltööd, korraldama koolitust jms.
Ettevõtluse toetamise meetmed peaks aga välja töötama majandusministeerium koostöös pankade,  ettevõtluse arendamise sihtasutusega (EAS), tööandjate keskliidu ja teiste ettevõtlusorganisatsioonidega. Ainult ekspordi toetamise paketist nelja miljardiga jääb selgelt väheks, kuigi see on vajalik samm õiges suunas. Tähtsamaks kui eurole üleminek tuleks pidada aga riiklike meetmete kasutuselevõttu, et suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Riik võiks aidata rajada uut füüsilist ja tehnilist infrastruktuuri, garanteerida vajalikke laene, suurendada rakendusliku teaduse ja innovatsiooni rahastamist, kehtestada maksusoodustusi või anda maksepuhkust uutele ja noortele ettevõtetele, osta osalust finantsraskustesse sattunud ettevõtetes jne.
Olen veendunud, et Eesti võimalikult kiireks väljumiseks finants- ja majanduskriisist peab eeldused looma valitsus, mis peaks oma struktuuri ja koosseisu uuendama. Valitsuses peaks olema rohkem majanduskompetentsi, koostöövõimet ja haldussuutlikkust, et viia läbi majanduspoliitika ja haldusreform, abistada ettevõtteid konkurentsivõime suurendamisel ja hättasattunud inimesi nende elumurede lahendamisel, sealhulgas ELi pakutud abi- ja struktuuripoliitika vahendeid kasutades.
President ootab valitsuselt otsustavat tegutsemist
03.02.2009 Postimees
President Toomas Hendrik Ilves ütles teisipäeval koalitsioonierakondade esimeestega kohtudes, et ootab kujunenud majanduskriisi olukorras valitsuselt otsustavat tegutsemist.
«Ootan valitsuselt läbimõeldud ja otsustavat tegutsemist, mis tagab riigi jätkusuutliku toimimise ka keerulistel aegadel ning väldib riigi maksejõuetust ülemaailmse majanduskriisi võimaliku süvenemise korral,» ütles president Ilves, teatas presidendi kantselei.
Ilvese sõnul on ka oluline, et valitsuse sellel nädalal saavutatavad kokkulepped oleksid võimalikult paljudele inimestele mõistetavad ning et paratamatud ja valusad eelarvekärped ei lõikaks läbi homse arengu eeldusi.
Isamaa ja Res Publica esimehe ja Riigikogu liige Mart Laar, Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja rahandusminister Ivari Padar informeerisid riigipead võimuliidu tegevusest 2009. aasta negatiivse riigieelarve koostamisel.
foto
http://f.postimees.ee/f/2009/02/03/127493t40h3e48.jpg
http://f.postimees.ee/f/2009/02/03/127493t41h32b4.jpg
Monopoli kontoris majanduskriisi ei paista
Urmas Nemvalts
Kärpekäärid nudisid ka erakondade rahapakki
03.02.2009 Postimees
Hanneli Rudi
Rahandusministri eelmisel nädalal tehtud korraldus sundis lisaks riigiasutustele ka erakondi oma kulutusi piirama.
 
Rahandusministri Ivari Padari jaanuari lõpus riigiasutustele seatud piirangud, et need ei tohi ühes kuus teha rohkem väljamakseid kui seitse protsenti riigieelarves ette nähtud summast, tabas ka erakondade rahakotti.
«Kui nad varem võisid teha väljamakseid ühes kuus 8,3 protsenti neile riigieelarvest eraldatud summast, siis nüüd on see number seitse,» ütles parteidele riigieelarvest eraldatud summa väljamaksmisega tegeleva siseministeeriumi pressiesindaja Postimees.ee'le.
Padari kehtestatud piirang puudutab tegevuskulusid, varade soetamist ja muid väljamakseid.
Poliitikud summadest rääkida ei taha
Kuidas ja kui rängalt säästukirves negatiivse lisaeelarve tegemisel parteide rahakassat tabab, ei soostunud poliitikud ütlema.
IRL esindaja Margus Tshakna sõnul avalikustatakse need numbrid neljapäeval. «Me ei räägi ühestki teemast eraldi, enne kui kõik on kokkulepitud,» sõnas ta.
Sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestori sõnul on arutatud kulude kärpimist erinevate artiklite lõikes, millest üks puudutab ka erakondadele riigieelarvest eraldatud raha.
«Ka selle artikli teema on olnud üleval, aga ei tegeleta 1, 2, 3 või 10, 20, 30 miljoni kärpimisega, vaid vaadeldakse natukene laiemalt,» selgitas ta. Ka tema ei soostunud läbirääkimiste teemat kommenteerimast enne, kui need lõppenud on.
«Puht põhimõtteliselt on arutatud, kuidas neid kulutusi kärpida selliselt , et see toimuks fair play (aus mäng - toim.) reeglite järgi ja seetõttu on seda arutatud erinevate riigieelarve kuluartiklite järgi, et see toimuks võimalikult viisakalt kõigi suhtes ja samade reeglite alusel,» põhjendas ta.
 
Rahandusminister Ivari Padari sõnul saab konkreetsetest eelarvekärbetest rääkida siis, kui valitsusliikmed on teemat arutanud ning ka ühiselt otsused langetanud.
Ilves: kärped on möödapääsmatud ja vajalikud
06.02.2009 Postimees
Valitsuse kava tänavusi kulutusi koomale tõmmata on möödapääsmatu ja vajalik, leiab president Toomas Hendrik Ilves.
«Kümned tuhanded meie kaaskodanikud ja sajad ettevõtted on juba mõnda aega seisnud silmitsi muutunud olude ja kahaneva sissetulekuga. Riik ja avalik sektor ei saa teistmoodi käituda. Meil kõigil tuleb ühtlaselt kanda vastutust homse ees,» leiab Ilves.
Presidendi hinnangul on välja kuulutatud kärpekava kindlasti alles esimene käik nende paratamatute otsuste reas, mida Eestil tuleb veel sel aastal teha oma senise eelarvepoliitika ümberkorraldamisel, et riik saaks kiiresti väljuda majanduslangusest. «Ma eeldan, et sellest negatiivsest riigieelarvest riigi kohustuste katmiseks tänavu piisab , et kava on realistlik ja täpne.»
Ilvese sõnul ei saa valitsus ja riigikogu piirduda vaid negatiivse lisaeelarve vastuvõtmisega. «Kogu senine eelarvepoliitika tuleb veel enne 2010. aasta eelarve menetlemist uuesti läbi vaadata, aga seda peab tegema viisil, et sotsiaaltoetused jõuaksid efektiivselt nendeni, kes riigi tuge vajavad, ning et samal ajal loodaks tõhus alus majanduse uueks tõusuks,» seletab president.

Gaasi hind kodutarbijatele langeb märtsis

06.02.2009 tarbija24.ee
Eesti Gaas langetab alates esimesest märtsist maagaasi hinda ka kodutarbijale. Mõni päev tagasi  teatas ettevõte suurkliente puudutavast hinnalangusest.
Ühe kuupmeetri gaasi eest tuleb kodutarbijatel alates märstist maksta praegusega võrreldes ligikaudu kroon ja 20 senti vähem. Kuni 200 kuupmeetrit gaasi kasutavad kliendid hakkavad uute hindade järgi kuupmeetri eest maksma koos käibemaksuga kaheksa krooni, 200-750 kuupmeetrit tarbivad kliendid viis krooni ja 60 senti ning üle 750 kuupmeetri tarbivad neli krooni ja 70 senti.
«Eesti Gaas on vaadanud üle 2009. aasta oodatavad hinnad kütteõlidele, mis on meie gaasi ostutingimuste alus. Kuna meie hinnavalemis on fikseeritud kuuekuuline periood,  annab see teatud stabiilsuse tuleviku osas, mille alusel me saame kehtestada alates esimesest märtsist kodutarbijatele uued maagaasi hinnad,» põhjendas ettevõte hindade muutust.
Suurklientidele kahanevad hinnad veel sel kuul ja võrreldes jaanuariga on langus 15 protsenti.
Toimetas Siiri Erala
Jaanuaris laekus 7,5 protsenti planeeritud maksutuludest
06.02.2009 Postimees
Jaanuari lõpuks oli maksu- ja tolliameti andmetel riigieelarvesse maksutulusid laekunud 5,9 miljardit krooni, mis on 7,5 protsenti eelarves planeeritust.
Möödunud aasta jaanuaris laekus riigieelarvesse 6,8 miljardit krooni ehk 8,5 protsenti eelarves planeeritud maksutuludest.
Sotsiaalmaksu laekus jaanuaris 2,6 miljardit krooni, mis moodustab 7,5 protsenti eelarves kavandatust. Kuigi sotsiaalmaksu jaanuarikuine tasumine on rahandusministeeriumi sügisprognoosis oodatust mõnevõrra parem, on kahaneva tööhõive ja palgafondi tõttu oodata tasumiste vähenemist järgnevatel kuudel.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus jaanuaris 412,4 miljonit krooni, mis moodustab 11,3 protsenti eelarves kavandatust. Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksu 959,9 miljonit krooni.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus jaanuari lõpuks 344,8 miljonit krooni. See on 8,3 protsenti riigieelarves planeeritust ning see ületab mõnevõrra esialgselt oodatud taset.
Käibemaksu laekus jaanuaris 1,4 miljardit krooni, mis moodustab 6,2 protsenti eelarves kavandatust. Võrreldes 2008. a detsembriga on käibemaksu tasumine veidi kasvanud, kuid jääb isegi ettemaksukonto muutust arvestades oluliselt madalamaks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
Alkoholiaktsiisi laekus jaanuaris 232,1 miljonit krooni. Jaanuarikuu lõpu seisuga on eelarvest täidetud 7,8 protsenti. Aastalõpule omaselt kasvasid 2008. aasta detsembris muu alkoholi ja õlle tarbimisse lubamine, kuid antud kogused ei vasta päris oodatud tasemetele.
Tubakaaktsiisi laekus jaanuarikuu lõpu seisuga 205,1 miljonit krooni ning eelarvest on täidetud 10,6 protsenti.
Kütuseaktsiisi laekus aasta esimesel kuul 424,5 mln krooni. Jaanuarikuu seisuga on eelarvest täidetud 8 protsenti. Kütuseaktsiisi tasumine on võrreldes 2008. aasta detsembriga kasvanud, kuid jääb tulenevalt tarbimismahtude vähenemisele siiski alla oodatud taseme.

Kindlustus töötajate haigestumise vastu on võimalik

06.02.2009 Tarbija24.ee
Marina Lohk, vanemtoimetaja
Kindlustusfirmade hinnangul on tööandja kindlustamine töötajate haigestumise puhuks võimalik, kuid oma panuse peaks andma õiglase maksustamise näol ka riik.
Andrus Karnau käis möödunud laupäeval Postimehe veergudel välja mõtte, et kui haigusraha kaob, tuleb inimestel asuda kindlustusfirmadest ravikindlustuspoliise ostma, mille abil näiteks kurnavast haigusest paranemise aeg üle elada.
Selleks ajaks oli teada, et tasuta perioodi võidakse pikendada kolme või nelja päevani ning haigushüvitis võib langeda 80 protsendilt 50-le. Praeguse plaani järgi jääb lisaks kolmele tasuta päevale järgmise viie päeva rahaline vastutus tööandjale ja alles siis hakkab maksma haigekassa, kuid hüvitise määr jääb siiski 80 protsendile.
Eile pakkus Eesti Päevalehe andmetel nii tööandjate keskliidu esimees Tarmo Kriis kui ka ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga välja, et tööandjad võiksid end töötajate haigestumise vastu erakindlustusseltsides kindlustada ning mõttega oli nõus ka riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Eiki Nestor, kes pidas seejuures tähtsaks, et riik maksudega ei karistaks.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Kristjan Niinemaa ütles Tarbija24.ee'le, et praegu pole kindlustusandjatel valmis toodet veel pakkuda.
Niinemaa arvas , et pigem võiks oma tervisega seotud riskid kindlustada töövõtja, kuid võimalik oleks pakkuda kindlustust ka tööandjale. «Hästi loogiline on see, et inimene oma terviseriskid ise ära kindlustaks. See tagaks terve motivatsiooni talle endale, et oma tervise eest hoolitseda,» rääkis Niinemaa.
Kuid kas siin ei saa tekkida olukorda, kus kindlustusmakset regulaarselt tasuv inimene tunneb, et tal ongi õigus haiguslehele jääda, kuna ta on selle eest juba kindlustusfirmale maksnud?
«Tavaliselt kindlustustooted töötavad ikka koos omavastutusega,» Kui suur see omavastutus peaks olema ja mille järgi seda määrama peaks, ei osanud Niinemaa veel öelda, kuid süsteemi ärakasutamise moment tekib tema sõnul kõige enam sotsialismi tingimustes, kui kõige eest tasub riik.
Tööandja kindlustamine on mõistlik, kui riik tuleb vastu
«Erakindlustus põhimõtteliselt võiks sellist asja pakkuda, küsimus on rahastamises ja küsimus on selles, kuidas see läheb maksustamisele,» ütles Ergo Kindlustuse ravikindlustuse osakonna juht Aleksei Datskovski tööandja kindlustamise kohta töötajate haigestumise vastu.
Datskovski märkis, et praegu peab tööandja kindlustuse pealt makse maksma ja see võib tähendada, et tööandjal on odavam maksta otse, mitte kindlustuse abil.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro selgitas, et kehtiva seadusandlusega polegi sellist olukorda täpselt määratletud, kuid kui tööandja kindlustaks ära enda, mitte oma töötajad, ja maksaks siis kindlustusjuhtumi ehk töötaja haigestumise korral talle kindlustuselt saadud rahast haigushüvitist, siis tõenäoliselt oleks see maksustatud tulumaksuga, aga mitte sotsmaksuga.
See, mis toimub tööandja ja kindlustuse vahel, ei ole ka praegu Oro sõnul maksustatud, kuid n-ö teist otsa, mis on tööandja ja töötaja vahel, peab veel otsustama.
Mis puudutab iseenda kindlustamist haigeksjäämise vastu, siis Datskovski sõnul pakutakse praegu enda terviseriskide kindlustamist rohkem õnnetusjuhtumi suhtes kui üldpõhjustel. «Vabatahtlik ravikindlustus on ka olemas, kuid see ei kata mitte saamata tulu, vaid ravikulud,» ütles ta.
Datskovski kinnitas, et kui riik tuleks omalt poolt maksude osas vastu, tuleks tööandja kindlustamine töötaja haigestumise suhtes kõne alla. «Just praegu tekib selline moment, kus kindlustusandjad saaksid midagi pakkuda, aga ainult koos riigiga,» ütles Datskovski.
Aas: küsitava väärtusega eelarvekärped
06.02.2009 Postimees
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul nähtub riigieelarve kärbetest, et tulude vähenemisest tekkivad augud lapitakse kas kohalike omavalitsuste arvelt või kogu riigi elanikkonna sotsiaalseid tagatisi ohvriks tuues.
«Märksa valutumad kokkuhoiuvõimalused on jäetud kaalumata,» nentis Aas. «Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et koalitsiooni juhtiv Reformierakond ei pidanud nende kärbetega loobuma mitte ühestki oma poliitilisest lubadusest. Niipalju siis solidaarsusest.»
Aasa sõnul on enamik kärbetest lihtsalt majanduslangusest tulenevaid tulude vähenemisi konstateerivad, kusjuures augud kaetakse paljuski mitte kulude vähendamisega, vaid raha ühest taskust teise tõstmisega, eelarveaukude lappimisega kohalike omavalitsuste arvelt.
«Selle ilmekaks näiteks on kohalike omavalitsuste eelarvetesse kantava tulumaksuosa vähendamine, mille tulemusena jääb linnadel ja valdadel saamata kokku 675 miljonit krooni,» nentis Aas Raepressi vahendusel. «Samas ei aita see riigi kulusid kokku hoida.»
«Arusaamatu on ka riigi soov piirata kohalike omavalitsuste võimalusi laenu võtta, olles ise just vastupidi otsustanud minna laenamise teed,» ütles Aas. «Tallinnal on hea meel, et riigi valitsus on soodsatel tingimustel Euroopa Investeerimispangast projektipõhise laenu võtmise vajalikkusest ja kasulikkusest aru saanud. Tallinn talitas eelmisel aastal ju just niimoodi .»
«Riik ei räägi endiselt oma ettevõtete laenudest ja garantiidest, kuigi näiteks ainuüksi RKAS võttis üksnes eelmisel aastal kokku miljard krooni laenu,» nentis Aas. «Selle taustal ei ole vähimatki põhjust omavalitsusi maksebilansi tasakaalutuses süüdistada.»
Aas tõdes, et eriti kahetsusväärsed on kulukärped, mis elanikkonna sotsiaalset kindlustatust vähendavad - näiteks pensionitõusu langetamine, haigekassa ravieelarve vähendamine ning haigushüvitise maksmisel omavastutuse ja ettevõtte vastutuse suurendamine.
Suvel võib hindade tõus asenduda langusega
06.02.2009 Postimees
Rahandusministeeriumi hinnangul surve hindade alandamiseks suureneb ja suvekuudel võib hinnatõus asenduda langusega.
Majanduse kasvuväljavaated on halvenenud nii meil kui ka teistes Euroopa riikides, mistõttu on kaupmehed üha rohkem hakanud konkurentsis püsimiseks hindu alandama.
Lisaks soodustab hinnatõusu pidurdumist toormehindade (nafta ja toit) langus maailmaturul. Sellest tulenevalt on tarbijahinnad kuulises võrdluses langenud juba kolm kuud järjest. Tõenäoliselt võib suvekuudel aastane tarbijahindade tõus, mis veel mullu oli kahekohaline, asenduda langusega.
Kui tavapäraselt ajastatakse aasta algusesse olulisemaid hinnatõuse, siis seekord jäid need tagasihoidlikuks. Tegu oli valdavalt administratiivsete hinnatõusudega, nagu elekter, vesi ja kanalisatsioon, riigilõivud ning käibemaksu soodusmäära
tõstmine. Vaatamata majutusteenuste käibemaksu soodusmäära tõstmisele langetasid majutusettevõtted jaanuaris hindu.
Tarbijakorvi maksumusele mõjub soodsalt maagaasi sisseostuhindade langusest tingitud kaugkütte odavnemine, mis jätkub ka järgnevatel kuudel. Toiduainetest toimusid suuremad muutused piimatoodete hindades, mis alanesid kuuga paari protsendi võrra. Mõningase viitajaga peaksid langema hakkama ka leivatoodete hinnad, kuna toormehinnad on oluliselt alanenud.
Riietuse ja jalatsite hooajalised allahindlused olid väheneva tarbimise tõttu tänavu tavapärasest suuremad, hinnad odavnesid detsembriga võrreldes viie protsendi võrra.
Eesti Pank: ettevõtjad kohandavad hindu
06.02.2009 Postimees
Eesti Panga ökonomisti Martin Lindpere sõnul saab aasta alguse tarbijahinnaindeksi põhjal öelda, et järjest enam ettevõtteid reageerib muutunud majandusoludele hindade kohandamisega.
«Viimase kolme kuu jooksul on hinnad alanenud üle ühe protsendi, mis näitab, et inflatsioonisurve on jätkuvalt langustrendil,» ütles Lindpere.
Tarbija ostukorv odavnes vaatamata sellele, et aasta alguses leidsid aset mitmed administratiivsed hinnatõusud. Nii tõusis käibemaksumäär mitmetel kultuuri- ja majutusteenustel, ravimitel ja perioodikal.
Samas kiirenes osa monopoolsete eluasemeteenuste hinnatõus, mis pole kooskõlas praeguse majandusseisuga. Hindade seadmine sõltuvusse mineviku inflatsioonist, nagu näiteks vee puhul, kahandab Lindpere sõnul majanduse suutlikkust kohanduda kiirete muutustega ja seda tuleks vältida.
Olulise panuse ostukorvi odavnemisse jaanuaris andsid eelmise aasta lõpul alanud soodusmüügid, mis on aastatagusega võrreldes märgatavalt
ulatuslikumad. Ilmselt üks kõigi aegade suuremaid allahindluskampaaniaid leidis aset rõiva- ja jalatsikaubanduses. Mitmete Lääne-Euroopa riikidega võrreldes on aga meie hooajalised hinnalangused endiselt väiksemad ja katavad väiksemat osa kaupade nimistust.
Lähiajal ootab Eesti Pank piimatoodete ja transporditeenuste hindade alanemist, mis tuleneb suuresti mootorikütuse ja muu toorme odavnemisest maailmaturul. Soojusenergia lõpptarbijani pole energiakandjate odavnemine veel jõudnud, kuid imporditava maagaasi odavnemise tõttu peavad need hinnad lähiajal siiski langema hakkama.
Inflatsiooni alanemine jätkub, selleks aastaks ootab Eesti Pank oma põhistsenaariumis inflatsiooniks 2 protsenti.
MAJANDUS
Triin Ojaste
11a klass