100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
niirt1
Õppematerjali autor
agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Nafta hinna mõju Eestile Eesti jaoks on toorainete hinnaralli saabumas üsna halval ajal - majandus on jahtumas ning see raskendab inflatsiooni allatoomist. Sest kui kohalikud tegurid hakkavad koos majanduse jahtumisega inflatsiooni alandama (palgakasvu, sisemaise tarbimise ja kinnisvaraturu jahtumine), siis globaalsed tegurid suruvad hinnatasemeid ülespoole ning ei lase inflatsioonil vaibuda. Lisaks on nafta kõrge hind rõhumas mitmeid sektoreid - näiteks transpordisektor. Ning kuna bensiini hinnatõus mõjutab kaudselt väga paljusid sektoreid, siis tekib probleeme ka mujal - jahenvas majanduskeskkonnas on päris keeruline hinnatõusu tarbijale edasi anda.
Kallas: Eesti paistab Euroopasse positiivsena Kallas rääkis Põhjarannikule, et kõige raskemas olukorras loetakse praegu olevat Ungari ja Läti. Eesti ei paista Brüsselist vaadatuna kõige halvem välja, sest hulk probleeme, mis mujal on olemas, Eestis veel puuduvad. Näiteks ei pea Eesti kelleltki laenu küsima, tõi Kallas näiteks ja lisas, et kohtus värske Läti peaministri Valdis Dombrovskisega, kes ütles, et Läti riigi olukord on ikka vägaväga hull, pankrot onsilmaga näha. «Üleeelmisel komisjoni istungil arutati eelarvete olukorda. 27 riigist 17le prognoositakse väga halba eelarve tulevikku ja Eesti ei olnud nende hulgas. Selles mõttes on need sammud, mis Eestis on tehtud, kas nad on nüüd piisavad või mitte, leidnud positiivset äramärkimist,» ütles Kallas. Kallas ütles, et kuigi Euroopal on ühtne energiapoliitika olemas, ei ole Eesti selles väga innukas kaasamineja. «Euroopa energiapoliitika esimene punkt on energiaturu avamine ja seal on ü
reaalselt tegutsema hakata. Novembris algas Saksamaal revolutsioon ning pärast vaherahu sõlmimist sõdivate poolte vahel hakkasid Saksa väed Eestist lahkuma. 11. novembril läks võim Tallinnas Eesti Ajutise Valitsuse kätte. 19. novembril kirjutasid Saksa riigi baltimaade peavolinik August Winnig ja Eesti Ajutise Valitsuse esindajad alla riigivõimu üleandmise lepingule. 28. novembril algas aga enamlaste pealetungiga Narvale Vabadussõda. Eesti majandus, mis pidi tagama sõjapidamiseks vajalikud vahendid, oli laostunud. Tallinna suurtehased olid osaliselt siseseadetest tühjaks veetud, maal olid suur osa põldudest söötis ning Tallinnas jätkus toiduaineid kõigest kolmeks päevaks. Valitsus organiseeris aktsiooni vilja vabatahtlikuks varumiseks, kuid palju vilja kokku ei toodud. Seejärel korraldati kaks vilja sundvõtmist, ent kuna sõjategevus kandus Eesti territooriumile, ei andnud ka need oodatud tulemusi.
10 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2008 2009 2008. aasta oli üle pika aja esimene periood, mil riik tuludest rohkem kulutas. 2008. aastal langes majandus kiiresti. Kuna eelnevalt oli majanduses pikk tõus, siis langusnumbrid olid suured. Väga olulisel kohal oli transport, kaubandus, teenindusharud ja metsaga seotud valdkonnad. Majanduslanguse ajal oli valitsus sunnitud tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tõttu oli eelarve puudujääk võrreldes muu Euroopaga suhteliselt väike 1,7 % SKP-st. 2009. aastal oligi keskmine palk ja kogukulud väiksemad kui 2008. aastal.
asi on eelkõige puudulikus kommunikatsioonis ja me ei ole suutnud usaldusväärselt oma majanduspoliitikat, eriti buumi negatiivsete järelmõjude parandamiseks tehtud samme, selgitada. Seda enam on osa poliitikute jutt stiilis "see on Läti probleem" või "Viru vanglas on ruumi palju" paremal juhul kohatu. Õnneks on olemas inimesi, kes asju kaine mõistusega analüüsivad. Nad on juhtinud tähelepanu, et devalveerimisest pole peaaegu kellelegi kasu, sest see ei raviks ühtki meie majanduse probleemi. Lisaks on krooni vastu spekuleerida keeruline. Need on mõistlikud argumendid, kuid jätavad tähelepanuta emotsionaalse mõõtme. Behavioral finance on üks majandusteaduse haru, mis uurib, kuidas inimene, kes klassikalise arusaama kohaselt käitub ratsionaalse homo economicus'ena, just kriitilistel hetkedel võib emotsioonidele tuginedes käituda. Niisiis, kuidas sina ja mina otsustame krooni kursi? Seni, kuni me toimetame omi asju rahulikult ja
praegu halvemini elavat kui aastal 2000. President Nicolas Sarkozy võimuletulekut tervitati Prantsusmaal 2007. aasta mais küll rõõmupuhangutega, mis jäid aga lühiajaliseks. Nüüdseks on avalikkus tema vastu pöördunud. Üheks pessimismi põhjuseks on, et prantslased pelgavad presidendi reformijanu, kuid just Prantsusmaa tuli tänavusest majanduslikust surutisest kergemini läbi, kui ükski teine suurem arenenud majandusega riik. ("The Financial Times'' 29.12.2009) 2. Majandus Aasta alguses tõusis Prantsusmaa Cac 40, mis on Euroopa üks suuremaid börsse, indeks 1- 2%. Levis ettevaatlik optimism, et maailma majanduskriisi ,,põhi paistab". Paar nädalat hiljem langes sisemajanduse kogutoodang 1,2%, mis on halvim näitaja viimase paarikümne aasta jooksul. Majandusanalüütikud arvasid tol hetkel, et terve eurotsooni oodatav majanduslangus tuleb -1,3%. Arvamus tugevdas survet Euroopa Keskpangale intressilangutuste osas,
Kõige enam levinud viis inflatsiooni mõõtmiseks on tarbijahinnaindeks. Keskmised palgad ja töötasud on siiski veel väikesed ja suhteliselt tasakaalutud võrreldes näiteks Skandinaaviamaade elatustaseme ja palgatasemega, kuid oleme hinnatasemelt suhteliselt tasakaalus ülejäänud Euroopa maadega. Kõike seda arvestades, peab valitsuse stabilisatsioonipoliitika hoidma pidevalt tasakaalu kahe vajaduse vahel: soodustada majanduse kasvu, kuid hoidma inflatsiooni kontrolli all. Inflatsiooni vastupidist protsessi nimetatakse deflatsiooniks, mis tahendab üldist hinnataseme alanemist. Eesti kroon ja euro Kui Eesti võetakse vastu Euroopa Liitu, siis lähtudes Euroopa Lepingu nõuetest on liitumine majandus ja rahaliiduga põhimõtteliselt kohustuslik, mis tähendaks Eestis euro sularaha muutumist ainsaks seaduslikuks maksevahendiks. Kuivõrd Eesti kroon on juba alates rahareformist 1992.a. seotud Saksa
Oh Leev Kuum: aastavahetusel peaks majandusolukord muutuma Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma hinnangul piisab Eesti majandusel käimasolevast aastast jõu kogumiseks ja aastavahetusel peaks kaalukauss teise asendisse kalduma ehk majanduskasvu langus pidurduma. Olukorras, kus tingimused majanduse arenguks on kümne protsendi võrra kehvemad kui aasta eest, on ka nullkasv Kuuma sõnul hea tulemus. «Esialgu olukord pigem halveneb, kui paraneb,» lisas ta. «Soodsatel aegadel on lihtsam müüa siseturul, rasketel tuleb aga välisturule minna,» andis ta ellujäämiseks võtme ettevõtjaile. Ta lisas, et eelkõige tasub arendada tööstust, sest see tagab ekspordi. Kõige olulisem on aga praegu tagada inimestele töö.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid