Majandus valdkond kirjandides (4)

Kallas: Eesti paistab Euroopasse positiivsena

Kallas rääkis Põhjarannikule, et kõige raskemas olukorras loetakse praegu olevat Ungari ja Läti. Eesti ei paista Brüsselist vaadatuna kõige halvem välja, sest  hulk probleeme, mis mujal on olemas, Eestis veel puuduvad.
Näiteks ei pea Eesti kelleltki laenu küsima, tõi Kallas näiteks ja lisas , et kohtus värske Läti peaministri Valdis Dombrovskisega, kes ütles, et Läti riigi olukord on ikka väga-väga hull, pankrot onsilmaga näha.
«Üle-eelmisel komisjoni istungil arutati eelarvete olukorda. 27 riigist 17-le prognoositakse väga halba eelarve tulevikku ja Eesti ei olnud nende hulgas. Selles mõttes on need sammud, mis Eestis on tehtud, kas nad on nüüd piisavad või mitte, leidnud positiivset äramärkimist,» ütles Kallas.
Kallas ütles, et kuigi Euroopal on ühtne energiapoliitika olemas, ei ole Eesti selles väga innukas kaasamineja.
«Euroopa energiapoliitika esimene punkt on energiaturu avamine ja seal on üks võtmeküsimus, et on tarvis lahutada tootmine ja jaotus. Ja kui loen Financial Timesi kodulehelt, kes on jõuliselt selle vastu, siis need on Prantsusmaa ja Eesti. Nii et kui inimesed kirjutavad, mida kõike peab tegema, siis kõigepealt vaadaku peeglisse,» märkis Kallas

Kriisiaeg paneb inimesi eneseabi-raamatuid ostma

Eesti suuremate raamatupoodide andmetel pole majandussurutis ega ka aasta algusest raamatutele kehtima hakanud kõrgem käibemaksumäär raamatute müügile eriliselt negatiivset mõju avaldanud, temaatiliselt on kasvanud eneseabi-raamatute müük.
 
«Käibemaksumäära tõus uue aasta alul pole tükiarvude poolest läbimüüki langetanud, küll on summaarselt täheldatav väike langus,» rääkis Postimees .ee’le Apollo Raamatute ASi turundusjuht Tiia Laul.
«Käibemaksumäära tõus pole erilselt mõju avaldanud, kuna ka kirjastused suhtuvad lugejasse hoolivamalt ja on veidi hindu langetanud, selle tõttu hinnad kokkuvõttes eriti muutunud pole, väga väike tõus raamatuhinnas on vast märgatav,» selgitas ta.
Hetkel kestab Apollos tema sõnul igakevadine sooduskampaania, mis toimub kirjastustega koostöös.
«Üldine majanduskriis on viimastel kuudel ka raamatuäri mõjutanud. Selle taustal on kõrgema käibemaksumäära tõusu täpset osakaalu langusele raske hinnata,» rääkis Rahva Raamatu ASi jaemüügi juht Nele Mägi.
«Kindlasti on see avaldanud oma negatiivset mõju, kuid usume, et tõeliste raamatusõprade huvi ostmise vastu see oluliselt ei mõjuta. Aasta esimeste kuude müügid jäid meie ootustele alla,» tunnistas ta.
«Allahindluskampaaniaid on läbi aegade alati olnud. Võrreldes üldises jaekaubanduses toimuvate allahindlusmääradega jäävad  raamatuäri võimalused suurteks allahindlusteks tingituna madalast juurdehindlusest suhteliselt tagasihoidlikuks . Kampaaniaid on nii kirjastajate kui ka kaupluste initsiatiivil ning kampaaniaid on varasemaga võrreldes enam,» nentis Mägi.
Tema sõnul on tunda kirjastajate paindlikkust hindade suhtes tingituna üleüldisest müügi langusest.
Raamatukoi interneti-raamatupoe ning kaupluste juhataja Marko Matsina tunnistas, et raamatumüügi käibe püsiv langus algas neil möödunud aasta augustis. Sellest ajast on käive võrreldav umbes aastaga 2006.
«Aasta algus koos käibemaksu tõusuga ei ole käibelanguse vastlasõidule kuidagi erilist hoogu juurde andnud. Raamatu hind letil ju oluliselt ei tõusnud – näiteks 210 kroonisest raamatust sai 218 kroonine raamat. Ja raamatute hinnatõusu-uudis ei ole klientide üldist hoiakut muutnud,» rääkis Matsina.
«Hinnatõusu on tasandanud kirjastuste allahindlused ja Raamatukoi puhul ka see, et kasutatud raamatuil jätsime lõpphinna ostjaile samaks, loovutades lihtsalt osa kaupluse tulust maksuametile,» selgitas ta.
Müük langeb Matsina hinnangul pigem seetõttu, et ostetakse korraga vähem – klientide hulk oluliselt kahanenud ei ole. Temaatiliselt ei ole tema sõnul muutumist näha – et majandussurutis iseenenesest paneks  inimesi mingi valdkonna raamatuid enam või vähem ostma.
«Odava väljamüügi kampaaniad jäävad ketikaupluste ja supermarketite raamatulettide osaks. See ei tähenda, et meil liiga hästi läheks või et me oma kliendist ei hooliks – lihtsalt tegutsemise eesmärgid on veidi teised. Raamatukoi keskendub asjalikule teenindusele ja laiale valikule,» selgitas Matsina.
Kirjastused kaaluvad nüüdsel ajal kindlasti palju enam, mida anda välja, mida mitte, nentis Matsina.
Küsimusele, kas kriisiaeg on ka inimeste ostuharjumusi temaatiliselt mõjutanud, vastas Tiia Laul, et pikem trend paistab olevat esoteerilise ja eneseabi kirjanduse müügi kasv. Samuti mõjutab müüki ka see, mis konkreetselt ilmub, kas mõnest konkreetsest raamatust saab müügihitt, samuti seegi, mida hinnatakse alla, sest need trükised hakkavad siis paremini müüma. Elulooraamatud lähevad muidugi hästi, lisas Laul.
«Näiteks aasta eest veebruaris olid suured müügihitid Jaan Krossi «Kallid kaasteelised II» ja koguteos «Eesti Vabariik 90», nii tugevaid asju pole möödunud kuust ette näidata. Sellised menuraamatud võivad ehk moodustada kuni 5 protsenti kogukäibest,» selgitas ta.
Mägi rääkis, et kasvanud on biograafiate, ilukirjanduse ning vaimsuse ja eneseabi raamatute müük, väikest langust on tunda kallimate kinke- ja kunstiraamatute osas.
Tõelised hitt-raamatud on alati avaldanud nii kogu maailmas kui ka Eesti raamatuäris arvestavat mõju, nentis Mägi. 

Läti läks hapudelt kinnisvaralaenudelt USAst ette

Kogu maailmas räägitakse USA kinnisvaralaenude kriisist, kuigi selle riigi näitajad on Läti omadest tunduvalt paremad, vahendas rus.db.lv.
 
2008. aasta neljandas kvartalis ulatus Ühendriikide viivisvõlgnevustega kinnisvaralaenude maht 7,88 protsendini portfellist, vahendas aripaev.ee.
See oli kõrgeim näitaja alates 1972. aastast.
Läti hapude kinnisvaralaenude osakaal oli samal ajal aga üle 15 protsenti laenuportfellist,

Majandusseis sunnib TÜ/Rocki palgakärbetele

Majanduslangus, mis on rängalt mõjutanud juba Läti ja Leedu korvpalliklubisid, hakkab jõudma ka Eestisse. TÜ/Rocki korvpallimeeskond on pidanud kokku tõmbama nn vaimuturgutusüritustelt ja kontrollmängudelt. Lähiajal seisavad mängijatel ees tõsised vestlused klubi juhtkonnaga. Teemaks palk.
«Koomale tuleb tõmmata, kust võimalik,» ütles Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi korvpalliprojektide juht Priit Kaasik . «Mänguruum on väike. Kõiki asju tuleb kaaluda.»
Tartu linn vähendas spordiklubide, sh linna esindusmeeskondade toetust (spordiüritused ja projektid ) tänavu 10%.
«Toetustega on üldse nii, et hoolimata lepingutest algab iga hooaeg ikka nullist ja tänavu peab eriti hoolikalt raha lugema, et mitte üleliigseid samme teha,» kirjeldas Kaasik olukorda. «Samas tuleb liigadest tulenevad kohustused täita, eks siis peab mujalt kokku hoidma.».
Kokku on tõmmatud juba mängijate treeningutingimuste ja vaimuturgutamise pealt, kontrollmängud ja muu üritatakse kulude kokkuhoiu mõttes pigem kodustes tingimustes pidada.
«Üks asi on kärbe teoreetilises ja raamatupidamislikus väljenduses, aga kõik realiseerub lõpuks inimeste peal,» andis Kaasik aimu , mis TÜ/Rocki korvpallureid lähitulevikus ootab.
«Me oleme klubis puudutanud seda teemat,» vihjas Kaasik palkadele. «Ei ole välistatud, et nende kallale minnakse, pidades silmas hooaja lõpetamist. See saab olla aga ainult läbirääkimiste küsimus. Meestega on ju lepingud sõlmitud.»
«Siin tuleb loota mängijate arusaamisele,» möönis Kaasik. «Loomulikult mõjutab selline samm ka meekonna emotsionaalset olukorda - play-offid on lähedal ja ei ole mõnusad ajad.»
«See ei saa olla kergekäeline otsus,» toonitas ta. «See on emotsionaalselt kehv otsus, samas - kui selline otsus teha, peab sel olema ka majanduslik efekt,» oli Kaasiku vastus kärpe võimaliku suuruse kohta.
«Teema seisab lähiajal ees, hooaeg hakkab ju varsti lõppema,» kinnitas Kaasik. «Ja see on jätkusuutlikkuse suunaga arutelu.»

Maksutulu laekus veebruari lõpuks 9,9 miljardit

Veebruari lõpuks oli maksu- ja tolliameti andmetel riigieelarvesse maksutulusid laekunud 9,9 miljardit krooni, mis on 14,9 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust.
 
Veebruaris laekus eelarvesse 4 miljardit krooni, vahendas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
Kahe kuu andmete järgi on maksulaekumised lisaeelarve graafikus .
Möödunud aasta kahe esimese kuuga laekus riigieelarvesse 10,6 miljardit krooni ehk 14,4 protsenti eelarves planeeritud maksutuludest.
Sotsiaalmaksu tasuti veebruari lõpuks 4,9 miljardit krooni, mis on 16,1 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti sellest 2,3 miljardit krooni. Veebruari
tasumisi on mõjutanud hõive vähenemine jaanuaris eelkõige ehituse, maismaaveonduse ja puidutöötlemise tegevusaladel.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine on veebruari lõpu seisuga negatiivne (-218,6 miljonit krooni) ning see on tavapäraselt tingitud tulumaksutagastuste algusest.
Veebruaris tasuti tulumaksu riigieelarvesse 418,9 miljonit krooni. Füüsilise isiku tulumaksu on tagastatud 1,1 miljardit krooni, mis on 53,8 miljoni krooni võrra rohkem kui möödunud aasta sama perioodi jooksul. Tulumaksutagastused mõjutavad ka järgnevate kuude tasumisi.
Kohalikele omavalitsustele eraldati veebruaris füüsilise isiku tulumaksu 834,6 miljonit krooni.
Juriidilise isiku tulumaksu tasuti veebruari lõpuks 400,2 miljonit krooni, mis moodustab 12 protsenti eelarves planeeritust. Veebruaris tasuti juriidilise isiku tulumaksu 55,5 miljonit krooni, mis on oodatust mõnevõrra vähem.
Majanduskeskkonna kiire jahtumine on mõjutanud ettevõtete finantskäitumist ning sellest tulenevalt ka juriidilise isiku tulumaksu laekumisi.
Käibemaksu tasuti aasta kahe esimese kuuga 2,7 miljardit krooni, mis on 14,3 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti käibemaksu 1,3 miljardit krooni,
mis vastab oodatud tasemele .
Eratarbimine on jätkuvalt vähenemas ning tarbijate madal kindlustunne omab märkimisväärset mõju ka käibemaksulaekumistele.
Käibemaksu tasumisi on tegevusalade lõikes enim vähendanud uute mootorsõidukite müük, hulgikaubandus ja ehitus.
Võrreldes möödunud aasta veebruariga on aktsiisilaekumised märkimisväärselt kasvanud. Samas tuleneb see 2008. aasta alguses toimunud aktsiisimäärade tõusule eelnenud varude soetamisest ning sellega kaasnenud tavatust võrdlusbaasist.
Alkoholiaktsiisi tasuti veebruari lõpuks 371 miljonit krooni, mis moodustab 14,9
protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti sellest 138,9 miljonit krooni,
mis jääb oodatud tasemele veidi alla.
Kuna alkoholi puhul ei ole tegemist esmatarbekaubaga, on eratarbimise langustrend olulisel määral vähendanud ka alkoholiaktsiisi laekumist.
Tubakaaktsiisi oli veebruari lõpu seisuga tasutud 297,1 miljonit krooni ning
eelarvest on täidetud 16,1 protsenti. Veebruaris tasuti tubakaaktsiisi 92 miljonit
krooni.
Erinevalt alkoholiaktsiisist ei ole tubakaaktsiisi laekumine niivõrd mõjutatud üldisest tarbimismahtude vähenemisest. Aasta esimeste kuude tasumised on olnud võrdlemisi ootuspärased.
Kütuseaktsiisi tasuti aasta esimese kahe kuuga 792,7 miljonit krooni, eelarves
planeeritust on täidetud 16,8 protsenti. Veebruaris tasuti kütuseaktsiisi 368,1
miljonit krooni.
Tarbimisse jõudvad kütusekogused on ootustele vastavalt vähenemas ning seda mõjutab nii eratarbimise kui transpordisektori kokkutõmbumine.
Ettemaksukonto muutus mõjutas veebruaris tasutud maksusummasid 206,7 miljoni krooni ulatuses. Ettemaksukonto kajastab ettemakseid tulevaste perioodide maksukohustuste arvelt.
Baltimaades vähe kinnisvaratehinguid
Newseci Nordic Reporti kevadaruande kohaselt mõjutab ülemaailmne majanduskriis tugevalt ka Baltimaid. 2008. aastal vähenes kinnisvaratehingute maht nii Eestis kui Lätis, sest paljud tehingud lükati edasi. Leedus maht tõusis, seda tänu mõnele suurele Saksamaa kinnisvarafondide tehtud investeeringule – 2007. aastal oli maht 100 miljonit eurot, 2008. aastal 250 miljonit eurot. Kindlasti ei saa seda aga võtta pikaajalise trendina. Turg on ostjakeskne ning pakub suurt tulu riskiinvestoritele.    
Baltimaade kinnisvaraturu taastumine võtab Newseci sõnul aega, kuna kõigi kolme riigi majandused on tasakaalust väljas. Kinnisvaratehingute kogumaht langes Eestis 2007. aasta 275 miljonilt eurolt 2008. aastal 90 miljoni euroni. Lätis vähenes kogumaht 2007. aasta 350 miljonilt eurolt 2008. aastal 50 miljoni euroni.    
Kahanevad rendihinnad ja kasvavad kapitalisatsioonimäärad
Äripindade kapitalisatsioonimäär kasvas 2008. aastal kiiresti ning eelduste kohaselt jätkub kasv ka tänavu. Äripindade rendihinnad langevad nii Tallinnas kui Riias, samas kui Vilniuses prognoositakse stabiilsemaid hindu.   
Kaubanduspindade pakkumise kasv
Kaubanduspindade turg on lähiaastatel keerulises seisus praeguse majandusolukorra ning varasema kiire kaubanduspindade juurdekasvu tõttu. Aastatel 2009-2010 Baltimaade pealinnades rendihinnad langevad. 2009. aasta esimeseks pooleks ennustatakse kaubanduspindade kapitalisatsioonimäära kasvu, aasta teises pooles see stabiliseerub tulenevalt inflatsiooni ja intressimäärade alanemisest.  
Arendustegevuse aeglustumine
Uusi kinnisvaraprojekte arendatakse järgmisel kahel aastal minimaalselt ning enamikel juhtudel on need olemasolevate projektide laiendused. Pangad on uute projektide rahastamisel jäigad, sest olemasolevate pakkumiste hulk on kõrge. Samas on Baltimaades endiselt hea pikaajaline potentsiaal äripindade arenguks, kuna riigid liiguvad odavast tootmisest kaasaegsele lisaväärtusele põhinevale majandusele. Lisaks on tänase seisuga suhteliselt vähe kontoripindu elanike kohta.  
“Baltimaade kinnisvaraturu olukorra paranemist ei saa oodata enne nende riikide majanduste tugevnemist. Senised riskifaktorid nagu näiteks jooksevkonto puudujääk ning inflatsioon on alanemas. Kuid ekspordisektori konkurentsivõime tõstmiseks on vaja astuda senisest radikaalsemaid samme,” ütles Newseci esindaja Baltimaades Olev- Mait Makk .
20-dollariline sülearvuti?
India tutvustas eelmisel nädalal sülearvuti prototüüpi, mis nende sõnul hakkab maksma vaid 20 dollarit ehk veidi üle 200 krooni. Nime Sakshat kandev masin on mõeldud India tudengitele, kellel puudub ligipääs internetis leiduvatele õppematerjalidele. Ekspertide sõnul on aga nii odava sülearvuti valmistamine võimatu.
Odavate sülearvutite teerajajaks on projekti One Laptop per Child (OLPC) masin XO. Kuigi algselt loodeti arvuti müügile tuua hinnaga 100 dollarit, maksab see hetkel 188 dollarit. Mittetulunduslik sihtasutus loodab tulevikus viia hinna siiski 100 või isegi 75 dollarini, kuid 20 dollarit maksva arvuti ehitamine on endise OLPC tarkvarajuhi Jim Gettyse sõnul võimatu, kirjutas Technology Review.
"Ma ei mõista, kuidas sellise hinnaga üldse midagi ehitada on võimalik,“ ütles Gettys. „Juba paljud arvuti osad maksvad 20 dollarit, rääkimata kogu komplektist.“ Ta lisas, et isegi suurtes kogustes ostes maksavad odavaimad kuvarid üle 20 dollari, puutepadjad ja klaviatuurid maksavad 5 ja 10 dollarit tükist, mälu ja protsessorid aga veel tunduvalt rohkem.
Sakshati tutvustas India haridusministeerium Indias Tirupatis. Nende aruande kohaselt on arvutil kahe gigabaidine RAM ning juhtmeta internetiühendus. Arvuti vajab suhteliselt vähe energiat ning tuleb Indias müügile poole aasta jooksul. Ekspertidele andis aga aruanne rohkem küsimusi kui vastuseid.Projekti juhtinud India haridussekretär R. P. Agrawal ei vastanud kirjadele ning ametlikud internetis kättesaadavad andmed arvuti kohta puuduvad. Aruannete kohaselt valmis arvuti aga India Vellore tehnoloogiainstituudi, Bangalores asuva India teadusinstituudi ja Madrases asuva India tehnoloogiainstituudi mitme kuu pikkuses koostöös.
OLPC asustaja Nicholas Negroponte oli hinna suhtes samuti skeptiline. „Sooviks väga, et 20-dollariline hind oleks tõsi,“ kirjutas ta. Ta lisas, et kui see hind oleks tõele lähedanegi, oleks tegemist suure läbimurdega ka OLPC projekti jaoks, mille eesmärgiks on õpilased üle maailma odavate arvutitega varustada. „Tehnilised andmed näitavad, et arvuti on väga algeline , kuid see poleks üldse oluline,“ lisas ta.
Princetoni ülikooli arvutiteadlane Vivek Pai, kes töötab välja arvutisüsteeme arengumaade jaoks, sõnas, et 20 dollari juures oleks usutavam televiisoriga ühendatav süsteem. Pärast pressiteate lugemist lisas ta, et uus sülearvuti võib sobida e-raamatute lugemiseks, kuid arvutina pole sellest ilmselt asja.
Arvuti hinnast ja võimetest hoolimata näitab projekt India valitsuse muutunud suhtumist . 2006. aastal kritiseeris India haridusminister Sudeep Banerjee OLPC projekti ning ütles: „Vajame pigem klassiruume ja õpetajaid kui peeneid mänguasju.“ Sakshat-projekti eesmärgid on aga OLPC eesmärkidele väga sarnased.
Sülearvutid võivad nii odavad olla ka valitsuse subsiidiumite tõttu. Ajalehes Times of India avaldatud artiklis kirjutati, et valitsusagentuurid rahastavad projektiga seotud infrastruktuuri.