Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale (0)

Avinurme Keskkool

Referaat

Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale
Koostaja:
Avinurme 2008
Inflatsioon ja hinnaindeksid
Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse šokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused – võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%. Samal ajal oli arenenud Euroopa riikides see kõigest 1-4%. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks , mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator , mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist . Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit.
Nafta hinna mõju Eestile
Eesti jaoks on toorainete hinnaralli saabumas üsna halval ajal - majandus on jahtumas ning see raskendab inflatsiooni allatoomist. Sest kui kohalikud tegurid hakkavad koos majanduse jahtumisega inflatsiooni alandama (palgakasvu, sisemaise tarbimise ja kinnisvaraturu  jahtumine ), siis globaalsed tegurid suruvad hinnatasemeid ülespoole ning ei lase inflatsioonil vaibuda.
Lisaks on nafta kõrge hind rõhumas mitmeid sektoreid - näiteks transpordisektor. Ning kuna bensiini hinnatõus mõjutab kaudselt väga paljusid sektoreid, siis tekib probleeme ka mujal - jahenvas majanduskeskkonnas on päris keeruline hinnatõusu tarbijale edasi anda.

Juuli alguses toimunud aktsiisimäärade tõusud rahandusministeeriumi hinnangul aastase inflatsiooni kiirenemist kaasa ei too.

Seda eelkõige põhjusel, et alkoholi aktsiisitõusu mõjuga samas suurusjärgus olev möödunudaastane soojuse käibemaksumäära tõusu mõju langeb juulikuust alates inflatsioonist välja, selgitas ministeerium.
Hiljutine tubakatoodete aktsiiside tõstmine Euroopa Liidu miinimumtasemeni avaldub inflatsiooninäitajates aga vanade maksumääradega soetatud varude realiseerimise tõttu sügisel.
Kui Euroopas on inflatsioon välistegurite mõjul kiirenemas, siis Eestis on välistegurite suurenevat mõju tasakaalustamas kodumaise hinnatõusu aeglustumine. Seetõttu on inflatsioon viimastel kuudel stabiliseerunud 11 protsendi lähedal.
Lähikuudel püsib inflatsioon juunikuu taseme lähedal ning sügisest alates võib oodata hinnakasvu aeglustumistrendi algust.
Eesti Pank : majanduslangus pöörab inflatsioonitrendi
Novembris oli inflatsioon aasta madalaim, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere täna avaldatud tarbijahinna indeksit.
Novembris odavnes tarbija ostukorv oktoobri suhtes Eesti Statistikaameti andmetel 0,3 protsenti. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hinnad tõusnud 8 protsenti, mis on selle aasta madalaim näitaja.
Finantssurutis tekitab maailmamajanduses palju ebakindlust, kuid see aitab kaasa inflatsioonitrendi kiiremale pöördumisele, rääkis Lindpere. Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul novembris 2,1 protsendini, olles kuu aega varem 3,2 protsendi tasemel.
Eesti inflatsioon on saavutamas paremat kooskõla meie reaalmajanduse näitajatega. Novembris odavnes mootorikütus 10,3 protsenti, mis tasakaalustas täielikult soojusenergia 5 protsendilise kallinemise.
Tulenevalt kütuse odavnemisest tuleks üle vaadata kõik hinnad, mis viimastel aastatel kütuse kallinemise tõttu on kiiresti tõusnud. Aeglustuv palgakasv ja ebakindluse suurenemine on sundinud siinse tarbija pigem ooteseisundisse. Varasemast oluliselt vähem finantseeritakse ostusid laenude abil.
Novembrikuus alanes inflatsioon peaaegu kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes. Odavnesid ka osad teenused. Näiteks maksis majutus sesoonsete tegurite toel novembris ligi 5 protsenti vähem kui oktoobris . Samuti muutusid odavamaks mõned eluasemeteenused, märkis Lindpere.
Inflatsiooni alanemine on kooskõlas Eesti Panga prognoosiga ning toetab euro kasutuselevõttu 2011. või 2012. aastal. Keskpank ootab inflatsiooni aeglustumise jätkumist ka järgnevatel kuudel.
Padar : midagi rõõmsat majandusprognoosis pole
"Ega ma siin midagi väga rõõmsat ei näe, aga paanikat ka mitte," ütles rahandusminister Ivari Padar eile rahandusministeeriumis toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati värsket majandusprognoosi ning uuendatud konvergentsiprogrammi.
Järgmise aasta majanduslangus on prognoosi kohaselt 3,5 protsenti, inflatsioon 4,2 protsenti ning tööpuuduse kasv 8,6 protsenti.
"Selles kontekstis juhtub eelarvega see, et eelarvemiinus võib olla 5 miljardit krooni. Teatud riskistsenaariumide arenemisel ei saa välistada ka suuremat puudujääki," nentis Padar ja lisas, et see ei tohi mingil juhul saada komistuskiviks euroga liitumisel, mille valitsus tahab ära teha aastal 2011.
Rahandusminister loodab täiendavate kärbete kaudu eelarvemiinust veel 2,5 miljardi võrra vähendada. Kuigi siis jääks prognoosipõhiseks puudujäägiks vaid 2,5 miljardit, mis tähendab 1protsendilist defitsiiti, kardab rahandusministeerium siiski kimpu jäämist Maastrichti 3protsendilise defitsiidikriteeriumiga, mis rahanumbrites tähendaks 8 miljardi krooni suurust eelarvemiinust.
Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik märkis, et eeldatavasti nii palju halvemaks kui seni enam minna ei saa, kuid parem on olla valmis kõigeks.
"Kui me teaksime väga täpselt, et meil defitsiit üle 2,9 protsendi ei lähe ja me täidame kriteeriumid ära, siis me ei muretseks. Praegu me ei saa anda mingit garantiid . Parem karta kui kahetseda," ütles Säälik ning lisas, et rahandusministeerium ootab valitsuse poolt tegevusi, et defitsiiti vähendada ja garanteerida riigile vajalik paariprotsendiline puhver, juhuks kui mõni negatiivne majandusšokk veel kuskil varuks juhtub olema.
Küsimusele, millistest vahenditest defitsiiti katta , vastas Padar, et näeb esimese kohana endiselt kulude kokkuhoidu. Reservid jätaks minister targu puutumata ja kaaluks pigem laenu võtmist.
"Me analüüsime praegu laenu võtmise võimalusi," ütles Padar ning lisas, et kõne alla võivad tulla ka riigi võlakirjad.
"Kõik variandid on kaalumisel. Mingit SOSi ei ole, me peame rahulikult oma otsuseid tegema," sõnas Padar.
Säälik: krooni devalveerimine ei ole põhjendatud ega mõistlik
Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik kirjutab oma arvamusloos, et krooni devalveerimine ei lahendaks Eesti majanduse ees seisvaid probleeme, vaid tähendaks inflatsiooni kiirenemist ning täiendavaid pingeid.
Järgneb Andrus Sääliku arvamus.
"Nii õpikutarkus kui teiste riikide kogemus ütleb, et devalveerimisest ei võidaks pikaajaliselt mitte keegi ning pigem aitab kindlalt püsiv Eesti kroon ettevõtetel ja inimestel rasketel aegadel kergemini hakkama saada. Samuti võib täie kindlusega öelda, et Eestil puudub täna vajadus devalveerimiseks.
Devalveerimise plussidena on välja toodud eksportivate ettevõtete konkurentsipositsiooni lühiajaline paranemine. Kuid arvestades seda, et eksport sisaldab suures osas imporditud tooret, jääb mõju piiratuks ning positiivne efekt kaob väga kiiresti. Lihtsustatult tähendab see seda, et kuna Eesti toob peamised tootmiseks vajalikud maavarad , kütuse jm mujalt sisse, siis devalveerimise korral ei saa ekspordihinnad kuidagi odavamaks minna. Eesti kroonides aga läheksid need kõik kallimaks.
Tõsi, võrreldes teiste riikidega odavneks tööjõud, kuid selle osakaal ekspordihindades ei ole nii suur, et märkimisväärset efekti anda. Samuti on väikese ja avatud majanduse puhul põhjust eeldada, et tööjõu vaba liikumise tingimustes oleks palkade suhteline odavnemine üsna lühiajaline. Samuti ei ole minu hinnangul probleemiks Eesti kiire palgakasv, vaid asjaolu, et palkade tõus ületab tootlikkuse kasvu. Et need omavahel paika saada, ei pea me palkasid vähendama ega krooni devalveerima. Ainuõige vahend selleks on tootlikkuse tõus. See ei tähenda mitte seda, et töötajatel peaksid hakkama käed kaks korda kiiremini käima, vaid üle tuleks vaadata hoopis muud elemendid – äriplaan, turundus, juhtimine, logistika jt.
Praegu on meie tootlikkus 60 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, mistõttu on ilmselge, et meie tootlikkuse ja palga kasv ning inflatsioon saavad ELi keskmisest jätkuvalt kõrgemad olema, et saavutada Euroopa riikidega sarnane elatustase.
Oluline fakt, mis devalveerimise puhul olukorra Eestis vaid hullemaks teeks , on asjaolu, et nii eraisikud kui ettevõtted on oma laenud võtnud eurodes. Kui kroon devalveerida, peaks eurolaenude tagasimaksmiseks välja käima senisest rohkem kroone. See annab väga tugeva tagasilöögi, mis minu hinnangul ei kaalu kindlasti üles mõningast ajutist ekspordikasvu ega tööjõukulude vähenemist. Seega tooks devalveerimine ajutiselt piiratud kasu eksportööridele, aga kahju kõikidele.
Seega nagu öeldud, devalveerimine ei ole Eestile mingi lahendus. Kokkuvõtlikult tähendaks see meile inflatsiooni kiirenemist, täiendavaid pingeid tööjõuturule, inimeste vara väärtuse vähenemist ning laenukoormuse suurenemist .
Ei saa öelda ka seda, et väljastpoolt oleks suur surve krooni devalveerimisele. Valdavalt on tegemist sellega, et me saame vigase arutluskäiguga hinnanguid välisanalüütikutelt, kes pole Eestiga süvitsi tegelenud või on neil mängus oma huvid. Sellega tekitatakse segadust ja eksiarvamusi, millel on komme kulutulena levida ning usaldamatusest tekkivaid emotsioone võimendada. Õnneks ei ole sellised hinnangud avalikkuses enam tõsiseltvõetavad. Samuti on oluliselt paranenud majanduse haavatavuse näitajad – pidurdunud on kiire palga ja hinnakasv, alanenud on inflatsioon ning vähenenud jooksevkonto defitsiit ja Eesti sõltuvus välisrahastamisest, mis näitavad Eesti majanduse elujõulisust ja paindlikkust hakkama saada muutunud majandusolukorras."
Tamming : majanduskriis pole Eestis veel alanudki
ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming ütles aripaev.ee päevaküsimusele vastates, et majanduskriis Eestis pole veel alanudki.  
Aripaev.ee tänane päevaküsimus kõlas järgmiselt: "Kas Eesti riigi reservmiljardid tuleks koju tuua?".
Tamming kommenteeris, et tema toetab ettevõtjate ideed reservid koju tuua. Ettevõtja selgitas, et maailma tabanud finantskriis on jõudnud ka juba Eestisse, aga sellele alati järgnev majanduskriis pole veel Eestisse kohale jõudnudki.
"Tavaliselt lahendavad valitsused finantskriisile järgnevaid majanduskriise sellega, et laenavad raha juurde ning asuvad sellega suuri ettevõtteid pankrotist päästma. See omakorda viib hüperinflatsioonini, mis jõuab Eestisse kahe kuni nelja aasta jooksul," ennustas mees ning lisas, et Tallink näiteks pole ju veel pankrotti läinud.
Eesti riik peaks oma reserviraha ruttu Eesti koju tooma ning ehitama selle rahaga valmis näiteks Tartu-Tallinn neljarealise maantee , sest selle raha väärtus kahaneb pidevalt. Kui panna see riigile väga vajalikesse ehitusobjektidesse, jäävad need vähemalt alles," resümeeris Tamming.
Tamming edastas aripaev.ee-le ka oma kirja, mille ta saatis tänavu juunis sotsiaalministrile ja töötukassa nõukogu esimehele Maret Maripuule. Selles kirjas tunneb ta sügavat muret Eesti töötukassa reservidesse kogunenud raha pärast.

Hinnalangust tajuvad vähesed ostjad

Kuigi novembris olid kaupade-teenuste hinnad keskmiselt nõksu madalamad kui oktoobris, ei taju enamik inimestest elu odavnemist. Hindadest sotti saamise teevad keeruliseks ka soodusmüügid.
Ehkki esimest korda üle kahe aasta oli kuude võrdluses väike, 0,3- protsendiline hinnalangus, on statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanovi sõnul mootorikütus ja köögivili ainsad, mis väärivad märkimist.
«Köögiviljadest läks kõik peale kurgi novembris oktoobriga võrreldes odavamaks. Kurk kallines aga 15 protsenti,» tõdes ta.
Reedel Tallinnas Kristiine Prismas sisseoste teinud Andra Kiisk märkis, et toidukorv küll viimastel kuudel odavamaks ei ole läinud. Ka köögivili, mida tema perele ostab, on kallinenud. «Luunja kurgi kilo on juba 65 krooni,» nentis Kiisk.
Maiustuste suunas vaadates tunnistas Kiisk, et hinna poolest ostaks ta ehk Geisha šokolaadi, mis praegu Prismas odavam.
Õunu valinud pensionär Tatjana Kuptsova tunnistas, et tema tunnetab köögiviljade odavnemist – nii kartul , kapsas kui ka näiteks õunad maksavad nüüd vähem. «Vähemalt tundub, et hinnad on normaalsemad kui vahepeal . Mina olen küll rahul,» märkis Kuptsova rõõmsameelselt.
Rahandusministeeriumi sõnul on Eestis inflatsioon aeglustumas kahel põhjusel. Esimeseks põhjuseks nafta ja toiduainehindade langus maailmas ja teiseks kodumaised põhjused ehk majanduslangus, tööpuuduse suurenemine, palgakasvu aeglustumine, ka laenuraha kättesaadavuse halvenemine.
Inimesed piiravad kulutusi, ostavad odavamat kaupa ja lükkavad suuremaid oste paremate aegade ootuses edasi. See sunnib ettevõtjaid ja kauplusi hindu langetama.
Samas avaldas Trasanov põhjuse, miks hindadest on raske sotti saada: «Praegu on hästi palju soodusmüüke, kord on üks asi odav, siis teine, mistõttu pole tarbijal õiget arusaama, millised need hinnad siis tegelikult on.»
Statistika näitab aga enam kui kaheprotsendist hinnalangust. Näiteks jahu ja jahutooted, sh leib-sai, on jäänud enam-vähem samale hinnatasemele. Lihatooted on aga endiselt kallinenud ka novembris. 
Trasanovi väitel on ka värske kala kuuga kallimaks läinud. «Soodusmüüke on ilmselt vähem olnud ja 49-kroonist forelli ei ole novembris näha olnud,» nentis ta. Kaup, mis aga aastaga on oluliselt kallinenud, on Trasanovi sõnul näiteks taimeõli – hinnatõus mullusega võrreldes 35 protsenti. Kuu võrdluses on taimeõli hinnamuutust keerulisem hinnata.
Tarbijahinnaindeksi langus oleks aga veelgi suurem olnud, kui soojusenergia poleks novembris 5-protsendilise hinnahüppe teinud.
SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul ei maksa loota , et hinnad jäävadki nüüd kuust kuusse püsivalt langema – juba jaanuaris tuleb taas märgatavalt rohkem raha välja käia eluasemekulude eest. Hindade alanemine võrreldes oktoobriga ei ole Eieri hinnangul üllatav, sest siis oli üheks peamiseks hinnatõusu ülal hoidvaks põhjuseks gaasi kallinemine, mille võrra nüüd novembris hinnatõus väiksem oli.
Teiseks annavad juba mitu kuud tooni maailmaturul järsult alanenud kütuse- ja toiduainehinnad, mille ulatus siiski siiani täies mahus Eesti inflatsiooninumbrisse veel polnud jõudnud. «Need hinnad on hindu alandavad tegurid ilmselt veel nii mõnelgi järgneval kuul.
Samuti hakkab tarbimise kokkukukkumine vaikselt muudele hindadele mõju avaldama ning ikka samas suunas. Järgmistes kuudes tulevadki aastainflatsiooni numbrid suurte sammudega trepist alla,» rääkis Eier.
Mis ootab ees?
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik:
Hinnalangust on tuleval aastal oodata kütuste osas, sest nafta hind maailmas langeb. Et maagaasi hind järgib nafta hinna muutusi, võib järgmise aasta kevadel või suvel hinnalangus oodata ka tavatarbijaid. See peaks omakorda tähendama tuleval aastal väiksemaid küttearveid.
Samuti peaksid alanema osa toidukaupade, eelkõige leiva- ja piimatoodete hinnad, mille põhjuseks on teravilja ja piimapulbri hinna langus maailmas. Lisaks on tuleval aastal langustrendi näha üürihindades, mis hakkasid kinnisvaraturu languse tõttu vähenema juba eelmise aasta lõpus.
Hinnatõus jätkub järgmisel aastal eluasemega seotud teenuste osas (nt vesi, elekter , kanalisatsioon ). Keskkonnatasude tõus, elektritootmise sisendite kallinemine ning võrgutasude tõus tingivad elektri hinna tõusu tarbijaile. Ka tõusevad varem 5-protsendilise käibemaksuga maksustatud kaupade ja teenuste hinnad käibemaksu määra tõstmise tõttu. See tähendab siis perioodika , raamatute, ravimite, majutuse ning teatri- ja kontserdipiletite hinna tõusu.
Mina arvan, et inflatsioon Eestis on võrdelises seoses hetkeliste palgalangustega ehk, et inimestel jääb vähem raha kätt aga samas need inimesed kes tarbivad kütust tööl käimiseks saavad raha selle arvelt säästa kuna nafta hind langeb ning sõidukulud vähenevad aga koondatud või muul põhjusel töö kaotanud inimestel läheb raskeks kuna majanduslanguse tõttu kuivab tööturg kokku ning elatis teenimiseks jääb üha vähem võimalusi. Majanduslanguse ja inflatsiooni positiivseteks nähtusteks on ületarbimise vähenemine ning kütusehindade langemine, kui inimene teab, et on halb aeg riskide võtmiseks, siis ta kindlustab enda jaoks olukorda ning säästab. Kuigi inflatsioon viib muud hinnad kõrgeks, siis see panebki inimesi tegema arukaid otsuseid ning rumalamad ja nõrgemad ei tule lihtsalt toime ning domineerima jäävad majanduslikult arukad inimesed.
Kasutatud kirjandus:
http://www.bankofestonia.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/bulletan/bylletaan95/_9/artikkel/index.html?objId=208920
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=53be0518-a868-4d8d-94dd-02f7d3cfb94c
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d39e9567-36fd-41b4-b690-a6a015581e43
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=f9a9a001-367a-428c-a1e3-327215bb2ee2
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=bf7c8cb2-32fc-4aa5-b157-2ea5521030e2