Mida ma arvan praegusest majandusolukorrast Eestis (2)

Mida ma arvan praegusest majandusolukorrast Eestis
Referaat majandusõpetusest

Kellele lüüakse devalveerimiskella?

Danske Panga analüütik. Goldman Sachs. Citibank. Ei mäletagi, mil viimati sellised finantsmaailma vägevad on väikesele Eestile nii palju tähelepanu pööranud. Vahele ka mõni kiibitseja ning must esikaas. Suureneb huvi krooni laenamise ning tuletistehingutega enda kaitsmise vastu. Siis paanika veebis levinud teate peale, mis pani osa inimesi kiirustama valuutavahetusse. Mis toimub?
Mis on olnud meie liidrite reaktsioon ? Ähvardamine Kapoga! Õnneks on ka kainemaid. Eesti Pank on korranud üle valuutakomitee põhimõtted, kinnitades, et ringluses olevad kroonid on enam kui 100protsendiliselt tagatud ning et seadusega on tehtud krooni väärtuse muutmine nii keeruliseks, et see on praktiliselt võimatu.
Tore. See jutt on asjalikum kui poliitikute demagoogia, aga samuti vaid pooltõde. Fakt on see, et krooni kursi muutmist ei otsusta Eesti Pank ega Riigikogu (vabandust, härrased!). Krooni kursi otsustame meie: sina, mina ja veel paarsada tuhat hoiustajat. Kuidas täpselt, sellest allpool.
Välisanalüütikutele ei maksa pahaks panna nende mõnikord asjatundmatutena näivaid soovitusi . Eks katsuge ise kauge maa tagant täpne diagnoos panna ja ka õige ravim välja kirjutada! Kui patsient näeb nõrguke välja, ei ole lihtne eemalt tuvastada, kas tegemist on düstroofia või mõne hoopis lihtsama tõvega. Lisaks ei tee paljud vahet Eestil, Lätil ja Leedul – fakt, millega oleks juba ammu tark arvestada.
Analüütikute töö on juhtida tähelepanu puudustele, mida nad näevad. D-sõna ei ole olnud analüütikute peamine point ega nende poolt pakutud tõenäoline stsenaarium või parim ravim.
Eelkõige on soovitud juhtida tähelepanu asjaolule, et Balti majandused on juba mõnda aega tasakaalust väljas. Inflatsioon kappab ülikiiresti. Jooksevkonto puudujääk kasvab mühinal.
Ootused palgakasvule ning kinnisvara hinnatõusule on olnud ebarealistlikud. Eksportijatel on üha raskem konkureerida ülekuumenenud siseturule suunatud firmade palgatasemetega.
Mida on samal ajal teinud valitsus(ed)? Eelarveid on tehtud lõdva randmega. Valimiste põhiteema oli, kes suudab lubada suurema rahasumma. Heietatud on vajadusest üle minna teadmistepõhisele majandusele ilma midagi konkreetset ette võtmata. Hämatud on eurole mineku tähtaja kohta ning udutatud, et valitsus ei saa midagi teha inflatsiooni piiramiseks.
Veelgi enam, samal ajal on peaaegu puudunud positiivsed ning kindlust suurendavad sõnumid! Millal tuli Eestist viimati mingi hea, usaldusväärne ja oluline uudis? SKT kasvu võidukas raporteerimine ei loe, see on ammu tehtud otsuste tulemus ning soodsa väliskliima ning lahkete Rootsi pangahärrade kingitus.
Selline jätkusuutmatu majandusareng koos valitsuse ebaadekvaatsete sammude ning sõnumitega on oluliselt vähendanud Eesti usaldusväärsust nii välisinvestorite kui ka meie endi silmis . Võimalik, et asi on eelkõige puudulikus kommunikatsioonis ja me ei ole suutnud usaldusväärselt oma majanduspoliitikat, eriti buumi negatiivsete järelmõjude parandamiseks tehtud samme , selgitada. Seda enam on osa poliitikute jutt stiilis “see on Läti probleem” või “Viru vanglas on ruumi palju” paremal juhul kohatu.
Õnneks on olemas inimesi, kes asju kaine mõistusega analüüsivad. Nad on juhtinud tähelepanu, et devalveerimisest pole peaaegu kellelegi kasu, sest see ei raviks ühtki meie majanduse probleemi. Lisaks on krooni vastu spekuleerida keeruline. Need on mõistlikud argumendid, kuid jätavad tähelepanuta emotsionaalse mõõtme. Behavioral finance on üks majandusteaduse haru, mis uurib, kuidas inimene, kes klassikalise arusaama kohaselt käitub ratsionaalse homo economicus’ena, just kriitilistel hetkedel võib emotsioonidele tuginedes käituda.
Niisiis , kuidas sina ja mina otsustame krooni kursi? Seni, kuni me toimetame omi asju rahulikult ja usaldame oma riiki ja selle juhte, on krooniga kõik korras. Kui piisavalt paljudel meist ühel heal päeval -usaldus otsa lõpeb, läheme me panka ja palume oma kroonid (mitte ainult sularaha , vaid ka hoiused) eurode vastu vahetada. Teatavasti tagab krooni kattevara (täna umbes 35 miljardit krooni) ringluses oleva sularaha pluss pankade väliskohustused. Aga ei taga hoiuseid (täna kroonihoiused kokku umbes 85 miljardit krooni), kus pangad on vahepeal tublisti kroone “paljundanud”, andes välja laene .
Mis siis saab? Priit helistab Erkkile ja peetakse aru. Mõne tunni pärast helistab Erkki Janile Stockholmi, et nõu küsida. Siis sõltub kõik sellest, kui kõvast terasest on meie pankurite ja pankade Rootsi omanike närvid. 85 miljardit Eesti krooni on päris palju raha, ka Rootsi pankadele. Kas pangad oleksid valmis minema kroonis pikaks olukorras, kus hoiustajad tahavad kroonidest lahti saada?
Ma loodan väga, et selleni asi ei jõua. Et suurendada positiivse stsenaariumi tõenäosust, ei tohi istuda käed rüpes. Poliitikute töö ei ole lasta maha sõnumitoojaid. Meil tuleb endalt küsida: mida saame teha, et suurendada usaldust Eesti majanduse vastu? Oleme harjunud olema edukas reformiriik, keda teistele eeskujuks seatakse. Nüüd on “viiemees” paar kolme välja teeninud ja see võib olla päris ehmatav. Õnneks ei ole veel hilja , et taas hakata tegema häid otsuseid ja neist teavitama viisil, mis usaldust suurendab.
Loo autor on Rootsi börsifirma East Capital Explorer tegevjuht , Tallinna Börsi endine juhataja. Ta väljendab artiklis oma isiklikke seisukohti.

Leev Kuum: aastavahetusel peaks majandusolukord muutuma

Sirje Niitra

Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma hinnangul piisab Eesti majandusel käimasolevast aastast jõu kogumiseks ja aastavahetusel peaks kaalukauss teise asendisse kalduma ehk majanduskasvu langus pidurduma.
Olukorras, kus tingimused majanduse arenguks on kümne protsendi võrra kehvemad kui aasta eest, on ka nullkasv Kuuma sõnul hea tulemus. «Esialgu olukord pigem halveneb, kui paraneb ,» lisas ta.
«Soodsatel aegadel on lihtsam müüa siseturul, rasketel tuleb aga välisturule minna,» andis ta ellujäämiseks võtme ettevõtjaile. Ta lisas, et eelkõige tasub arendada tööstust, sest see tagab ekspordi. Kõige olulisem on aga praegu tagada inimestele töö.
Põhiliselt pärsib majanduskasvu sisenõudluse järsk vähenemine, mille kohta ütles Kuum, et pole reaalne mõjutada tarbijaid rohkem ostma kõrgemate hindadega, mistõttu on tegu surnud ringiga . Reaaltarbimine püsib tegelikult nulli protsendi juures. Teadur lisas, et ei usu, et tarbija teisel poolaastal oma käitumist muudab, kuid teda võiks julgustada.
Konjunktuuriinstituudi andmetel usub 60 protsenti inimestest, et kuue kuu pärast nende olukord paraneb ja 40 protsenti kardab halvenemist.
Aprillis olid konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangud meie majandusele oluliselt halvemad kui jaanuaris. Hinnangu andjad jagunesid kahte lehte: ühed, kes uskusid, et olukord rahuneb , ja teised, kelle arvates on asi halb. Kuuma sõnul on nii optimistidel kui pessimistidel õigustatud seletused .
Kuuma hinnangul on majandus endiselt langusfaasis ja esialgu püsib seal, kuid tegu on siiski pehme maandumisega. Langus osutus kahe kuni kolme protsendi võrra oodatust kiiremaks tänu ülespoole kappavale inflatsioonile.
Karuteene Eesti majandusele osutas kinnisvarasektori liig kiire areng aastatel 2005-2006, mis põhjustas tootlikkust ületava kiire palgakasvu mitte ainult selles sektoris.
Leian, et mõlemad artiklid kirjeldavad üpriski hästi Eesti Vabariigi praegust majandusolukorda, hoolimata sellest, et tegelikult kajastavad kahe inimese isklikke arusaamu ning arvamusi. Meie majandus on ilmselgelt hetkel väga kehvas olukorras: inflatsioon närib krõbinal rahakotis, paljudel on kaelas tohutusuured laenud- liisingud . Kuid ilmselt ei ole ka see meie madalaim koht, põhjani on veel ruumi. Praegusel hetkel ei ole aga meil, lihtinimestel selle muutmiseks suurt midagi teha, peame vaid ootama, mil ajad paremaks lähevad. Teha saame vaid niipalju, et ei lase kasvaval inflatsioonil ning pankrotiäärel olevatel pankadel (õnneks tagab Eesti riik nüüdsest 100protsendiliselt ka kaunikesti suurte pangahoiuste säilimise) kogu oma raha ära süüa. Ka tavainimene peaks taipama, mis majanduses sünnib, vastasel juhul võib see majanduslikus plaanis väga kalliks maksma minna.
Abimaterjalid: www. postimees .ee
www. ekspress .ee