maksumääradega soetatud varude realiseerimise tõttu sügisel. Kui Euroopas on inflatsioon välistegurite mõjul kiirenemas, siis Eestis on välistegurite suurenevat mõju tasakaalustamas kodumaise hinnatõusu aeglustumine. Seetõttu on inflatsioon viimastel kuudel stabiliseerunud 11 protsendi lähedal. Lähikuudel püsib inflatsioon juunikuu taseme lähedal ning sügisest alates võib oodata hinnakasvu aeglustumistrendi algust. Eesti Pank: majanduslangus pöörab inflatsioonitrendi Novembris oli inflatsioon aasta madalaim, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere täna avaldatud tarbijahinna indeksit. Novembris odavnes tarbija ostukorv oktoobri suhtes Eesti Statistikaameti andmetel 0,3 protsenti. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hinnad tõusnud 8 protsenti, mis on selle aasta madalaim näitaja. Finantssurutis tekitab maailmamajanduses palju ebakindlust, kuid
märkis Kallas Kriisiaeg paneb inimesi eneseabi-raamatuid ostma Eesti suuremate raamatupoodide andmetel pole majandussurutis ega ka aasta algusest raamatutele kehtima hakanud kõrgem käibemaksumäär raamatute müügile eriliselt negatiivset mõju avaldanud, temaatiliselt on kasvanud eneseabiraamatute müük. «Käibemaksumäära tõus uue aasta alul pole tükiarvude poolest läbimüüki langetanud, küll on summaarselt täheldatav väike langus,» rääkis Postimees.ee'le Apollo Raamatute ASi turundusjuht Tiia Laul. «Käibemaksumäära tõus pole erilselt mõju avaldanud, kuna ka kirjastused suhtuvad lugejasse hoolivamalt ja on veidi hindu langetanud, selle tõttu hinnad kokkuvõttes eriti muutunud pole, väga väike tõus raamatuhinnas on vast märgatav,» selgitas ta. Hetkel kestab Apollos tema sõnul igakevadine sooduskampaania, mis toimub kirjastustega koostöös. «Üldine majanduskriis on viimastel kuudel ka raamatuäri mõjutanud
Seejärel korraldati kaks vilja sundvõtmist, ent kuna sõjategevus kandus Eesti territooriumile, ei andnud ka need oodatud tulemusi. Iseseiva Eesti alguses olid eestlastel juba head poliitikategemise ja sõjapidamise oskused, ent rahanduses puudusid kogemused täielikult. Tsaaririigi keskpanga rahapoliitika- emissiooni ja intressimäärade juhtimine- oli aga Eestis ja eestlastest väga kaugele jäänud. Paraku ei olnud võimalik otsustega pikemalt venitada, sest riigi rahandus oli täielikus kaoses. Konsulteerida polnud kellegagi. Kui Eesti Riigikassas olevat raha oleks saanud vahetada tugevama valuuta, näiteks dollarite vastu, siis oleks kogu riigikassa mahtunud rahandusminister Juhan Kuke taskutesse. Maailmasõja ajal oli Venemaa oma kasvanud väljaminekud korvanud katteta paberraha emissiooni ligi kahekordse suurendamisega. Tsaarirublade trükkimist jätkas ka Vene AjutineValitsus, lisades omalt poolt ringlusse duumarublad ning kerenskid. Pärast
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 2005.................8
Danske Panga analüütik. Goldman Sachs. Citibank. Ei mäletagi, mil viimati sellised finantsmaailma vägevad on väikesele Eestile nii palju tähelepanu pööranud. Vahele ka mõni kiibitseja ning must esikaas. Suureneb huvi krooni laenamise ning tuletistehingutega enda kaitsmise vastu. Siis paanika veebis levinud teate peale, mis pani osa inimesi kiirustama valuutavahetusse. Mis toimub? Mis on olnud meie liidrite reaktsioon? Ähvardamine Kapoga! Õnneks on ka kainemaid. Eesti Pank on korranud üle valuutakomitee põhimõtted, kinnitades, et ringluses olevad kroonid on enam kui 100protsendiliselt tagatud ning et seadusega on tehtud krooni väärtuse muutmine nii keeruliseks, et see on praktiliselt võimatu. Tore. See jutt on asjalikum kui poliitikute demagoogia, aga samuti vaid pooltõde. Fakt on see, et krooni kursi muutmist ei otsusta Eesti Pank ega Riigikogu (vabandust, härrased!). Krooni kursi otsustame meie: sina, mina ja veel paarsada tuhat hoiustajat
PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal. Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ''Päevaleht'' ja ''Postimees'' artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia. 1. Eluolu Jaanuari lõpul, 29. kuupäeval, toimus riigis ühepäevane streik, mis puudutas ig
Sissejuhatus Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks väljundiks on aktiivne kaasalöömine pensionifondiprojektis. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Euroopa Liidu ja NATOga liitumine on päevakorras juba pikemat aega ja valitsus teeb kõik, et harida ka rahvast neil teemadel. Eesti raha Mis on raha?
Kuuma hinnangul on majandus endiselt langusfaasis ja esialgu püsib seal, kuid tegu on siiski pehme maandumisega. Langus osutus kahe kuni kolme protsendi võrra oodatust kiiremaks tänu ülespoole kappavale inflatsioonile. Karuteene Eesti majandusele osutas kinnisvarasektori liig kiire areng aastatel 2005-2006, mis põhjustas tootlikkust ületava kiire palgakasvu mitte ainult selles sektoris. SEB: eraisikud peaksid valima jõukohase elustandardi SEB pank soovitab inimestel olla oma tulude-kulude suunamisel mõistlikult ettevaatlikud ja valida jõukohane elustandard, sest majanduslangus kestab ja töötus suureneb. SEB panga juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et midagi traagilist töötuse mõningane kasv siiski kaasa ei tohiks tuua. Palgakasv küll pidurdub, kuid perede reaalsissetulekud oluliselt ei kahane, sest inflatsioon väheneb. Pangajuht soovitas inimestel olla praeguses olukorras siiski mõistlikult
esimehena jätkata. Rahvaliidu nn vanad tegijad ehk Villu Reiljan ja Tarmo Mänd usaldasid küll skandaalide pöörises erakonnale uue näo andmiseks juhtimise noorte kätte, kuid praegu pole nad erakonna eesotsas toimuvaga sugugi rahul. Kui Keskerakonna liitumispakkumise järel paigutati Reiljan pigem Edgar Savisaare paati astumise toetajaks, siis nüüd on ta veendunud iseseisva erakonna jätkamise pooldaja. Postimees , 10.11.2009 Korruptsioonikahtlusega linnaametnik saadeti kohtu alla Põhja Ringkonnaprokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse Tallinna linnaametnikku korduvas pistise ja altkäemaksu võtmises ning teisi isikuid selle andmises. Põhja-Tallinna valitsuse linnamajandusosakonna juhataja Allar Oviiri (Keskerakond) süüdistatakse selles, et ta võttis umbes kolme aasta jooksul pistist Veikkolt ja temaga seotud ettevõttelt OÜ RT
aasta algusest võetakse kasutusele ühisraha nimega euro. Vaatamata majanduskriisile mis Eestis valitses toimus kriteeriumite täitmine. Eesti riigivõlg oli Euroopa Liidu väiksem ja majanduslangust suudeti ohjes hoida. Üks olulisi kriteeriume oli krooni vahetuskursi stabiilsena hoidmine, õnnestus seegi. Enim raskusi minu arvates eesti jaoks tekitas hindade stabiilsuse hoidmine. November 2009 täideti ka inflatsioonikriteerium, seda aktsepteeris ka Euroopa Komisjon. Suuremad ja laiemad ettevalmistused eurole üleminekuks hakkasid 2004 aastal veel enne kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Vabariigi Valitsus seadis eesmärgiks euro kasutusele võtta 2007 aastaks. Euroopa komisjon ja Euroopa Keskpank hindasid neljal korral Eesti valmisolekut liitumiseks. Aga alles 2010 aastal leiti, et on toimunud majanduslik ja õiguslik lõimumine euroopa ühis alaga. Euroopa Majanduse ja Rahaliidu liikmesriikides (EMU) võeti euro sularahana käibele
75 000 inimest eelistavad trahvi maksmisele arestimaja Rahvas hoidub trahvide maksmisest nagu surmast palju enam eelistavad inimesed trahvi asemel istuda arestimajas. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Toomas Vareki arvates hakkavadki maainimesed tegema selleks kõik, et trahvi asendada arestimajas olekuga, vahendas Reporter.ee. Tänavu prognoositi eelarvesse koguda trahvide näol 505 miljonit krooni. Sellest rahast on aga tänaseks kätte saadud vaid 100 miljonit krooni. 75 000 inimest hoiab maksmisest eemale. Arestimajades olid aga aastapikkused järjekorrad, et trahvisummast pääseda. Viru vangla avamisega õnneks järjekorda enam pole. Vareki sõnul jääbki õhku küsimus, et kuidas kavatseb riik kätte saada tuleva aasta eelarvesse prognoositud topeltsumma 770 miljonit krooni. Siseministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarvesse 53 protsendi suurust trahvisummade kasvu ja seda peamiselt liiklustrahvide arvelt. Sellega on ministeerium piltlikult
Thatcheriga, kelle huvides oli suurem ja nõrgem EÜ. Prantsusmaa kartis, et uute liikmesriikide tulekuga tugevneb konkurents põllumajandussaaduste ja veini turustamisel. Nii Hispaania, Portugali kui ka Kreeka liitumine tähendas suuri väljaminekuid EL-i ühtsele põllumajanduspoliitikale ja sellega seoses konflikte. Suhteliselt vaesed põllumajandusmaad nägid Ühenduste abis võimalust oma majandusliku olukorra parandamisel. Euroopa Komisjon tegi 1982. aastal ettepaneku (Integreeritud Vahemere Programm), mis hõlmas eelkõige Kreeka, aga ka Itaalia ja Lõuna- Prantsusmaa toetamist turismi, põllumajanduse ja väikeettevõtluse edendamiseks. 1985. aastal eraldati programmile 6,6 miljardit eküüd, sellest 30% sai Kreeka. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. Enne seda kuulusid nad Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA). Rootsi oli olnud üle 200 aasta neutraalne. Pärast II
Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eestis Referaat Koostaja:Loore Vahane Juhendaja: Lea Hanni Klass: 11.b 2009 Tööhõive Tööhõive on vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks olulisim valdkond. Seepärast on pikaajalisteks eesmärkideks seatud kogu tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatuse saavutamine ning pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ning toetustest sõltumise ennetamine. Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku suurendamine ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele. Kuna puuetega inimesed on üks tegevuskava peamisi s
vastse omaniku, kolme Silmet Grupi juhatuse esimees kuritegudes süüdi mõistnud. Koerad ei haistnud süüaluse Hollandi maksuvaba firma, Neeme Jõgi. Kohtutoimikust lähtuvalt on lõhnu kätte jõudnud. Peagi tunnistas Hansapangale kuuluv Eesti Sedov sooritanud Lätis muu Metallikoormat vedanud firma endine Silmeti töötaja, et Varakindlustus maksis panga hulgas relvis grupiviisilise Narva Auto autojuht Jaan koormaks olnud haruldasi nõudel kogu kahjuhüvitise Top 10 röövi, nagu seda oli ka Silmeti metallikoorma omandamine. Matsel tundis eeluurimisel metalle tantaal hüdroksiidi, Silmetile välja.
tootlikusega finantsteenuse ekspordiga. (Sealsamas: 201) Eesti ettevõtted keskenduvad nüüd pigem põhitegevusele ja hoiavad kinnisvarasektorist eemale. Eesti Panga hinnangul on investereeringute kasvu peamine korrektsiooniallikas just kinnisvarasektor. Siiamaani on välisinvesteeringud luukunud peamiselt finantsvahendusse( 33 protsenti) ning kinnisvarasse, rentimisse ja äritegevusse( 28 protsenti) ( Eesti Pank, esimene kvartal, 2008). (Sealsamas) Seega annab kinnisvaramulli lõhkemine võimelduse põhitegevusele. Eelkõige keskendutakse tootlikkuse tõstmisele, mis tähendab enam investeeringuid masinatesse ja seadmetesse. Kuna see suurendab meie konkurentsivõimet, siis tuleb seda muutust tervitada. Teisalt pärsib investeerimissoovi laenuressursi nappus. Pangad on ülimalt ettevaatlikud raha laenamisel ning kõrged intressitasemed võivad paljud kavandatud projektid edasi lükata
tuumajaam püsti panna. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ei välistanud samuti, et Eestisse kunagi tuumajaam tuleb, ehkki praeguse tehnoloogia juures oleks see tema arvates ebaotstarbekas. Raukas peab siiski vajalikuks korraldada Eesti tuumajaama küsimuses rahvahääletuse. Rohelised on tuumaenergia vastu Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse arvates peaks Eesti lahkuma Ignalina tuumajaama projektist, sest nende teatel on ilmnenud uued riskid, kirjutab Postimees Online. "Esiteks soovib Leedu, et Eesti osaleks võimalike tuumaõnnetuste kahjude korvamises ning et Eestissegi hakataks tuumajäätmeid ladustama," selgitas roheliste juht Marek Strandberg. "Teiseks on tekkinud oht, et seoses Eestisse tuumajäätmete ladustamisega võib tulevikus kerkida risk, et keegi hakkab Eesti maapõues leiduvat uraani kaevandama. Sellisele stsenaariumile seisavad aga rohelised resoluutselt vastu," lisas Strandberg.
Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika.
ja otsuste tegemisel lähtutakse kõikide riikide kogemustest. Euroopa Keskpank juhib euroalasse kuuluva 19 riigi keskpankade koostööd. Euroalal võetakse kõik otsused vastu küll ühiselt, aga need viib iga keskpank oma riigis ellu ise. Näiteks otsustab Euroopa Keskpanga nõukogu kõikide riikide sularahaekspertide hinnangute põhjal, kui palju pangatähti toodetakse ja ringlusse lastakse, kuid Eestis annab pankadele raha Eesti Pank. 5. Maastrichti leping, eurole ülemineku kriteeriumid ja nende täitmine tegelikkuses. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud Nice'i lepingu, Amsterdami lepingu ja Lissaboni lepinguga. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust)
tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,1% võrra, mis nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi hinnangul kahjustab Eesti konkurentsivõimet. Riigieelarve kogutulud aastal 2015 olid riigieelarvega kavandatud summast siiski väiksemad prognoositud ca 8,4 miljardi euro asemel laekus ligi 8 miljardit eurot. Põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et Euroopa Liidu toetusi laekus prognoositust üle poole vähem: ligikaudu miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste alalaekumine sellele, et toetuste kasutamine kulges arvatust aeglasemalt. Riigieelarve kulud moodustasid 2015. aastal ca 8,3 miljardit eurot. Oodatust parem maksulaekumine parandas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetasakaalu. Valitsussektori eelarve oli 2015. aastal ülejäägis 0,1% SKPst ehk 27 miljoni euroga
paljuski süüdi teenuste hinna kiire kasv. Keskpanga andmeil on kaupade hinna inflatsioonitempo olnud sel sajandil ehk siis viimasel seitsmel aastal keskmiselt 2 protsenti aastas. Seevastu teenuste hinna kasv küünib praegu kaugelt üle 10 protsendi. Viimastel andmetel oligi 2007. aasta juulis inflatsioon 6,4 protsenti. Inflatsiooni tempo mõõdukat taandumist oodatakse 2009. aastaks, millele aitab kaasa Eesti majanduse kasvutempo aeglustumine. Kui selleks aastaks prognoosib Eesti Pank majanduskasvuks 7,3 protsenti, siis järgmistel aastatel kasv mõnevõrra väheneb - 2008. aastaks 4,3 protsenti ning 2009. aastaks 5,7 protsenti. Prognoosi põhistsenaariumi kohaselt säilitavad Eesti ettevõtted konkurentsivõime ning jätkub ekspordi kasv. Kuigi nõudlusest tingitud surve hinnatõusuks hakkab nõrgenema, saavutab inflatsioon maksumuudatuste toel Eesti Panga hinnangul kasvulae 2008. aastal, jõudes aasta keskmisena 7,4 protsendini. Tarbijahindade kallinemine aeglustub 2009
samamoodi ka osades teistes Euroopa riikides. Ilmselt on ostuhullus see, mis sunnib inimesi võtma laenu, et ikka edasi tarbida saaks. Enamasti on noored pered laenu võtjateks, et osta endale maja, mööblit, soetada auto või kulutada raha isegi väiksemate asjade jaoks, nagu näiteks arvutid, muusikakeskused jm taoline tehnika. Pole ka harva juhus, et laenatud raha mängitakse kasiinos maha, lootes võita suuri summasid, et maksta tagasi laen ja elada võidetud raha eest hästi. Võetakse laenu ka siis, kui eelmine laen on tagasi maksmata. Kõige kiireim ja lihtsaim viis on selleks SMS laen. Inimesed ei tea piisavalt sellega kaasnevatest tingimustest, millest reklaamides ei ole üldse juttu. Tarbijakaitseamet koostöös MTV ja reklaamiagentuuriga Rakett käivitasid jõulukuul kampaania, mille raames kutsutakse tarbijaid seoses jõulueelse ostuhullusega arukalt tarbima.
- abistame teid töötajate leidmisel teistest Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidest; · proovitöö: saate enne töölepingu sõlmimist veenduda kandidaadi sobivuses vabale ametikohale; · tööpraktika: saate inimese enda vajaduste kohaselt välja õpetada, praktika ajal maksame teile juhendamistasu; · tööturukoolitus: kui te ei leia meie klientide seast endale vajalike oskustega inimest, saame teile sobiva töötaja koolitada; · palgatoetus: kui võtate tööle pikaajalise töötu või vanglast vabanenud inimese, saate kuni kuueks kuuks taotleda palgatoetust; · abi ja nõustamine koondamisel; · teenused puudega või pikaajalise tervisehäirega inimeste töölevõtmisel: - tööruumide ja -vahendite kohandamine; - töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine; - tugiisikuga töötamine; - abistamine tööintervjuul;
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku Halduse Instituut Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid Tallinn 2009 Teoreetilisest vaatepunktist on riik ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Samuti on riik organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (http://et.wikipedia.org/wiki/Riik). Elulisest küljest vaadatuna on riik tohutu üksus, mille tasakaalustatud toimimiseks on vaja kõigi eluvaldkondade esindajate vahelist koostööd. Tähtsal kohal on info kättesaadavus, avalike hüvede kasutamise võimalus ning samuti ei saa ükski üksus hakkama ilma ressurssideta. Mõistus
Kreeka uue valitsuse toimingud Kreeka on parlamentaarne vabariik, ning kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Alates 1950 kuni 2008 aasta majanduskriisini, edestas Kreeka oma majanduskasvuga enamikke Euroopa riike. Seda välja arvatud 1980 aasta majandusseisaku ajal. Samal ajal, 1981 aasta 1. jaanuaril, astus Kreeka Euroopa Liidu liikmesriigiks. Kreeka edu põhjuseks 2000 aastatel peetakse soodsate laenude kättesaadavust, mis omakorda soodustas kasvavat tarbimist. Ka sel korral, 2001 aasta 1. jaanuarist, otsustas Kreeka astuda euroalasse. Kuid 2009 aasta majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid laenutingimused, ning selleks ajaks olles võtnud endale laenukohustusi, sai üha suuremaks probleemiks kasvav eelarvepuudujääk. Kuni 2006 aastani oli Kreeka võlg püsinud stabiilsena võrreldes Euroopa Liidu keskmise riigivõlaga. Siis pärast seda on võlg järsult kasvanud kuni 2010 aastani. 2011 aasta juunis oli Kreekas esimene p
ühinemise puhul oluliseks umbes neljandik küsitlutest. Samuti oli Euroopa Liitu astumist seostatud positiivsete muutustega töötervishoiu alal, sest see eeldas terve hulga vastavate seaduste ( tööohutuse ja töötervishoiu seaduse ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste sundkindlustus), ning teiste õigusaktide vastuvõtmist, mis Eestis tol ajal puudusid. Samas oli töökaitse üks neid valdkondi, mille puhul Euroopa Komisjon heitis Eestile ette Euroopaga liitumiseks vajaliku arengutaseme puudumist. Euroopa Liiduga ühinemise puhul paranesid ka Eesti elanike reisimise ja töö leidmise võimalused Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti ajakirjanduslikus eurodiskussioonides olid need argumendid sinnamaani harva mainimist leidnud, aga ilmselt peeti neid iseenesestmõistetavateks. Andrei Hvostov oli sel puhul juhtinud
Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks. Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: ,,Iga aasta kohta võtab Ri
Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär.
ei pea. Sellise poliitika abil on valitsus püüdnud luua soodsamat ettevõtluskeskkonda ja soodsamaid võimalusi investeerimiseks. Ühe arenenud riigi eelarvelistest tuludest moodustab ettevõtte tulumaks tavaliselt küllaltki väikese osa, sest ettevõtteid on suhteliselt vähe ning nende kasumid on võrreldes tarbijate sissetulekutega oluliselt väiksemad. Riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks on kehtestatud sotsiaalmaks. Selle maksu maksab meie eest ära juba tööandja. Seega läheb tööline tööandjale maksma rohkem kui vaid selle palga, mis kantakse üle pangaarvele, sest tööandja peab iga töölise kohta tegema veel täiendavaid kulutusi sotsiaalmaksu näol. Sotsiaalmaks moodustab Eestis 33 protsenti palgafondist. Üks osa sotsiaalmaksuna laekuvatest summadest kasutatakse riiklike pensionite maksmiseks. Teine osa sotsiaalmaksu summadest laekub Haigekassa arvele. Lisaks sotsiaalmaksule on uue maksuna lisandunud ka töötuskindlustusmakse.
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3
Kõige kõrgem tööpuuduse näitaja on 25-29 aastaste meeste ja 24-30 aastaste naiste grupis. Noorte (15-24 aastaste) tööpuuduse määr oli 2009. aasta juunis keskmiselt 25,2 %. (http://www.eures.ee/1406) MAKSUD Eesti ja Ungari vahel on sõlmitud Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping. Füüsilise isiku tuludest arvestatakse järgmiseid sotsiaalkindlustusmakseid: 1. maksab tööandja: - pensionikindlustusmaksu 24%; - ravikindlustusumaksu 4,5% ja ravikindlustusteenustele rahas 0,5%; - pensionikindlustusmaksu ennetähtaegselt pensionile minekul 13% (50% kaetakse keskeelarvest st, et tööandja on kohustatud maksma 6,5 %); 2. maksab töötaja: 11
Suure tõenäosusega täidetakse ka see kriteerium, arvestades praeguse valitsuse pingutusi Maastrichti kriteeriumi täitmise nimel. Üldisemalt on eurole üleminek osapoolte (riikide) vaheline vastastikune poliitiline otsus, mis ei sõltu ka ainult Eesti otsusest eurole üleminekuks ja selle valmidusest Maastrichti kriteeriumide järgi. Euroalasse vastuvõtmise lõpliku otsuse teevad siiski euroala riikide rahandusministrid. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul avaldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank hinnangud Eesti eurovalmidusele tõenäoliselt 2010 aasta maikuus, ning euroala rahandusministrite otsus selle kohta võib tulla 2010 aasta varasuvel. Kokkuvõtteks, et euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks, mis vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks. [1] Tänase seisuga on kindel, et Eestis tuleb käibe euro. Euro tuleb kasutusele jaanuar 2011, kuni 14. jaanuarini 2011 on käibel ka Eesti kroon
Karol Pakkas, Tanel Tilts Majandusuudised ja majandus uudistes Rühmatöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Õpperühm:ET11/21 Juhendaja: Kati Nõukas Sissejuhatus Antud töös kirjeldame nelja majandusuudist. Kaks uudist on seotud Eesti majandusega ning kaks välismajandusega. Üritame anda omapoolse hinnangu ja ennustada mis võiks olla tagajärgedeks. 1.Valgevene vendade globaalne Eesti äri Telekomiettevõtte Top Connect juhid Anthony (31) ja Max Rivshin (37) tahavad Eesti peakontoriga firmast teha globaalse turuliidri. Top Connect on ainus kõigis kolmes Balti riigis terviklikke äri-sidelahendusi pakkuv ettevõte. Baltikumis on firmal 10 000 äriklienti, kelle hulgas on nii "mees-ja-koer" tüüpi pisifirmasid, kui ka suuri kõnekeskusi. Ka Läti ja Leedu valitsusasutuste sidelahenduste eest hoolitseb Top Connect. Firma edu pant on aga rahvusvaheline SIM-kõnekaart TravelSim, mille abil saab 135 ri
Ta kinnitas, et ta pole märganud viimasel ajal suurenenud ostmist või müüki. Ka pankadele ei saa loota, SEB ja Swedbanki valuutatabelites Islandi krooni ei leidu. ,,Me pole üldse kunagi Islandi krooni vahetanud", räägib Swedbanki pressisekretär Kristi Künnapas. Islandi pangas arvet omav inimene saab aga kõigist Eesti pangaautomaatidest raha võtta. ,,Kui ta võtab SEB pangaautomaadist välja 100 krooni, esitab pank hiljem rahvusvahelistele firmadele, kes kaarte välja annavad, arve eurodes, sest SEB ei aktsepteeri Islandi krooni," selgitab SEB pressisekretär Silver Vohu. Islandi krooni kursi euro suhtes määrab kaardi välja andnud pank koos firmadega VISA ja Mastercard. Eestis elavad islandlased muretsevad vägagi selle pärast, mis majanduskriisist Islandil edasi saab. ,,See on õudne, paljud inimesed kaotasid töökoha ja paljud on juba kaotanud kogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
