Prantsusmaa 2009 (1)

PRANTSUSMAA 2009

Sissejuhatus

Prantsusmaa on kuulub NATO -sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant.
Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus . Oli kriise , nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid.
Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal.
Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ’’Päevaleht’’ ja ’’ Postimees ’’ artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia.

1. Eluolu

Jaanuari lõpul, 29. kuupäeval, toimus riigis ühepäevane streik , mis puudutas iga maa elanikku: lennukid ei lennanud, rongid ei sõitnud, koolid olid kinni ning haiglatel peale ei võinud kindel olla. Streigiga olid ühinenud nii ettevõtete kui ka avaliku sektori töötajad. Air France 'i lende tühistati, streigi küüsi jäi ka Pariisist sisse ja välja suunduvad ning kohalikud rongiühendused. Riikliku raudtee -ettevõtte SNCFi teatel sõitis kokku ainult 35% rongidest. Kolm neljandikku rahvast ja kõik suuremad ametiühingud toetasid streiki, mida meedias kutsutakse nüüd mustaks neljapäevaks. Häiritud oli ka kohtute, haiglate ja energiafirmade töö. Kui 2008. aasta suvel kiitles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy , et streiki Prantsusmaal ei pane keegi tähele, siis seekord andis streik tuntava löögi. Juba 19. märtsil jätsid tööle minemata sajad tuhanded inimesed, kes soovisid valitsuselt tõhusamaid meetmeid majanduskriisi vastu. Prantsusmaal tõusis tööpuudus 2 miljoni inimeseni. Streiki toetas kolm neljandikku Prantsusmaa rahvast. Meeleavaldusi oli kavas kokku 200 linnas, koolid ei töötanud ja ühistranspordi liikumises oli häireid. Pärast jaanuaris toimunud üldstreiki tegi Sarkozy avalikuks paketi ettepanekuid töörahva meelitamiseks, pannes muu hulgas ette maksusoodustusi ja sotsiaalabi. Paketi suurus on 2,4 miljardit eurot (37,5 miljardit krooni), kuid meelt avaldavatele ametiühingutele sellest ei piisanud . Ametiühingud nõudsid valitsuselt miinimumpalga tõstmist ja loobumist kavast koondada töökohti avalikus sektoris. (“Postimees’’ 29.01.2009)
Aasta algul põrkasid kaks tuumaallveelaeva - Briti mereväe ja Prantsuse mereväe oma - Atlandi ookeani all kokku. Mõlemad allveelaevad , 150 meetrit pikk Vanguard ja 138meetrine Le Triomphant, said 3. või 4. veebruaril Atlandi ookeani all toimunud õnnetuses kõvasti viga. laevad põrkasid kokku madalal kiirusel, ei saanud keegi meeskonnaliikmetest viga. Nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia kinnitasid, et tuumareostuse ohtu õnnetuse tõttu ei ole. Kumbki allveelaev ei näinud teineteist hoolimata sellest, et nad olid varustatud sonaritega. (“Eesti Päevaleht’’ 16.02.2009)
Suve keskel tabas presidenti Nicolas Sarkozyd treenimise ajal nõrkushoog ja ta viidi haiglasse. Sarkozy büroo teatel vaatas presidendi kohe läbi tema arst ning nüüd tehakse mehele lisauuringuid. Vahejuhtum toimus Versailles ´i lähedal ning Sarkozy viidi sõjaväehaiglasse. Sarkozyd on sageli nähtud jooksmas ning talle meeldib väga rattaga sõita. Elysee palee teatas juuli alguses, et presidendi 3. juulil tehtud ülevaatus näitas südametöö ja veretestide osas normaalseid tulemusi. (“Eesti Päevaleht’’ 26.07.2009)
Septembris sooritasid telekommunikatsioonifirma France Telecomi mitu töötajat enesetapu. Pooleteise aastaga on vabasurma valinud 22 selle firma töötajat. Prantsusmaa ametiühingute liidu esindaja sõnul näitavad France Telecomi töötajate enesetapud , et töötajate stressitase on väga kõrge ja firma ei hoolitse töötajate eest. France Telecom teatas, et neil on juba käivitatud laiaulatuslik uuendusprogramm - alustati riigi rahade toel 20 000 juhtivtöötaja koolitust, mille eesmärgiks on tulevikus enesetappe ära hoida. Prantsusmaa tööminister Xavier Darcos kutsus enesetappude laine pärast France Telecomi juhi aru andma. Firmas on ka varem töötajate massilisi enesetappe ette tulnud. 2008. aastal lahkus vabatahtlikult elust 28 ja 2002. aastal 29 töötajat. (AFP 29.09.2009)
Detsembris korraldatud küsitluse käigus uuriti inimestelt, kas neil läheb paremini, kui 10 aastat tagasi, ning kuidas on nende arvates lood aastaks 2020.
44 protsenti prantslastest olid aga eeloleva aastakümne suhtes pessimistlikud, mis oli kõigist riikidest kõige kurvem tulemus. Sama palju on Prantsusmaal ka inimesi, kes leiavad end praegu halvemini elavat kui aastal 2000. President Nicolas Sarkozy võimuletulekut tervitati Prantsusmaal 2007. aasta mais küll rõõmupuhangutega, mis jäid aga lühiajaliseks. Nüüdseks on avalikkus tema vastu pöördunud. Üheks pessimismi põhjuseks on, et prantslased pelgavad presidendi reformijanu, kuid just Prantsusmaa tuli tänavusest majanduslikust surutisest kergemini läbi, kui ükski teine suurem arenenud majandusega riik. (“The Financial Times’’ 29.12.2009)

2. Majandus

Aasta alguses tõusis Prantsusmaa Cac 40, mis on Euroopa üks suuremaid börsse, indeks 1-2%. Levis ettevaatlik optimism , et maailma majanduskriisi „põhi paistab“. Paar nädalat hiljem langes sisemajanduse kogutoodang 1,2%, mis on halvim näitaja viimase paarikümne aasta jooksul. Majandusanalüütikud arvasid tol hetkel, et terve eurotsooni oodatav majanduslangus tuleb -1,3%. Arvamus tugevdas survet Euroopa Keskpangale intressilangutuste osas, Prantsusmaa oli siiani olnud intressipoliitikas tunduvalt ettevaatlikum võrreldes ameeriklaste, inglaste või rootslastega. (“Eesti Päevaleht’’ 04.02.2009)
Kevadel suurenes nõudlus Renault väikeautode järele Euroopas kasutusele võetud ergutuspreemia vana auto vahetamisel uue vastu tõttu. Seoses sellega otsustas autotootja suurendada mudelite Twingo ja Clio tootmist, mis tõi kaasa 400 uue töökoha loomise. Tulemusena tõstis käesoleva aasta juunis Reanult tootmismahtu Prantsusmaal asuvas Flinsi tehases. Enim suurendati eelnimetatud mudelite tootmismahtusid. Flinsi tehasest väljus juunist kuni oktoobrini ligi 8 000 Clio Van mudelit. (“Eesti Päevaleht’’ 25.05.2009)
Raskes majandusolukorras oli riik sunnitud laenu võtma, mis tõi kaasa suuremaid kulutusi ja kasvatas riigi laenukoormust. Prantsusmaa välisvõlg -168% eelarvest, mis tähendab, et välisvõlg elaniku kohta oli 78 070 dollarit. Välisvõlg on valitsuse kohustuste mõõdupuu, mis näitab, kui palju valitsus peab lõpuks kaasatud kapitali eest koos intresssidega maksma. (CNBC 25.04.2009)
Augustis suurenes sisemajanduse kogutoodang esimese kvartaliga 0,3%. Aasta arvestuses oli majandus 2,6% miinuses. Riik tuli lõpuks pärast nelja negatiivset kvartalit ohtlikust alast välja. Majanduse elavdamiseks mõeldud globaalsed meetmed suurendasid nõudlust Euroopa ekspordi järele, valitsuste abipaketid ja madalad intressimäärad mõjusid kasulikult sisetarbimisele. (“Eesti Päevaleht’’ 14.08.2009)
Sügisel teadvustas president Nicolas Sarkozy plaani kehtestada 2010. aastal maakera soojenemise piduramiseks naftale, gaasile ja kivisöele süsinikumaks. Plaani teostumisel oleks Prantsusmaa suurima majandusega riik Euroopas, kus majapidamistele ja ettevõtetele süsinikumaks kehtestatakse. Sarkozy idee järgi on maksu suurus 17 eurot tonni süsinikdioksiidiheite kohta. Uuest maksust saadavad tulud lähevad muude maksukärbete ja toetuste näol tagasi maksumaksjale. Küsitlustes selgus, et kaks kolmandikku prantslastest oli süsinikumaksu vastu. (AFP 10.09.2009)
Septembris avaldas riiklik elektritootja Électricité de France (EDF) soovi osaleda Venemaa riikliku energiagigangi Gazprom rajatavas South Streami gaasitoru projektis . Sõlmiti esialgne kokkulepe, kus EDF sai projektis vähemalt kümneprotsendilise osaluse. (AFP 15.09.2009
Novembris vähenes riigi kaubavahetus Venemaaga enerigadefitsiidi tõttu. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas on Prantsusmaa Venemaale eksportija vastavalt 2,3 miljardi euro ja 8 protsendiga Euroopa Liidu ekspordist. (“Eesti Päevaleht’’ 16.11.2009)
Aasta lõpul hakkas riik järgima brittide eeskuju, kes pankurite boonustele ülikasumi maksu kehtestasid ja õhutasid sellega tõenäoliselt veel paljusid finantssektori kasumite kärpimiseks midagi ette võtma. Pariis kavatses igal juhul sarnaselt Inglismaaga võtta pankadelt 2009. aastal väljamakstud boonustelt kasu saada, alates 27 000 eurot, millest 50 protsenti riigile. (The Financial Times 11.12.2009)

3. Poliitika

Sisepoliitika

Jaanuaris avalikustus riigipea Nicola Sarkozy 600 miljoni euro suuruse abipaketi, mille eesmärk oli päästa kohalik ajalehetööstus. Pakett koosnes riigi reklaamikampaaniate mahu kahekordistamist, sotsiaalmaksu vähendamist kojukandega tegelevatele töötajatele ning postikuludu tõusu edasilükkamist. Valitsus kehtestas võimaluse 18-aastastele tellida omale vabal valikul aastaks üks väljaanne tasuta. (“Eesti Päevaleht’’ 25.01.2009)
Kevadel andis parlamendi alamkoda oma õnnistuse presidendi kavale allutada Prantsuse relvajõud taas NATO ühendatud juhtimisele. Nicolas Sarkozy ei soovinud otsust ainuisikuliselt teha, vaid saatis asja parlamendi ette. Alamkoja rahvusassamblee liikmetest 329 oli hääletusel lõpuks NATO ühise juhtimise alla pöördumise poolt ning 238 vastu. (“Eesti Päevaleht’’ 18.03.2009)
Valitsus hakkas riigi uut imagokampaaniat toetama ja jagas turismisektorile tänapäevastamiseks rohkem raha, sest 2008. aastal külastas Prantsusmaad 79,3 miljonit turisti, mis oli vähem kui aasta enne seda. Langus on toimunud eelkõige Ameerika turistide arvelt, keda loodetakse paranevas majandusolukorras uuesti riiki külastamas näha. (“Eesti Päevaleht’’ 11.04.2009)
Aasta lõpul alustas kultuuriminister Frédéric Mitterrand kampaania teostamist ajalehtede lugejaarvude suurendamiseks . Avalikustatud projekti „Minu tasuta ajaleht“ raames said 18-24-aastased noored prantslased tasuta üheaastase lehetellimuse valides umbes 60 väljaande vahel, kuhu kuulusid kohalikud kvaliteetlehed Le Monde ja Le Figaro , spordileht L’Équipe ja Pariisis asuv rahvusvaheline leht International Herald Tribune. Kulud otsustas minister jaotada riigi ja meediaväljaannete vahel võrdselt. Eelregistreerimisest oli novembrikuu alguses osa võtnud juba üle 30 000 soovija . (“Eesti Päevaleht’’ 31.10.2009)

3.2. Välispoliitika

Jaanuari alguses lõppes Prantsusmaa eesistumisperiood Euroopa Liidus, mis oli olemuselt edukas, kuid vastuoluline . Toimus palju erakorralisi sündmusi ja eesistuja tuli nende lahendamisega väga hästi toime. President tõestas maailmale, et olulistes küsimustes tahab ja suudab Euroopa Liit kõneleda ühel häälel. Gruusia konflikti ja Prantsusmaa kui eesistujamaa reaktsiooni sellele – esialgu üsna jõulisena näivat poliitikat ajanud Sarkozy muutus hiljem Moskva suhtes leebemaks. (“Eesti Päevaleht’’ 02.01.2009)
Veebruaris sõlmis president Itaalia peaministriga koostöökokkuleppe Itaaliasse mitme tuumajaama rajamiseks. Itaalia valitsuse teatel vajab riik nii 8-10 kolmanda põlvkonna tuumajaama, esimene neist peaks valmima aastaks 2020. (“Eesti Päevaleht’’ 24.02.3009)
Kevadel kogunes rahandusminister majanduskriisiga võitlemise meetmetest arutama Londoni lähistele, kus olid koos G20 kõik ministrid ja sunnitud tõdema, et eriti terav vastasseis on USA ja Prantsusmaa vahel. USA on koos Suurbritannia ja Jaapaniga soovitanud, et suured tööstusriigid kasutaksid vähemalt 2 protsenti oma SKP-st majanduse elavdamiseks, kuid Prantsusmaa on seda ettepanekut tauninud. (“Eesti Päevaleht’’ 13.03.2009)
Aasta lõpul andis riik esimese signaali vastusest USA presidendi Barack Obama üleskutsele ja lubas saata omaltki poolt Afganistani lisavägesid. Londonis toimus suur Afganistani teemaline konverents , kus osalesid nii seda riiki sõjaliselt ja majanduslikult toetavad liitlased kui ka Kabuli enda esindajad. Pariis on võimaliku lisavägede saatmise sidunud just selle üritusega. Ametnikud on varem mitteametlikult vihjanud, et 30 000 lisasõdurit saatev USA on Pariisilt palunud 1500-pealise lisajõu läkitamist. Hetkeseisuga teenis Afganistanis 3300 prantslast, langenud on 36. (“Postimees’’ 16.12.2009)

Kultuur

Kevadel otsustati rajada Cios Lucésse, kunstniku Leonardo Da Vinci viimasesse elupaika ja praegusesse majamuuseumi parki rajada tema teemapark , mis on tegijate ettekujutuses maailma esimene intellektuaal -kultuurne lõbustuspark. (“Eesti Päevaleht’’ 11.05.2009)
Mais toimunud Eurovisioonile pääses riik poolfinaalidest osalemata. Prantsusmaad esindanud Patricia Kaas lauluga „Et s’il fallait le faire“ saavutas 107 punktiga 8. koha. (Vikipeedia)
Suvel, 17. juulil, panid Euroliigasse kuuluv Villeurbanne ja sinna pürgiv Le Mans kirja Eesti korvpalluri Kristjan Kanguri värvatavate nimekirja. Mõlemad Prantsusmaa klubid kaalusid täienduse otsimisel teisigi kandidaate, näiteks Le Mans püüdis samale, ründaja kohale, hankida Tartu Ülikool/Rockis pallinud grusiin Viktor Sanikidzet. (“Eesti Päevaleht’’ 17.07.2009)
Oktoobris 75-aastaseks saanud filmistaari Brigitte Bardot’ sünnipäeva puhul avati Pariisi lähistel Boulogne-Billancourtis näitlejanna elutööd käsitlev näitus, mis sisaldab lisaks filmiklippidele ja fotodele valikut Bardot’ kostüüme ja isiklikke meeneid. (“Eesti Päevaleht’’ 13.10.2009)
Aasta lõpul avaldas Rahvusvaheline Jalgpalliliit FIFA lõplikud tugevusgrupid. Tugevatest Euroopa riikide paigutusest jäi riik ilma. Gruppide koostamisel võeti aluseks FIFA edetabel ning meeskondade esitlused eelmistel MMidel. Prantsusmaa kuulus ühte gruppi ülejäänud Euroopa meeskondadega ehk Portugali, Sloveenia , Šveitsi, Kreeka, Serbia , Taani ja Slovakkiaga. (“Postimees’’ 02.12.2009)
Kokkuvõte
2009. aasta oli Prantsusmaa riigi majandusele pigem halb. Toimusid mitmed streigid, mis mõjutasid raskelt ühiskonnaelu – koolid ja ametiasutused olid suletud ning lennufirmade välja- ja sissesuunduvad lennud tühistatud. Langes sisemajanduse kogutoodang, mis oli paarikümne aasta jooksul halvim näitaja. Aasta arvestuses oli olukord 2,6% miinuses. Majanduskriisi tõttu oli Prantsusmaa sunnitud laenu võtma ja välisvõlg oli ligi -168%, mis tähendas elaniku kohta 78 070 dollarit.
Sise- ja välispoliitiliselt oli edukas aasta. Parandati presidendi abipaketi abil ajalehetööstuse populaarsust; valitsus jagas turismisektorile tänapäevastamiseks raha, et riigi külastavust suurendada. Hästi lõppes Prantsusmaa eesistumisperiood Euroopa Liidus; Itaalia peaministriga sõlmiti kokkulepe Itaaliasse mitme tuumajaama rajamiseks ja otsustati saata Afganistaani lisavägesid.
Riik pääses Eurovisioonile ilma poolfinaalides osalemata ja saavutas 8. koha. Otsustati Leonardo Da Vinci viimasesse elupaika teemapark ja avati Brigitte Bardot’ sünnipäeva puhul elutööd käsitlev näitus. Spordi valdkonnas jäi Prantsusmaa jalgpalli meeskond tugevatest Euroopa riikide paigutusest MMil ilma.
Kasutatud materjal
1) Altucher, J. Prantslased näevad tulevikku teistest mustemana - The Financial Times, 29. detsember 2009
http://www.e24.ee/?id=205779&com=1
2) Chekhov, A. Euroopa kaubavahetus Venemaaga kahanes üle 40 protsendi - Eesti Päevaleht, 16. november 2009
http://www.e24.ee/?id=188642
3) Heinapuu, O. Üldstreik on halvanud kogu Prantsusmaa elu - Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 2009
http://www.epl.ee/artikkel/456890
4) Demarthon, J. France Telecomi töötajate seas levib enesetapulaine - AFP, 14. september 2009
http://www.e24.ee/?id=163459
5) Kask , K. Prantsusmaa vastuoluline ajastu lõppes Euroopas - Eesti Päevaleht, 02. jaanuar 2009
http://www.epl.ee/artikkel/453862
6) Nilk, A. Kristjan Kanguri värbamisest huvituvad Prantsusmaa klubid - Eesti Päevaleht, 17. juuli 2009
http://www.epl.ee/artikkel/473649
7) Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel - Vikipeedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa_Eurovisiooni_lauluv%C3%B5istlusel
8) Starkey, A. Prantsusmaa kehtestab süsinikumaksu - AFP, 10. september 2009
http://www.e24.ee/?id=162362
9) Villak, H. Renault loob 400 uut töökohta - Eesti Päevaleht, 25. märts 2009
http://www.epl.ee/artikkel/463285
10) Wells , J. Kes on maailma suurimad võlgnikriigid? - CNBC, 25. aprill 2009
http://www.e24.ee/?id=111471