EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Ärindus- ja kaubanduse osakond
Kaili Olgo ja Tiia Saarna
EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010
Uurimustöö
Juhendaja Külliki Vaske
Tartu 2012
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. EELARVE JA SELLE VAJADUS 4
1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 – 2001 5
2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 – 2003 6
3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 – 2005 8
2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2006 – 2007 10
3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2008 – 2009 11
4. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2010 – 2011 12
5. OMAPOOLNE HINNANG 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD MATERJALID 15

SISSEJUHATUS

Käesolev uurimustöö käsitleb Eesti Vabariigi kulusid ja tulusid aastatel 2000 – 2010. Enne uurimise alustamist tutvuti, mis on eelarve ja milleks seda vaja on. Töö autorid jagasid aastad pooleks ja analüüsisid aastate näitajaid. Samuti vaadeldi tegureid, miks arvud sellised on.
Töö eesmärk oli teada saada:

Kui palju ja mille peale erinevatel aastatel kulutati

Mille pealt ja kui palju saadi erinevatel aastatel tulu

Mis olid nendel aastatel põhitegurid arvude tekkimisel

1. EELARVE JA SELLE VAJADUS

Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium . Rahandusministeerium on Eesti vabariigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants - ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine. Eesti rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. Aastal 1990 taasloodi Eesti Vabariigi Rahandusministeerium.
Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel ning tekkivad lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Kõik tulude ja kulude arveldused toimuvad tsentraliseeritult Riigikassa kaudu.
Valitsussektori eelarve sisaldab keskvalitsuse ning kohalike omavalitsuste eelarveid. Keskvalitsuse eelarve koosneb riigi, riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse eelarvetest.

1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 – 2001

2000. aastaks kinnitati riigi tulude ja kulude eelarve summas 28 531 miljonit krooni, mille maht ei muutunud.
2000. aasta riigieelarves oli kajastatud kassapõhiselt keskvalitsuse kõik maksulaekumised ja muud tulud ning nende arvel finantseeritavad kulud.
Riikliku ravikindlustuse ja riikliku pensionikindlustuse tulud ja kulud moodustasid vastavalt 4, 140 miljardit krooni ja 6, 601 miljardit krooni.
2000. aasta riigieelarve tulud moodustasid 28,077 miljardit krooni. Eelarvest tehti kulutusi 28,347 miljardi krooni.
Esmakordselt arvestati 2000. aasta riigieelarvesse mitmesuguste tööde ja teenuste osutamisest laekunud tulud (omatulud), mida on varasematel aastatel käsitletud kui eelarveväliseid vahendeid. Riigiasutustele majandustegevusest laekunud tulud on riigikassa poolt arvele võetud summas 468,8 miljonit krooni ehk 142,3% kavandatud eelarvest.
Väljamakstud laenulepingute kogusumma oli 3, 802 miljardit krooni, millest tagasi on makstud 1, 013 miljardit krooni. Eesti Vabariigi välislaenude koguvõlgnevus oli 2, 789 miljardit krooni.
Valitsussektori konsolideeritud tulude maht ulatus aasta lõpuks 34,89 miljardi kroonini. Maksudest laekus eelarvega võrreldes enim ettevõtte tulumaksu (131,3% eelarvest), sotsiaalmaksu laekus 103,0%, käibemaksu 102,2%, üksikisiku tulumaksu 100,8% ja aktsiise 100,1%.
Valitsussektori konsolideeritud kulud moodustasid aastaga 34,50 miljardit krooni. Võrreldes aastaeelarvega kulutati eelarves ettenähtud summa peaaegu kõikide kululiikide lõikes.
2000. aasta lõpuks ulatus valitsussektori defitsiit 879,6 miljoni kroonini ehk oli 1,0% SKP-st. Valitsussektori konsolideeritud tulude maht oli 2000. aasta 12 kuuga 30,73 miljardit krooni ehk 2001. aasta tulude laekumine oli eelneva aastaga võrreldes 13,6% kõrgem. Samas suurenesid valitsussektori kulud võrreldes 2000. aastaga 9,1%, ulatudes toona 31,61 miljardi kroonini.

2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 – 2003

2002. aasta riigieelarve maht koos lisaeelarvetega oli 34,329 miljardit krooni.
2002. aastal ületasid valitsussektori eelarvesse laekunud tulud tehtud kulutusi 1 283,8 miljoni krooni võrra. Keskvalitsuse ülejääk ulatus 2 021,6 miljonini, samas aga oli kohalike omavalitsuste koondeelarves 692,2 miljoni krooni suurune puudujääk.
Aasta lõpuks laekus riigieelarvesse tulusid 36,249 miljardit krooni. Sellest detsembris laekus 4,008 miljardit krooni. Maksutulusid laekus eelarvesse aastaga 31,935 miljardit krooni.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus kokku 3,458 miljardit krooni, ettevõtte tulumaksu laekus 1,348 miljardit krooni ning käibemaksu 10,172 miljardit krooni
Aktsiise laekus 3,938 miljardit krooni.
Riigilõivu laekus aastaga esialgsetel andmetel 690 miljonit krooni.
Sotsiaalmaksu laekus aasta lõpu seisuga 12,814 miljardit krooni ehk 101,36 protsenti aastaks planeeritust, sellest detsembris 1,278 miljardit krooni. Tulu varadelt laekus 2,236 miljardit krooni.
Riigieelarvesse laekus 2003. aastal 41,245 miljardit krooni.
Makse laekus aasta kokkuvõttes 35,89 miljardit krooni. Tulumaksu laekus eelmise aasta jooksul 6,064 miljardit krooni. Juriidilise isiku tulumaksu ülelaekumise tingisid ettevõtete poolt väljamakstud dividendidelt makstud tulumaks , mille maht oli oodatust märgavalt suurem, eriti arvestades juriidilise isiku tulumaksu laekumise rohkem kui 80 protsendilist kasvu 2002. aastal. Füüsilise isiku tulumaksu ülelaekumise põhjuseks oli prognoositust märgatavalt kõrgem tööhõive 2003. aasta II poolaastal, mis kiirendas palgafondi kasvu.
Sotsiaalmaksu laekus aastaga 14,26 miljardit krooni. Sotsiaalmaksu ülelaekumise põhjuseks olid sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule soodsad arengud tööjõuturul ja palgafondi kasv.
Käibemaksu laekus aastaga 11,2 miljardit krooni. Käibemaksu ülelaekumise põhjuseks oli tagasihoidlik ekspordi kasv, mille tingis madal välisnõudlus. Kuna impordi kasv oli tugevast sisenõudlusest tulenevalt jätkuvalt kiire, oli tulemuseks rekordiline jooksevkonto puudujääk ning käibemaksu oodatust suurem laekumine.
Aktsiise laekus aasta lõpuks 4,16 miljardit krooni. Kütuseaktsiisi ülelaekumise peamiseks põhjuseks oli paranenud maksuadministreerimine ning salakütuste tarbimise hinnanguline vähenemine. Teiste aktsiiside tagasihoidlikuma laekumise põhjuseks oli aasta lõpul märgatavalt vähenenud nõudlus alkohoolsete jookide ja tubakatoodete järele võrreldes 2002. aastaga.
Alates 2003. aastast hakati esmakordselt kajastama tulude jaotuse all ka toetusi, mis sisaldavad EL eelstruktuurivahenditest laekunud summasid. Aastaga laekus toetusi 1,389 miljardit krooni ehk 73,79 protsenti aastaks kavandatust.

3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 – 2005

2004. aasta oli riigile tugev rahandusaasta . Maksutulude laekumise rohkus viitas nii korrektsele maksumaksmisele kui ka maksuhalduri heale tööle. Eelarve tasakaalu välisabi laekumine ei mõjutanud - vähemlaekunud välisraha võrra tehti ka vähem kulutusi.
Riigieelarve tulude kogumaht koos lisaeelarvega oli 48,469 miljardit krooni ning ilma toetusteta 43,114 miljardit.
Arvestamata välisabi, laekus riigieelarvesse 43,3 miljardit krooni. Sealhulgas laekus aasta lõpuks maksutulusid 39,25 miljardit. Toetusi laekus kaheteistkümne kuuga 3,1 miljardit.
Üheks eesmärgiks oli alandada maksukoormust ning seeläbi suurendada kodaniku õigust ise oma teenitud raha kasutada. Olemasolevaid maksumäärasid ei tõstetud. Erandiks olid vaid EL liitumistingimustest tulenevad muudatused peamiselt tarbimise maksustamise valdkonnas. Maksukoormuse alandamine nõuab tasakaalus eelarve tingimustes kulude vähendamist. Selleks vähendati ministeeriumide halduskulusid, tõhustati riigiasutuste eelarve kontrolli ning töötati välja ühtne poliitika halduskulude osas.
Prioriteetide elluviimise rahastamiseks kaasati kaasati ELi vahendeid ligi 3,2 miljardi krooni ulatuses.
Keskmise brutopalga kasvu toetas tegevusaladest kõige enam palkade kasv muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse tegevusaldel ehk aladel, mis ei liigitu põhitegevusalade alla. Samuti oli kiire palkade kasv metsamajanduses , tervishoius , kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses ning kalanduses. Metsamajanduses süvenes tooraine nappus ja nõudlus kasvatas hindu, millest tulenev tulu lubas palku tõsta.
Keskmine palk vähenes kahel tegevusalal. Kõige suurem keskmise palga langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga toimus finantsvahenduses,mille põhjuseks oli heade majandusnäitajate tulemusena erakordselt kiire, 30 protsendiline palkade kasv 2003. aasta I kvartalis. Samuti oli suur palgalangus kaubanduses.
2005. aasta riigieelarve maht oli 52,4 miljonit krooni. Riigieelarve kulud olid tuludega kaetud ja üldise valitsussektori eelarve positsioon oli tasakaalus.
2005. aasta eelarve tõi töötavatele inimestele nii tulumaksu määra alanemise 24%le kui ka maksuvaba miinimumi tõusu 1700 kroonini, mis koos muutsid töötamise tulusamaks ning soodustasid uute töökohtade teket. Tänu sellele jäi keskmiselt igale töötavale inimesele aastas kätte 2400 krooni rohkem.
Eelarve oli iseloomult konservatiivne: tulud ja kulud on tasakaalus ehk teisisõnu sai kulutada täpselt nii palju, kui oli tulusid. Tervisevaldkonnale läks 2005. aasta eelarvest 7,3 miljardit krooni.
Tänu soodsale majandusolukorrale märgiti ära maksutulude prognoositust parema laekumise põhjusena maksumaksjate maksudistsipliini paranemine ja maksuhalduri hea töö, mille tulemusena oli vähenenud ümbrikupalgad.
Lisaeelarve tulude maht oli 2 miljardit 159 miljonit krooni. Kulude maht 1, 893 miljardit. Seega lisaeelarve ülejääk oli 266 miljonit krooni.
Lisaeelarve sai võimalikuks tänu väga tugevale majanduskasvule, maksumaksja seaduskuulekusele ja maksu- ja tolliameti töö paranemisele.

2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2006 – 2007

2006. aasta eelarve näitas riigi tugevat majandust ja terviklikku arengut. Riigieelarve maht oli ligi 61,2 miljardit krooni, tulud ja kulud olid tasakaalus, eelarve oli jätkusuutlik ja professionaalselt ette valmistatud.
2006-l aastal jäi pangalaenude kallinemine minimaalseks ja laenukasvu tempo oli hoogne. Krooni nominaalkurss jäi tööstusriikide vääringute suhtes keskmisena muutumatuks ja see soodustas tervikuna majanduskasvu.
Eluasemekulude kasv tõi kaasa kogu teenustekorvi kasvamise . Kõige enam kiirenes toidukaupade hinnakasv. 1. jaanuarist 2006 tõsteti kaudseid makse ja üldine maksukoormus praktiliselt ei vähenenud. Valitsuse sääst suurenes pidevalt ja koondeelarve ülejääk kujunes 2005. aasta omast suuremaks .
2007. aastal algas majanduskasvu aeglustumine. 2007. aastal eksport ja import vähenesid võrreldes 2006. aastaga, kuid kasv oli kiire. Kuna kaubad ja tooraine kallinesid, siis puudujääk SKP suhtes paranes . Eluasemekulud suurenesid kaugküttele kehtestatud käibemaksu määra tõus ja energiakandjate kallinemine maailmaturul. Sel aastal kallines ka toidukaup . Aasta lõpul netotootemaksud kasvasid kiiresti, sest aktsiisimaksu tõusu eel soetati palju tubakatooteid ja kütust ning selle pealt palju aktsiisi.
Kuna palk kasvas, suurenes ka maksukoormus.
2006
2007
Keskmine brutopalk
601,2 €
724, 5 €
Kogutulu
4829, 3 mln €
5843, 8 mln €
Kogukulu
4499, 7 mln €
5460, 2 mln €
Eksport
7718, 8 mln €
8033, 5 mln €
Import
10711, 4 mln €
11439,1 mln €
Laenu andmine/võtt
329, 5 mln €
383, 5 mln €

3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2008 – 2009

2008. aasta oli üle pika aja esimene periood, mil riik tuludest rohkem kulutas.
2008. aastal langes majandus kiiresti. Kuna eelnevalt oli majanduses pikk tõus, siis langusnumbrid olid suured. Väga olulisel kohal oli transport, kaubandus, teenindusharud ja metsaga seotud valdkonnad.
Majanduslanguse ajal oli valitsus sunnitud tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tõttu oli eelarve puudujääk võrreldes muu Euroopaga suhteliselt väike – 1,7 % SKP-st. 2009. aastal oligi keskmine palk ja kogukulud väiksemad kui 2008. aastal.
Valitsuse ülejääkidest kogunenud reserv võimaldas võtta laene vähe ja seepärast võlakoorem Euroopas üks väiksemaid.
2008
2009
Keskmine brutopalk
825, 2 €
783, 8 €
Kogutulu
5957, 2 mln €
5981,6 mln €
Kogukulu
6437, 6 mln €
6259, 6 mln €
Eksport
8470, 1 mln €
6486, 9 mln €
Import
10896, 4 mln €
7269, 9 mln €
Laenu andmine/võtt
-480, 4 mln €
278, 0 mln €

4. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2010 – 2011

2010. aastal laekus riigile makse vähem kui 2009. aastal ja eelarvekulude katteks otsustati suurendada mittemaksulisi tulusid nagu riigivara müük. Tulude taset aitasid hoida ka laekumised ELi tõukefondidest ja CO2 kvoodi müük. Samuti tõsteti käibemaksu ja tarbimismakse. Riigieelarve kogutulud seetõttu ei vähenenud 2010. aastal hakkas Eesti majanduskriisist välja tulema ja selle tõttu suurenes keskmine palk. Sellel aastal riik laene ei võtnud ja rahastas tulusid ületatavaid kulusid reservidest, mille tulemusena lõppes otsa pensionikassa erakorraline reserv ja vaba raha vähenes 483 miljoni euroni.
Reserve kasutas riik ka 2011. aastal. Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve tulude seis paranes
2011. aastal liitus Eesti eurotsooniga ja võeti kasutusele euro.
2010
2011
Keskmine brutopalk
792, 3 €
Kogutulu
5848, 3 mln €
Kogukulu
5811 1 mln €
Eksport
8744, 9 mln €
12021,8 mln €
Import
9252, 4 mln €
12631,4 mln €
Laenu andmine/võtt
37, 3 mln €

5. OMAPOOLNE HINNANG

Väheneva tööealise elanikkonna ja tööpuuduse tõttu on Eesti probleemiks kujunemas pikaajaline ja struktuurne töötus, mis avaldab mõju majanduse käekäigule. Kõigile on tähtis, et ta suudaks palgaga pere ära toita. Aastate hinnang näitas, et majandus on tõusulainel. Palgad on tõusmas, kuid arvan, et ainult rikkamal rahval . Tavarahvas on tagaplaanile jäänud.
Kümne aasta jooksul on riigi tulud suurenenud ja maksumaksja rahakott selle kõrval õhenenud. Üha rohkem on kallinenud toidukorvi hind ja süvenenud elanikkonna ostujõu langus. Eelarve peab tasakaalu saavutamiseks leidma raha sisemiste säästude arvelt ja paika panema prioriteedid.
Avaliku sektori suutlikkust ei mõjuta mitte ainult inimeste õigeaegne maksmine , vaid ka tulemuslik kasutamine. Kulutatud raha peab kaasa tooma saavutada eesmärkide täitmise ja inimeste paremuse.

KOKKUVÕTE

2000. aastal olid Rahandusministeeriumi kulud 870 100 000 krooni ning need kasvasid kuni 2009. aastani, mil kulud olid 5 261 767 456 krooni. 2010. aastal kahanesid need 1 986 013 383 kroonile. 2011. aastal on Rahandusministeeriumi kuludeks 3 381 893 316 krooni.
2000. aastal olid riigieelarve kulud 28 530 988 300 krooni. 2009. aastaks kasvasid need 97 220 825 152 kroonini. 2010. aastal toimus väike langus 88 407 781 130 kroonile. 2011. aastaks on riigieelarve kuludeks eraldatud 92 556 721 418 krooni.
Kuigi 2010. aasta riigieelarve sisaldas kulutuste kärpeid, siis 2011. aastal need jälle kasvavad. Rahandusministeeriumi kulud moodustasid 2010. aasta riigieelarves 2,2%. 2011. aastal moodustavad need aga 3,7%.
Haritud ja tegusa rahva tähtsustamine tähendab erilist tähelepanu haridusele, sotsiaalvaldkonnale, tervishoiule ja kultuurile .
Kulud suurenevad iga aastaga üha rohkem..

KASUTATUD MATERJALID

Eesti majandus 2006. aastal (online) http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCAQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.eestipank.info%2Fpub%2Fet%2Fdokumendid%2Fpublikatsioonid%2Fseeriad%2Faastaaruanne%2F_2006%2F_17.pdf&ei=-yJuT-zWHM3N4QTI56nAAg&usg=AFQjCNHfig9Z0W6RTP2f1xaoT20s3ISv8w (20.03.2012)
Üldiselt (online) http://www.estonica.org/et/Majandus/Eesti_majandusest_%C3%BCldiselt/%C3%9Cldiselt/ (20.03.2012)
Eesti majanduse aastanäitajad (online) http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1017/treeMenu/MAJANDUSKOOND (21.03.2012)