Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused (7)

1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine.
-teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine* loodusgeograafia (füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg( kaartide analüüs).
2. Universum , galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust?
- Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks.
Päikesesüsteem –taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid , komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas . Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest.
3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest erinevad „Maa tüüpi“ planeedid ja nimeta need.
-Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Strutn, Uraan, Neptuun . Maa-tüüpi planeedid e kiviplaneedid on need, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest . Jupiteri sarnased planeedid on need, mis koosnevad põhiliselt gaasidest , kuid mille keskmeks võib olla mineraalne tuum. Maa-tüüpi planeedid on:Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.
4. Päikesesüsteemi arvulisi karakteristikuid:
* Maa kaugus Päikesest - ligikaudu 150 miljonit km (8 valgusminutit) e 1 astronoomiline ühik.
* Päikese ja planeetide mõõtmed: *Päike(Läbimõõt 1,4 milj km, 109 Maa läbimõõtu),
*Merkuur(Päikesesüsteemi väikseim planeet.3,303× 1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist), *Veenus (läbimõõt (12 100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3), *Maa(510,098.073 km2) *Marss(Läbimõõt: 6750 km )*Jupiter(ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda) *Saturn(120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal), *Uraan(Maa massi suhtes 14,4 korda suurem), *Neptuun(massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast)
* Päikese, planeetide jm ainemasside jaotus

* Maa kui planeedi mõõtmed, tihedus jne. : * Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km * Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3
* Mis on „kosmiline kiirus“?- vähim algkiirus , mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise.
5. Taevaskera mõiste. Taevaskera põhipunktid ja jooned, miks on neid vajalik tunda?
-Taevaskeraks nimetatakse meelevaldse raadiusega ettekujutatavat kerapinda, millele me projekteerime taevakehade asukoha. Taevaskera mõistet kasutatakse nurkade mõõtmisel, mitmetel arvutustel – see on taevaskera praktiline tähtsus. [Vt konspekt lk 10]
6. Maa pöörlemine ja tiirlemine , selle tähtsus meie loodusele . Ööpäev, aastaaegade kujunemine, pööripäevad.
-Maa on pidevas liikumises. Kõik liikumised toimuvad üheaegselt ja geograafiliste protsesside seisukohalt on neist tähtsamad: *Maa pöörlemine ümber oma telje.*Maa tiirlemine ümber Päikese.*Maa liikumine koos Päikesega Galaktikas.
-Ajavahemikku Päikese kahe teineteisele järgneva samanimelise kulminatsiooni momendi vahel, st Päikese ketta keskpunkti läbimise moment antud koha meridiaani tasandist nim tõeliseks päikese ööpäevaks. Tõelist päikeseaega nim ka kohalikuks ajaks.
-Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku. Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku. Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku. Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku .
7. Mis on Foucalt’i pendel ning mida see demonstreerib?
8. Maa kaardistamise probleemid. Kartograafiline projektsioon, selle põhilised tüübid. Moonutused kaartidel. Kaartide jaotus mastaabi, sisu ja kasutusotstarbe järgi.
-Kartograafiline projektsioon kujutab endast matemaatiliselt korrektset võtete süsteemi, mille abil kantakse kumera pöördellipsoidi pinnalt geograafilised koordinaadid tasapinnale. Abivahendina kasutatakse mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid, sagedamini koonust ja tasapinda.
-Moonutuste tekkimine kaartidel on paratamatu ja kauguste, pindlalade, nurkade jms määramisel kardilt tuleb neid arvestada. Moonutuste laadilt eristatakse : *Õigenurksed e komformsed *Õigepindseid e ekvivalentseid *Sobedaid e konventsionaalseid.
-Kaartide kogum atlas ja selle jaotamine: *Kujutatud ala suuruse järgi (maailm, riik, linn) *Sisu järgi (üldgeograafiline, erialane jm) * Otstarbe järgi (teatme, kooli, teede, turismi jm).
Üldgeograafilised kaardid, temaatilised kaardid.
9. Maa kuju erinevates tähendustes (kera, ellipsid , geoid). Geograafiliste koordinaatide võrk. Pikkus- ja laiuskraadid.
-Maa pöördellipsoid – matemaatiliselt vastab Maa kuju kõige enam ümber lühema telje pöörlevast ellipsoidist saadavale pinnale. Kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on selline geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti loodjoonega ning see ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga.
-Koordinaatide süsteemi loomine on geograafias oluline, sest nende abil määratakse vaadeldavate punktide asukohad maapinnal. Geograafiline laius on nurk, mis moodustub ekvaatori tasapinna ja sirgjoone vahel ning mis ühendab Maa keskpunkti ja vaadeldavat punkti Maa pinnal. Paralleelid on kujutletavad täisringid, mis on ekvaatori tasapinnaga paralleelsed. Suurimad on nad ekvaatoril , poolustel kujutavad nad endast punkte. Geograafilist pikkust iseloomustavad meridiaanid. Meridiaani tasapind läbib Maa telge ja lõikejoon maapinnal kujutabki meridiaani.
10. Aeg ja ajavööndid. NB! tunninurk. Kuupäevaraja. Maailmaaeg ja kohalik aeg. Kella kasutamisest geograafiliste koordinaatide määramisel.
-*Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15’ *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. *Kohalik aeg-
11. Kalendri mõiste, mis alusel on koostatud enamkasutatud kalendritüübid. Kuidas kujunes Euroopas kasutusel olev kaasaegne kalender ja selle nimetus.
- Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender –on sünkroniseeritud kuu liikumise ja faasidega *Päikesekalender –tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender –segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad.
12. Tähtsamad jooned ja punktid maakeral (poolused, polaarjooned, pöörijooned, ekvaator, 0o-meridiaan, kuupäevaraja jne.)
-*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.* Polaarjoon - on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval.Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. *kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.Kuupäevaraja paikneb keset Vaikset ookeani enam-vähem piki 180° meridiaani. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi. Vastupidisel juhul, ületades kuupäevaraja läänest itta , tuleb lahutada 24 tundi.
13. Maa kui planeedi mõõtmed ja muud iseloomulikud karakteristikud . Pindala, maa ja mere jaotus, diameeter (ellipsi puhul erinevad), ruumala, tihedus, mass, pöörlemise ja tiirlemise perioodid, kõrgemad ja madalamad punktid jne.
-Maa pikum pooltelg ekvatoriaalne raadius Ra – 6378,245km *Maa lühim pooltelg Rb -6354,83km *Lapikus a=Ra-Rb/Ra = 1/298,3 *Maakera pindalast on 70,8%(360,8 milj.km2) kaetud veega. Põhjapoolkeral on see näitaja 60,7%. Lõunapoolkeral on 80,9%. *Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km *Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3
15. Maa sfääriline ehitus. Maastikuline (geograafiline) sfäär (mõiste ja mis siia kuulub), geograafilise sfääri horisontaalsed ja vertikaalsed mõõtmed.
-Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused – loodusvööndid ja maastikud – on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid.
14. Mis on maailmameri , tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna . Mandrid ja maailmajaod (mõiste ja nimetused).
-Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani.
- Manner ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos ümbritsevate saartega moodustavad maailmajagusid. Mandreid on kokku 6 (Aafrika, Antarktis, Austraalia , Euraasia , L-Am ja P-Am). Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides . Maailmajagusid on samuti 6(Aafrika, Aasia , Ameerika, Antarktika , Austraalia ja Okeaania , Euroopa).

16. Maastikuline sfäär kui geosüsteem.
-Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused – loodusvööndid ja maastikud – on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid.

17. Eksogeensed ja endogeensed protsessid.

• Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia
  
• Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia.
  

18. Atmosfäär. Mõiste, õhu omadusi. Vertikaalne kihistus, õhumassid. Kliima ja selle kujunemine, kliimavöötmed. Atmosfääri evolutsioon , kõrgemad ja madalamad temperatuurid Maal, sademete hulgad ekvaatoril ja poolustel, tuuled ja tormid.
- Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%).
Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa . Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele ja kus leiavad aset protsessid, mis mõjutavad ilma. Troposfääris kõrguse suurenedes temperatuur reeglina langeb. Ionosfäär algab 50-80 km kõrguses ja kestab 400 km kõrguseni. Aine on seal plasmaolekus, õhu oskakestel on elektriline laeng. Elu säilimise seisukohalt on eriti tähtis lühilainelist UV kiirgust neelav 20-50 km kõrgusel paiknev osonosfäär e osoonikiht .
19. Hüdrosfäär. Mis on vesi, tema olekud ja iseloomustavaid karakteristikuid, soolase ja mageda vee jaotus. Tähtsamad veereservuaarid (mered, jõed, põhjavesi, liustikud jm). Maailmameri, selle jagunemine meredeks ja ookeanideks (suurus, sügavus). Merede jaotus avatuse põhjal.
-Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett , põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke , lund, jääd jne.* Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰. Kogu Maa veeringesse haaratud veevarudest moodustab magevesi 4,04%, millest suurem osa on Antarktist ja Gröönimaad katvates jääkilpides. Ülejäänud on soolasena peamiselt maailmameres. Mageveeressursside piiratus on oluliseks probleemiks kuivema kliimaga aladel. * Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)[1]. Mingi veekogu soolsus on tingitud peamiselt naatriumkloriidi sisaldusest. Kuna termin on kasutusel ka üldmõistena, tähendamaks suhtelist soolast vett, võib eri allikate järgi kokkuleppeline soolsus suuresti erineda. Mõningais allikas jagatakse soolane vesi omakorda vähesoolaseks, ülisoolaseks jne.
- Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani.
20. Suur ja väike veeringe .
-Veeringe ehk vee ringkäik on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud (vedel, gaasiline ja tahke). Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest.
-Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved .Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema . Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid.Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti. Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu.
-Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk , mis jõuab maismaale.

21. Järved, jõed, sood – mõiste ( genees ) ja levik maakeral. Pikemad jõed, suuremad ja sügavamad järved, suurimad soomassiivid.
-Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all.Eesti pikim jõgi on Pärnu ja veerohkeim Narva. Maailma pikim jõgi on Niilus , Mississipi , Anazonas.
-Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. Suurimad järved- Kaspia meri, Ülemjärv, Victoria. Suurimad järved mahu järgi –Kaspia meri, Baikal , Tanganjika.
-Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo , siirdesoo, kõrgsoo e raba.
22. Põhjavesi, teke ja tüübid. Põhjavee tähtsus.
-Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi , hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ja on mage. Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia.
23. Liustikud (mandrilised ja mäelised), nende teke ja levik. Igikelts . Miks on liustike tundmine tänapäeval nii tähtis?
-Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Liustikud kujundavad reljeefi ka tänapäeval, kuid on taandunud poolusepoolsematele aladele . Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi, vaid mõjutavad kliimat ja on ise selle indikaatoriks, reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Eristatakse palju erinevaid liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks.Liustikud on levinud Gröönimaal ja Antarktikas .
-Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.Igikelts katab ligi 25% Maa pinnast. Igikelts tekib aladele, kus esinevad aastaringselt suhteliselt madalad temperatuurid, vähe sademeid. Igikelts on ka oluline reljeefikujundav tegur.

24. Vesi kui elukeskkond.
-Vesi on elu häll: tekkisid esmased organismid, ainult siin arenes elu Maa geoloogilise ajaloo suurema osa vältel.Praegugi elavad kõikide taimede ja loomahõimkondade esindajad vees. Vee suurem tihedus ja viskoossus mõjutavad eelkõige veeorganismide kehakuju . Liikuvas vees kasvavatel taimedel on lineaarsemad ja jagused lehelabad.leherootsud on painduvamad ja vastupidavamad. Vesikeskkonda iseloomustab muutlik reaktsioon .
- Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Kuna elamine vees ja veepinnal vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumusi, siis suudavad veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases. Veetaimed on nii vetikad ( alamad taimed) kui ka kõrgemad taimed. Paljud veetaimed on oma areaali laiendanud võõrliikidena erinevates maailma kohtades. Kuna nad sageli paljunevad vegetatiivselt tükikestena, võib neid nimetada ka umbrohtudeks.

25. Litosfäär, selle mõiste ja ehitus. Maa kivimkesta kujunemine ning kivimiline koostis.
-Litosfäär on üks tähtsamaid geosfääre ja kujutab endast maakera suhteliselt jäika välimist kivimilist kesta. maakoore ka vahevöö ülemine osa, alates 90 km sügavusel. Maakoore alumiseks piiri sügavuseks maapinnast loetakse u 15-75km, ookeanipõhjas siiski vähem. Maakoor jaotatakse stratisfääriks e settekivimite kihiks ja nn graniidi ning basaldikihiks (moondekivimite kiht). Stratisfääri all mõistetakse settekivimitest koosnevat litosfääri osa, mis harilikult lasub graniitsel kihil. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda.
26. Geoloogiline ajaskaala .
-Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks.
-Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni . Geoloogiline aeg on inimesele hoomamatult pikk ajavahemik, mis hõlmab rohkem kui nelja miljardit aastat. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse, mille uurimisega tegelevad geoloogid .

27. Laamtektoonika – laamade mõiste, nende liikumine ja tähtsus tänapäevase maailma kujunemisele.
-Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
-Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest , vastastikmõjudest ja hävimisest.Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi , maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat.

28. Sise- ja välisjõudude mõju reljeefi kujunemisele. Näited!
-Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Reljeefi- ehk pinnavormid võivad olla nii looduslikud, kui ka inimtekkelised ehk antropogeensed .
-Välisjõud on jõud, millega teised kehad mõjuvad vaadeldavale kehale. Välisjõud toimivad alati jaotatult keha ruumalale või kehade kokkupuutepindadele. Jaotust iseloomustab jõu intensiivsus. [Tuul mõjutab pinnamoodi(liigutades materjali ühest kohast teise), samuti vesi(rannikuäärne vesi lõhub pankasid )]
-Sisejõud on välisjõudude poolt kehas vastaspindade vahel põhjustatud jõud. Vastaspindadel olevad sisejõud on alati arvuliselt võrdsed ja vastassuunalised.
29. Pinnavormid: mõiste ja milliste tegurite tagajärjel kujunevad eri tüüpi pinnavormid.
-Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist.Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor , sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid).
-pinnavormid võivad tekkida vulkaanide tegevuse tagajärjel, veevoolu või tuule mõjul, pinnavorme võivad kujundada liustikud, meri, igikelts, gravitatsioon ja ka inimene.

30. Sünklinaal ja antiklinaal, murrangud.
-Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd , milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Juhul kui maapinnani ulatuva sünklinaali keskosas olevad kihid on ära kulutatud, võib sünklinaal moodustada negatiivse pinnavormi. Tekkinud vagumus võib, aga olla ka setteid täiskantud ja muidugi võib sünklinaalist moodustuda ka positiivne pinnavorm. Seda juhul, kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele.
-Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Antiklinaali keskosa koosneb seega vanematest kihtidest kui ääreosad. Antiklinaal ei pruugi moodustada positiivset pinnavormi, sest keskosa võib olla ära kulutatud. Sellisel juhul on antiklinaali keskel vanemate ja ääreosades nooremate kivimite avamusalad.
-Murrang on rike , mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid.
31. Kivimite rabenemine ja porsumine.
-Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine .
-Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine.Porsumine on neist kahest kaugelt domineerivam kivimeid murendav tegur. Porsumine tuleneb sellest, et murenevaid kivimeid moodustavad mineraalid ei ole atmosfääritingimustes stabiilsed. Porsumine on näiteks kivimite lagunemine või ümberkristalliseerumine hüdrolüüsi, oksüdeerumise, hüdratatsiooni, lahustumise või ioonvahetuse tagajärjel.
32. Tuule ja vooluvete mõju pinnavormide kujunemisele. Näiteid.
-Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited , väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti).
-Vooluveest tekkinud pinnavormid (kuivanud jõesängid) on väga erakorrapärased. *Nõlvavoolutekkelised e. uhtvormid (pindmise uhtmise ja nõlvaerosioonil moodustunud) *Sängivoolutekkelised, mis on kujunenud vee uuristuse e. erosiooni teel *Püsiva sängivoolu poolt on kujundatud suurimad kulutusvormid jõeorud.

33. Inimtegevuse mõju litosfäärile. Maavarade kaevandamine.
Maavarade ulatuslik väljakaevandamine toob endaga kaasa mitmesuguseid keskkonnaprobleeme(pinnase kujundamine, erosioon , põhjavee suuna muutmine).Maavarade ammendumine . Muldade viljatuks muutumine üleväetamise tagajärjel. Vee reostused jne.

34. Mida nimetatakse pedosfääriks?
-Pedosfäär on geosfääride osa, mis hõlmad muldi.Pedosfääri mullad jagunevad: Eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%)ja elus osa( mikroorganismid ja suuremad loomad).

35. Muld ja olulisemad mulla tekkeprotsessid. Nimeta mulla tekketegurid.
-Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskus, happelisus, viljakus jne)
-Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske . Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi.
-Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on muld, seda rohkem on mullas horisonte ja seda vähem mõjutab teda lähtekivim.
-Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära mis suunas liiguvad osakesed mullas.
-Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast .
-Organismid ehk taimestik : oma juurtega kinnitavad nad mulda, taimedest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet.
-Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus .
36. Huumus ja mulla viljakus.
-Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus , maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide hüdrolüüsiproduktid, mille esialgne struktuur on täielikult muutunud. Huumus on tekkinud väga pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil samuti ka taime- ja loomajäänuste kõdunemisel. Huumus on seega tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ainetest sünteesiprotsesside tagajärjel.Huumus on tihedalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus on happelise iseloomuga. Mida suurem on mulla viljakus, seda suurem on taimkatte poduktiivsus ning tagasimõju mullale.

37. Protsessid, mis kahjustavad muldi ja põhjustavad nende degradeerimist (halvenemist).
* saastumine pestitsiidide ja üleväetamisega (nitraatide ja fosfaatidega), negatiivne mõju mullaelustikule *orgaanilise aine erosioon ning kadu *pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt *muldade hapestumine happevihmadega

38. Millest koosneb mulla tahke osa ( mineraalaine , orgaaniline aine), vedel osa (mulla vesi) ja gaasiline komponent?
Tahke- mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest. Mineraalsed ained pärinevad lähtekivimist, millel muld baseerub. Orgaaniline aines pärineb aga lagunevatest elusorganismidest.
Vedel- Suurem osa mullas olevast veest pärineb tavaliselt sademetest, mis sisaldab lahustunud mineraal - ja orgaanilisi aineid ning gaase.
Gaasiline- ehk mullaõhk sisaldab veeauru, ammoniaaki ja teisi gaase.

41. Biosfäär. Mõiste ja millest koosneb. Arvkarakteristikumid: mass, juurdekasv jne. Biosfääri piirid.
-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine , orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab hüdro-, pedo - ning litosfääri(pindmiseid) ja atmosfääri(alumisi kihte).
39. Muldade jaotuse tsonaalsus maakeral. Olulisemad mullatüübid.
Tundra - gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused – jahe, igikelts lähedal, soostumine.
Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused – sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet -gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld , rendsiina, gleimuld).
Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas . Tingimused – kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli .
Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused – väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate sooldumine .
Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused – suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda.

40. Miks on muld oluline elusale loodusele? Mulla ja inimese suhted.
Enamikule rohelistest taimedest on muld nii kinnituspinnaks(substraadiks) kui ka osaliseks oleluskeskkonnaks(meediumiks), kus toimub vee, mineraalide, mõnede orgaaniliste ainete vastuvõtt. Paljudele teistele organismidele on muld täielikuks oleluskeskkonnaks(mullaelustik= edafon ). Mulda kasutavad ja mõjutavad organismid ning kujundavad ümber.
-Muld on tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele, mis erinevalt teistest tootmisvahendistest ei vanane ega kulu, vaid vajab heaperemehelikku hooldust .

42. Biosf ääri suhe teiste geosfääridega. Ökosüsteemi mõiste.
-Ökosüsteem on mingil territooriumil või ruumiosas elusorganismide funktsioneerimise kaudu moodustuv eluslooduse süsteem. Ta on isereguleeruv ja arenev eluprotsesside kompleks, mille moodustavad aineringe ja energiavoo kaudu omavahel seotud organismid koos nende keskkonnaga.

43. Taimkatte jaotus maakeral. Millest on tingitud selle tsonaalsus?
Taimkate ehk vegetatsioon on mingi territooriumi taimekoosluste kogum. Maailmas on kõige levinumad taimkatted mets, rohumaa , soo, tundra jt. Taimkatte järgi on saanud oma nime mitmed loodusvööndid.

44. Miks tekivad loodusvööndid? Loodusvöönd kui geosüsteem.
Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesugused. Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril . Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja rannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused . Omal kohal on ka pinnavormide mõju: suured mäestikud võivad tekitada “vihmavarju” ning takistavad õhumasside liikumist (erinevus tasandikest). Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Neid nimetatakse tavaliselt kõige silmahakkavama tunnuse – taimkatte järgi. Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest.

45. Tsonaalsus ja atsonaalsus.
-Tsonaalsus ehk vööndilisus, a'la, et madal/kõrgrõhkkonnad vahelduvad tsonaalselt.
-Atsonaalsus ehk mittevööndilisus, ntks kivimid maailmas paiknevad ebakorrapäraselt .

46. Nimeta maakera loodusvööndid.
*Jäävöönd *Tundravöönd *Metsatundravöönd *Okasmetsavöönd ( taiga ) *Segametsavöönd *Lehtmetsavöönd *Vahemerelise igihaljase metsa ja põõsastiku vöönd *Metsastepivöönd *Rohtlavöönd ( stepp , pusta, preeria ja pampa) *Poolkõrbevöönd *Kõrbevöönd *Savannivöönd ( puisrohtla ) ja hõrendik *Lähistroopilise igihalja metsa vöönd *Ekvatoriaalse metsa vöönd

47. Iseloomusta olulisemaid loodusvööndeid:
1) külmakõrb,
2)Tundra on bioom , millele on iseloomulikud samblad ja samblikud , puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Tavaliste (normaalsete mõõtmetega) puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas (mandrite rannikul ja mõnedel saartel), Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel.
3) metsatundra,
4) Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega. Taiga on levinud Põhja-Euroopas, Venemaal, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.
5) segamets, kindla puuenamuseta metsi nimetatakse segametsadeks.
6) Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud. Laialehisteks puudeks võib lugeda teiste seas pärna, vahtrat, saart , tamme, jalakat jmt.Sõltuvalt loodusvööndite klassifikatsioonist eristatakse parasvöötmes mõnikord laialehiste metsade vööndit, teinekord moodustatakse aga vöönd laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel
7) metsastepp,
8) stepp,
9) Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla . Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle, palju on kõrrelisi. Loomadest olid preeriale iseloomulikud ameerika piison ja koiott. Tänapäeval on suurem osa preeriaid põllumaaks muudetud.
10) kõvalehiselised põõsastikud
11) poolkõrb,
12) Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm.Kõrbed võivad olla liivased, kivised , jäised jneKõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal.
13) tarkvõsad? ja hõrendikud,
14) mussoonmets,
17) Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus , millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus , kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
18) subantarktiline nõmm

48. Millised on plussid ja miinused inimese ja looduse suhteid hinnates atmosfääris, meredel ja ookeanidel ning liustikes ja põhjavetes (hüdrosfääris), biosfääris, Maa kivimite kestas (litosfäär) ja iseloomusta mullaga seotud situatsioone.

49. Kas inimene on tänapäeval saanud maastikku kujundavaks teguriks ja selle head ning halvad küljed.
Jah. muld inimesele väga oluline kui põllu- ja metsamajanduse üks põhiline tootmisvahend Selle juures on muld ühtlasi inimtöö objektiks , mille tulemusena kõrgema saagi saamiseks muudetakse selle omadusi kultuuridele paremate kasvutingimuste loomise suunas. Siia kuuluvad muldade väetamine, kuivendamine, lupjamine jt. tööd. Muld võib otseselt mõjutada inimese tervislikku seisundit . Kui mullas on mõningate ainete puudus leiab see peegeldust läbi taimse toidu inimeste ja loomade arengus ja kasvus . Näiteks kaltsiumi vähesus või puudumine põhjustab luustiku ebanormaalset arengut (rahhiiti), joodi puudus struumat, arseeni üleküllus kutsub esile mürgituse jne. Põllumajanduses väljendub see mulla erosioonile - ärauhtumisele kaasaaitamises, mulla väljakurnamises või üleväetamises, taimekaitsevahenditega keemilises saastamises jne. Maavarade, eelkõige põlevkivi, karjääriviisilisel kaevandamisel ja ehitustegevuses toimub suurtel aladel mulla täielik hävitamine ning maapinna katmine kruusa , liiva, asfaldi , betooni või teiste materjalidega või hoopis hoonestamine. Tööstus põhjustab ulatuslikku keemilist saastamist mitmesuguste ainetega.

50. Millised loodusvööndid on suurimas ohus?
Vihmametsad , Parasvöötme- ja lähistroopilised rohtlad