Geograafia eksami kordamine - mõisted (0)

GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE
MÕISTED
GEOLOOGIA
Maakoor – Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa
Vahevöö – maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks
Tuum – Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel
Laam – maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas
Magma – Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam
Laava – vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma
Aluspõhi – pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad ) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast
Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted ; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt
Rändrahn – mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hiidrahn
Sete - maismaal või veekogus kivimite murenemisel või organismide jäänustest tekkinud pude materjal
Settekivim – kivim , mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja sisaldab kivistisi
Tardkivim – magma või lava tardumisel tekkinud kivim
Moondekivim – kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim
Paljand – koht maapinnal, kus avanevad maakoort moodustavad kivimid või setted
Kivistis ehk fossiil – kauges minevikus elanud, kivistunud ja kivimis säilinud organism või selle elutegevuse jälg
Karjäär – ehk avakaevandus, maapealne kaevandus
Kaevandus – koht, kus kaevandatakse maavarasud ; eristatakse maa-alust kaevandust ja avakaevandust ehk karjääri
PINNAMOOD
Pinnamood ehk reljeef – maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel
Vana mäestik – pikka aega geoloogilistele välisjõududele allunud mäestik, millele on iseloomulikud ümarad tipud , laugevad veerud ja laiad orud (tekkinud vanaaegkonnas või varem)
Noor mäestik – lühikest aega geoloogiliste välisjõudude toimele allunud mäestik, millele on tüüpilised sügavad orud, järsud nõlvad ja teravad tipud (kesk- ja uusaegkonnas kujunenud mäestikud)
Absoluutne kõrgus – arv, mis näitab koha kõrgust merepinnast meetrites ; Eestis lähtutakse Soome lahe veetaseme keskmisest kõrgusest Kroonlinnas
Suhteline kõrgus – kõrgus, arvestades positiivse pinnavormi jalamilt
Kurrutus – kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel
Samakõrgusjoon ehk horisontaal – joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte
Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel ( rabenemine ehk füèsiline murenemine) ja keemilisel (porsumine ehk keemiline murenemine) toimel
Erosioon – uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda
Karst – nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavee keemiline ja mehaaniline toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse ( lubjakivi , kips, sool vm)
KLIIMA
Ilm – pidevalt muutuv õhkkonna seisund
Kliima – ehk ilmastu; mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine
Atmosfäär – ehk õhkkond ; Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest (gaaside – lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi jt ning veeauru segu) ; eristatakse maapinnalt ülespoole troposfääri, stratosfääri, mesosfääri, termosfääri ja eksosfääri ; meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiri kõrguseks 1000 – 1200 km
Päikesekiirgus – Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog
Õhurõhk – rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal ; normaalseks õhurõhuks loetakse 760 mmHg (1013,25 mbar = 1atm) ; õhurõhk on üks tähtsamaid ilma kujundavaid tegureid ; õhurõhk väheneb koha üldkõrguse suurenedes keskmiselt 10 mm 100 m kohta, mida nimetatakse õhurõhu vertikaalseks gradiendiks
Kõrgrõhuala – piirkond, kus õhurõhk on kõrgem kui ümbritsevatel aladel.
Madalrõhuala – piirkond, kus õhurõhk on madalam kui ümbritsevatel aladel
Passaadid – 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu ümber oma telje (Coriolisi jõu mõju) kalduvad põhjapoolkeral meridiaanisuunast paremale (kirdepassaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (kagupassaadid)
Läänetuuled – 60. Laiuskraadidel põja- ja lõunapoolkeral kujunevad läänest itta puhuvad valdavad tuuled
Mandriline kliima – kliimatüüp, mille millele on iseloomulik õhutemperatuuri suhteliselt suur kõikumine (ööpäevane ja aastane), väike sademete hulk ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga , nimetatakse ka kontinentaalseks kliimaks
Mereline kliima – kliimatüüp (nt parasvöötmes), millele on iseloomulik sademeterohkus ja õhutemperatuuri (ööpäevane ja aastane) suhteliselt väike kõikumine
Samatemperatuurijoon ehk isoterm – joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse temperatuuriga punkte
VEESTIK
Veeringe – vee ringkäik maakeral ; väikesest veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid
Maailmameri – maakera kattev katkematu veekiht , mis moodustab hüdrosfääri põhiosa, jaguneb ookeanideks ja katab maa pindalast 70,8%
Vee soolsus – Vees lahustunud soolade hulk
Riimvesi – veekogu vesi, mille soolsus on 0,5 – 18‰ ja mis tekib jõe- ja merevee segunemisel; tavaliselt parasvöötme merede vesi, kui meri on ookeaniga seotud kitsaste väinade kaudu (nt läänemeri, Aasovi meri); võib esineda ka kuiva kliimaga alade järvedes (nt Balkaši järv)
Soe hoovus – hoovus, mille temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur
Külm hoovus – hoovus, mille temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur
Rannajoon – vee ja maismaa kokkupuutejoon
Rannik – maismaa ja suure veekogu üleminekuala; liigestuse järgi eristatakse nt fjord- ja skäärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug - ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus - ja kuhjerannikut
Laugrannik – rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega
Järskrannik – rannik, mis kujuneb pinnamoe suure kallakuse korral
Laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa
Väin – kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi (nt Soela vain, Gibraltari vain)
Siseveed – maismaal paiknevad veed, nagu jõgede, järvede, liustike vesi, põhjavesi jne
Põhjavesi – maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimite poore ja lõhesid
Allikas – maapinnale või veekogu põhja väljuv põhjaveevool
Geiser – perioodiliselt kuuma vet ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel (nt Island, Kamtšatka, Uus- Meremaa jm)
MULLASTIK
Lähtekivim – pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld.
Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel toimel
Huumus – organismide jäänuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete kompleks , paikneb huumushorisondis
LOODUSVÖÖNDID
Põhjapöörijoon – ehk vähi pöörijoon on laiuskraad Maal, mille kohal on Päike seniidis suvise päikeseseisaku ajal.
Lõunapöörijoon – ehk kaljukitse pöörijoon on laiuskraad, millel Päike on seniidis talvise päikeseseisaku ajal
Seniit – lagipunkt, päike paistab otse lagipähe, puudub vari; päike võib olla seniidis ainult ainult pöörijoontevahelisel alal
Põhjapolaarjoon – on  polaarjoon , selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
Lõunapolaarjoon – on lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö japolaarpäev.
Polaaröö – periood, mil päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva jooksul
Polaarpäev – period , mil päike ei looju vähemalt ühe ööpäeva vältel
Igikelts – kestvalt läbikülmunud pindmine maakoore osa, hõlmab maismaast umbes 1/5
Taiga – okasmets põhjapoolkera parasvöötme madrilise kliimaga aladel
Stepp – parasvöötme rohtla Euraasias; maastikutüüp, mis moodustub parasvöötme lõunaosa mandrilise kliimaga aladel (nt Ukrainas, Ees-Kaguaasias, Kashastanis, Mongoolias )
Oaas – ala kõrbes, kus leidub vett (jõeorg või põhjavesi maapinna lähedal), kus seetõttu on võimalik maaviljelus; jääkatteta koht Antarktises, kus kasvab samblikke ja vetikaid
Alepõllundus – algeline maaharimisviis ; metsa põletamisel saadud maad kasutatakse mõned aastad ja seejärel jäetakse väljakurnatuna maha
Rändkarjandus – loomakasvatuse viis, kus inimesed rändavad koos karjaga suurtel maa-aladel, otsides sobivaid karjamaid
Jäävöönd – pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. 
RAHVASTIK JA ASUSTUS
Rahvaarv – mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv; riigi elanike arva ei arvestata ainult kodanikke , vaid ka riigi territooriumil elavad välismaalased ja kodakondsuseta isikud
Rahvastiku tihedus – statistiline näitaja, mis väljendab inimeste keskmist arvu teatud maa-ala 1km²-l
Tööhõive - inimeste osalemine majandustegevuses
Tööpuudus – olukord, kui tööjõulised inimesed ei leia endale tööd, ei ole piisavalt töökohti
Ränne ehk migratsioon – inimeste, loomade või muude organismide rändamine ühest kohast teise ; rahvastikurände puhul eristatakse sise- ja välisrännet
Vähemusrahvas – ühe riigi territooriumil elav rahvus, mis on riigi põhielanikega võrreldes tunduvalt vähemuses. Nt. Eestis soomlased või ukrainlased
Linnastumine – ehk urbaniseerumine  ; linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu ja linliku elulaadi levimine maale
Arenenud maad – tööstusriigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest tasemest kõrgem ; näitajatena kasutatakse rahvamajanduse kogutoodangut (RKT) USA dollarites elaniku kohta, tööhõive struktuuri, tööviljakust, energia tarbimist inimese kohta aastas, elukvaliteeti jm
Arengumaad – vähearenenud riigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest tasemest madalam ; näitajatena kasutatakse rahvamajanduse kogutoodangut (RKT) USA dollarites elaniku kohta, tööhõive struktuuri, tööviljakust, energia tarbimist inimese kohta aastas, elukvaliteeti jm
MAJANDUS
Majanduse struktuur – majanduse koosseis ; majandusharude rühmitamisel eristatakse esmast ehk primaarsektorit (hankivad harud), teisast ehk sekundaarsektorit (töötlevad harud) ja kolmandast ehk tertsiaarsektorit (teenindus, nagu kaubandus, info vahendamine, finantstegevus , haridus ja uurimistöö, meditsiin ja tervishoid , riigivalitsemine ja organisatsioonide juhtimine)
Majandusharu – tegevusala majanduses, mis ühendab sarnaseid hüvesid valmistavaid tegevusi
Eksport – kaupade ja teenuste müük välismaale
Import – kaupade ja teenuste ostmine välismaalt
Transiitveosed – kauba või inimeste vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi
KESKKOND JA INIMENE
Kasvuhooneefekti süvenemine – nähtus, kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist ( soojus -) kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb ; kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse kasvamise tõttu, mõjutades nii kliimat
Osoonikihi hõrenemine – maapinnast 10-50 km kõrgusel asuv osoonist (O3) koosnev kith, mis neelab päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel elu Maal, selle hõrenemine on üks laiemalt tuntud keskkonnaprobleeme
Veekogude eutrofeerumine – ehk veekogu toitelisuse tõus ; üks olulisemaid keskkonnaprobleeme veekogudes ; eutrofeerumise probleeme võib jagada kolmeks - saasteainete allikad, saasteainete transport, mõju keskkonnas ja tagajärjed.
Bioloogiline mitmekesisus - tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust
Säästev areng – inimtegevuse arendamine, mille puhul peetakse silmas võimalikult vähest ressursside kulutamist ja mõju looduskeskkonnale
KAARDIÕPETUS
Plaan - maa-ala vähendatud kujutis pealtvaates , mis jätab arvestamata Maa kumeruse; plaanil on kõik vahemaad täpselt mõõdetavad.
Kaart - ehk maakaart ; Maa pinna vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates, kus on arvestatud maa pinna kumerust.
Asimuut - nurk, mis jääb põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahele, mõõdetakse päripäeva 0° - 360°.
Poolus - punkt kohal, kus Maa kujutletav telg lõikub maakera pinnaga (lõuna- ja põhjapoolus)
Paralleel - ehk rööbik; kujutletav ringjoon maakera pinnal, paralleelne ekvaatoriga ja näitab kaardil lääne-ida suunda
Ekvaator - põhja- ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel paiknev kujutletav ringjoon ümber maakera, 0- laiuskraadil , pikkus 40 076 km, jaotab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks.
Meridiaan - kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab poolusi ja lõikub ekvaatoriga täisnurga all, näitab kaardil põhja- ja lõunasuunda.
Algmeridiaan - ehk nullmeridiaan ehk Greenwichi meridiaan; kokkuleppeline meridiaan, millest lähtudes määratakse mis tahes koha geograafilist pikkust; jaotab maakera koos 180° meridiaaniga ida- ja läänepoolkeraks; läbib Greenwichi observatooriumi Londonis.
Kaardivõrk - kaardil või gloobusel meridiaanidest ja paralleelidest moodustuv võrk.
Geograafiline laius - maakeral asuva mis tahes punkti kaugus ekvaatorist, väljendatud kraadides (0° - 90°); põhjapoolkeral on põhjalaiused - pl või N, lõunapoolkeral on lõunalaiused - ll või S.
Geograafiline pikkus - maakeral asuva mis tahes punkti kaugus algmeridiaanist, väljendatud kraadides (0° - 180°). Läänepoolkeral on läänepikkused - lp või W, idapoolkeral on idapikkused - ip või E.
Ajavöönd - 15°-ne põhja-lõuna suunaline vöönd, milles kehtib ühesugune aeg, s.o selle vööndi keskmeridiaani aeg.
Kuupäevaraja - kokkuleppeline joon (üldiselt piki 180° meridiaani ) Vaikses ookeanis, eraldab vööndiaja arvestuses eri kuupäevaga alasid.
Maailmaaeg - rahvusvaheliste lepetega kehtestatud aeg, mille aluseks on kohalik algmeridiaani päikeseaeg.
Vööndiaeg - ühe ajavööndi piires kehtiv aeg, mida arvestatakse selle ajavööndi keskmeridiaani kohaliku aja järgi. Ajavööndeid on 24.
GEOLOOGIA
LAAMAD
Laamade kokkupõrkamisel maakoor hävid, nende eemaldumisel tekib aga uus.
LAAMADE TEINETEISEST EEMALDUMINE - seda põhjustavad vahevöö sügavusest üles kerkivad tulikuumad magmavoolud. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes, mis kujutavad endast paljudest paralleelsetest ahelikest ja nende vahel asuvatest lõhedest koosnevat süsteemi. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Magmakivimite kuhjudes tekivad neist veealused mäeahelikud, mis üle veepinna ulatudes moodustavad vulkaanilisi saari .
OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - Raskem ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Ookeanis tekkib nendesse kohtadesse sügavik. Allapainduva laama kivimid sulavad vahevöö kuumuses ja tekitavad magmakoldeid. Sealt purskub magma maakoore lõhesid kaudu ka maapinnale. Laamade põrkumisel tekib tugev surve, mille käigus pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid mitme tuhande meetri kõrgusteks mäestikeks. Seda kõike saadavad tugevad maavärinad ja vulkaanipursked .
KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda, seetõttu kuhjuvad kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks. Esineb tugevaid maavärinaid. Vulkaanipurskeid on vähem, sest maakoor on väga paks.
KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE - ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd. Kui vulkaanid kasvavad üle merepinna , siis moodustavad neist vulkaaniliste saarte ahelikud.