Kosmoloogia · taevaskera- kujutletav sfäär, millel näivat asuvat tähed ja mille keskpunktiks on vaatleja. · Tähtkuju- kindel taevaskera ala, milles olevad tähed mõtteliste joontega ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju. · Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus. · Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa Ptolemaios, Platon, Aristoteles. · Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik. Päikesesüsteem: * keskne keha on Päike * planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus, Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena). * kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel)
lõunas ja loojuvad läänes. Taeva ööpäevane pöörlemine on näiline. Päikese ülemist kulminatsiooni punkti nim. seniidiks ja alumist nadiiviks. Põhjanael on väikese vankri heledaim täht, tema asend horisondi suhtes peaaegu ei muutu.Teised tähed teevad 24h-ga täistiiru ümber punkti, mis asub põhjanaela läehdal, seda punkti nim. maailma põhjapooluseks. Diametraalselselt tema vastas olevat punkti nim. maailma lõunapooluseks. Taevaskera näiva pöörlemise telge, mis ühendab mõlemat maailma poolust ning läbib vaatleja silma(Maad) nim. kokkuleppeliselt maailmateljeks. Asume taevaskera keskpunktis.
tähekaartide koostamiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus, ja seda üsna mitmes mõttes. Pannes teleskoobi taha ükskõik millise optikast tuntud mõõteriista saame määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrrelda neid maapealsete a llikate kiirgusega. See omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust. Kõik see aitab meil mõista Universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta. Taevaskera- matemaatiline mudel maailmaruumist. Horisondi tasand jaotab maailmaruumi 2 poolkeraks nähtavaks ja mittenähtavaks.maailma põhjapoolus-punkt mis jääb tähtede ööpäevasel liikumisel liikumatuks.selle vastas lõunapoolusja neid ühendab maailmatelg seniit-takeral otse üleval olev punkt selle vastas nadiir. Ekliptika-päikese aastane teekond tähtede suhtes. M poolusel asub maailma poolus seniidis tähed liiguvad mööda ringjooni, mille tasandid on horisondi tasandiga parl
suurem), *Neptuun(massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast) * Päikese, planeetide jm ainemasside jaotus * Maa kui planeedi mõõtmed, tihedus jne. : *Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km *Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3 * Mis on ,,kosmiline kiirus"?- vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise. 5. Taevaskera mõiste. Taevaskera põhipunktid ja jooned, miks on neid vajalik tunda? -Taevaskeraks nimetatakse meelevaldse raadiusega ettekujutatavat kerapinda, millele me projekteerime taevakehade asukoha. Taevaskera mõistet kasutatakse nurkade mõõtmisel, mitmetel arvutustel see on taevaskera praktiline tähtsus. [Vt konspekt lk 10] 6. Maa pöörlemine ja tiirlemine, selle tähtsus meie loodusele. Ööpäev, aastaaegade kujunemine, pööripäevad. -Maa on pidevas liikumises
Seetõttu pole tähtkujude ja rändavate taevakehade vahel üksühest vastavust. Märkigem siinkohal, et palju hiljem, kui võeti kasutusele teleskoobid ning avastati Uraan, Neptuun ja Pluuto, seoti needki tähtkujudega. Asjaolu, et nendega varem ei arvestatud, astrolooge ei takistanud, nagu ei sega astrolooge praegugi tõsiasi, et Pluutot enam planeediks ei peeta. Sodiaak Päike, Kuu ja planeedid liiguvad Maalt vaadatuna piki taevaskera vööd, mida nimetatakse Sodiaagiks. Troopiline astroloogia jagab Sodiaagi 12 võrdseks lõiguks (360º : 12 = 30º) ehk sodiaagimärgiks, mis on nimetatud Sodiaagi tähtkujude järgi vastavalt: Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur, Kaljukits, Veevalaja ja Kalad. Troopilises astroloogias kasutatav süsteem põhinebki sodiaagimärkide, mitte nähtavate tähtkujude mõju arvestamisel. Jäära märgi alguseks loetakse n.n
6. Päike Maal toimuvate protsesside keskne energiaallikas. Peaaegu kõik Maa atmosfääris toimuvad protsessid kulgevad Päikese kiirgusenergia arvelt. Päikesekiirgus on Maa jaoks võimsaim energiaallikas. Maa pinnale jõuab energiat ka Maa sisemusest, kuid 20 000 korda vähem, kui Päikeselt. Päike on stabiilne kiirgusallikas, mille kuurgusvõimsus 11-aastase tsükli jooksul muutub vähem kui 0,1%. 7. Taevaskera mõiste, selle tähtsus geograafias. Taevasfaar ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat umbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on maaramata. Taevasfaari kasutatakse taevakehade naivate asukohtade maaramiseks ja taevaskera keskpunktiks sobib valida vaatleja silm. Selleks, et taevakehade asukohti taevasfaaril maarata voi kirjeldada, peame paika panema teatud taevasfaari alusjooned ja -punktid. Punkti Maa
suurem. Hiidplaneetidel kõik vastupidi, koosnevad H, He, H ühendid. enamik Päikesesüsteemi planeete pöörlevad samas suunas kui tiirlevad, siis Uraan ja Veenus pöörlevad vastassuunas idast läände. Maal on üldse üks suurim kuu võrreldes planeedi suurusega Päikesesüsteemis 6.Päike Maal toimuvate protsesside keskne energiaallikas. 95,35% Päikesesüsteemi massist koondub Päikesesse 7.Taevaskera mõiste, selle tähtsus geograafias. Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfääri kasutatakse taevakehade näivate asukohtade määramiseks ja taevaskera keskpunktiks sobib valida vaatleja silm. Taevasfääri mudeliks võib olla taevagloobus. 8.Taevaskera põhipunktid ja jooned.
elektromagnetilist kiirgust. Need suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Refraktor-objektiiviks kasutatakse koondavat läätse (Galilei, Kepler) Reflektor-objektiiviks nõguspeegel (Newton, Gregorius, Cassegrain, Richie- Chretieni) · Sodiaagi (Loomaringi) moodustavad need kolmteist tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel liikumisel läbib (ekliptika). · Taevasfäär ehk taevaskera on vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfäärile projitseeruvad taevakehad, mis asuvad vaatleja ja taevasfääri vahel. Punktide asukohta kirjeldavad taevakoordinaadid. Asukoht määratud suunaga. · Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui ta näib kuplikujulise võlvina. · Horisont on see koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. · Seniit on punkt täpselt pea kohal.
saada. Plebsi naine oli suremas. Poisid pidid talle kinnitama, et Plebs on neile hea õpetaja olnud. Peale märgi kohale toimetamist läksid poisid kohvikusse. Seal kohati Virvet, kes neid enda poole kutsus. Viimaks mindi ka härra Tooderi juurde. Jutuks tuli magneesiumi plahvatus, mis õpetajat pimestas. Üheksateistkümnes peatükk Poistel oli kosmograafia tund. Briljant (härra Trump) kutsus Riksi vastama ning lasi tal tahvlile joonistada taevaskera joonise. Ta kutsus Penno seda joonist seletama. Penno teeskles kokkutamist ning pääses seetõttu paari lause ettekandmisega, mis ta kähku oli õpikust meelde jätnud. Kui õpetaja sai õpetajatetoast teada, et Penno pole tegelikult kokutaja, kutsus ta poisi igal tunnil vastama. Penno oli õpetajat ühel täiskuuööl koos kahe neiuga märganud. Järgmisel päeval tundi andes ei saanud õpetaja joonise tegemisega hakkama. Penno mainis eelmist ööd. Peale seda ei küsinud õpetaja teda
Kentauris Suur peni (Canis Majoris) – siin asub taevavõlvi kõige heledam täht (Päikese järel) Sirius Lõunarist (Crucis) – tähtkuju, milles asuva tähtede Acrux (Alfa Crucis) ja Gacrux (Gamma Crucis) järgi määratakse lõunasuunda, on nähtav ainult lõunapoolkeral. 5.3. TAEVAKAARDID Taevakaart ehk astronoomiline kaart on kaart, mis kujutab tähtede paiknemist taevas Maalt vaadates. Kõige levinumad on sfäärilise taevaskera kujutused tasapinnal kahe ringina (põhja- ja lõunapoolkera), kuid tarvitatakse ka teistsuguseid projektsioone. 19 Tänapäeval on loodud mitmeid arvutiprogramme ning äppe nutitelefonidele ja tahvelarvutitele (SkyMap Online, Google Sky jne), mis võimaldavad taevas nähtavaid objekte – planeete, tähti, tähtkujusid, isegi üle lendavaid satelliite vaatleja asukohapõhiselt üsna lihtsalt tuvastada. 6. MAA JA KUU 6.1. MAA
annaabi.ee 
