Algmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on idapikkus (ip. või E), algmeridiaanist lääne pool asuvatel aga läänepikkus (lp. või W). Liikuda saame algmeridiaanist 180 kraadi ida või lääne poole. Ekvaator Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Ekvaatori laiuskraad on 0°. Algmeridiaan Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. Algmeridiaan moodustub maaellipsoidi ning tasandi, mille moodustavad maaellipsoidi keskpunkt, Greenwichi observatoorium ning poolused, lõikumisel.
Parallel - kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon maakera pinnal; kõigil ühe paralleeli punktidel on sama geograafiline laius. 6.Kaasaja tähtsamad ellipsoidid WGS-84 GRS-80 7.Sfäärilised polaarkoordinaatid (φ,Λ) kasutatakse väikeste mõõtkavade juures. Proektsiooni poolus ei ühti geogr poolusega. Ja maa loetakse sfääriks z- zeniitkaugus P-geogr poolus Q- sfäärisile polaarkoord poolus PG geogr algmeridiaan QC- punkti C vertikaal QP sfäärilise polaarkoord algmeridiaan 8.Projektsiooni pikkuste mõõtkava Projektsiooni joonelisi elemendi ds’ suhet vastavasse joonelisse elemendi ellipsoidil(sfaaril) nim pikkuste mõõtkavaks ds ' μ= ds mõõtkava muutub olenevalt φ j a Λ väärtusest ning seetõttu tuleb täpse mõõtkava all mõista elementaarsete läikude suhet . 9.Peamõõtkava.Erimõõtkava
* Koordinaate võib klassifitseerida mitmeti: – Geograafilised koordinaadid – Geotsentrilised koordinaadid – Ristkoordinaadid Geograafilised koordinaadid * Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. * Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. * Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. * Ekvaatori tasandiga paralleelne tasand, mis läbib punkti, annab lõikumisel maakeraga selle punkti paralleeli. * geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. * Geogr. pikkus on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) ja punkti läbiva meridiaani tasandite vaheline nurk. Geogr
LÄHISPOLAARNE KLIIMA: · Külm talv ja vilu suvi · Keskmine temperatuur -2,75 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad tsüklonid · Võimalik eristada suve ja talve · Taimestik peaaegu puudub MÕISTED asimuut nurk, mis jääb põhjasuuna ja objekti suuna vahele Meridiaan lühim joon geograafiliste pooluste vahel Ekvaator kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest Algmeridiaan merdiaan mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeriaani pikkuskraad on 0. Geograafilised koordinaadid maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafiline laius - nurk ekvatoriaaltasapinna ja antud punkti vahel, mida mõõdetakse kraadides. Vööndiaeg ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Maailmaaeg nullmeridiaani kohalik päikeseaeg ja on aluseks ühtsele ajaarvestusele Maal Maakoor Maa tahke pindmine kest, koosned põhiliselt ränirikkaist kivimeist.
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon
kõrgus,maakasutus, veestik, teede ning asustuse paiknemine); · iseloomustab üld- ja temaatiliste kaartide abil konkreetset piirkonda või riiki: geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, taimestik, maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus ning analüüsib nendevahelisi seoseid; Mõisted: plaan, kaart, kaardi legend, asimuut, poolus, paralleel, ekvaator, meridiaan, algmeridiaan, kaardivõrk, geograafiline laius, geograafiline pikkus, ajavöönd, kuupäevaraja,maailmaaeg, vööndiaeg; Teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile: Mandrid ja ookeanid; Mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi;
ka H (h). Koordinaate võib klassifitseerida mitmeti. Eristatakse geograafilisi-, rist- ja polaarkoordinaate. Geograafilised koordinaadid Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. Ekvaatori tasandiga paralleelne tasand, mis läbib punkti, annab lõikumisel maakeraga selle punkti paralleeli. Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius . Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafiline pikkus on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) ja punkti läbiva meridiaani tasandite vaheline nurk. Geograafilist pikkust mõõdetakse Greenwitchi
Paralleel - ehk rööbik; kujutletav ringjoon maakera pinnal, paralleelne ekvaatoriga ja näitab kaardil lääne-ida suunda Ekvaator - põhja- ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel paiknev kujutletav ringjoon ümber maakera, 0-laiuskraadil, pikkus 40 076 km, jaotab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Meridiaan - kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab poolusi ja lõikub ekvaatoriga täisnurga all, näitab kaardil põhja- ja lõunasuunda. Algmeridiaan - ehk nullmeridiaan ehk Greenwichi meridiaan; kokkuleppeline meridiaan, millest lähtudes määratakse mis tahes koha geograafilist pikkust; jaotab maakera koos 180° meridiaaniga ida- ja läänepoolkeraks; läbib Greenwichi observatooriumi Londonis. Kaardivõrk - kaardil või gloobusel meridiaanidest ja paralleelidest moodustuv võrk. Geograafiline laius - maakeral asuva mis tahes punkti kaugus ekvaatorist, väljendatud
levimine maale. Plaan- Väikese maa-ala vähendatud kujutis pealtvaates Kaart- Maa pinna vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates Legend- Joonise või kaardi seletuskiri Asimuut- Nurk, mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekti suuna vahele Poolus- Punkt kohal, kus Maa kujutletav telg lõikub maakera pinnaga Paralleel- Kujutletav ringjoon maakera pinnal Ekvaator- Kujutletav ringjoon ümber maakera 0- laiuskraadil Meridiaan- Kujutletav joon maakera pinnal Algmeridiaan- Kokkuleppeline meridiaan Kaardivõrk- Kaardil või gloobusel meridiaanidest ja paralleelidest moodustuv võrk Geograafiline pikkus- Maakeral asuv mis tahes punkti kaugus 0-meridiaanist Geograafiline laius- Maakeral asuv mis tahes punkti kaugus ekvaatorist Ajavöönd- 15 kraadine vöönd, kus kehtib selle vööndi keskmeridiaani aeg ja mis erinev naabervööndi ajast 1 tunni võrra Kuupäevarajaja- Kokkuleppeline joon, mis eraldub vööndiaja arvestuses eri kuupäevaga alasid
On arvatud, et ta lõi geotsentrilise süsteemi vaid selleks, et taevaruumi paremini seletada. Ptolemaiose süsteemis ei kaheldud kuni 16 sajandini, mil Kopernik tõestas Maa pöörlemise ja tiirlemise ümber päikese. Ptolemaios oli veendunud, et Maa on kerakujuline. Ta oli esimene, kes tegi tõelise kaardivõrguga kaardi ja püüdis kerapinda tasapinnalisena esitleda. Enne seda olid olnud vaid selgitavad joonised. Ptolemaios võttis kasutusele koonilise projektsiooni. Tema kaartide algmeridiaan kulges läbi Kanaari saarte, mis oli tol ajal teada kui kõige läänepoolsem maa. Ptolemaiose kaartidel oli 21 kliimavööndit, mille laius ulatus kahest kuni nelja kraadini ja kõige põhjapoolsem kliima lõppes 63, kusagil Trondheimi kandis Põhjamere ääres. Ptolemaios viis vanaaja teadmised geograafiast süsteemi. Tema koostatud kaartidelt leiame juba Kaspia mere, Volga ja Kaama jõe, Uurali mäestiku, Karpaadid,
lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval.Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. *kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.Kuupäevaraja paikneb keset Vaikset ookeani enam-vähem piki 180° meridiaani. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi. Vastupidisel juhul, ületades kuupäevaraja läänest itta, tuleb lahutada 24 tundi. 13. Maa kui planeedi mõõtmed ja muud iseloomulikud karakteristikud
Paralleelid on paralleelsed ekvaatori tasapinnaga, ning ühtlasi risti Maa pöörlemisteljega. 3. Geograafilised koordinaadid Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. Ekvaatori tasandiga paralleelne tasand, mis läbib punkti, annab lõikumisel maakeraga selle punkti paralleeli. Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius . Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafiline pikkus on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) ja punkti läbiva meridiaani tasandite vaheline nurk.
*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval.Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. *kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.Kuupäevaraja paikneb keset Vaikset ookeani enam-vähem piki 180° meridiaani. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi. Vastupidisel juhul, ületades kuupäevaraja läänest itta, tuleb lahutada 24 tundi. 10. Ajavööndid, ajasüsteemid
annaabi.ee 
