2,4 % monid, 2,2 % tsinid, 1,4 % katsinid ja muud etnosed; peale selle on 1...2 % hiinlased ja 1 % indialased. Myanmari RKP inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 USA dollarit. Kaks kolmandikku töötajatest on tegev põllumajanduses.Myanmari idaosa Laose ja Tai piiri ääres on osa Kuldsest Kolmnurgast. Seal kasvatatakse unimagunat ja toodetakse sellest heroiini Usund Üheksa inimest kümnest selles riigis on budistid Myanmar esindab theravaada budismikoolkonda Usk on nii elus kui olla saab ning inimeste kõik toimetused ja mõtted on sellest läbi imbunud Pilte
Myanmar (Birma) Mari Pall 12.A Põllumajandus Üle 59% SKT-st Annab tööd 2/3- Riisipõld le Irrawaddy Riis, moonid, opiaadid Eksport Kalandus Irrawaddy delta Kalavõrgud, Mangroovid väiksed paadid Kala, krevetid, kilpkonna munad Eksport Irrawaddy delta Metsandus ½ riigi territooriumist Vihmametsad Lehtpuumetsad Eksport Tänan kuulamast!
Arhidektuur Umbes 80 protsenti elanikkonnast elab maapiirkondades. Birma arhidektuur peegeldab budistlikku pärandit.Riigile on iseloomulik budistide templite rohkus.Budistlik temple on samaaegselt ka: religioosne kool, kogukonna keskus,külalistemaja, koht , kus valitsus ja mud asutused infot levitavad,spordikeskus, hoolekande asutus, kus saavad abi vaesemad inimesed, surnukuur ning muusika ja tantsu koht.Tundub, et seal toimubki kogu elu templites ja nende umber.Huvitav on ka see, et samal ajal pakub temple ka majanduslikke teenuseid, nagu laenude väljastamine ja kinnisvara üürileandmine. Templid on väga tähtsad ka linnapiirkondades.Kuigi enamik templeid on Kesk- Birmas birma stiilis, siis Shani piirkonnas on need sootuks erinevad, nimetagem siis seda shani stiiliks.Tavaliselt on temlid ümbritsetud väikestest poekestest, kus müüakse nii pühasid kui ka ilmalikke asju. Tavalised hooned on üldiselt valmistatud...
Üldine majandus Birma majanduses domineerib põhiliselt põllumajandus,mis moodustab üle 59% sisemajandusekogutoodangust ja annab tööd ligemale kahele kolmandikule tööjõus inimestele.Põhiliselt kasvatakse Birmas riisi.Riisi kasvatamine langes peale iseseisvumist 1940ndatel aastatel, kuid suurenes taas 1970-80ndatel, kui võeti kasutusele sordid, mis on suurema saagikusega, erinevad väetised ja niisustussüsteemid.Sellest ajast peale tootmine vaevalt suutnud sammu pidada rahvastiku kasvuga ning Birma kui üks juhtiv riisi eksportija näeb vaeva, et vaevalt ära toita oma riigi elanikkond.Kuid vaatamata raskustele jätkab Birma riisi eksportimist, et teenida välisvaluutat.Samuti kasvatatakse Birma põhja-osas väga palju moone, millest valmistatakse erinevaid opiate.Birma on üks maailma juhtivamaid opiaatide tarnijaid. Riigi suurimad ettevõtted ja finants asutused on enamjaolt riigi omandid ja kaubandus ette võtted...
firmade tegevusele. Lõuna-Ühisturg e. MERCOSUR Loodi 1991 alustades tolliliiduna ja eesmärgiks on saada ühisturuks Liikmeid 5- Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela Koostööd tehakse kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon ASEAN Loodi 1967 Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum APEC Loodi 1967 Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Euroopa Liit Kõige tuntum ja edukam majandusliit Eesmärk on riikide konvergents
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
Maapähkel Herkko Sõber Maapähkel kasvab lähisekvatoriaalses agrokliimavöötmes kus on peamiseks kliimatingiumuseks kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Suurimad tootjad 2008. aasta seisuga Toodang, Riik tonnides Osakaal,% Hiina 14 341 075 37,5 India 7 168 000 18,8 Nigeeria 3 900 000 10,2 USA 2 341 630 6,1 Myanmar 1 000 000 2,6 Indoneesia 773 797 2,0 Senegal 731 210 1,9 Sudaan 716 000 1,9 Argentina 625 349 1,6 Vietnam 533 800 1,4 Maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel on pärit paigast, kus on sündinud vähesed kultuurtaimed. Tema algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondi...
17.08.2016 Top 10 Countries with the Highest Proportion of Buddhists Country Percent Thailand 95% Cambodia 90 Myanmar 88 Bhutan 75 Sri Lanka 70 Tibet * 65 Laos 60 Vietnam 55
13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38. Saudi Araabia Er-Rijad 39. Singapur Singapur 40. Sri Lanka Colombo 41. Süüria Damaskus 42. Tadzikistan Dusanbe 43. Tai Bangkok 44. Taiwan Taibei 45. Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 46. Türgi Ankara 47. Usbekistan Taskent 48. Vietnam - Hanoi
Bahrein Al-Manamah 24. Pakistan Islamabad 25. India New Delhi 26. Maldiivid Male 27. Sri Lanka Colombo 28. Nepal Katmandu 29. Bhutan Timphu 30. Bangladesh Dhaka 31. Myanmar (Birma) Yangon 32. Hiina Peking 33. Mongoolia Ulaanbaatar 34. Põhja-Korea Pyõngyang 35. Lõuna-Korea Sõul 36. Jaapan Tõkyõ 37. Taiwan Taibei 38. Filipiinid Manila 39
Am. Üh. Washington Filipiinid Manila Kanada Ottawa Indoneesia Jakarta Mehhiko Mexiko Laos Viangchan Kambodza Phnom Penh Malaisia Kuala Lumpur EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Piirkond) Myanmar Yangon Island Reykjavik Tai Bangkok Sveits Bern Singapur --- Norra Oslo Vietnam Hanoi Lichtenstein Vaduz OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) Alzeeria Alziir Angola Luanda
Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega-ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2) , kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m). Tuntuim soolajärv on keskosas asuv Kukunori järv. Naaberriigid on loodest Kasahstan; põhjast Mongoolia ja Venemaa; idast PõhjaKorea; lõunast Vietnam, Laos, Myanmar, Bhutan, Nepal; läänest India, Pakistan, Afganistan, Tadzikistan, Kõrgõzstan.
Aasia poliitiline kaart 1. Jaapan Tokyo 2. Põhja-Korea Pyongyang 3. Lõuna-Korea Soul 4. Mongoolia Ulaanbaatar 5. Hiina Peking 6. Filipiinid Manila 7. Malaisia Kuala Lumpur 8. Indoneesia Jakarta 9. Vietnam Hanoi 10.Kambodža Phnom Penh 11.Tai Bangkok 12.Laos Viangchan/ Vientiane 13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17.India Delhi/ New Delhi 18.Sri Lanka Colombo 19.Pakistan Islamabad 20.Af...
Indian Ocean earthquake and tsunami 2004 Reneli Saumets Rauno Tapner 11M Basic ●26 December 2004 ●West coast Sumatra Indonesia ●Indian plate was subducted by the Burma Plate Areas affected ●Sri Lanka ●Myanmar ●Indonesia ●Madagascar ●India ●Somalia ●Thailand ●Kenya ●Maldives ●Tanzania ●Malaysia ●South Africa Earthquake ●9.1-9.3 magnitude ●One of the biggest in the world ●Duration between 8.3-10 minutes ●Depth: 3okm Tsunami ●Waves up to 30m ●Killed 230 000-280 000 and more missing ●Total damage 19.6 billion USD ●Millions of people have been left homeless Warnings ●There were no tsunami warning system ●In deep water tsunami has little height ●Sensors needed to detect ●The power of tsunamis becomes clear as they approach shallow water along the coast Hildasan, 50, net-maker „I was repairing some fishing nets in the harbour when I saw the water raising. I ´d nev...
kultuurirevolutsiooni mõjudel ning vajadusel ühiste jõududega takistada sotsialismi levimist teistesse Kagu-Aasia maadesse. Alates Bali tippkohtumisest 1976. aastal hakati keskenduma majanduslikule koostööle. ASEAN loodi 8. augustil 1967. aastal Bangkokis viie riigi Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Filipiinide välisministrite kohtumisel. Hiljem liitunud riigid: Brunei (7. jaanuarist 1984), Vietnam (28. juulist 1995), Laos (23. juulist 1997), Myanmar (23. juulist 1997), Kambodza (30. aprillist 1999). ASEANi peakorter asub Jakartas (Indoneesias). 2001. a leppisid ASEANi riigid ja Hiina kokku luua kümne aasta jooksul Aasiasse maailma suurim vabakaubandustsoon. See hõlmaks 2 miljardit tarbijat ning organisatsiooni SKT oleks 2000 miljardit dollarit aastas. Integratsiooni tulemusena on ASEANi liimesriigid muuhulgas sõlminud regionaalse vabakaubanduslepingu ja loodavad 2015. a. luua ASEANi regiooni vabakaubandustsooni
Ühendemiraadid, Gabon,Venezuela, Ecuador NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon Loomine: 1989 Liikmed: Kanada, USA, Mehhiko Tegevus: Rahvusvaheliste firmade tegevuse korraldamine liikmesmaades ASEAN Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Loomine: 1967 Liikmesriigid: Brunei, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Tai, Singapur Tegevus: "Oma " rahvusvaheliste firmade abistamine ja võõraste tegevuse kontroll IMF Rahvusvaheline Valuutafond Loomine: 1945 Tegevus: Riikidevahelise koostöö reguleerimine, soodustamine ja edendamine valuuta- ja finantssfääris, krediidi võimaldamine liikmesriikidele APEC Aasia - Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon Loomine: 1989
MAAPÄHKEL MAAPÄHKEL e. ARAHHIS e. HIINA PÄHKEL Algkodu on keskBrssiilia kuivadel kiltmaadel. Õied on kollased või valged Tihe põõsas 5060 cm kõrgune Õitsemine kestab vaid päeva. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas, maapinna lähedal. ARENG Kulturiseerimist alustati Peruus 2000 a. tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela Aasiasse ja LääneAafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba LõunaHiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis KASVATAMINE Peidab oma kaunad valmimiseks mulda, mis teeb kasvatamise keerulisemaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, mis algul kasvad ülespoole, kuid 5.6. päeval pöördub otse alla. Muld peab olema kohev ja niiske. Taimede ümbrust tuleb pidevalt kobestada ja sageli mulda kaunadele tõmmata. Ameerika Ühendriikides on enamik töid mehhaniseeritud. KORISTUS Tõmmatakse põõsas käsitsi välja. Pannakse üsna pikaks ajaks järe...
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
)Serbia 38.)Slovakkia 39.)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48.)Valgevene 49.)Vatikan 50.)Venemaa Aasia 51.) Hiina 52.) Jaapan 53.) Louna Korea 54.) Pohja Korea 55.) Filipiinid 56.) Indoneesia 57.) Malaisia 58.) Paapua Uus Guinea 59.) Vietnam 60.) Kambodza 61.) Laos 62.) Tai 63.) Myanmar 64.) Bangladesh 65.) India 66.) Pakistan 67.) Afganistan 68.) Mongoolia 69.) Kasahstan 70.) Usbekistan 71.) Turkmenistan 72.) Gruusia(Heorgia) 73.) Armeenia 74.) Aserbaidzaan 75.) Iraan 76.) Iraak 77.) Turgi 78.) Suuria 79.) Jordaania 80.) Iisrael 81.) Liibanon 82.) Saudi-Araabia 83
· Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast . Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina KaugIdas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, PõhjaKorea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. · Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused
Taimaa Üldandmed Pindala: 513 115 km2 Pealinn: Bangkok Rahvaarv: u 66 miljonit Rahvuslik koosseis: 75% taid, 14% hiinlased, 11% muud Rahaühik: baht Riigikeel: tai keel Religioonid: budistid 94,6%, muhameedlased 4,6%, kristlased 0,7% Naaberriigid: Laos, Malaisia, Kambodza, Birma/Myanmar Kliima ja loodus Tai Kuningriik asub Lõuna-Aasias, 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Enamus riigist on väga tihedalt asustatud. Eriti kõrge on rahvastikutihedus pealinna ümbruses Tai lahe ääres ja maa idaosas. Tais on troopiline kliima ja temperatuurid on vahemikus 19-38 kraadi. kuivaperioodil paistab päike praktiliselt koguaeg, keskmiselt on siis sooja +31, vesi meres on +28. üldselt võib Tai kliima jagada kolmeks hooajaks: kuuma hooaeg, vihma hooaeg ja selline vahepealne hooaeg ehk siis ei ole liiga kuum ega ka liiga külm. Loodus on võimas, võimalik näha unikaalseid karstistruktuure Krabi piirkonnas. Samuti on Tais ...
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Aserbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimet...
Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. NATO -Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Loodi 1949a ( Eesti liitus 2004 ) Liikmeid 26 Sõjalis ja poliitiline organisatsioon NAFTA Loodi 1994 Liikmeid 3 (USA , Kanada , Mehhiko) Eesmärk kaotada ajajooksul kõik kaubandus barjäärid ASEAN- Kagu- Aasia maade assotsiatsioon Loodi 1967a Liikmed- Bruneid, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Tai, Singapur. Eesmärk liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö. MERCOSUR- Lõuna ühisturg Loodi 1991a Liikmed- Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Urugugy- Eesmärk religiooni majanduslik koostöö APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduslik koostöö Loodi 1989a Liikmeid 21 Vabakaubanduse ja majandusliku koostöö arenemine OPEC Loodi 1960a
Unimaguna valmistamine · Unimagun, Papaver somniferum, on üheaastane taim, mis võib kasvada 70--100 cm kõrguseks. Selle õied on valged, roosad või violetsed. Toores kupar on peaaegu ümmargune, mõnikord ka piklik, selle tipu ümber on sakiline pärg ning kupra all varre küljes väike esileulatuv ringike. Kupra diameeter on 1--5 sentimeetrit. Mooni kasvatatakse kuumas ja kuivas kliimas. Unimaguna peamised kasvatuspiirkonnad on nn kuldne kolmnurk -- Tai. Myanmar ja Laos - ning nn kuldne poolkuu, kuhu kuuluvad Afganistan, Pakistan ja Iraan. · Oopiumimoonist saadakse looduslikke opiaate oopiumi, morfiini, kodeiini jne. Lihtsa keemilise protsessi kaudu on võimalik muuta morfiin poolsünteeriüseks aineks heroiiniks. Ka mitut sünteetilist ainet, mille mõju sarnaneb opiaatide omaga, näiteks fentanüül, ketobemidoon ja buprenorfiin, liigitatakse opiaatide hulka. Opiaatide mõju
International.(http://www.kompass.com/kinl/index_norobot.php? Page=/guide/L_2_I_et_Z_TH_F_32) Rahvaarv ja selle muutumine 1 Rahvaarv Rahvastiku tihedus: 118 inimest/km2. Tai asub ülemaailmses rivistuses populatsioonis 19-ndal kohal. Seega võib väita, et Tai on suure rahvastiku tihedusega maa. 2 Naaberriigid Lõuna naabriks on Malaisia, põhja naabriks on Laos, idast ühine piir on Kambodzaga ja lääne naabriks on siis Myanmar. 1Malaisia: Rahvaarv: 23 092 940 Rahvastiku tihedus: 70 in/km² 2Laos: Rahvaarv : 25 924 000 Rahvastiku tihedus: 25 in/km² 3 Kambodza Rahvaarv: 13 124 800 Rahvastiku tihedus: 72,5 in/km² 4Myanmar Rahvaarv: 42 510 537 Rahvastiku tihedus: 62,7 in/km² Naaberriikide võrdlus Võrreldes naaberriikidega on Tai rahvastiku tihenud peaaegu, et 2 korda suurem. Kõige väiksema tihedusega naaberriik on Laos kus on tihedus ainult 25 in/ km². Seega Laos
Eesmärk: liikmesriikide majanduslik-, sotsiaalne- ja kultuuriline koostöö Loodi: 1967 MERCOSUR (Lõuna Ühisturg) Liikmed: 10 (Prunei, Filipiinid, Indoneesia, Laos, Tegemist on vabakaubandusliiduga Kambodza, Malaisia, Myanmar, Tai, Singapur, Loodi: 1991 Vietnam) Liikmed: 4 (Argentiina, Brasiilia, Uruguay, Paraguay) APEC (Aasia ja Vaikse ookeani Majandus NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Koostöö Foorum) Organisatsioon) Eesmärk: saada suurimaks vabakaubandus Eesmärk: asutamisleping on koostatud piirkonnaks kooskõlas põhivabadustega, tagada vabadus ja
„Association of Southeast Asian Nations (ASEAN)“ – Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon ASEAN ehk Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon kasvas välja selle liidu nii-nimetatud eelkäijast, milleks oli Kagu-Aasia Liit (ASA, Association of Southeast Asia). Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon sai alguse 8. augustil 1967, kui Tai pealinnas Bangkokis allkirjastati ASEAN-i deklaratsioon (Bangkoki deklaratsioon). See deklaratsioon allkirjastati ASEAN-i asutajariikide poolt, nimelt siis Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai. [1] 1967. aastast kuni 1984. aastani püsis liit muutumatuna, ei olnud lahkujaid ega liitujaid. 1984 7. jaanuaril liitus ASEANiga väike Brunei riik, viies liikmete arvu viielt kuue peale. 11 aastat hiljem liitus Vietnam (28 juuli 1995), 1997. aastal Laos ja Birma (tuntud kui ka Myanmar) ning viimasena 1999. aprillis Kambodža. Tänaseks on ASEAN-i koosseisus kõik kümme eelmainitud riiki: Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Tai, Bru...
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Azerbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bahrein ametlik nimetus: Bahreini Kuningiik pealinn: Al-Manmah Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Brunei ametlik nimetus: Brunei Darussalami Riik pealinn: Bandar Seri Begawan Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: ...
MEREVAIK Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega mineraloid. Tekkinud mitut liiki muistsete puude ( Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide- Läänemere piirkonnas peamiselt helmemänni, Pinus succinifera) tardunud vaigust, tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, üldiselt varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi ...
Lääne-Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun-ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Looduslikku metsa leidub ainult kirde-ja edelapoolseis mäestikes, põhja pool okasmetsa ja liigirohket segametsa, lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa.. Ida-ja Lõuna-Hiina taimestik on väga mitmekesine. Maa-ala suuruse ja looduse mitmekesisuse tõttu on loomastik liigirikas. Hiia naaberriigid on: Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Allikad: www.karavanserai.bluemoon.ee, Ene, A ja O
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR By: Greetel Kala DEMOKRAATIA TUNNUSED · Kodanikkonna osalemine poliitikas · Võimude lahusus · Seaduse ülimlikkus · Inimõiguste austamine · Rahvas teostab võimu konsensuse, referendumite või rahva poolt valitus esindajate läbi · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · Kõigil on võrdne ligipääs võimule · Inimesed on kaitstud põhiseadusega · Kohut mõistavad selleks loodud organid DEMOKRAATIA LIIGID · Otsene demokraatia · Kaudne demokraatia · Osalusdemokraatia · Tööstusdemokraatia · Korporatiivne demokraatia · Liberaalne demokraatia · Sotsiaaldemokraatia · Esindusdemokraatia DEMOKRAATIA LIIGITAMINE · Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA · otsedemokraatia eksperimen...
sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist - Suurima saagikusega teravili - 2005 toodeti 635 miljonit tonni - 2005 toodeti 692 miljonit tonni, suurimad tootjad: USA, - riisi- suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Prantsusmaa, India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Itaalia. Brasiilia, Jaapan ja USA Suurima eksportija USA - Suurimad eksportijad Tai (29 % maailma ekspordist), Vietnam (15 %), USA (11%) Teisi teravilju Oder - Vähenõudlik, kasvab peaaegu kõikjal, Hirss - Toiduks, loomasöödaks ja õllepruulimiseks
1. RIIGI ÜLDANDMED 1.1 Üldandmed Pindala on 9 596 960 km2. Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. (1) 1.2 Riigi asend maailmas Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja Ida Hiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. (1) 1.3 Maa ja riigid Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni ning Hiina Vabariigi vahel. (1+Lisa 1)
Kanada, Austraalia,Saksamaa, Pakistan, Türgi 1.8. Riis · 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias · Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni · Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist · 2005 toodeti 635 miljonit tonni riisi- suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA · Suurimad eksportijad Tai (29 % maailma ekspordist), Vietnam (15 %), USA (11%) 1.9. Mais · Nõuab palju soojust ja niiskust · Jahedamas kliimas haljassöödaks · Suurima saagikusega teravili · 2005 toodeti 692 miljonit tonni, suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa, India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Itaalia. Suurima eksportija USA 1.10. Mugulviljakasvatus
rénmín gònghéguó)) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat
½ maailma naftaekspordist Kriitika barreli kõrge hind, majandus http://www.swaberita.com/wpcontent/uploads/2008/12/opec01.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_ASEAN.svg The Association of Southeast Asian Nations KaguAasia Maade Assotsiatsioon KaguAasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine Loodi 1967. aastal Bangkokis Filipiinid Indoneesia Malaisia Singapur Tai Brunei Vietnam Laos Myanmar Kambodza http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Map_of_the_Association_of_Southeast_Asian_Nations.svg 8. august 1967 Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Filipiinid Algul Vietnami sõda, alates 1976 majandus Kardeti kommunismi levikut 28 juuli 1995 liitus Vietnam 15 detsember 1995 ASEAN Tuumarelvavaba ala, jõustus 21 juunil 2001 2006vaatleja ÜROs Majanduskasvu kiirendamine Sotsiaalne ja kultuuriline progress Rahu ja stabiilsus
organisatsioone (eesmärk, mitu liikmesriiki (vähemalt 5te nimeta), loomisaasta, nimi) -UN, NATO, WTO, ASEAN, NAFTA, G8 (tippkohtumine), CBSS, OPEC, ROK, Greenpeace, Red Cross UN = 1945 San Franciscos. United Nations Organisation. Eesti, Läti, Leedu, UK, Itaalia. NATO = 1949 Washingtonis. Kanada, Belgia, Holland, Island, Eesti. WTO = 1948. Eesti, USA, Soome, Rootsi, Taani. ASEAN = 1967. Brunei, Kambodza, Laos, Myanmar, Vietnam. Association of south east asian nations. NAFTA = North american free trade agreement. 1994. a. Kanada, mehhiko, usa. G8 = kaheksa juhtivat tööstusriiki. Itaalia, jaapan, USA, kanada, prantsusmaa, saksamaa, UK CBSS = OPEC = org of petrol exporting countries. 1960. venetsueela, saudi araabia, kuveit, omaan, jeemen. ROK = 1894 pariis. Greenpeace =1971. Red cross =1863 genf. 15. Milllistes piirkondades on praegu UN (ÜRO) rahuvalvajad
Eesmärgiks on kaotada kõik kaubandusbarjäärid ja aidata igati kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele. Lõuna-Ühisturg (e. MERCOSUR) - loodi 1991 alustades tolliliiduna ja eesmärgiks on saada ühisturuks. Liikmeid 5: Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela. Koostööd tehakse kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega. Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon (ASEAN) - loodi 1967. Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10): Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam. Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum (APEC) - Loodi 1989 liikmesriikide koostöö ja vastastiku abistamise tõhustamiseks. Eesmärgiks saada suurimaks vabakaubanduspiirkonnaks (arenenud riigid peavad kaotama kaubandusbarjäärid aastaks 2010, arengumaad 2020). Liikmeid 21-Austraalia, Brunei, Kanada, Tsiili,
Meremaast läänes ja Austraaliast põhjas. · Piirkond asub geoloogiliste laamade kokkupuutel. Loodus ja maavarad · Kagu-Aasia paikneb lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalvöönd on liigniiske ja tugevasti soostunud. · Kagu-Aasia on mägine. · Kagu-Aasias leidub mitmeid metallimaake ja fossiilkütuseid. Regioonis on märkimisväärsed metsavarud. Bruneis leidub ka naftat. Regiooni riigid · Kagu-Aasia riigid: Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodza, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam · Kagu-Aasia alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maid. · Kagu-Aasia Maade Assotsioon (ASEAN) - rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on Kagu- Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. Rahvastik · Kagu-Aasia on asustatud väga ebaühtlaselt. Jõgede
nüüdisaegne versioon, mis sai 1960. aastal aset leidnud 11. CGPM-il nime SI- süsteem (SI on lühend prantsuskeelsetest sõnadest Système international d'unités rahvusvaheline mõõtühikute süsteem). · Suurbritannias peaks üleminek SI- süsteemile lõppema 2009. aastal. USA-s kasutatakse SI-süsteemi tööstuslikult aina enam, aga tavatarbijate seas ei ole see seni erilist edu saavutanud. Lisaks kasutavad mittemeetrilisi mõõtühikute süsteeme veel Myanmar ja Libeeria. Lisa info: http://tsvihik.blogspot.com/2010/06/vanad- mootuhikud.html http://web.zone.ee/tiia_e_testid/matemaatika_I %20kooliaste/pikkusuhikud.htm http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/02/? headerID=1808 http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/1kaard id/7-1-1-2.htm http://www.epl.ee/artikkel/379876
Thailand Thailand is a country located in the Southeast Asia situated between Malaysia, Myanmar, Laos and Cambodia. Its largest city and capital is Bangkok. Its official language is Thai. Thailand's current king is Maha Vajiralongkorn Bodindradebayavarangkun. Thailand's currency is the Baht, 100 Bahts is about 2,70 Euros. Thailand's main religion is Buddhism which 95% of the population believes in. Thailand has no deadly spiders and only 2 snakes with deadly venom: the Malayan Krait and the King Cobra. Most snakes will go away as fast as possible after seeing a human, even if confronted
Viljandi 2013 SISSEJUHATUS: Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadikistan, Venemaa ja Vietnam. HIINA: Hiina on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis (tavalisemalt) mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuriat, Sise-Mongooliat, Tiibetit ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse "Hiina" all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja
BUDISM Budism Budismi määratletakse erinevalt. Mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist, teised näevad selles aga põhiliselt filosoofiat. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat. Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse ,,budismist", nemad ütlevad ,,Buddha-dhamma" või ,,dharma" Budismi ajalugu Traditsioonilise dateeringu järgi on budism 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia. See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi. Vana budistlik tekst ütleb, et meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida ...
Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega- ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2), kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m). Naaberriigid on loodest Kasahstan; põhjast Mongoolia ja Venemaa; idast Põhja–Korea; lõunast Vietnam, Laos, Myanmar, Bhutan, Nepal; läänest India, Pakistan, Afganistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan. KESKKOND Oleme jõudnud ajajärku, kus Hiina keskkonnaprobleeme pole enam võimalik eirata. Üks peamisi põhjuseid keskkonna hädade tekkimisel on Hiina poolne suur raiskamine. Põllumajanduslikel kaalutlustel juhitakse sageli vett suurtes kogustes kõrvale ning sellest tingituna kuivavad veekogud ära. Hiina 560-st jõest ähvardab 60-t kuivamine või nad ongi juba kuivanud. Hiina põhjaosas levivad kõrbed
Reisenbuk) TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP Riikidest ainult Sierra Leone ÜLEMINEKU I ETAPP (DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS) Afganistan, Alzeeria, Angola, Bangladesh, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Kambodza, Kamerun, Cabo Verde, Kesk-Aafrika Vab., Tsaad, Kongo, Ekvat.-Guinea, Eritrea, Etioopia, Gambia, Ghana, Guatemaala, Guinea, Guinea-Bissau, Haiti, Honduuras, Iraak, Jordaania, Keenia, Laos, Leshoto, Libeeria, Madagaskar, Malawi, Mali, Mauretaania, Mosambiik, Myanmar, Namiibia, Nepal, Nicaragua, Nigeeria, Omaan, Pakistan, Paapua, Uus- Guinea, Paraguai, Ruanda, Saudi-Araabia, Senegal, Somaalia, Sudaan, Süüria, Melaneesia, Mikroneesia ÜLEMINEKU II ETAPP Albaania, Araabia Ühendemiraadid, Argentiina, Bahama, Bahrein, Brasiilia, Brunei, Tsiili, Columbia, Costa Rica, Põhja-Korea, Dominikaani Vab., Ida-Timor, Ecuador, Egiptus, Fidzi, India, Indoneesia, Iraan, Iisrael, Jamaika, Kõrgõstan, Liibanon, Malaisia, Mehhiko, Mongoolia,
(1) India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt. Rahaühikuks on ruupia. India on samuti ka üks seitsmest suurimaist riigist.(2) Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Indiat ümbritseb lõunast India ookean, põhjast Araabia meri ja idast Bengal. Indial on 7, 517 kilomeetri pikkune rannajoon. India naaber riikideks on Pakistan, Hiina, Nepaal, Bengladesh ja Myanmar. India lähedal asuvad veel ka Sri Lanka, Maldiivid ja Indoneesia India ookeanis.(1) Agra linna lähedal lummab suursugune Taj Mahal- maailma ilusaimaid ehitisi ja India sümboleid. Selle mausoleumi püstitas valitseja Shah Jahan oma surnud abikaasale igavese armastuse märgiks. Väärib mainimist, et mausoleumi ehitusel töötas 20 000 inimest kakskümmend kaks aastat. Kallihinnaliste kividega kaetud marmorseintel veiklevad värvid sõltuvalt valgusest ja päevaajast.(1, 2)
Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk.
Loodi 1960. aastal Eesmärk vabakaubandus Euroopa piirkonnas Ajalooline tähtsus EL-iga kauplemisreeglid samad Praegu 4 liiget: Norra, Island, Sveits, Liechtenstein. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. aastal Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, samuti tahab saada tolliliiduks. ASEAN Kagu-Aasia Maade Organisatsioon Loodi 1967. aastal 10 liikmesriiki: Myanmar, Tai, Laos, Kambodza, Vietnam, Singapur, Malaisia, Indoneesia, Brunei, Filipiinid. Eesmärk kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik koostöö, arengu kiirendamine (aastaks 2010 kaotada põllumajandusbarjäärid). APEC Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Foorum Loodi 1989. aastal 21 liiget, ühendab arenenud riike (nt USA, Kanada, Austraalia) ja arengumaid (nt Tai, Filipiinid, Paapua Uus-Guinea).
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu`. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks. Eesmärk · Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine · Bu...
23. Makedoonia, Skopie 69. Küpros Nikosia 24. Albaania, Tirana 70. Laos Viangchan 71. Liibanon Beirut 25. Montenegro, Podgorica 72. Lõuna-Korea Soul 26. Andorra, Andorra la Vella 73. Malaisia Kuala Lumpur 27. Kreeka, Ateena 74. Maldiivid Male 28. Ukarina, Kiiev 75. Mongoolia Ulaanbaatar 29. Moldova, Cisinâu 76. Myanmar Yangon 30. Valgevene, Minsk 77. Nepal Katmandu 31. Leedu, Vilnius 78. Omaan Masqat 79. Pakistan Islamabad 32. Vatikan, Vatikan City 80. Põhja-Korea Pyongyang 33. Läti, Riia 81. Saudi Araabia Ar Riyad 34. Eesti, Tallinn 82. Singapur Singapur 35. Soome, Helsinki 83. Sri Lanka Colombo 36
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
