Geograafia, kordamine eksamiks, 2 (7)

PÕLD!

looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele

Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus).
Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)
Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele , kus viiakse läbi agraarreforme.
Spetsialiseeritud suurtalu – moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari , maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe.
Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud , kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog , puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis - ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad , hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades.
Nisu- USA, Kanada , Euroopa (Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Türgi, Suurbritannia ), Pakistan , Hiina, India, LAV, Austraalia
Mais- USA, Hiina, Brasiilia
Riis - Jaapani lõuna osa, Hiina, India, Bangladesh , Indoneesia , Vietnam , Tai
Kohv- Brasiilia, Costa Rica, Vietnam, Indoneesia, Kolumbia , Mehhiko
Tee- India, Hiina, Sri Lanka , Kenya
Suhkruroog- Kuuba, Brasiilia, India, Hiina, Pakistan, Türgi, Tai, Mehhiko, Austraalia
Puuvill - Hiina, USA, India, Pakistan, Usbekistan , Türgi, Austraalia
Tsitruselised- Vahemere ääres ( Hispaania , Itaalia, Maroko , Egiptus ), USA ( Florida ps)
Uute põldude rajamine
Looduslike ökosüsteemide hävimine
Maade niisutamine
Soolade tõus aurumisega huumus -horisonti- pinnase sooldumine
Üleväetamine
Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
Mürkkemikaalide kasutamine
Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
Monokultuuride kasvatamine
Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
Raskete põllumajandus-masinate kasutamine
Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine.
Ulatuslike põllu-massiivide rajamine
Suureneb tuulisus, tuuleerosioon
Põllud nõlvadel
Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
Ülekarjatamine
Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed
Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel.
Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKT-s. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline).
Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub vegetatsiooniperioodi pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid.
Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu.
Lähispolaarkliimas on vaid parimal juhul võimalik kasvatada kiirekasvulisi kultuure (nt redis , sibul ). Tundramaadel kasvatatakse põhjapõtru.
Parasvöötmes on tingimused üsna erinevad – tavaliselt saab ühe saagi aastas. Seetõttu on kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Eristatakse:

Jahe parasvööde. Vegetatsiooniperiood kestab 3-5 kuud, levib looduslik okasmets . Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Kasvatada saab mitmeid teravilju , kartulit, köögivilja, lina ja rapsi.

Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse:
1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise viljakusega, hästi haritavad, kohati kuivendamist vajavad. Rohumaad on eelduseks piimakarja kasvatamisele.
2) Mandrilises piirab kultuuride valikut külm talv, vahel ka põud.
3) Kaug-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses; saagikoristust raskendavad suve lõpu ja sügise rohked sademed.

Soe parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus kuus kuud või enam. Võimalik kasvatada riisi ja maisi, päevalille, suhrupeeti, sojauba , viinamarju.
1) Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on maailma hinnatuimaid piirkondi.
2) Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad , mis kannatavad erosiooni. Niistus on hädavajalik (USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad).
Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Aastas saadakse siiski kaks saaki.

Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, vihmavesi tekitab mullaerosiooni. Paremini kasvavad mitmeaastased istanduskultuurid – puuviljad, viinamarjad, oliivid , tsitruselised, nisu, mais.

Mandrilised valdkonnas on suur niiskusepuudus. Põllumajandus on võimalik oaasides . Kõrbekarjamaadel kasvatakse kitsi ja lambaid .

Idarannikute niisekes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, aastas saab 2-3 saaki. Kasvatakse nisu, maisi, riisi, tubakat , õlitaimi, teepõõsast jms.
Troopilises kliimavöötmes laiuvad maailma suurimad kõrbed. Kasvatakse suhkruroogu , puuvilla , datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega.
Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt.

Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi. Kasvatakse hirssi, maapähklit ja sisalit. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega.

Pika vihmaperioodiga savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapählit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi.
Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ja peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks ebasobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kohvi- ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes.
Maad haritakse ja loomi peetakse sageli ka mägedes. Kasvatatavad kultuurid sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja valdavate tuulte suhtes ning mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist.
Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid
Looduslikud tegurid:

• Kliima – temperatuur, kasvuperiood, niiskus
  
• Mullad – viljakus, paksus, põuakindlus
  
• Reljeef – tasane /mägine, kalle
  

Majanduslikud tegurid:

• Tööjõud – kvaliteet, traditsioonid
  
• Valitsuse poliitika – toetused, tollipoliitika
  
• Kapital – hooned, masinad , väetised, seemned, tõuloomad jms.
  

Maailmatoiduprobleemide tekkepõhjused ja esinemispiirkonnad.
Peamised põhjused:

• traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine
  
• asutustihedusest tingitud maapuudus
  
• suur rahvaarv
  
• kohati esinevad halvad loodusolud
  

Peamiselt levinud arengumaades (Aafrika, Andide piirkond, Lõuna- Aasia ). Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis. Arengu maad seevastu kannatavad ületootmise all.
ekstensiivne põllumajandus – seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta.
Probleemid:

• tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon ( maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise)
  
• ülekarjatamine
  
• sooldumine
  
• 
  

intensiivne põllumajandus – tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta.
Probleemid:

• sooldumine
  
• väetamine, mürkkemikaalid
  
• rasked masinad, mis rikuvad maapinda
  

KALANDUS
rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias.
ookeanipüük – kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne).
Kalakasvatus – kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades).
Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus.
Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine ( nafta ammutamine merepõhjast, meretransport , õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel ).
Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.
Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad.
Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine.
Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
Piirkonnad:

• pinnakihid – hapnikurikas vesi
  
• jõgedesuudme piirkonnad – jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid
  
• külmade hoovuste piirkonnad – külm, hapnikurikas vesi
  
• paras -ja lähispolaarvööde
  

muutusi maailma kalanduses ning muutuste peamisi põhjusi. Suuremate püügimahtudega riigid
Muutused:

• püük maailmamerest väheneb, kasvatuste osatähtsus suureneb
  
• arengumaade osatähtsus kasvab
  
• väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse vähemväärtuslikku kala
  

Põhjused:

• massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale
  
• maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, õnnetused, meretransport, majanduselu rannikualadel)
  
• maksimum maht on saavutatud aga vajadus ja nõue kasvab
  

Suurimate püügimahtudega riigid

Hiina, Peruu ,Jaapan,India,USA,Indoneesia,Tšiili,Venemaa

1. Parasvöötme okasmets.

• kasvavad aeglaselt
  
• suhteliselt hõredad
  
• väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m³/ha)
  
• vähe puuliike
  
• tarbepuit – tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal
  
• peamine osa maailma tarbepuidust
  

2. Parasvöötme leht- ja segamets.

• aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tõttu oluliselt vähenenud pindalaga
  
• tootlikud (aastane juurdekasv 5-10 m³/ha)
  
• liigiliselt mitmekesised
  
• saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust – mööblitööstus
  

3. Lähistroopika metsad

• niisketes metsades kavavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv (15-20 m³/ha)
  
• Kuivades metsades juurdekasv 1-2 m³/ha ( Vahemeremaad , USA, Austraalia). Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel keskkonnakaitseline tähtsus.
  

4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud

• valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus
  
• küttepuud
  

5. Ekvatoriaalsed vihmametsad

• Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasias
  
• aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha aastas
  
• koosnevad enamasti väheväärtuslikest puuliikidest
  
• pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu
  

Arengumaad
Arenenud riigid
Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks.
Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus)
Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne).
Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov)
metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme
metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne
puidu- ja paberitööstusega: veekogude ja pinnase reostumine
Energia liik
Kasutamise eelised
Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid
Nafta
taastumatu
- suure kütteväärtusega.
- hea transportida tankerite ja torujuhtmetega
- kasutatakse mitmeks otstarbeks
- puuraukude rajamine merre keeruline;
- ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks.
- vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist
Gaas
taastumatu
- suure kütteväärtusega.
- paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata , vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid
Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus.
Tahked kütused
kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas
Taastumatu
Suured varud, uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud
Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid , SO2 happevihmad , kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas
Vesi
taastuv
alternatiivne
Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike.
Saastaineid ei teki;
Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset.
Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid
suure languga või veerikastele jõgedele.
Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne
Tuumaenergia
taastumatu
traditsiooniline
Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis.
Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine.
Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaaži oht
Tuul
taastuv
Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia on kallis, tuulekiiruse ajaline ebaühtlus, tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muud energiaallikat; tekitavad müra,
häirivad lindude rännet, hõivavad maad; kasutuspiirkond piiratud.
Päikeseenergia
taastuv
alternatiivne
Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia kallis,vajab suuri kapitalimahutusi.Vajalik piisav päikeseenergia hulk.Vajab kombineerimist teiste energiatootm. viisiga
Geotermaalen.
taastuv
Kasutamise mõju keskkonnale minimaalne, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile üsnagi kõrged, väike energia hulk; kasutusala piiratud.
Biomassi energia taastuv
Saastet ei teki,tasub rajada väikese energiatarbimise korra
Saadav energiahulk küllaltki väike.

Energiarassurss

Plussid

Miinused

Muu

Nafta
+energiasisaldus suur
+palju kasutusalasid
-vajab töötlemist -piiratud varud
-tuleohtlik -sellest sõltuvad teiste toodete hinnad
Kõige kasutatavam – ahjukütus, elekter , keemiatooted , sõidukite kütus
Maagaas
+suurim kütteväärtus (fossiilsetest kütustest)
+vähe saasteaineid põletamisel
-meritsi tülikas transportida (kallis ja ohtlik torujuhe)
Kivisüsi
+varud suured
-põletamine saastab õhku
Osatähtsus väheneb, varud suured
Turvas; põlevkivi; pruunsüsi
-madal küttväärtus => ebaotstarbekas
Ei osale maailmaturul
Vee-energia
+omahind madal
+väheneb üleujutuste oht
+tekivad veevarud , mida saab kasutada niisutuseks, elanike veega varustamiseks ja puhkemajanduse arendamiseks .
+vesi on tasuta
-HEJ ehitamine kallis lisaks veel hooldus
-peab olema suure languga veerikas jõgi
-tuleb ehitada tamm, mis on kallis kuid ühtlustab äravoolu.
-tamm häirib jõe voolurežiimi, setete kandumist ja kalakesi.
-suht oluline on tarbija lähedus, seda ei tasu kaugele vedada
NB! Kaudne energia transport! Kui odavat energiat on palju, kasutatakse seda energiamahukate toodete valmistamisel (nt. Al, sulamite, kemikaalide) ja selliseid kaupu eksportides, viiakse elektrit välja kaudselt, nende toodete “ koosseisus ”.
Tuumaenergia
+võiamlik toota suures koguses
+ökonoomne
+õhusaastevaba
+elekter on väga odav
+keskkonnasõbralik
- nõuab suuri kapitalimahutusi
- TEJ on väga ohtlikud - avariioht
-radioaktiivsed jäätmed ei taha mitte kuidagi laguneda ja keegi ei taha neid enda “aeda” ka matta.
Kütus: uraan , mida jätkub umbes 50-ks aastaks.
Tšernobõli katastroof – 6 miljonit inimest mõjutas
Päikeenergia
+ teat . Piirkondades otstarbekas
+säästab teisi energiavarusid ja keskkonda +ei saasta
-tehnol. keeruline ja seega ka kallis -vajab komb. teiste energiatootmisviisidega -vajalik piisav päikeseenergia hulk
Toodetakse elektrit, köetakse maju, soojendatakse vett.
Tuuleenergia
+saastet ei teki
+tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral.
-tuul peab olema vähemalt 6 m/s, alles siis on maj. mõttekas -mõjutab keskkonda ja maastikupilti - takistab lindude lendu ja nahkhiireonusid -müra -tuulevaiksel ajal on vaja muud energiallikat
Geotermaalenergia
+kasutamise mõju keskkonnale minimaalne
+tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
-energiatranspordiga on niru
-suhteliselt väike energia hulk
-kasutusalad on piiratud
-jooksvad kulud on kallid
Maa sisesoojuse s.o. kuumenenud kivimite; sulamagma ja nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee energia.
Laamade äärealad!
Bioenergia
+ saasteaineid ei teki +tasub rajada väikese en.tarbimise korral
- saadav energiahulk on küllaltki väike.
Toodetakse biomassist – orgaaniliste ainete (puidu; põllumajandusjääkide põletamisel) põletamisel. Energiavõsa!
19. sajandi keskpaigani valitsesid energiamajanduses vaid kaks ressurssi: puit ja kivisüsi, viimase osatähtsus kasvas kiiresti kuni 20. saj. alguseni .
20. sajandi algusest hakkas kiirelt kasvama nafta ja mõnevõrra hiljem ka gaasi osatähtsus. Samuti ehitati võimsad hüdroelektrijaamad, kus hakati elektrienergiat tootma . Söe osatähtsus langes saj. keskpaigaks 40%-le.
Tuumaenergia võeti kasutusele 20. sajandi 70-ndatel aastatel. Selle osakaal püsib stabiilselt 4-5% piires.
Tänapäeval kasutatakse palju erinevaid energiaallikaid, tulevikus suureneb gaasi ja kindlasti ka taastuvate ressursside osatähtsus.
Maailma tähtsamaid energiavarade
(nafta, maagaas, kivisüsi)
kaevandamis /ammutamis- ja töötlemispiirkondi
Ammutamine
Töötlemine
Nafta
Lähis-Idas(ligi ⅔ naftavarudest) ;Ladina-Ameerika( Mehhiko; Venezuela ;Brasiilia)Ida- ja Kagu-Aasia (Hiina; Indoneesia); Põhja-Ameerika (USA; Kanada); Euroopa riigid (Venemaa; Norra; Suurbritannia)
⅓ maailma naftast toodetakse Lähis-Idas, millest enamus ekspordiks
Maagaas
Venemaa; USA; Kanada; Suurbritannia; Alžeeria; Iraan ; Katar; Indoneesia
Venemaa; USA; Alžeeria; Indoneesia; Iraan
Kivisüsi
Hiina; USA; India; Austraalia; LAV; Venemaa
Hiina; Ukraina; Saksamaa; Poola; USA ja Kanada lääneosas; Austraalia (?).
Hüdroenergia
Kanada; USA; Brasiilia; Hiina; Venemaa; Norra
Tuumaenergia
USA; Prantsusmaa; Jaapan; Saksamaa; Venemaa; Lõuna-Korea
rauamaagi
Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India ja USA.
Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa.
Boksiidi
Austraalia, Guinea , Brasiilia, Jamaica , Hiina.
Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia ja Norra
Alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. Metallurgiatööstuses on 4 erinevat ettappi , mis mõjutavad paigutust. 1. Kavandamine – loogiline, et kaevandamine saab toimuda vaid seal, kus maaki leidub. 2. Rikastamine , aheraine eemaldamine – toimub kaevandamispiirkondades(et ei peaks mõttetult palju maaki mujale vedama) 3. toormetalli sulatamine , sulamite valmistamine – toimub odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu on kerge maaki sisse vedada. 4. vormimine ja töötlemine – tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on ilgelt saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid.
Tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavad tegurid
Kindlasti mõjutab seda nõudlus. Nõudlus riietele sõltub aga inimeste sissetulekust, kliimast , maitsest ja paljudest teistes teguritest. Veel mõjutab tööjõu odavus. Väga palju tekstiili toodangut annavad Aasia riigid, kus on väga odav tööjõud. Riideid on kerge transportida, nii et turu lähedus ei ole nii väga tähtis. Kuid ka arenenud ja kalli tööjõuga lääneriikides ei ole tekstiilitööstus päris hääbunud. Selle põhjuseks on võimalus tekstiilitööstust automatiseerida(mitte küll lõpmatuseni aga natukene) ning turukaitse meetmed. Samuti mängib rõivatööstuses suurt rolli firmamärk. Kokkuvõttes on rõivaööstus hajutatud , sest õmblustöökodasid on kerge rajada. Praegusel ajal on peamised rõivatööstusettevõtted odava tööjõuga ja väikese siseturuga arengumaades. Ehk siis Aasia maad, Hiina, India, Indoneesia.
Igaks juhuks tootmine (fordism)
Õigeks ajaks tootmine (toyotism)
Detailide hankimine
Paljudest juhuslikest ettevõtetest
Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele
Laoseisud
Suured (igaks juhuks ehk “just in case”)
Minimaalsed (õigeks ajaks ehk “just in time”)
Kvaliteedi kontroll
Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas
Juhtimissüsteem
Hierarhiline , palju allüksuste juhte
Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
Töötajate osale-mine arendustöös
Ei osale
Osalevad
Allhankijate paiknemine
Geograafiline lähedus pole oluline
Geograafiline lähedus on soovitav
Kasutatakse mitmeid teenuste klassifikatsioone:
Isikuteenused
Tegemist on lõpptarbimisega: tarbija maksab vahetult saadud teenuse eest
Näiteks: juuksur, maniküür, restoranis maksad söögi eest jne.
Tootja- ehk äriteenused
Osutatakse kaupade või isikuteenuste tootmiprotsessis ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas.
Nt: uurimis - ja arendustöö, turustamine, transport jms
Avaliku sektori teenused
Riik või omavalitsus korraldab need teenused inimestelt ja ettevõttedelt kogutud maksuraha eest. Avalikke teenuseid osutavad kas riigiasutused ise või ostetakse need mõnelt ettevõttelt
Nt: riigikaitse , arstiabi , haridus
Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused:
Tootmise spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad iseseisvuma (veondus, tootearendus , turustamine jne). Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.
On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne).
Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste kasv - kõrgem töötasu, rohkem vaba aega)
riigi ekspordi ja impordi struktuur
Arenenud riikide ekspordis on tavaliselt ülekaalus valmiskaubad: keemia-, masina-, puidutööstuse jmt tooted, sisse ostetakse kütuseid, toidukaupu ja kergetööstustooteid, masinaid siseturu kaubavaliku rikastamiseks. Nii ekspordi kui impordi struktuur on mitmekesine .
Arengumaade ekspordis on tavaliselt ülekaalus toorained ( maagid , kütused, puit), põllumajandustooted või esmaselt töödeldud tooted. Imporditakse peamiselt valmistooteid: masinad, seadmed, keemiatööstustooted, toiduained, rõivad ja jalatsid jmt. Ekspordi struktuur võib olla väga ühekülgne.
Tr. liik
Transpordiliigi eelised ja puudused
Milleks sobib kõige enam?
Autotransport
Vedu kiire ja paindlik.
Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud.
Väikesemahulised kaubad : toiduained, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel
vahemaadel ja kohalikel vedudel.
Raudtee -transport
Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus kõrge.
Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane.
Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku- ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad.
Puit, kütused, transpordivahendid , maavarad .
Tihedasti asustatud piirkondades
reisijate kiirveod.
Mere-transport
Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. Vedu ise suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest.
Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad.
Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad.
Sisevee-transport
Jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei saa igale poole vedada. Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Vedu iseenesest aeglane.
Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid).
Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad,
kuid võivad olla väiksemad kui
meretranspordil.
Õhu-transport
Vedu paindlik ja väga kiire.
Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus madal.
Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid
(post, lilled jne jne).
Veod suurte vahemaade taha.
Reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha.
Toru-transport
Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. Tööviljakus väga kõrge.
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase .
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
Veetavad kaubakogused suured.
Autotransport
+kiirus
+ paindlikkus
+saab vedada kaupa uksest ukseni, see vähendab aja- ja ümberlaadimiskulusid
-Veo omahind kõrge
-teedeehitus kallis
-saastav
Raudteetransport
+Sobib suurte kaubakoguste jaoks
+omahind odav
+kiire
-Raudteede ehitus pole kõikjale võimalik ning ei saa paikneda väga tihedalt
-peab kaupu ladustama ja laiali vedama
Meretransport
+Väga suured kaubakogused
+omahind odav
+ veeteed tasuta ning ei vaja otseseid investeeringuid
-Sadamate ehitus on kallis ja keerukas
-aeglane
-sõltub ilmastikust
-ümberlaadimistööd
Siseveetransport
+Omahind madal
+suhteliselt suured kogused
-Ümberlaadimistööd
-jõgede võrk ebakorrapärane
-kanalite ja sadamate ehitus kallis
-aeglane
Õhutransport
+kiire
+paindlik
+õhutee on maksuta
-kallis, lennujaamad jms
-väga saastav
-sõltub ilmastikust
Torutransport
+odav
+tööjõudu pole vaja
- lekke korral on kahju suur
- spetsiifilised asjad on transporditavad (maagaas, nafta)
puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega;

turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti.

• turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks
  
• järjest uued piirkonnad just arengumaades muutuvad turistide reisisihiks;
  
• globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus)
  
• 
  

Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus , kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne.
Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest:

Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut.

Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine , suusatamine, safari jne)

Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid).
Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). *Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut).

Turismi positiivne mõju
Turismi negatiivne mõju
Majandusele:
suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus;
suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset,
rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur
elavneb majandus üldse;
Keskkonnale:
tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse hooneid , paraneb piirkonna väljanägemine
Sotsiaal-kultuuriline
paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet;
elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet;
paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri,
tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad;
töö hooajalisus,
kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja
kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, suureneb müra, reostus,
suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. kaovad loodusmaastikud,
Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi
suureneb alkoholism, narkomaania , prostitutsioon, salakaubavedu;
kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet,
tuuakse sisse võõrtööjõud,
konfliktid kohalike ja turistide vahel,
Puhkemajanduse arengutendentsid ja seosed teiste majandussektoritega
Massiturism tänapäevases mõistes sai alguse 50ndatel Suurbritannias ja levis sealt kiiresti edasi teistesse arenenud Euroopa riikidesse ning USAsse. Vanimad puhkemajanduse harud on tervisevetel ja kuurortides käimine. See arenes edasi nn. päevitusreisiks. Hakkasid arenema veel alpinism, talispordiharrastused mägedes, jahretked, safarid , vaateturism jne. Praeguseks ajaks on üks kiiremini arenevaid liike meelelahutusturism.
Esimesed turismi piirkonnad olid Vahemere maad, kus oli soodne kliima. Samuti asusid nad piisavalt lähedal Euroopa arenenud riikidele. Esialgu oli Itaalia ja Prantsusmaa, siis tekkisid ka Hispaania, Portugal, Kreeka ja Horvaatia jne. Populaarsust koguvad nüüd majanduslikult mahajäänumad, odavamad maad: Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko ja Egiptus . Hinnatud on ka Tai, Malaisia , Kambodža ja Vietnam.
Seos teiste majandusharudega: turismimajandus on väga tihedalt seotud teiste majandusharudega. Turistidel on ju vaja kuskil ööbida, süüa, meelelahutust, transporti jne. Turistid on riigile kasulikud veel ka investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Riigid saavad tulu ka turismitoodete ekspordist. Turism on ääretult tundlik majanduslike-ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes.
analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi.
Tähtsad punktid on hea infrastruktuuri olemasolu(head teed, ligipääsetav jne), stabiilne poliitiline olukord, loodusõnnetuste poolest turvaline koht, kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused, vaatamisväärsused(kultuuripärandid), riigi turismipoliitika (valitsuse toetus, reklaam, tutvustus, info levik jms).