Geograafia riigieksam 2006 (1)

Geograafia riigieksam 2006
Maailma ühiskonnageograafia
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda;
(mõisted: elatusmajandus,  turumajandus , tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk 
üleilmastumine )
tunnus
agraarajastu
industriaalajastu
infoajastu
Peamised  majandusharud  Põllumajandus, 
Töötlev tööstus
Teenindus, 
Metsandus ,  kalandus , 
Tekstiilitööstus ,  energeetika , 
Info töötlemine, edastamine, 
jahindus  
metallurgia, masinatööstus jne.
transport, side
Peamine tootmisüksus
Mõis, talu
Ettevõte, tehas
Uurimis - või teenindusüksus
Töö iseloom
Käsitsitöö
Masinatöö
Vaimne töö
Kasutatavad  ressursid
Maa, mets, vesi
Maavarad
Informatsioon
Hõive  
Valdav osa põllumajanduses
Valdav osa tööstuses
Valdav osa  teeninduses
Tegevuspiirkond 
Maakond, provints
Riik,  kolooniad
Kogu maailm
Osalemine 
Üksikud  kaubad , eelisareng 
Osaleb
Globaalne  maailmamajandus
maailmamajanduses
heal põllumajanduslikul maal
 Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut? 
A. peamisteks majandusharudeks on metsandus, kalandus ja jahindus
B. tööd tehakse peamiselt masinatega
C. peamiseks kasutatavaks ressursiks on informatsioon
D. üle poole töötajaist on hõivatud tööstuses
E. peamiseks tootmisüksuseks on uurimis- või  teenindusasutus
 Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut? 
A. peamisteks majandusharudeks on tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm
B. tööd tehakse peamiselt käsitsi
C. peamiseks kasutatavaks ressursiks on maavarad
D. üle poole töötajaist on hõivatud põllumajanduses
E. maailmamajanduses osalevad vaid üksikud kaubad
 Selgita  diagrammi  põhjal, miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev? (NB! arengumaade 
hõive teeninduses võib olla suur, kui tegemist on turismimaaga, maksuvabades piirkondades).
 Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi  arengutaset ?
 Kuidas on võimalik, et rahvastiku  hõivatus  arengumaades ei erine statistiliselt oluliselt hõivatusest arenenud 
maades?
 Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?
 Selgita näite abil mõistet elatusmajandus /  turumajandus?
 Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?
 Nimeta kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond.
39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, oskab riike võrrelda arengutaseme näitajate 
põhjal ja analüüsida erineva arengutaseme põhjusi;
(Mõisted: sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks ja tema osaindeksid)

Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset?
  Kumb  näitaja iseloomustab riigi arengutaset paremini, kas SKT või inimarenguindeks?  Põhjenda .
 Miks ei saa ainult SKT alusel riigi arengutaset hinnata?
 Analüüsi joonise ja diagrammide abil, millised tegurid ja kuidas on mõjutanud majanduslikku erinevust 
Põhja-ja Lõuna-Itaalias.
40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste 
kujunemise põhjuseid
 (mõisted: tootmisviiside levik, iseseisev ja sõltuvindustrialiseerumine, kolooniad, kõrgelt arenenud riigid, vähem arenenud 
riigid, Põhja riigid, Lõuna riigid)
(võrrelda tuleb Põhja ja Lõuna riike, iseloomustada pead oskama üleminekuriike –  naftamaad , uusindustriaalmaad,, Ida-
Euroopa riigid)
 Mille poolest erinevad Lõuna riigid Põhja riikidest? Selgita, miks on taolised erinevused tekkinud.
 Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika erinevalt?
 Miks on paljude Aafrika riikide majandus vähearenenud?
  Kanada  kuulub majanduslikult arenenud riikide hulka,  Nigeeria  aga arengumaade hulka. Analüüsi tegureid, mis on 
põhjustanud nende riikide erineva arengu.
 Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset?
 Milliseid riike iseloomustavad tabelis toodud andmed? Vali esitatud riikide hulgast sobivad ja märgi tabelisse. 
Šveits , Läti,  Bangladesh
Riik
Tööstuses 
Põllumajanduses 
Teeninduses 
SKT in kohta
Keskmine eluiga
hõivatute %
hõivatute %
hõivatute %
USD
M/N
14
65
21
220
56 / 55
33
6
50
38000
75 / 82
  Millisesse  arengutasemega riikide rühma kuuluvad India ja Jaapan? Põhjenda.
Arengutaseme näitaja
……….
……….
SKP 1 elaniku kohta aastas (USD)
2200
27 200
Energiatarbimine 1 elaniku  kohta aastas (KWh)
547
8020
Imikusuremus 1000 el. kohta
76,3
4,3
Keskmine eluiga sünnihetkest
59
79
Televiisorite arv 1000 el. kohta
63
684
Telefonide arv 1000 el. kohta
27
477
Interneti kasutamine1000 el. kohta
5
371
India …………………………………
Põhjendus………..……………………
Jaapan …………………………………
Põhjendus………..……………………
 Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? 
A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat.
B.  Sündimus  on 46‰.
C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st.
D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris.
F. Kuni 15  aastaste  laste osakaal rahvastikus on 33%.
H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%.
41. oskab  kaartide  ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti;
 Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid:
a) loodusvarad – 
b)  tööjõud  – 
c) naaberriigid – 
d) geograafiline asend – 
 Kuidas soodustab / takistab Eesti majanduse arengut:
a) riigi asukoht EL idapiiril
b) rahvastiku haridustase
 Millised loodusgeograafilised tegurid soodustavad Venemaa majanduse arengut? Millised takistavad?
42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa  kaasaegses  maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest 
firmadest;
(Mõisted: rahvusvahelised firmad) 
 Nimetage vähemalt kolm rahvusvahelist firmat.
 Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks?
 Miks valitsevad autotootmises rahvusvahelised firmad?
 Nimeta kolm põhjust, miks eelistavad rahvusvahelised ettevõtted oma tütarettevõtteid rajada arengumaadesse. 
 Tooge üks poolt ja  vastuargument  järgmistele väidetele.
a. Rahvusvaheliste firmade tegevuse tulemusena tänapäeva majandus globaliseerub.
b.  Arengumaad  võidavad, kui  rahvusvaheline  firma nende riigis tegevust alustab.
 Rahvusvaheline keemiaettevõte otsustas  rajada tütarfirma Indiasse Nagpuri linna lähistele. Analüüsige, millist 
kasu ja millist kahju võib tekitada selline tegevus piirkonnale, kuhu firma rajatakse.
Prognoositav kasu: 
Probleemid, mis võivad tekkida:
43. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO,  Maailmapank , EL,  NAFTA ,  ASEAN , OPEC) nende 
tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses;
(teadmised, kaart)
 Millised riigid kuuluvad, mis on tegevuse eesmärk.
 Kui on riigid kaardile märgitud, pead ära tundma, millise majandusorganisatsiooniga on tegemist.
 Ühenda omavahel sobivad paarid:
ASEAN
Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon
WTO
Kagu-Aasia Maade  Assotsiatsioon
NAFTA
Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon
OPEC
Maailma Kaubandusorganisatsioon

Analüüsi diagramme ning vasta järgmistele küsimustele
Miks maksab Saksamaa Euroopa Liidu riikidest kõige suuremat liikmemaksu?
Miks on  Hispaania  ja Hollandi  liikmemaksud  peaaegu sama suured?
Millest lähtuvalt arvutatakse Euroopa Liitu kuuluvate riikide liikmemaksud?
 Miks on Euroopa Liit huvitatud laienemisest?
 Mida on Eesti võitnud / kaotanud seoses EL-ga liitumisel? 
 Milliseid võimalusi pakub Euroopa Liitu  kuulumine  Eesti:
a) tööjõule
b) majanduslikult mitteaktiivsele rahvastikule
c) põllumajandusele
d) turistile
e) kogu riigi majandusele?
44. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja
arengumaadele;
Globaliseerumine kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu 
kaasaegsetele  sidepidamis - ja transpordivahenditele. 
Globaliseerumist  võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
Majanduslik  integratsioon : rahvusvaheline kaubandus, välismaised  otseinvesteeringud  riiki, välismaalt saadud tulud 
(toetused,  palgad  jne)
Tehnoloogia  arengutase: interneti kasutajad, internetiühendusi kodudes, 
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine  ÜRO  missioonides.
 Selgita globaliseerumise mõju üht  positiivset  ja üht negatiivset külge vähemarenenud riikidele.
 Selgita globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikult kõrgelt arenenud riikidele.
 Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine, 
kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side 
areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. Selgita = 
argumenteeri!
 Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine?
 Nimeta kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist.
 Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks
  võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses.
   RAHVASTIK  JA ASUSTUS
44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi;
(graafikute,  tabelite   lugemisoskus , analüüsioskus)
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja  suremus  suured). Kiiremini hakkas rahvaarv 
kasvama  XVIII  sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele 
suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, 
kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme:  toidupuudus  (eriti 
arengumaades), piirkonniti  ülerahvastatus  ja  ülelinnastumine ,  tööpuudus , üha  suurenev  majanduslik ebavõrdsus, 
suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja  utiliseerimise  probleemid jne.
45. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja 
analüüsib muutuste põhjusi;
 (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus)
MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI
Absoluutarvudes (miljon)
1800
1850
1900
1950
2000
2050
Maailm
978
1262
1650
2521
5978
8909
Aafrika
107
111
133
221
767
1766
Aasia
635
809
947
1402
3634
5268
Euroopa
203
276
408
547
729
628
Ladina-Ameerika
24
38
74
167
511
809
Põhja-Ameerika
7
26
82
172
307
392
Austraalia  ja  Okeaania
2
2
6
13
30
46
Protsentides
Maailm
100
100
100
100
100
100
Aafrika
10,9
8,8
8,1
8,8
12,8
19,8
Aasia
64,9
64,1
57,4
55,6
60,8
59,1
Euroopa
20,8
21,9
24,7
21,7
12,2
7
Ladina-Ameerika
2,5
3
4,5
6,6
8,5
9,1
Põhja-Ameerika
0,7
2,1
5
6,8
5,1
4,4
Austraalia ja Okeaania
0,2
0,2
0,4
0,5
0,5
0,5
Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu  kõrgele  
loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus 
(samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii 
absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on 
kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%)  on samuti  vähenenud . Lõuna-Ameerika rahvastik on 
kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) .
 Kirjuta joonisele sobiv pealkiri, mis kajastaks võimalikult täpselt riikide reastatust.
46. selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste 
peamised põhjused;
Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab, pereloomisele 
mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas 
peetaksegi laste sünnitamist. 
Viljakas eas naiste arv mõjutab arengumaades otseselt  sündimust , sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. 
Arenenud maades eriti ei mõjuta. 
Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja  seksuaalkäitumise  normid ühiskonnas) - arengumaades hakatakse 
sünnitama varasem, naiste  tööhõive  suurenemine soodustab sünnitamisea  nihkumist  hilisemale ajale
Religioon (mõjutab tavasid ja  suhtumist  pereellu, perekonna planeerimisse) – usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. 
Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. 
Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasestusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) - 
vähendavad sündimust; kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed
Traditsioonid ühiskonnas - arenenud ühiskonnad  hindavad  lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi 
olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajaks, kulutused haridusele palju väiksemad. 
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha,  eluase , riigi poliitika) - arenenud riikides see prioriteediks, seega 
vähendab sündimust; arengumaades sellele eriti ei mõelda, seega puudumine suurendab sündimust; riigi poliitika võib nii 
sündimust piirata (näit Hiina ühe lapse poliitika, kitsi  toetuste  süsteem) kui suurendada (toetused last kasvatavatele  peredele , 
kulutused haridusele jms)
Peamised surma põhjused arenenud maades
Peamised surma põhjused arengumaades
Südame- veresoonkonna  haigused,  vähk
Toidu- ja  veepuudus
Õnnetused ( liiklus , olme, tööstus, looduskatastroofid)
Sanitaarhügieen , arstiabi puudulikkus, AIDS 
Kuriteod (vägivald, terroriaktid)
Sõjad, ka loodusõnnetused 
Rahvastiku vanuseline koosseis vanurite osatähtsus 
Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, seetõttu 
rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem
suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge
 Analüüsige muutusi maailma rahvaarvus ja rahvaarvu kasvu maailma eri piirkondades.
 Tõmba  loetelus  joon alla riikidele, kus sündimus on väga kõrge:
BANGLADESH, ROOTSI, EESTI, INDIA, MALI, JAAPAN, NIGEERIA, SAKSAMAA
Nimeta põhjusi, miks nendes riikides on sündimus väga kõrge.

Miks on arengumaades kõrge suremus?

   Nimeta põhjuseid, miks maailma rahvastiku juurdekasv toimub vaid arengumaade arvelt
 Nimeta 3 tagajärge, mis on kaasnenud muutustega maailma rahvaarvus.
 Analüüsi väidet: „Maailma rahvaarvu kasv on muutunud globaalprobleemiks”.
 Analüüsi muutusi maailma rahvaarvus.
48. selgitab joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustada etappide  kõige olulisemaid 
tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga
Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja
ka   vanuskoosseisu  muutus.  Teooria,  mis väidab,  et  iga ühiskond  siirdub aja  jooksul  kõrge  sündimuse  ja suremusega
traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele  tüübile .
Traditsiooniline  Demograafilise ülemineku 
Demograafilise ülemineku 
Kaasaegne rahvastiku 
rahvastiku tüüp
esimene etapp ehk 
teine etapp ehk rahvastiku
tüüp
demograafiline plahvatus
vananemine
Sündimus
Väga kõrge ~30-
Väga kõrge ~30-40‰
Hakkab järk-järgult 
Madal, isegi ~10%
langema , jõudes 10‰
Suremus
Väga kõrge ~30-
Hakkab järk-järgult 
Suremus langeb vähe, 
Madal, isegi ~10%
40‰
langema, jõudes 15‰
jõudes 10‰
Iive
Nullilähedane
Suur, kiire rahvaarvu kasv
Hakkab järk-järgult langema
Nullilähedane, 
mõnikord isegi 
negatiivne
Rahvastiku 
Palju lapsi, vähe 
Palju lapsi, vanurite arv 
Laste osatähtsus väheneb 
Laste ja vanurite 
vanuseline 
vanureid, 
suureneb, keskmine eluiga 
alla 25%, vanurite osakaal 
osatähtsus alla 20%, 
koosseis
keskmine eluiga 
kasvab
kuni 25%, eluiga kasvab
veidi üle poole 
vaid 40-45 a 
tööealised
Rahvastiku  püramiid  võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri  vanuserühmades , rahvastikus toimunud 
muutusi ja prognoosida tulevikus  toimuvaid muutusi.
 Kirjuta iga rahvastikupüramiidi 
Singapuri  rahvaarvu m uutus 1950-2050
juurde:
25,0
1) seda iseloomustava rahvastiku arengu 
.
20,0
etapi nimi;
15,0
ilj. in
m
10,0
 2) kas see vastab aastale 1981 või 2050;
5,0
 
0,0
3) põhjenda oma otsuseid.
1900
1950
2000
2050
2100
aasta
80+
80+
70- 74
M
N
M
N
70- 74
60- 64
60- 64
50- 54
50- 54
40- 44
40- 44
30- 34
30- 34
20- 24
20- 24
10-14
10-14
0-  4
0-  4
0
10
5
5
10%
                                        
10
5
0
5
10
 Iseloomusta traditsioonilist põlvkondade vaheldumist (sündimuse, suremuse ja loomuliku  iibe  näitajad, 
rahvastiku tõenäoline vanuseline koosseis ja oodatav keskmine eluiga).
 Iseloomusta demograafilise ülemineku teist  etappi .
 Millises demograafilise arengu  etapis  on riik, kus  rahvastikunäitajad  on järgmised: sündimus 30  promilli , 
suremus 12 promilli, loomulik iive 18 promilli. Laste osatähtsus suur ja vanureid väga vähe.
 Kirjuta iga rahvastikupüramiidi juurde seda iseloomustava demograafilise ülemineku etapi nimi.
1)……………………… 
 2)…………………………   3) …………………………………
90-94 M
N
75-79 M
N
75- 79 M
N
75-79
60-64
60- 64
60-64
45-49
45- 49
45-49
30-34
30-34
30- 34
15-19
15-19
15- 19
0-4
0-4
0-  4
10%       5%       0%        5 %     
   12%      10       5    0    5     10    
10%       5 %       0%         5 %    
12%
Millisesse demograafilise ülemineku etappi kuuluvad:
India 
………………………………………… ?
Jaapan
…………………………………………?
  Mongoolia   rahvastikupüramiid :
Võrdle Mongoolia rahvastikuarengut aastatel 2000 ja 2025. Too välja muutuste põhjused.
 Kumb joon tähistab sündimust, kumb  suremust  demograafilist üleminekut kujutaval joonisel.
Millisel etapil: 
Rahvaarv kasvab kõige kiiremini just sellel etapil.
Sellel etapil hakkab loomulik iive märgatavalt langema.
Seda etappi iseloomustab nullilähedane või isegi negatiivne iive.
 Leidke tabeli andmete põhjal, milline rahvastikupüramiid millist riiki iseloomustab.
Millisesse demograafilise ülemineku etappi on iga riik jõudnud?

Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita kaks argumenti väite toetuseks või 
ümberlükkamiseks.
 tõene/väär Kõrvaolev rahvastikupüramiid on tüüpiline arengumaale.
80+
M
N
70- 74
60- 64
50- 54
40- 44
30- 34
20- 24
10-14
0-  4
10
5
0
5
10
 Milline kolmest rahvastikupüramiidist on iseloomulik Eestile?
Põhjenda kahe argumendiga, miks just valitud püramiid on sobiv.
      Praegune demograafiline olukord võib Eestile tulevikus probleeme tekitada. Nimeta üks võimalik 
probleem.
49. selgitab  rahvastikupoliitika  olemust ja vajalikkust ning toob näiteid;
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et  mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. 
Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. 
Alati mõjutab rahvastikku  kaudselt  ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, 
töötingimused. 
Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile 
suunatud meetmed vägagi erinevad. 
Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste 
meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui 
isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse,  elamis - ja töölubade saamisel. Osa riike
reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga.  Kvoot  võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, 
oskuste või majandusliku staatusega inimestele. 
 Tooge näiteid meetmetest, kuidas sündimust soodustada (kuidas sündimust vähendada).
50. teab tänapäeva rahvusvaheliste rännnete peamisi põhjusi (tõmbe- ja tõuketegurid) ning 
rändesuundi;
Lääne-
Aktiivne  sisseränne  Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina- Ameerikast  – paremad 
Euroopa
töö- ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
Ida-
Väljaränne  nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, 
Euroopa
paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele.
Põhja-
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast) eelkõige  
Ameerika
paremate elu kui ka töötingimuste otsingutele.
Lõuna-
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja  töötingimuste 
Ameerika
otsingutele.
Aafrika
Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse),  Aasiasse  (eelkõige  Araabia  poolsaare riikidesse)  
paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja  poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. 
Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
Aasia 
Põhja-Ameerikasse -  paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste 
eest. Mandrisisene – poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-
Kaukaasiast  Venemaale.  Lõuna-Aasiast  Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus, paremad  töö- ja elu 
tingimused.
 Võrdle rahvusvaheliste rännete esimest ja teist lainet
a) Rändelaine algas (X, XV, XX saj. keskel, XX saj. lõpul)                  
.
b) Rändelaine kutsus esile demograafiline plahvatus (arengumaades, Euroopas, Ameerikas, Austraalias)    
c) Peamiselt rännati välja (Lääne-Euroopast, Põhja-Ameerikast, Lõuna-Ameerikast, Austraaliast, 
Aafrikast, Aasiast)                                     
d) Peamised sihtkohamaad olid (Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Aafrika, 
Aasia)                                                 
 Tooge 2 näidet  vabatahtlikust  migratsioonist ja 2 näidet sundmigratsioonist.
 Võrdle tasakaalustatud ja  tasakaalustamata  rände mõju riigi majandusele.
 Iseloomustage rände suundi Põhja-Ameerika ja Ladina-Ameerika vahel ning nimetage peamised rände 
põhjused.
 Kaardil on kujutatud mõned peamised rahvusvaheliste rännete suunad 20. sajandi teisel poolel. Vali üks 
kaardil tähistatud piirkond (A, B või C) ja analüüsi seda. Selgita, millistel põhjustel inimesed sellises suunas
rändavad.
51. analüüsib suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui  siirdemaale ;
Positiivne külg USA-le
Positiivne külg Mehhikole
1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik 
1. Riigis väheneb tööpuudus.
tööjõud.
2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal 
2.  Migrandid  on nõus töötama  raskematel töödel.
kasutada.
3. Odav tööjõud -  nõus töötama odava tasu eest.
3. Suur osa USA-s teenitud rahast  saadetakse  kodumaale.
Negatiivne külg USA-le
Negatiivne külg Mehhikole
1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
1. Väheneb tööealiste osakaal,  väheneb maksumaksjate arv.
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja 
2.  Lahkuvad   haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal.
tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised 
3. Suurem surve sotsiaalsfäärile
disproportsioonid.
4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis 
4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride 
tekitab palju probleeme.
osatähtsus.
5.Kaotatakse haridusinvesteeringud.
 Igal aastal migreerub Türgist Saksamaale tuhandeid inimesi.
Nimetage üks põhjus, mis on sellise rände tinginud………………….
Selgitage näite abil, milliseid probleeme võib tekitada suur väljarändajate arv Türgile….
Selgitage näite abil, milliseid probleeme võib tekitada suur pagulaste arv Saksamaale…..
 Iseloomusta peamisi migratsioonivoogusid Euroopas. Märgi need kontuurkaardile! Nimeta peamised lähtemaad ja
siirdemaad ning rännete peamised põhjused.
Lähtemaad ………………………….
Siirdemaad …………………………
Põhjused ……………………………
  Kuidas võib suur  migratsioon  mõjuda riigi rahvastiku soolisele ja vanuselisele koosseisule?
 Selgita, mis võiksid olla  tõukepõhjused  Eesti ja Soome vahelises migratsioonis.
Eestist Soome…………………………………………………………………………………………
Soomest Eestisse……………………………………………………………………………………….
52. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitada taolise 
paiknemise põhjusi;
Rahvastiku  paiknemine  ja tihedus Rootsis (analoogselt oska iseloomustada näiteks Egiptuse, Brasiilia või mõne muu 
väga ebaühtlase tihedusega riigi rahvastikku)
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest  atlase  lõpus on andmed rahvaarvu
ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. 
Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi  lõunaosa  10-50 in/ km2, kus on
pehmem kliima ja tasandikuline reljeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja 
suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem – 50-100 in/ km2 
kohta. Üldse paikneb rahvastik  tihedamalt  rannikualadel ning suuremate  järvede  ja jõgede ääres, kus elamis ja 
transporditingimused on soodsamad.
Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus 
jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga  karmi  kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. 
 Kaardil on kujutatud rahvastiku  asustustihedust  maailmas.
 Millistes maailma piirkondades on rahvastiku tihedus kõige suurem?
1) ....................................................................
3) ....................................................................
2) ....................................................................
4) ....................................................................
 Nimeta tegureid, mis on põhjustanud rahvastiku tiheda paiknemise nendes piirkondades.
1) .........…………………………………………………
3) .........…………………………………………………
2) .........…………………………………………………
4) .........…………………………………………………

Toetudes joonisel olevale infole, selgita nelja teguri mõju rahvastiku paiknemisele ja  tihedusele
       
53. teab üldjoontes linnastumise  kulgu  ja erinevusi arenenud ja arengumaades;
Linnastumine  arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Linnarahvastiku 
Üldjuhul kõrge, üle 70%. Linnad kasvavad
Osatähtsus veel keskmine või madal, linnad 
osatähtsus, kasvutempo
aeglasemalt ja tasakaalustatumalt.
kasvavad kiiremini ja ebaühtlaselt.
kasvutegurid
Linnarahvastik kasvab sisemigratsiooni ja 
Linnarahvastik kasvab kõrge sündimuse ja 
ka riiki sisserändajate arvelt.
maalt linna kolivate inimeste arvel.
Regionaalsed 
Linnade kokkukasvamine, megalopoliste 
Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned 
erinevused
teke. Iseloomulik  eeslinnastumine  ja 
suuremad linnad. Iseloomulik 
vastulinnastumine . Kolitakse eeslinnadesse ülelinnastumine, tekivad slummid.
ja linnalähedale maale.
Linnastumisega  
Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv 
Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna 
kaasnevad 
haldamine .
kihistumine,  kuritegevus , vee, kanalisatsiooni,
majanduslikud ja 
Üldjuhul jõuab infrastruktuuri areng linna 
elektri puudumine slummides, suur 
sotsiaalsed probleemid
kasvuga sammu pidada.
tööpuudus. Infrastruktuuri areng ei suuda 
linna kasvuga sammu pidada.
Linnastumisega 
Prügimajandus,  õhusaaste , linnahaljastuse 
Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, 
kaasnevad 
säilitamine.
transpordiprobleemid.
keskkonnaprobleemid
 Nimeta piirkonnad, kus tekkisid esimesed linnad.
 Võrdle linnastumist Jaapanis ja Indias.
Miks kasvavad arengumaade linnad kiiremini kui arenenud riikides?
Millised tagajärjed (sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised jne.) kaasnevad kiire linnastumisega 
arengumaades? 
 Võrdle linnastumise kulgu Põhja riikides ja Ladina-Ameerikas.
a) Linnarahvastiku osakaal on suur/väike.
b) Linnarahvastik kasvab kiiresti/aeglaselt.
c) Linnade võrgu iseloom on hõre/tihe ja ühtlane/ebaühtlane.
d) Marginaalse rahvastiku suur/väike osatähtsus.
e) Suuri linnu ja linnastuid on väga palju/võrdlemisi vähe
 Võrdle linnastumist Rootsis ja Mehhikos.
Näitaja 
Rootsi 
Mehhiko  
Linnade kasvutempo (kiire, aeglane)
Mis tegurite tõttu linnarahvastik kasvab?
Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed probleemid
Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid
 Mille poolest erineb eeslinnastumine tänapäeva Põhja ja Lõuna riikides?
 Võrdle linnastumist arenenud riikides ja arengumaades. Leia kaks erinevust.
Linnastumine arenenud ri kides
Linnastumine arengumaades
1.
1.
2. 
2.
54. toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;
Miks kasvab elanike arv Mexicos ja New  Yorgis  erineva tempoga?
Millised sotsiaalsed tagajärjed kaasnevad arengumaades linnade kiire kasvuga?
55. teab peamiste usundite:  kristlus  (katoliiklus,  protestantism , õigeusk), judaism , islam,  hinduism , 
budism, ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale;

Document Outline

• Maailma ühiskonnageograafia
• ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
  • Töötlev tööstus
• Šveits, Läti, Bangladesh
  • Globaliseerumine kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele.
• Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
  • Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)
  • Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendusi kodudes,
  • Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
  • Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
    • Väga kõrge ~30-40‰
    • Madal, isegi ~10%
    • Nullilähedane
    • Suur, kiire rahvaarvu kasv
    • Hakkab järk-järgult langema