Ühiskonna areng ja globaliseerumine (0)

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
a) Agraar-, industriaal- ja infoühiskonnale iseloomulikud jooned:
b) Riikide arenguastet isel. näitajad: Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt.
Näitaja
Afganistan
Austria
SKT sisemajanduse kogutoodang
800 dollarit
32500 $
IAI – inimarengu indeks
0,
0,944
sündimus
47 promilli
8,7
väikelaste suremus
160 %0
4,6
keskmine oodatav eluiga
43,3
79
Kirjaoskuse tase
36%
98%
Põllumajanduses
80%
3%
Elektrienergia tarbimine
25 KWh in kohta
8527 KWh
c) Teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks- Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;(lk 32)
Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. d) Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule.
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:

• Majanduslik integratsioon : rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)
  
• Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
  
• Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
  
• Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
  

POSITIIVSED KÜLJED

• Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
  
• Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel
  
• Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka
  
• Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest)
  
• Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud
  
• Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,,
  

NEGATIIVSED KÜLJED

• Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda
  
• Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia
  
• Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi
  
• Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest)
  
• Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel
  
• Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine
  

MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE

Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks.

MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST?

Välisinvesteeringute maht

Eksport ja importkaupade struktuur ja maht

Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis

Internetiühenduste ja kasutajate arv

Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded

Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides
RAHVASTIK JA ASUSTUS

Maailma rahvaarvu kasv ja põhjused: pereplaneeringu puudumine, religioossed tõekspidamised , suremuse langus (eriti arengumaades).
Tagajärjed: toidupuudus , näljahädad, linnastumine , tööpuudus , majanduslik ebavõrdsus, väljaränne , nakkushaiguste levik.

Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi

Sündimuse erinevused:

• Arengumaad : ei kasuta pereplaneerimise võtteid, abiellumine ja laste sünd omavahel tihedalt seotud, rikkuse märgiks peetakse palju lapsi, lapsed abistavad vanemaid majapidamistöödes ja vanaduspõlves hoolitsevad nende eest, tavad soosivad paljulapselist peret, lapsed hakkavad varakult tööle, haridust ei peeta tähtsaks.
  
• Arenenud maa: abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd ei ole enam nii selgelt omavahel seotud, rasedust ja laste sündi planeeritakse, haridust ja karjääri peetakse oluliseks, inimeste viljakuse langemine tervist kahjustavate eluviiside ja keskkonna saastumise tulemusena.
  

• Arenenud maad – südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused, vägivald.
  
• Arengumaad – sõjad, veepuudus , nälg, haigused, vaesus, arstiabi kehv kättesaadavus.
  

Demograafiline üleminek: (vt. Lk 45- joonis ja etappide iseloomustus)

• Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp – omane agraalühiskonnale, kõrge ja väga muutlik suremus näitaja, haiguste ja mitmesuguste õnnetuste tagajärjel (35-40 in, 1000 aastast). Samuti on kõrge sündimus (40-50 last 1000 in, kohta aastas), peres keskmiselt 7-8 last, kellest täisealiseks kasvab 3-4. Keskmine eluiga väga madal (35-40 a.), vanureid vähe. Rahvastiku aeglane kasv, sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv kahaneda.
  
• Demograafilise ülemineku I etapp: ühiskonna areng tõi kaasa elutingimuste, arstiabi paranemise. Õpiti ravima ja ennetama mitmesuguseid haigusi. Sündimus endiselt kõrge, paljulapseline pere oli traditsioon. Iive suurenes ja rahvaarv kasvas kiiresti (demograafiline plahvatus). Laste osatähtsus kasvab.
  
• Demograafilise ülemineku II etapp: sündimus ja loomulik iive langeb. Rahvaarvu kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad mitmed kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Väheneb väikelaste suremus.
  
• Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ning suremus. Rahvaarvu väga aeglane kasv või hoopiski kahanemine. Pereplaneerimine . Abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd ei ole omavahel enam nii tihedalt seotud. Laste osatähtsus väheneb ja vanurite osakaal suureneb, mis tõstab suremuse üldkordajat.
  

Rahvastikupoliitika : Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele.

Tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamised põhjused (tõmbe- ja tõuketegureid), suunad
Lääne-Euroopa
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina- Ameerikast – paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
Ida-Euroopa
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele.
Põhja-
Ameerika
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast). Põhjuseks paremad elu- ja töötingimused.
Lõuna-Ameerika
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele.
Aafrika
Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
Aasia
Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene – poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga- Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus , paremad töö- ja elu tingimused.
Positiivne külg siirdele: mitmekesistunud tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. Odav tööjõud – nõus töötama odavama tasu eest.
Negatiivne külg siirdele: suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, suurem surve sotsiaalsfäärile.
Positiivne külg lähteriigile : riigis väheneb tööpuudus. Paranevad migrantide tööoskused , mida hiljem saab kodumaal kasutada. Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale.
Negatiivne külg lähteriigile: väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.

Kaardi abil rahvastiku paiknemise põhjuste selgitamine etteantud piirkonnas:

Linnastumise kulg ja põhjused arenenud ja arenguriikides:
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Linnarahvastiku osatähtsus, kasvutempo
Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane
Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid kasvutempo kiire
Kasvutegurid
Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade järku
Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
Regionaalsed erinevused
Linnade kokkukasvamine, megalopoliste teke.
Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad
Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed - ja keskkonnaprobleemid:
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Sotsiaalsed ja majandusprobleemid
Tehnovõrkude , linnatranspordi sujuv haldamine ,
Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna kihistumine , kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus,
Keskkonnaprobleemid
Prügimajandus, õhusaaste , linnahaljastuse säilitamine
Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, transpordiprobleemid
Turismi positiivne mõju
Turismi negatiivne mõju
Majandusele:

• suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus .
  
• suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset.
  
• rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur.
  
• elavneb majandus üldse.
  
• restaureeritakse hooneid , paraneb piirkonna väljanägemine.
  

Keskkonnale:

• tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks.
  
• rajatakse puhkealasid, matkaradu
  

Sotsiaal-kultuuriline:

• paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet.
  
• elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet.
  
• paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri.
  

Majandusele:

• tõusevad kohalike kaupade ja teenuste ja ka kinnisvara hinnad.
  
• töö hooajalisus.
  
• kasutatakse palju importkaupu.
  

Keskkonnale:

• kasvab liiklusintensiivsus, tekivad ummikud, suureneb müra, reostus .
  
• suureneb koormus loodusele ,
  
• loodusesse jäetakse maha palju prügi
  
• liigsest tallamisest, sõitmisest kaovad loodusmaastikud
  
• kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse maid, et ehitada teid, puhkekomplekse ja vaba aja veetmise rajatisi.
  

Sotsiaal-kultuuriline:

• suureneb alkoholist, narkomaania ja salakaubavedu.
  
• kaob kultuuriline eripära.
  
• tuuakse sisse võõrtööjõud.
  
• konfliktid kohalike ja turistide vahel.
  

Liik
Transpordiliigi eelised ja puudused
Milleks sobib kõige enam?
Auto-
transport
Vedu kiire ja paindlik. Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud.
Väikesemahulised kaubad : toidu –ka kergetööstustooted jne.
Raudtee -
transport
Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus kõrge. Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane. Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku –ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured ja mahukad. Puit, kütused , transpordivahendid , maavarad. Tihedasti asustatud piirkondades on kiirveod.
Mere-
Transport
Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. Vedu ise suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) on kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku –ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured ja mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad.
Sisevee -
transport
Jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei saa igale poole vedada. Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Vedu iseenesest aeglane. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid). Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku –ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured ja mahukad, kuid võivad olla väikesel meretranspordil.
Õhu-
transport
Vedu paindlik ja väga kiire. Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus madal. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku –ja laialivedu.
Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid (post, lilled jne.). Veatakse suurte vahemaade taha. Reisijatel aja võitmiseks ja pikema maa taha reisimiseks.
Toru-
transport
Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. Tööviljakus väga kõrge. Vedada saab ainult vedelikke ja gaase .
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. Veetavad kaubakogused suured.