II maailmasõda (0)

II MAAILMASÕDA
Sõja eel olid esile kerkinud suurriigid . USA oli ennast isoleerinud. Saksamaa oli kaotusest kiiresti toibunud. Paljud riigid olid üle läinud autoritaalsele valitsemisviisile.
Demokraatia nõrgenemine või diktatuur teravdas rahvusvahelisi suhteid. Katkes Versailles ’ süsteem. 1935 Saksamaa tühistas lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ja hakkas uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku.1936 siseneb Reini vasakkaldale. Sõlmib Inglismaaga mereväekokkuleppe. 1935 otsustas Saarimaa liituda uuesti Saksamaaga.
1936 astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest.
Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etoopiat. Ägeda vastupanu järel vallutas Itaalia Etoopia. Lääneriigid lootsid , et edu saavutamisel diktaatorid rahunevad – rahunemispoliitika.
1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid.
1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga.
Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu.
HISPAANIA KODUSÕDA
Oli juulist 1936  aprillini  1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco , ja vasakpoolsete rühmituste vahel.
Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne . Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur.
1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise.
1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur.
AUSTRIA ANŠLUSS
1938 aastaks oli Hitleri positsioon tugevnenud, nii et võis asuda ellu viima maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938 esitas Hitler ultimaatumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa . Austria alistus. 13.märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest - aušluss.
MÜNCHENI SOBING
Demokraatlikes riikides tekitas Austria liitumine Saksamaaga ärevuse. Hitler asus ründama Tšehhoslovakkiat. Temal oli aga kaitseleping Prantsusmaaga . Hitler kasutas ründamise ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, ähvardades sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas nõudmise tagasi ning kuulutas välja mobilatsiooni.
29.sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa Itaalia ning Saksamaa Müncheni kokkuleppe, mis rõhutas Tšehhoslovakkiat Sudeedimaad loovutama, tagades ülejäänud riigi puutumatuse. Eestvedajaks oli Briti peaminister Chamberlain .
TŠEHHOSLOVAKKIA HÄVING
Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse.
1939 14.märts kuulutas end iseseisvaks Slovakkia . Järgmisel päeval hõivati ülejäänud Tšehhoslovakkia. Riik kaotas iseseisvuse.
31.märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat, alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga.
MOLOTOV -RIBBENTROPI PAKT
NSV Liit oli valmistunud sissetungiks Euroopasse. Stalin pidas läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, samal ajal kontakte Hitleriga luues. Stalin vajas maailmarevolutsiooniks uut maailmasõda.
23.august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping Molotov-Ribbentropi pakt (MRP). Lepinguga tuli kaasa ka Salajane lisaprotokoll, kus jaotati Ida-Euroopa. NSV Liit sai Eesti, Läti, Soome, Bessaraabia , hiljem ka Leedu. Poola jaotati pooleks.
Poola purustamine-MRP-ga sai Hitler hakata Poolat ründama. Organiseeriti provokatsioone Saksa-Poola piiril . Poolat süüdistati Saksamaa ründamises. 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale kallale. 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja.
Õhus täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitas Poolat. Poola armee üritas taanduda idaossa. 17.sept tungis Poolasse aga NSV Liit hõivates Ida-Poola. 6.okt-ks oli sõjategevus lõppenud: Poola riiki polnud enam. 1939 nov ründas NSV Liit Soomet, 1940 võttis endale Bessaraabia.
KUMMALINE SÕDA
1939.-1940.
Saksamaa paiskas väed läände, kus Prantsuse-Saksa piirile rajati mõlema poole poolt Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliine. Sõjalist aktiivsust ei näidanud kumbki pool. Mingi tegevus toimus merel, Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid.
9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee Taani ning ründas Norrat. Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuid lõpuks suudeti Norra siiski alistada.
VÄLKSÕDA
Hitleri väejuhatus töötas plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedele anda löök Belgia ja Hollandi pihta, tungides lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada.
10.mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti armeed polnud veel sõjaks valmis. Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks osa oma vägedest Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes sakslaste kätte. Sõtta astus ka Itaalia.
22.juuni 1940 sõlmiti Compiegne’i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu . 2/3 Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla.
Charles de Gauelle lõi Inglismaal liikumise vaba Prantsusmaa.
LAHING INGLISMAA PÄRAST
Vastupanu jätkas vaid Suurbritannia (peaministriks oli W. Churchill ). Ta lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud. 16.juuli 1949 õhujõurünnak Luftwaffe jõududega Hitleri käsul. Inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest, mis suurendas kaotusi. See-eest olid nad suutnud välja arendada võimsa hävituslennuki, neil oli ka Radari kasutamise oskus. Inglastel õnnestus lahing võita. Inglismaa poolel võitlesid Poola, Tšehhi jpt. lendurid.
Septembris andis Hitler käsu dessant edasi lükata.
BALKANI POOLSAAR
Hitler pööras peale Poola vallutamist tähelepanu itta . Oktoobris 1940 alustas Itaalia sõda Kreeka vastu, Itaalia lüüasaamise tõttu oli Hitler sunnitud sekkuma. Saksamaaga liitusid Ungari, Rumeenia , Bulgaaria ja Jugoslaavia . 6.aprillil 1940 algas rünnak. Aprilli lõpuks oli Kreeka vallutatud.
Hitler asus taotlema võimu vahemeres. Selleks tuli vallutada Malta ja Kreeta . Kreeta suudeti vallutada, kuid Maltat mitte.
1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, eesmärk oli läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Sakslastel oli tõhus taktika , kuid puudus piisavalt allveelaevu.
Inglased suutsid peale jääda: ehitasid kaubalaevu kiiremini kui neid hävitati, murdsid läbi sakslaste salakoodi Enigma, õppisid allveelaevade vastu kasutama lennuväge.
BAASIDE LEPING
Erinevalt teistest riikidest ei kuulutanud Eesti mobilatsiooni lisaprotokollist kuuldes, rõhutades hoopis erapooletust. NSV Liit blokeeris Eesti merelt . Eesti saatis Moskvasse K. Selteri. 24. sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liidu vastastikune abistamise leping, mille alusel loodaks Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid.
Eesti võttis nõudmised vastu abi palumata. Eestile esitati lisanõudmisena täiendavate punaväelaste sissetoomise näol aga Eesti jaoks oli see vastuvõtmatu. Eesti alustas juba valmistusi üldmobilatsiooniks. Stalin oli aga nõus sissetoovate meeste arvu vähendama, saades sellega Eesti nõusoleku.
28.sept 1939 kirjutas Eesti alla baaside lepingule
18.okt 1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist.
5.okt 1939 kirjutas Läti baaside lepingule alla
10. okt 1939 kirjutati Leedu baaside lepingule alla. Leedule lubati allakirjutamisel Vilniuse piirkond.
SOOME TALVESÕDA
NSV Liit esitas sarnase lepingu kui Balti riikidele Soomele. Soome oli demokraatlik: poliitiliste erakondade rohkuse tõttu polnud võimalik sellist lepingut parlamendist läbi suruda. Lepingu vastu oli ka avalik arvamus. Soome venitas läbirääkimistega. NSV Liit süüdistas Soomet NSV ründamises. 30 . okt 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, algas Talvesõda.
Soome osutas oodatust tugevamat vastupanu. NSV Liit oli tohutus ülekaalus. Punaarmee ei suutnud alguses läbi tungida Mannerheimi liinist. Ilm läks samuti külmaks. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomet aitama . See sundis Stalinit alla andma. 12.märtsil 1040 sõlmiti Moskvas rahu. Soome säilitas küll iseseisvuse, kui pidi osadest oma aladest loobuma .
BALTI RIIGID JA NSV LIIT 1939-1940
1940 hakkasid Balti riikide ja NSV Liidu vahelised suhted halvenema. 14.juuni 1940 esitati ultimaatum Leedule.
16.juuni 1940 esitati sama ultimaatum Eestile ja Lätile.
Mõlemad riigid nõustusid nõudmistega. Alates 17. juunist olid Balti riigid okupeeritud.
21.juunil nõudsid kokkukasutatud meeleavaldajad Ždanovi eestvedamisel Eestis uue valitsuse ametisse nimetamist.
Taoliselt arenesid sündmused ka mujal Balti riikides. 14-15 juuli 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised.
21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks.
3-6 august 1940 võttis NSV Liit Balti riigid enda koosseisu.
SÕJASÜNDMUSED 1941-1944
Barbarossa-1940 aastal kinnitatud Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu. Eesmärk oli kohene Punaarmee purustamine.
1941 koondus NSV Liit läänepiirile, kus valmistuti Saksamaale ootamatut rünnakut. Eesmärk oli Barbarossaga sarnane.
Stalin alahindas Hitlerit, nii et Saksamaa rünnak tabas neid ootamatult.
Saksamaa ja NSV Liidu vaheliste suhete halvenemise põhjuseks oli soov omada kontrolli Euroopa üle.
22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks:
Nord - Leningradi , Süd- Ukraina vallutamine , Mitte- Moskva
Saksamaaga samaaegselt alustas NSV Liidu vastu sõda ka Rumeenia-liitusid ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari.
Esialgu läks kõik Hitleri plaani kohaselt. 1941 aastaks oli Saksamaa vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast.
Punaarmee kandis suuri kaotusi. Ühel hetkel otsustas Hitler osa Mitte väest Moskvas suunata Kiievisse. Et Moskva vallutada toodi aga üksusi (Nord) Leningrdi alt ära. Saksa väed ei suutnud linna vallutada kuid moodustati Leningradi blokaad.
Septembris läksid Saksa väed Moskva alla otsustavale pealetungile. Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks.
6.dets 1941 alustas Punaarmee vastupealetungi. Ilmastikuolud olid sakslaste jaoks rasked, üksused kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõjaplaan oli läbikukkunud.
7.dets 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harboris. Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Ka Saksamaa ja Itaalia teatasid sõjast Ühendriikide vastu.
Hitler asus uuesti rünnakule. 1942 üritas Punaarmee Harkovi all rünnakut., mis lõppes katastroofiliselt. Saksamaa ja tema liitlaste haripunkt. 1942 nov oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all
19.nov 1942 alustasid Nõukogude väed vastu pealetungi. 2.veebr. 1943 sakslased kapituleerusid.
Tagasilook tabas sakslasi ka Aafrikas. 1942 nov. läksid Briti väed El-Alamenini all pealetungile.
5.juunil 1943 alanud Kurksi kaarel pealetungis kandsid sakslased suuri kaotusi. Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks.
3.sept 1943 maabusid Itaalia Ameerika ja Briti väed. Mussoli kõrvaldati võimult. Itaalia langes II maailmasõjast välja.
Vaiksel Ookeanil toimunud Midway lahingus saavutasid Ameeriklased võidu Jaapani üle Leyte merelahing .
Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas. 22.juunil 1944 NSV Liidu pealetung sakslaste vastu. Punaarmee tungis Poolasse. Purustati Mitte, tekkis võimalus anda hoop Nordile. Sakslased taganesid nn Kuramaa kotti .
1944 ründasid Soomet kuid see jäi siiski vallutamata.
Sõlmite vaherahu ning Soome väljus sõjast.
6.juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias.
TOTAALNE SÕDA
Vastane üritati hävitada moraalselt. Pommitati tsiviilisikute rohketesse piirkondadesse. Okupeeritud riikides seati tavaliselt ametisse nukuvalitsus, mis koosnes kollaborantidest.
Väike oli vastupanuliikumistes osalejate hulk, jäädi passiivseks.
Keeruliseks muutis asjaolu, et lääneriigid võitlesid ühe totalitaarse suurvõimu vastu teise abiga. Halvenes naiste olukord, kõik tööd jäid nende kanda. Inimesi vaenati rahvustunnuse järgi.
„UUS KORD“
1942 aastaks oli Saksa ja Itaalia võimu all 12 Euroopa riiki.
NSV Liidu okupeeritud alad jagati Ostlandiks ning Ukrainaks.
Vangivõetud punaarmeelasi hakati A.Vlassovi juhtimisel (Hitleri käsul) moodustama eraldi üksusi.
Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega.
21.jaan. 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel otsustati saata kõik Euroopa juudid itta, kus neid hävitati. Wallenberg üritas juute sakslastelt osta, päästes sellega tuhandeid.
Holokaust -juutide hävitamispoliitika.
VASTUPANULIIKUMISED
Prantsusmaal kandis vastupanuliikumine nimetust la Resistance . Aitas liitlasi liitlaste lendureid, pani toime sabotaašiakte.
Tugevaks kujunes vastupanuliikumine Balkani poolsaarel.(Kreekas, Jugoslaavias) Jugoslaavias tõusis esile Tito , kelle tegevusele sakslased piire isegi suurte pingutustega panna ei suutnud.
Saksamaal tekkinud vastupanuliikumised avastati kiiresti ning hävitati.
20. juulil 1944 asutas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi. Hitler sai aga vaid kergelt vigastada.
Balti riikides arenes välja läänemeelne vastupanuliikumine. Oldi kindel Saksamaa kaotuses ja loodeti sarnaselt I maailmasõja lõpuga iseseisvus saavutada.
Ukrainas tegutsenud Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) liikmed võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogude meelsete partesantide vastu. Juhiks oli Bandero.
Seadis eesmärgiks iseseisvuse saavutamise.
Punaarmee juhtimisel tegutses partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel. Sakslased kasutasid partisanide vastu võitlemiseks kasakaid.
Igapäevaelu- Tsiviilelanikkonnal tekkis palju spetsiifilisi puudusi. Enamikes riikides kehtestati kaardisüsteem. Kõikjal peeti mis tahes ressursi jagamisel esmatähtsaks sõjatööstust ja sõjaväge. Tsiviilelanikud hakkasid päevaselt vajaminevaid asju hankima sõjaväelt.
Kõige kergemalt möödus seegi sõda Ühendriikides.
HITLERI-VASTANE KOALITSIOON
Vastaste konsolideerumine (püsivaks muutumine) nõrgendas Saksamaa positsiooni. Hitleri-vastane koalitsioon tugines 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale: lubati taastada okupeeritud riikide iseseisvus. NSV Liit suutis teha nii et see põhimõte ei laieneks MRP pakti tulemusel NSV Liiduga loodetud riikidele.
1943 toimus Teherani konverents , kus Stalinile tehti veel järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941 aasta piire.
1945 Jalta konverents(Stalin Churchill ja Roosevelt) otsustati asutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal.
Ardennide lahing- Hitler ei pidanud ennast veel kaotanuks.
1944 dets. koondas läänerindele Saksa tugevamad diviisid. See löök tabas liitlasvägesid ootamatult andes algselt sakslastele edu. Pealetund õnnestus siiski peatada. See jäi viimaseks pealetungioperatsiooniks läänerindel sakslastelt.
1945 Dresdeni hävitamine.
BERIINI VALLUTAMINE
1945 läks Punaarmee pealetungile. Ida- Preisimaal peeti meeleheitlike lahinguid. 1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma.
Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile.
16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil.
24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta.
Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus.
SAKSAMAA ALISTUMINE
7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. 17.juulil-2 august 1945 toimus Potsdamis võitjariikide konverents. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV Liidu vahel 4 okupatsioonitsooniks. Võimu asus Saksamaal teostama Liitlaste sõjaline Administratsioon. Konverentsil arutati ka jätkuvast sõjast Kaug-Idas. Stalin kinnitas lubadust astuda sõtta Jaapani vastu.
JAAPANI PURUSTAMINE
1945 algul alustasid Ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu. Jaapanlased andsid endast kõik. Okinawale rajati lennuväebaas, kust hakati Jaanit pommitama.
5.aug 1945 teatas Jaapani vastu sõtta hakkamisest ka NSV Liit.
Sõja lõpetamiseks heideti Ameeriklaste poolt 6 aug 1945 tuumapomm Hiroshimale ning 9. aug Nagasakile.
10. aug 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi .
2.sept 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. II maailmasõda oli lõppenud!
PARIISI RAHUKONVERENTS
Pärast II maailmasõda üldist rahulepingut ei sõlmitud.
1945-46 Pariisis toimunud rahukonverents arutas läbi rahulepingute projektide võitjariikide ning Saksamaa Euroopa-liitlaste vahel. 10 veebruar 1947 kirjutati rahulepingule alla.
Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume.
Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud kuid nõuti reparatsioone. Võeti kogu Ida- Preisimaa .
Jaapaniga sõlmisid võitjariigid (v.a. Poola, NSV Liit, Tšehhoslovakkia) rahu 8.sept 1951
NÜRNBERGI PROTSESS
1945 nov alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist.
Vastutus sõjavallapäästmise eest pandi Saksamaa juhtkonnale. MRP lisaprotokoll ja Stalini roll lükati kõrvale. 1946 a mõisteti mitmed kohtualused surma või vangi.
II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED
Kokku hukkus sõjas ligi 60 milj. inimest, neist enim NSV Liidus ja Hiinas.
Sõda ei toonud õiglast maailmakorda. Balti riigid jäid NSV Liidu mõju alla. Liberaalne lääne demokraatia oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri kasvule. NSV Liidu mõju alla läks ka Kesk- ja Ida-Euroopa. See tõi kaasa Teise Maailma tekke. Sõja tagajärjeks oli Euroopa ning kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
Tähtsamad lepingud Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 1936-1940.
25.okt 1936 Berliini- Rooma telg (S-I)
25.nov 1936 antikomiterni pakt (S-J)
25. nov 1937 Itaalia ühineb antikomitern paktiga .
22.mai 1939 teraspakt (S-I)
27.sept 1940 Saksa-Itaalia-Jaapan kolmikpakt e Berliini pakt.
NSV Liidu ja Saksa Sõda
Leningradi piiramine
Moskva kaitsmine
Stalingradi lahing
Kurksi lahing
Berliini langemine.