Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo mõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt
Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks
Briand -Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes
Locarno konverents -1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir
Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu
Müncheni sobing -1938 suurbritannia , saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tšehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida
MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jagati euroopa Venemaa ja saksamaa vahel ära
Wannsee konverents-1942 15 saksa riigi vahel, juutide evakueerimise täpsustamine ja ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks
Atlandi harta-1941 Chruchill ja Roosevelt . Tuleb taastada euroopas riigid, nagu nad olid peale esimest MS, USA ja GB hakkavad koostööd tegema
Teherani konverents- 1943 USA,GB, NSVL -usa ja gb järeleandlikkumad, tunnistavad nsvl-i piire 1941.aasta seisuga
Jalta konverents-1945, kinnitatakse teherani kokkulepet, võetakse vastu otsus asutada ÜRO
Potsdami konverents-1945,USA, GB ja NSVL. Korraldasid saksamaa sõjajärgseid küsimusi, jagasid saksamaa ära 4-ks, otsustatakse pidada kohut natside üle
Pariisi rahukonverents-10.02.1947-saksamaa liitlased peavad maksma reparatsioone
San Francisco rahukonverents-8.09.1951, Jaapani ja USA vaheline rahuleping
Komintern - 1919 Kommunistide loodud valitsus venemaal, kelle eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni ideede levitamine ning võimu haaramine vägivallaga
Hüperinflatsioon-inflatsioon on riigi kontrolli alt väljunud, kiire hinnatõus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Saksamaal eelkõige, mõjutab tervet euroopat
Rahvarinne - poliitiline organisatsioon , tavaliselt laiapiiriline vasakpoolsemate jõudude koondis
Gestapo- saksamaa riigisisene poliitiline politsei aastate 1933-1945
NKVD - Venemaal siseasjade rahvakomissariaat
GULAG-üleliiduline vangilaagrite süsteem
sotsialistlik realism -Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust.
Anšluss- austria okupeerimine Saksamaa poolt 1938
RAF- royal air Force , GB lennuvägi teises maailmasõjas võitles
Luftwaffe-saksamaa lennuvägi
Talvesõda-30.11.1939-12.03.1940 sõda Venemaa ja Soome vahel
Barbarossa plaan-1940 Hitleri sõjaplaan NSV liidu vallutamiseks
Kollaborant - kodanik, kes teeb koostööd riigi vaenlastega
Holokaust - teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid
Katõni veresaun - NKVD poolt läbi viidud massihukkamised poola sõjavangide suhtes 1940
Majanduslikud olud I maailmasõja järel ning 1920. aastatel.
-Majanduse kohanemisraskused
-sotsiaalsed pinged
-hüperinflatsioon, millel oli mõju kogu Euroopale
-ebakindel olukord rahanduses
-äärmusliikumiste tugevnemine
-1920.aastate keskel majanduslik tõus
-USA-s majandusbuum (soodsad laenud, rohke tarbimine, aktsiate massiline kokkuostmine)
-inimeste elujärg hakkas Euroopas tänu saksamaa majanduse elavnemisele paranema
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933: põhjused, mõju/tagajärjed.
Põhjused: -ületootmine põllumajanduses (hindade langus)
-liigselt suured laenukoormused
- teraviljaturu kokkuvarisemine (NSVL müüs teravilja Euroopasse laiali, sai vastu USA dollareid, mille tulemusel tuligi teraviljakriis)
-29.10.1929 börsikrahh
Tagajärjed: -pankrottide laine
-ostujõu langus
-kohalike majanduste kaitsmine (tollimaksed, igasugused piirangud)
-riigi aktiivsem sekkumine
-noorte demokraatiate kokkuvarisemine ( diktatuuride tõus)
-inimeste vaesumine
29.10.1929-USA-s börsikrahh, mille tagajärjel varises kokku kogu pangandus
1.09.1939- Teise maailmasõja algus, kui saksamaa otsustab Poolat rünnata
17.09.1939- NSVL tungis Poolale kallale (Ida-poola aladele)
30.11.1939- Talvesõja algus Soomes
22.06.1940-saksa-prantsuse Compiegne vaherahu nr2.
22.06.1941- sakslased ületasid Barbarossa plaani kohaselt NSVL-i piiri
8.05.1945-saksamaa kapitulatsioon, sõja lõpp Euroopas
6.08.1945-Hiroshima aatomipomm Jaapanis, USA poolt, 3 päeva hiljem Nagasaki
2.09.1945-Jaapani Kapitulatsioon, lõppeb teine maailmasõda
Demokraatia levik I maailmasõja järel
-demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid
-demokraatlike vabaduste laienemine (valimisõigus ka naistel)
-mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, mille põhjuseks olid traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus
Uus kurss
USAs Roosevelti poolt ellu viidud poliitika (New Deal)
-riigi sekkumine majandusse
- rangem regulatsioon
- ajutised töökohad
-ametiühingute õigused
-sotsiaalhoolekanne
-isolatsioonipoliitika
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel
- konservatiivid hakkasid järjest enam tegelema majandusküsimustega
-sotsiaaldemokraatide võimuletulek
-vasakpoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid
-töölistele valimisõiguse andmine suurendas vasakpoolsete erakondade toetajaskonda
Diktatuuride tekke põhjused
-Valimisõiguste laienemine tõi valitsemise juurde kogenematud rahvakihid
-Pettumine Versailles ’ süsteemis
-Pettumine demokraatias
-Majandusraskused
Fašistlik Itaalia: Mussolini võimuletulek, muutused
1922-fašistide võimuletulek Itaalias
-isikukultus- Duce Benito Mussolini
-mustsärklased-fašistide relvastatud pool
-1925-üheparteisüsteemi kehtestamine
-heade suhete hoidmine Vatikaniga
-majanduse tsentraliseerimine
-agressiivne välispoliitika
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa:
Müncheni putš
Ebaõnnestunud riigipöördekatse Hitleri poolt, arreteeriti lõpuks
1933. aasta sündmused
Jaanuaris 1933- Hitler sai kantsleriks
Veebruar 1933-riigipäeva hoone põleng
Märts 1933-erakorralised valimised, mille võitis Hitler
Aprill 1934-Hitler kuulutab end füüreriks
natside poliitika
-Kolmas Reich –riigi nimi tähistamaks saksamaa hiigluse taassündi
-Täielik kontroll kõigi eluvaldkondade üle
-Rassilise puhtuse tagamine
-Julgeolekuorganid (SS ja Gestapo)
-Taasrelvastumine
-Agressiivne välispoliitika
-Loobuvad Versailles’ rahupoliitikast
Benito Mussolini- Itaalias Fašistide liider, diktaator
Franklin Delano Roosevelt- USA 32. president kahe maailmasõja vahelise ja teise maailmasõja ajal
Adolf Hitler- Natside juht, füürer võimul kuni 1945
Heinrich Himmler -Saksa SS-laste juht
Coco Chanel- moelooja , kelle eeskujul hakati vabamalt riietuma
Leni Riefenstahl-saksa tantsija ja režissöör, valmistas Hitleri käsul mitu propagandafilmi
Charles Lindbergh-Ületas esimesena lennukiga Atlandi ookeani
Francisco Franco -1939 kehtestas diktatuuri Hispaanias
Neville Chamberlain -briti peaminister , osales Müncheni kokkuleppel
Charles de Gaulle-lõi GB-s liikumise Vaba Prantsusmaa ja võitles Hitleri vastu
Winston Churchill- GB peaminister
Erwin Rommel - sõjaväelane, juhtis saksa korpust Põhja-Aafrikas, tuntud kui kõrberebane
Raoul Wallenberg- Ungari juutide päästmisaktsiooni juht, ostis sakslaste käest välja tuhandeid juute
Jossif Stalin - nõukogude liidu diktaator kuni 1953
Harry Truman - USA president teise maailmasõja järgsel ajal
Kommunistlik Venemaa:
NL moodustamine
1922 nõukogude liidu loomine
Ukraina , Valgevene ja Taga-kaukaasia kuulusid kohe sinna lisaks venemaale
1936 liideti armeenia, Aserbaidžaan ja gruusia
Rahulolematus ühiskonnas püsis
NEP
1921-uus majanduspoliitika
Toidu riigile andmine asendati maksudega
Rahareform (rublad asendati tšervoonetsitega kuni 1928 aastani)
Eraettevõtlus
Väliskapitali naasmine
Majanduskasv
1917 kommunistide juht Lenin
Stalini võimuletulek
Stalini tõus 20-ndatel
Lev trotski ja stalini vaheline võitlus, mis lõppeb trotski maalt väljasaatmisega
Stalin haarab ainuvõimu
Isikukultuse kehtestamine
Industrialiseerimine
1928-NEP-i lõpp
Taasrelvastumine
Range tsentraliseeritus
Viisaastakuplaanid(1928-1932)
Tööpuuduse likvideerimine
Teiste majandusharude allakäik
Kollektiviseerimine
Ehk ühismajandite loomine
Viljapuuduse leevendamine
Vilja konfiskeerimine (tõi kaasa näljahäda ukrainas 1932-33)
Kulakute likvideerimine
Kolhoosid ja sovhoosid
Suur terror
1934 Leningradi Parteijuhi Sergei Kirovi tapmine
Kontrrevolutsionääride tapmine/karistamine
Suurpuhastus riiklikes struktuurides
Näidisprotsessid ( troikad )
1937-38 terrori kõrgaeg
NKVD ja GULAG
Eluolu ja kultuur kahe maailmasõja vahel.
20-ndatel-teatav kergemeelsus ühiskonnas
-moelooja coco chanel ja koomik Charlie Chaplin
-1923 BBC loomine
-uued kunstivoolud (dadaism, sürrealism, eksistentsialism)
-vasakpoolsete ideede levik
-helifilmide tulek
-arhitektuuris internatsionaalne stiil
-olulisemad leiutised-tsellofaan, nailon, elekter igasse kodusse
Natsi-Saksamaa välispoliitilised sammud II maailmasõja eel
1935 tühistas Saksamaa Versailles’ lepingu
1936 viis Hitler oma väed Reini tsooni
1935 astus saksamaa välja rahvasteliidust, loobus Locarno lepingu täitmisest
Rahustamispoliitika
Lääneriigid lootsid, et ehk uued diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus ei pidanud paika. Mõnda aega näis edukas see poliitika. 1938-1939 NSVL ja Jaapani sõjalised kokkupõrked. Ühel hetkel osutus ikkagi diktatuuride vaenulikkus suuremaks lääneriikide vastu kui nende omavaheline vaen.
Hispaania kodusõda
Aeg- 1936-1939
Osapooled –vabariiklased ja rahvarinne
Tulemused-ülestõus marokos Farnco poolt, 1937 hõivasid suurema osa hispaania territooriumist ja 1939 kevadel Madriidi
Tähtsus II maailmasõja kontekstis
Kehtestati diktatuur, Hitleri pooldaja, kuid sõjaliselt ei sekkunud Hispaania teise maailmasõtta
Natside vallutused 1940. Aastal
-9.04.1940 vallutati Taani
-sama aasta suvel vallutati Norra
-10.05 vallutati Belgia ja Holland
-2/3 Prantsusmaad sh. Pariis läks sakslaste kätte
-Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria sunniti liituma
-Jugoslaavia ja Kreeka vallutamine
II maailmasõja tähtsamad lahingud
Vt. lahingute tabelit
Igapäevaelu II maailmasõja ajal
-puudus igapäevakaupadest
-kehtestati enamikes riikides kaardisüsteem
-tsiviilelanikud hakkasid tarbekaupu hankima sõjaväelastelt
-paljud luksuskaubad kadusid tootmisest
-ersatskaubad
-naised tööle
-ameerika filmid levisid üle maailma
Nürnbergi protsess
1945-1946
4 võitjariigi kohtunikud
24 süüdlast
Süüdistused (rahuvastased kuriteod, agressioon, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod)
II maailmasõja tagajärjed
60 miljonit hukkunut
Riigipiiride muutumine
Kommunismi levik
-Euroopa lõhestumine
Ajaloo mõisted #1 Ajaloo mõisted #2 Ajaloo mõisted #3 Ajaloo mõisted #4 Ajaloo mõisted #5 Ajaloo mõisted #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tarkpea Geenius Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lähiaeg 1914-1945
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjal

Ajalugu
Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda
12
doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaai

Ajalugu
Ajalugu §11-14
11
doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve ar

Ajalugu
Diktatuurid-Nõukogude Venemaa NSV Liit- Saksamaa-Itaalia-Rahvasteliit-Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil
10
doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

Kuna vastust kohe ei tulnud, alustas väike arv fašiste pikka rännakut läbi Rooma (üritasid veenda inimesi, et fašistid taastavad seaduse ja korra); B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. c) jaan 1933 A. Hitler sai Saksamaa kantsleriks. d) dets 1922 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. e) 1925 Locarno Konverents f) märts 1938 Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). 17. Mõisted: a) sõjakommunism Kõigi töötasu peaaegu võrdustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad valitsuse arvates ei vajanud, ära andma, rahapalka ei makstud, toiduaineid ja tarbekaupa jagati tasuta, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest. b) nep (uus majanduspoliitika) pakkusid välja Lenin ja Trotski ajajärgul 1921. Aastal, Mindi

Ajalugu
Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel
7
doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika väärtpaberite hinnad langesid inimesed kaotasid oma varanduse ei suutnud enam pankadele tagasi maksta pangandus varises kokku pankrotid tööstuses inimesed tööta ostujõud

Ajalugu
LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD
26
docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 22. Saksamaa j

Ajalugu
12 klassi esimese kursuse ajalugu
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma

Ajalugu
2-maailmasõda vastused küsimustele
6
docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun