3. märtsil 1918 sõlmima Bresti (Brest-Litovski) rahu. Kolmikliidu kapituleerumine • Aprillis 1917 astus lõpuks sõtta ka USA. • Keskriigid tegid veel viimaseid samme enne jõuvahekordade muutumist. Võeti ette suured pealetungid läänerindel. • Augustis-septembris 1918 hakkas peale Antandi vastupealetung marssal Foch`i juhtimisel. • Kaotusi tabas Keskriike ka teistel rinnetel, nii, et nad peagi majanduslike ja sõjaraskuste all kokku vajusid. Novembrirevolutsioon • Saksa laevastikust edasi arenenud mäss muutus Novembrirevolutsiooniks. • Keiser Wilhelm II põgenes riigist ja võimu haarasid sotsialistlikud parteid. • 9. novembril 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik (kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari Compiegne´i vaherahu 11. november 1918 • Saksamaa kohustus vaherahuga: – evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja
rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin (Veebruarirevolutsioon, enamlik positsioonisõda oktoobripööre) ja nende mõju Somme´i lahing Esimese maailmasõja käigule Verduni alhing Novembrirevolutsioon Saksamaal Ypres´i lahing ja keisririigi kukutamine (Weimari vabariik) piiramatu allveesõda 6. 7. Esimese maailmasõja lõpp. Compiegne´i vaherahu Saksamaa ja Antandi riikide vahel. Vaherahu aeg ja tingimused. 8. Esimese maailmasõja mõju riikide ja maailma majanduslikule ja poliitilisele arengule: 9. Majandus
See tähendas, et välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, mistõttu oli hästikindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositisoonidega. Jalaväe jaoks olid rajatud tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. 3. novembril 1918 algas sõjast kurnatud Saksamaal Novembrirevolutsioon ja keiser Wilhelm II loobus troonist . Sõda lõppes vaherahuga, mis kirjutati alla Compiegne´i metsas kindral Fochi staabivagunis (vastavalt nimetus ,,Compiegne´i vaherahu". Rahuleping Saksamaaga sõlmiti 1919. aastal Versailles´ lossis. Kaotajateks jäid 4 riiki Saksamaa, Nõukogude Venemaa, Austria ja Ungari ning võitjateks jäid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Kaotaja poole esindajad pidid ära andma kõik kolooniad ja maksma reparatsioone.
1.maailmasõjas keskriikide Saksamaa,Austria-Ungari,Türgi,Bulgaaria poolel sõdinud riigid USA osariigid 1776 ja 2004 13 ja 50 (lipp) (triibud,tähed) Eesti Päästekomitee liikmed K.Päts,J.Vilms,K.Konik (1918 veebruar) Kolm Vene revolutsiooni 1.1905.a.revolutsioon,2. Veebruarirevolutsioon(2.1917) 3.Oktoobrirevolutsioon(10.1917) (Saksamaal toimus Novembrirevolutsioon (11.1918) Eesti ärkamisaja (rahvusliku J.V.Jannsen,J.Hurt, C.R.Jakobson liikumise) juhid Ärkamisaja üritused 1.laulu-ja mänguseltsid,2.üldlaulupidu, 3.Aleksandrikooli rajamine,4.pidev eesti ajakirjandus (Pärnu Postimees,Sakala),5.rahvaluule suurkogumine 6.kolm isamaakõnet (CRJ),7.EKmS (kirjameeste selts) Peamised poliitilised õpetused 1.konservatism(säilitada vana), 2
27.mai Aisne kolmas lahing algab 4.juuli Le Hamel'i lahing 15.juuli Marne'i teine lahing 8.august Amiensi kaitseliin 21.august Antandi läbimurre Albertis 26.september püstitatakse Meuse-Argonne kaitseliin 3.oktoober Max von Baden määrati Saksamaa kantsleriks 5.oktoober Antandi riigid vallutasid Hindenburgi liini 24.oktoober Ungari läks Austria-Ungari keisririigist lahku 28.oktoober Tsehhoslovakkia lööb Austria-Ungari keisririigist lahku 3.november puhkes Novembrirevolutsioon 9.november Keiser Wilhelm II loobus troonist 11.november Kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee- veeremist. 12.jaanuar 1919 Prantsuse rahukonverents 28
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
Saksamaale · Eesti Vabariiki tunnustasid Prantsusmaa, Inglismaa ning ka Itaalia · Saksamaa võim oli kõigile tuntav (asjaajamine viidi üle saksa keelele, saksakeelseks muutus ka Tartu Ülikool ning gümnaasiumid) · Eesti Diviis saadeti laiali Saksa võimude poolt (K. Päts pandi vangi ning J.Vilms lasti Soomes maha) · Baltisakslased käitusid eestlastega üleolevalt · Moodustati Balti Hertsogiriik, kuid seda polnud kauaks, sest Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon · 1918. novembriks oli kommunism Eestis suure tüki hõivanud, Narva taga olid Punaarmee üksused, käis ajaleht ,,Kommunist" jne · Vabadussõja alguseks loetakse 1918. aasta 28. novembrit, kui mitusada koolipoissi said Narva all tuleristsed · Järgmise päeva hommikuks oli Narva punaste käes ning raekoja trepilt kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun · Eestis algas punane terror- üle viiesaja inimese tapeti, tuhandeid küüditati · 1919
Bresti rahu kohaselt jäi saksamaale. Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas saksamaa rakendada kõik jõud et võita sõda läänerindel. 21.03 17 juuli , neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700 tuhat meest. Oktoobris palusid rahu ka bulgaaria, türgi. 24.oktoober lõi ungari ja 28oktoober Tsehhoslovakkia austria-ungari keiserriigist lahku. 3.nov. austria kapituleerus. 28oktoober algasid saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks- novembrirevolutsioon. 1MS tagajärjed * kokku varised A-U, venemaa, saksamaa impeeriumid, nende asemele kerkis hulk väikseid rahvusriike *muutus jõudude vahekord maailmas- usa esiletõus * alguse sai demokraatlik kriis, mis suurendas äärmusliikumiste toetust ja diktatuuri levikut * kahtluse alla langesid lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused * maailmasõja abiga ei õnnestunud lahendada ühtki suuremat probleemi, need püsisid ja viisid teise maailmasõjani. Uued riigid:
I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. Juulist 1914 11. Novembrini 1918. I maailmasõja algus - 28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas Esimese MS Gavrilo Principi üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sõdivad riigid jagunesid Antaandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 milj sõduri. I MS põhjused: - Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast - Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju - Mõjupiirkondade ja asumaade pärast - Puudusid rahvsuvahelised institutsioonid, mis oleksid reguleerinud suhteid diplomaatiliselt - Vastuoled maailma suurvõimude vahel I MS osapooled ja sõjaplaanid: - Antaant: Inglisma...
1918 Sakslaste 4 meeleheitlikku 3. märtsil 1918 sõlmisid Austria-Ungari, Türgi ja Saksamaa ründas, kuid pealetungikatset lõppesid Nõukogude Venemaa ja Bulgaaria said kaotuste edutult. Antanti aitas USA. Keskriigid Bresti rahu. osaliseks, kapituleerusid. lõpuks kaotas sõja. Idarinne lagunes. VI Sõja lõpp 3. novembril 1918 algas sõjast kurnatud Saksamaal nn. Novembrirevolutsioon ja keiser Wilhelm II loobus troonist. 11. novembril 1918 Antanti riigid ja Saksamaa kirjutasid alla Compiègne`i /kompjään/ vaherahule. Lepingu kohaselt sakslased pidid: · lahkuma okupeeritud aladelt · vabastama sõjavangid · loovutama võitjatele põhiosa relvastusest (sh. kõik allveelaevad)
Oktoobrirevolutsiooniga. e) Asutav Kogu (Venemaa) - Asutav Kogu (Venemaa Asutav Kogu) oli 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ (parlament), mille valimised toimusid 1917. aastal. f) Veebruarirevolutsioon - oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Moodustati Venemaa Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. g) Novembrirevolutsioon (Saksamaa) - Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal monarhia ning kuulutati välja vabariik. 11. novembril 1918 kirjutasid Antant ja Saksamaa alla Compiègne'i vaherahule. h) Okroobripööre/Oktoobrirevolutsioon - Oktoobrirevolutsioon ehk Oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse. i) separaatrahu – salajane rahu, mis sõlmiti liitlastest eraldi
Bresti rahu tagajärjel sai Sksm tegutseda idarindel. Märts 1918 alanud pealetund Somme'i all oli esialgu sakslastele edukas, kuid suured kaotused ja gripp laastasid väed. Juulis suruti sakslased tagasi ning nende pealetung oli läbikukkunud. Septembris tegi Saksa väejuhatus keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa varises, sest kogu sõjaline, majanduslik, vaimne potentsiaal oli välja pandud. Sksm-l tekkis Novembrirevolutsioon 1918, Wilhelm II loobus troonist, kuulutati välja Weimari Vabariik. 11.nov kirjuas Sksm delegatsioon Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Tingimused Sksm-le olid ülirasked. 11. Millised impeeriumid lagunesid, millised uued riigid ? Lagunesid : Vene keisririik, Saksa keisririik, Au-Un keisririik, Ottomani impeerium e Türgi Uued riigid: Soome Vabariik (6.dets 1917) Venemaalt, Eesti Vabariik (24.veebruar 1918) Venemaalt, Läti (18.nov
18.07.1918 Liitlaste vastupealetung kindral Foche, II Marne'i lahing. Sakslased kurnati välja. 29. September 1918 Saksa väejuhatus tegi ettepaneku sõlmida vaherahu. Järgmisel päeval vahetati Saksa valitsus välja. Bulgaaria astus sõjast välja. (Oli Saksamaa liitlane) 31. Oktoober Sõjast astus välja Türgi. 3. November Austria-Ungari kapituleerus. (impeeriumi rahvad iseseisvusid) 9. November 1918 Saksamaal puhkes Novembrirevolutsioon. Kukutati keiser Wilhelm II. Loodi uus valitsus, mida juhtis Friedrich Ebert. 11. November sõlmiti Compiegne'i vaherahu Lõpetati I maailmasõda. Esimese maailmasõja tulemused: · Rinnetel hukkus umbes 10 miljonit inimsest. · Nälga ja haigustesse suri umbes 10 miljonit inimest. · Haavata sai umbes 20 miljonit inimest. · Sõda kutsus esile vaimse kriisi ja moraalse allakäigu. · Sõjas kukutati valitsevad dünastiad: (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari)
07.1916): Pr suurendas Verduni lõigul vägesid ja tõkestas Sks edasiliikumise. Alustasid vastupealetungi, vallutati ainult väike ala. Caporetto lahing(24.10.1917): Sks koondas väed Ita rindele ja saavutas suure võidu. Pr päästis Ita kokkuvarisemisest. Lahing tugevdas A-Ungari tahet sõda jätkata. II Marne'i lahing(15.07.1918): Antandi algatus. Ant vägedega oli liitunud ka USA, Sks purustati. Sõja lõpp: Itaalia sundis liitlaste toetusel A-Ungari väed taanduma. Saksamaal novembrirevolutsioon, keiser Wilhelm II loobub troonist. Pariisi rahukonverents 18.01.1919 20.01.1920: Versailles' rahu 28.06.1919: Võitjariigid lepivad kokku Euroopa sõjajärgse korralduse; tingimused lüüasaanud keskriikidele; kaotajate esindust ja Nõuk Venemaad ei kutsutud; W. Wilson + Loyd George + G.Clemenceau. Territoriaalsed loovutused: Sks: Pommer ja Poznan Poolale; Poola koridori loomine; Danzig vabalinnaks; Sileesia jagati Poola ja Tsehhoslovakkia vahel; Klaipeda küsimus.
AJALUGU ESIMENE MAAILMASÕDA Üldine: · 28.07.1914 kuni 11.11.1918 · sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia) · kaevikusõda · katsetati esimest korda keemiarelvi · toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · tomusid 20. saj. esimesed tsiviilelanike massimõrvad · põhjuseks oli suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspodi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad, vallutada Baltimaad, Poola, Ukraina · Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat · Türgi soovis endale Taga-Kaukaasiat · Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia · Prantsusmaa tahtis vallutada Saarimaa, saada tagasi Alsace-Lorraine · Venemaa tahtis Galiitsiat, Musta...
Saksa ,,must päev" · 8. August 1918 saksa väed sunnitakse Amiensi lahingust taganeda · Saksamaa hakkab otsima võimaluse rahuläbirääkimistele Keskriikide kokkuvarisemine · 19.septembril 1918 alustas rahuläbirääkimisi Bulgaaria · 30. Oktoobril 1918 väljus sõjast Türgi Austria Ungari väljumine sõjast · Austria-Ungari keisririigi osad iseseisvusid ükshaaval · 3. Novembril 1918 kapituleerus Austria 1918 Novembrirevolutsioon · Saksa sõjaväelased keeldusid sõdimast · Algasid rahutused · Wilhelm II loobus troonist (kolis hollandisse, palus matmist saksa kuningriiki või monarhiasse) · Uus valitsus otsustas sõlmida rahu Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918 kapituleerus saksamaa tingimusteta Pariisi rahukonverents · Algas 18. Jaanuaril 1919 · Eesmärk sõlmida võitjate ja kaotajate vahel rahulepingud · Tähtsamad osalejad o Woodrow Wilson (USA)
I maailmasõda · FAKTID: · Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 · Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks · Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri · Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa, Osmanite riik nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda · Esimest maailmasõda tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel · Esimest korda võeti kasutusele keemiarelvad · Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad · PÕHJUSED: · I maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pär...
Kirjutati alla Brest- Litovskis (tänapäeva Brest Valgevenes). Sellega väljus Venemaa Esimesest maailmasõjast. Oli koostatud järgmistes keeltes: saksa, ungari, bulgaaria, türgi ja vene. Baltikum, Valgevene ja Ukraina alad ja veel mõned alad läksid Saksamaa võimu alla. Sealt algab Eestis Saksa okupatsioon. Sõja ajal, 24. veebr 1918. a. oli välja kuulutatud Eesti Vabariik). Sõjategevuse lõpp Läänes (Läänerindel) Saksamaal puhkes Novembrirevolutsioon 1918. a nov algul. Keiser Wilhelm II kukutati. 11. nov 1918. kirjutas Saksamaa Compiegne´is alla vaherahule. Allakirjutamine toimus Prantsuse marssali Fochi vagunis (Retondi raudteejamas). Sõjategevus Läänerindel lõpetati (st kõik relvad pidid vaikima) 11. nov 1918. a kell 11. Saksamaa liitlased olid juba varem sõjategevuse lõpetanud (sept-nov 1918). 28. juunil 1919 kirjutas Saksamaa alla Versailles´rahulepingule. Infoks
Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda 19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki: Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille'i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass-Lotring); Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser, Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras, ettearvamatu suur riik; nõrk) Venemaa keisririik Suurriikide vahel olid kujunenud leppimatud vastuolud (nt Saksamaa ja Prantsusmaa; võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid). Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud (armee), samuti muutus Saksamaa sajandiv...
* 1947 sügisel toimusid valimised, mille kaotasid kommunistid. * Et kehtestada riigis kommunistlikku reziimi, toimus 1948. aasta veebruaris kommunistlik riigipööre. * 1968 Praha kevad osales ka palju slovaki poliitikuid eesotsas Dubcekiga. 1968 augustis toodi Nõukogude Liidu ja [[Varssavi LepinguOrganisatsioon]i okupatsiooniväed sisse ning maa "demokratiseeriti" vägivaldselt. * Kardinaalsed poliitilised muudatused toimusid Slovakkias 1989. aasta sügisel, mil nn Novembrirevolutsioon kõrvaldas kommunistid võimult. * 1. jaanuaril 1993 sai Slovakkia iseseisvaks sõltumatuks riigiks. * 19. jaanuaril 1993 liitus riik ÜROga. * Esimene president oli Mihail Kovac ja 1. maist 2004 on riik Euroopa Liidu liige. Loodus Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites
3) Sakslaste eesmärk oli Balti kubermangudest moodustada Balti (hertsogi)riik. See plaan nurjus tänu Saksamaal alanud Novembrirevolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas. 4) ametlikuks asjaajamiseks sai saksa keel 5) Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud 6) rahvusväeosad saadeti laiali 7) eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega 8) paljud rahvuslikud poliitikud vangistati 9) Saksamaal puhkes Novembrirevolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele 10) 11. novembril 1918 sõlmiti Compiègne`i vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Saksamaa alistus. Rahulepingu kohaselt hakkasid sakslased vallutatud aladelt, sh. Eestist, lahkuma. 11) 11. november 1918 toimus üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. 12) samal õhtul alustas tegevust ka esimene relvastatud kaitsestruktuur Eesti Kaitseliit
5) Cambrai lahing 1917, nov-dets õhuvägi-turmtuli-tankid-mehed 6) Jüüti 1916, Suurbritannia ja Saksamaa kaotus Juuli 1918 uueks ülemjuhatajaks saab Ferdinard Foch, kelle käe läbi algas Antandi ülekaalukate jõudude vastupealetung. Kaotus kaotuse järel tabas Keskriike, kuni nad majanduslike ja sõjaraskuste all kokku vajusid. Esimesena palusid vaherahu Bulgaaria ja Türgi, siis Austria-Ungari ning viimaks Saksamaa koos liitlastega. 9.novembril toimub Novembrirevolutsioon, kus Saksa keiser Wilhelm II põgeneb riigist, võimu haaravad sotsialistlikud erakonnad ning kuulutatakse välja Weimari ehk Saksa vabariik. Samal ajal algavad ka avalikud vaherahuläbirääkimised Antandiga. 11.november 1918 kell 11:11 sõlmitakse Compiegne vaherahu, millega Saksamaa tunnistab oma lüüasaamist ning vaherahu tingimuste eesmärk oli muuta Saksamaa liitlaste ees jõuetuks, et sundida teda hiljem aksepteerima
Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Egne Raba 205 RMÜ TALLINN 2009 Sisukord Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Üldinfo Antandi ja Keskriikide imperialistlik sõda, nimetati maailmasõjaks suure sõjatandri (ülr 4 mlj. Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikid...
väeüksusega ja siis marssis Rooma “marss Rooma”. Nad ähvardasid linna tungida ja kuna kuningas ei tahtnud sõjaolukorda välja kuulutada siis ta andis Mussolinile peaministri koha. ○ Mussolini keelas kommunistid ära. ○ Itaalia oli eeskujuks enamus autoritaarsetele riikidele euroopas. 10. Weimari Vabariik ja Hitleri võimuletulek, natsionaalsotsialistlik Saksamaa ○ 1918 sügisel puhkes novembrirevolutsioon, keiser astus tagasi ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. ○ Rahvuskogu kogunes Weimaris, et olla eemal pealinna rahutustest, ja koostas põhiseaduse, millega Saksamaast sai demokraatlik parlamentaalne vabariik. ○ Ehkki riiki juhtisid enamasti sotsialistide, liberaalide ja keskpartei koalitsioonivalitsused, ei suudetud poliitilist olukorda stabiliseerida ja valitsuskriisid olid sagedased. Tapeti palju poliitikud, riigis oli poliitiline terror.
>eraomand säilis (erinevalt NSVList) >puudus plaanimajandus (?) Saksamaa erinevused: >juutide tagakiusamine >tööpuuduse peaaegu täielik likvideerimine, elatustaseme tõus >eraomand säilis (erinevalt NSVList) NSVL erinevused: >tuli võimule relvastatud riigipöördega >omapärane segamajandus Lenini ajal (NEP) >sundkollektiviseerimine (?) >Stalin peitis oma agressiivseid kavatsusi, esines rahutoojana 7. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil Saksamaal 1918 novembrirevolutsioon >keiser Wilhelm II loobub troonist, põgeneb, Saksamaast saab Weimari vabariik (1818 dets) =>Compiegne'i vaherahu 1918 nov (I maailmasõja lõpp) kommunistide tegevus >1923. a üritasid korraldada ülesaksamaalist revolutsiooni, kuid plaan ebaõnnestus natsionaalsotsialistd >1920. a NSDAP >1921 Hitler esimeheks >1923 Õlleputs: Hitler koos rünnakrühmlastega arreteeris õllesaalik Baieri valitsusjuhu; kulutas Berliinis asuva
DIKTATUURID KAHE ILMASÕJA VAHEL Esimese maailmasõja järgset aastakümmet iseloomustab patsifism. ITAALIA SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL Olukord Itaalias pärast Esimest maailmasõda · Itaalia oli sõdivatest riikidest kõige enam kurnatud kuna Itaalia majandus oli väga nõrk. · Itaalias polnud ühtset sisturgu veel kujunenud. · Hariduselt, tööstuslikult ja majanduslikult oli Itaalia väga ebaühtlane. · Pettumus Pariisi rahukonverenstl: loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia kuningriik. · Kõrge tööpuudus. Sõjaveteranid ei leia rakendust. · Teravalt lõhenenud ühiskond. · Itaaliat haarab tugev streigiliikumine. Äärmusliikumiste esiletõus Suurim opositsiooni partei on sotsialistid, kes on sel perioodil väga radikaane. Neile vastanduvad rahvuslased e natsionalistid. Natsionalistide esimene aktsioon 1919. aastal D´Annunzio hõivab Fiume linna, kus luuakse fasistlik vabariik. 1919...
Eestlasi ei häirinud ühelt võõrkeelelt teisele üle minekut vaid pigem sakslaste põlgus venelaste ja eestlaste vastu. iseseisev Balti hertsogiriik oli maksimum näitamaks kui hästi tahavad sakslased näidata, et nemad on olukorra peremehed, lavastuse ilu rikkusid ära Eesti vallavanemad, kes protesteerisid ja hävitasid soovitud mulje rahva üksmeelsest tahtest. Novembris varisesid Saksamaa liitlased üksteise järel kokku ja Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon - saksa keiser põgenes Hollandisse, kuulutati välja vabariik Eesti saatis enamlaste asemel novembrirevolutsiooni sotsiaaldemokraadid, seetõttu ei loovutanud Saksa väed võimu mitte bolsevikele vaid Ajutisele valitsusele. 38 peatükk Vabadussõda 28. november 1918-1920 2.veebruar (3.jaanuar 1920 - lõppes tegelikult tulistamine) Jutusta vabadussõja algusest suveni 1919 (lk. 201-205) põhilistest sündmustest 28. nov. tehti eestlastest sõjaväeüksused 29. nov
Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902)...
Esimene Maailmasõda Referaat Pärnu, 2011 2 Sisukord Sõja põhjused.......................................................................4 Maailmasõja ajend............................................................... 5 Sõjaplaanid........................................................................... 6 Sõjategevus idarindel..........................................................8 Sõjategevus läänerindel....................................................10 Sõja lõpp............................................................................. 13 I maailmasõja lahingud......................................................15 3 Sõja põhjused I maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikkide vahel....
Inglased kandsid suuremaid kaotusi kui Saksamaa. Saksalaevastik käitus peale seda passiivselt. 10. Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? · 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule. See lõpetas esimese maailmasõja. Saksamaa oli jäänud liitlasteta ning olukord lootusetu.Saksamaa pidi tagastama vangid, loovutama tehnika, relvastuse, viima välja väed okupeeritud aladelt. Novembrirevolutsioon Saksamaal, Wilhelm II loobus troonist. 11. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Sõdivad riigid: Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari Manööversõda püsiv rindejoon puudus. Peeti üksikuid suuri lahinguid Kaotati Poola, Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast · Venelaste ränk lüüasaamine Tannenbergi lahingus, 1916. a venelaste ebaõnnestunud pealetungid. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi. · 1917
ebastabiilsust ära maailmarevolutsiooni levitamiseks. · Enamlaste katsed ebaõnnetusid. Murranguliseks kujunes Vene-Poola sõda (1920-1921), kus Punaarmee sai poolakatelt täielikult lüüa. Nõukogude Venemaa jätkas aga maailmarevolutioonii idee kultiveerimist ja riigipöörete ettevalmistamist teistes riikides (näiteks Eestis 1924.a.1.detsembri kommunistide mässukatse). 2.2. SAKSAMAA 1918-1919: 2.2.1. Novembrirevolutsioon Saksamaal: (Vt. ka õpik lk.72-74) · 1918.a. sügiseks oli Saksamaa kokkuvarisemise äärel: armee oli edututes pealetungikatsetes välja kurnatud liitlased olid sõjast väljumas majandussüsteem oli peaaegu kokku varisenud rahulolematus keisrivõimuga oli tõusnud haripunkti · Revolutsiooni ajend- sõjalaevastiku mäss Kielis (madrused keeldusid minemast otsustavasse lahingusse, saavutamaks tulevastel rahuläbirääkimistel paremaid tingimusi).
) *Eesti Diviis saadeti laiali, Päts pangi vangi, Jüri Vilms lasti maha, Ajutine Valitsus ja Omakaitse läksid põranda alla. Maale pandi peale laostavad kohustused Saksamaa varustamiseks toiduga. Saksa keel- Trt Ülikoolis, gümnaasiumites. *Baltisakslased andsid mõista, et nad on tõusnud olukorra peremeesteks. *Selleks maksimumiks oli iseseisev Balti hertsogiriik Saksamaa tiiva all. Kuid seda riiki polnud kauaks. Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon. Saksa keiser põgenes Hollandisse, kuulutati välja vabariik. Rev-ga liitusid ka Tlns viibivad saksa väed. Rev-i juhtisid mõõdukad sotsiaaldemokraadid. 38. VABADUSSÕJA ALGUS 1918-1919 Sõja puhkemine ja Eesti Töörahva Kommuun *28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama.
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 2...
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid ...
õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Enne Esimest maailmasõda töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes. Mussolini pooldas Itaalia sõtta astumist Antandi poolel, 7 kuna aja sotsialistid olid sõja vastu, läjs Mussolini nendega tülli ja heideti nende parteist välja. Pärast sõja lõppu asus ta aktiivselt poliitikasse. Saksamaa diktatuur- natsism 9. novembril 1918. aastal toimus Novembrirevolutsioon, mille tagajärjena nõustus Saksamaa Compigne'i vahetahu tingimustega. Keiser põgenes Inglismaale ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus korraldas Asutava Kogu valimised. Rahvuskogu koguned Weimari linnas ja koostas vabariikliku põhiseaduse ning uue riigi nimeks sai Weimari Vnariik, kus seaduslik võim oli Riigipäeval. Täidesaatev võim oli valitsusel ja valitsusjuht oli kantsler. Riigil oli ka president. Weimari riigi sõjaliseks jõuks olid Vabakorpused.
Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist välja...
Ajaloo kontrolltööks kordamine (lk 16-44) Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljasp...
mõttemaailm- seadis kahtluse alla läänemaailma põhiväärtused. Riigid hakkasid jõuliselt sekkuma kodanike ellu, see tõis kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne paretei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle. Probleemid ei lahenenud ja see viis teise etapini- II ms-ni. Kõige rohkem hukkunuid oli Saksamaal (1,8 mil) ja Venemaal (1,7 mil), kõige vähem hukkus USA sõdureid. Saksmaa- novembrirevolutsioon, kukutati keiser Wilhelm II; pidi maksma 132 miljardit marka reparatsioone; kaotas 1/8 territooriumist, sh töösstuspiirkondi; inimkaotused kõige suuremad. Venemaa-kukutati keisrivõim; inimakaotused suured; territoorium vähenes, tekkisid uued rahvusriigid; pidi maksma reparatsioone, kuid enamlaste võimule tulekuga kuulutati need kehtetuks. Prantsusmaa: sai territooriumi juurde, sh ka tööstuspiirkondi (Elsas-Lotring); kaotajad pidid hüvitama neile sõjakahjud
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1
Esimene Maailmasda Esimene maailmasda (algselt Maailmasda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. heski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sdureid Sja lppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi lestusu jrel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasjas. Euroopa riikide piirid muutusid sjategevuse tagajrjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dnastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid vimu sja jooksul vi vahetult prast seda. Esimene maailmasda sai tuntuks kaevikusjana, seda eelkige Lnerindel. le 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennuki...
Inglismaa, kui ka Prantsusmaa ja Itaalia. Asjaajamine viidi üle saksa keelele, saksakeelseks muudeti ka Tartu Ülikool ja gümnaasiumid. Baltisakslaste kõne ja käitumisviisis avaldus põlgus põlisrahvaste ja Venemaa vastu. Baltisakslased kavatsesid võtta olukorrast, kus nad on peremehed, maksimumi. Selleks maksimumiks oli Balti hertsogiriik, mille valitsejaks oli Saksa keiser. Novembris varisesid Saksamaa liitlased üksteise järel kokku ja Saksamaal endal puhkes novembrirevolutsioon. Saksa keiser põgenes Hollandisse, kuulutati välja vabariik. Lahkuma valmistuvad Saksa väed loovutasid võimu Konstantin Pätsi juhitud Eesti Ajutisele Valitsusele. Sel hetkel ilmnes, kui ettenägelik oli olnud iseseisva riigi väljakuulutamine juba veebruaris. Peatükk 38 VABADUSSÕJA ALGUS 19181919 Sõja puhkemine ja Eesti Töörahva Kommuun Narva taha koondati Punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks. Lisaks valitsusele tegutses enamlik Tallinna
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõi...
Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest ...
- keelati streigid - reziimivastastel keelati riigist lahkuda - piiridel erivalve - loodi Riigi Julgeoleku Erakorraline Tribunal - asutati poliitiline politsei OVRA (Opera Vigilanza Repressione Antifascismo) - Riigi majanduse juhtimises loodi korporatiivne süsteem II 2. Diktatuuri kujunemine Saksamaal Ideoloogia natsionaalsotsialism, sead esiplaanile rassi 1. Weimari vabariik Saksamaal miks Weimari vabariik ebaõnnestub? 9. november 1918 novembrirevolutsioon keiser kukutatakse, võimule sotsialistid. Parlamentaarne föderatiivriik, Riigipäev, kantsler, president. Presidendi volitused nimetada ametisse kantsler, kuulutada välja erakorraline olukord. 1919 loodi NSDAP - on tähtsusetu partei Baieris 1923 Ruhri kriis - hüperinflatsioon 1923 õlleputs Hitleri esimene katse võimu võtta. 1924 Hitler kirjutab Mein Kampf'i 1924 Dawes'i plaan 2. Suur Depressioon mõju Saksamaale 3
ebavõrdsust, korrastas riigi sekkumisega majandussüsteemi ning rajas aluse tarbimis- ja heaoluühiskonna taastumisele pärast II MS. Tööpuudus suudeti täielikult ületada pärast USA astumist II MS, kui sõjatööstus hakkas kasvama. 2 Hitler ja Roosevelt Saksamaa militariseerumine 1918. a sügisel novembrirevolutsioon Weimari vabariik (1919-1933) 1920 uue põhiseaduse alusel valiti riigipäev Kappi puts - valitsuse rünnak paremalt Adolf Hitler - 1920. aastal võttis töölispartei üle ja muutis Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Korraldas Müncheni putsi (riigipöördekatse), mistõttu mõisteti viieks aastaks vangi (seal alustas "Mein Kampfi" kirjutamist). 1933 - Hitler kantsleriks
Aravete Keskkool Ajaloo õpimapp Koostaja: Lauri Ilves Juhendaja: Kettrud Väisanen 2009 2 Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel...
vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga. 2.3. 1918 Novembrirevolutsioon Saksamaal: 1918 sügiseks oli Saksamaa kokkuvarisemise äärel: armee oli edututes pealetungikatsetes välja kurnatud, liitlased olid sõjast väljumas, majandussüsteem oli peaaegu kokku varisenud ning rahulolematus keisrivõimuga oli tõusnud haripunkti. Revolutsiooni ajendiks sai sõjalaevastiku mäss Kielis (3.vovemberil; madrused keeldusid minemast otsustavasse lahingusse, saavutamaks tulevastel
vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga. 2.3. 1918 Novembrirevolutsioon Saksamaal: 1918 sügiseks oli Saksamaa kokkuvarisemise äärel: armee oli edututes pealetungikatsetes välja kurnatud, liitlased olid sõjast väljumas, majandussüsteem oli peaaegu kokku varisenud ning rahulolematus keisrivõimuga oli tõusnud haripunkti. Revolutsiooni ajendiks sai sõjalaevastiku mäss Kielis (3.vovemberil; madrused keeldusid minemast otsustavasse lahingusse, saavutamaks tulevastel
Kirovis nägi Stalin endale konkurenti, lasi ta tappa. See aga lubas Stalinil algatada ,,rahvavaenlaste" otsimise kampaania ka parteilaste seas. Suure terrori alla sattusid ka impeeriumi piires elavad rahvusvähemused. Omakeelsed raamatud, ajalehed jm keelati, mehed arreteeriti; alles jäid naised ja lapsed. Kui 1920ndatel oli NSVL-s eestikeelseid koole ja ajalehti, eesti küladest arreteeriti mehed ja saadeti vangilaagritesse. GULAG vangilaagrite süsteem. SAKSAMAA Saksamaal toimus 1918 novembrirevolutsioon. Selle tulemusena Saksa keiser Wilhelm II kaotas võimu. Võim läks Ajutisele Valitsusele. Enamus oli sotsiaaldemokraatidel, seesama AV sõlmis ka Combieni vaherahu, mis lõpetas I MS. I MS kaotus pandi osaliselt toonaste sots-demide südamele, kes olid sõlminud vaherahu. See tundus naljakana, sest Saksa territooriumil ju tegelikkuses ei sõditud. Saksa kommunistid arvasid, et ka Saksamaal tuleks välja kuulutada nõukogude võim. Sotsiaaldemokraadid seda nõuet kuulda ei võtnud
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
