Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik  konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Ki...
Maailmasõda soovisid võidujoovastuses Antandi riigid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Selleks loodi Pariisi rahukonverents, kus tehti kõigile riikidele rahulepingud. Loomulikult olid rahutingimused Saksamaale karmimad, sest nemad ,,kaotasid" sõjas. Pariisi rahukonverents toimus esimest korda 18. Jaanuar 1...
Pariisi rahukonverents ja selle otsused 1. Esimene maailmasõda. Täida tabel Sõda algas 1914 a. – Sõda lõppes 1918 a. Antanti kuulunud riigid Keskriikide liitu kuulunud riigid Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria Itaalia, Venemaa Ungari Mis tulemustega esimene maailmasõda lõppes? Kaotas: Keskriikide liitu kuulunud riigid Võitis: Antanti kuulunud riigid 2. P...
· Saksamaa tunnistati I-maailmasõja süüdlaseks · Saksamaa kaotas tuntava osa territooriumist · Saksamaa maksis Prantsusmaale tohutu reparatsiooni-( sõjakaotus maks) · Saksamaa ei tohtinud omada mingisugust sõja- rasketehnikat · Saksamaa armees võis olla ainult 120 000 meest ( kergrel...
klass PARIISI RAHUKONVERENTS JA SELLE OTSUSED 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp:  11. november 1918 Compiegne´i vaherahu  1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping:  Saksamaa kui sõjasüüdlane  Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest  suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja...
jaanuar)-1920 Fjodorov lk 88 · Kutsutakse kokku kõik võitjate poolel olnud riigid. · Tegelikke otsuseid teeb suur nelik, tegelikkuses aga suur kolmik. · Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger),...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled eri...
jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõust...
Vasta küsimustele. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet. Ei jälgitud Saksamaa suhtes, talle määrati äärmiselt rasked rahu tingimused. 2. Versailles' rahulepingu olulisemad tingimused. Territoriaalsed muutused Saksamaalt võeti Saarimaa  liitlastele; Elsass-Lotring  Prantsusmaale. Loodi Poola koridor; Klai...
Versailles ' leping
PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Els...
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga  Versailles' rahuleping 28.06...
a jaanuarist kuni 1920.a 21 jaanuarini toimus esimene Pariisi rahukonverents, kuhu kutsuti kokku 27 erinevat riiki. Teine konverents leidis aset aastal 1945-1946 pärast Teise maailmasõja tegevuse lõppemist, kus osalesid enamik võitjariike ja Saksamaa liitlasi. Peamised konverentsi sarnasused:  Mõlemal korral oli sõja põhi...
aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Kaks kuud pärast seda sõlmiti Esimese maailmasõja sõjategevust lõpetav Compiegne'i vaherahuleping, kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverent...
saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. 1. Alahinnati ohtu. Suuriikide valitsused ei uskunud maailmasõja...
18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate r...
Mis aastatel ja miks toimus Pariisi rahukonverents ? Nimeta riigid, mis olid konverentsil peamisteks otsustajateks. Pariisi rahukonverents algas 1919 ja lõppes 1920. Rahukonverentsist võttis osa Usa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Rahukonverents peeti rahutingimuste ja sõjajärgsete maailmakorralduse plaanide tegemiseks. Taheti Saksamaale ja tema liitlastele kätte maksta. Ning taheti kaotajatelt kasu lõigata. 2. Kellega sõlmiti Versailles´ rahuleping? Nimeta lepingu pea...
Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioo...
abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene pres...
Maailm 20.saj algul 1. imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7 Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas. Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laien...