Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed Annabel Kallis Annar Õim Koloniaalsüsteem 20. sajandi alguses • Uusaegne koloniaalsüsteem tekkis majanduslikel, eeskätt kaubanduslikel kaalutlustel, et vedada emamaale toorainet ja hiljem muid kaupu, mis seal puudusid või olid raskesti kättesaadavad ( sool, vürtsid, toiduained, maavarad, tekstiil, luksusesemed). • Seepärast sai koloniaalsüsteem alguse just kaubandusettevõtete tegevusest (Hollandi, Inglise, Prantsuse Ida-India kompaniid) ning alles hiljem riigistati. • Lääne-Aafrika kolooniatest kujunesid orjade väljaveo keskused Ameerika kolooniatesse, mis lakkas alles viimaste iseseisvumise ja orjuse keelustamisega. • 20. sajandiks oli välja kujunenud kolm põhilist tüüpi kolooniaid, millest esimesed kaks olid meretagused territooriumid. 1) Asustuskolooniad
KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE JA MITTEÜHINEMISLIIKUMINE (töös on mõisted) Mitteühinemisliikumine – 1955. a asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. III maailm – Koloniaalsüsteemi lagunemise tulemusena iseseisvunud riigid. (I maailm - jõukad põhjariigid, II maailm – sotsialismileer) Pärast I MS koloniaalsüsteem lagunema ei hakanud, sest sõja kaotanud riikide kolooniad jagati mandaatsüsteemi alusel suurriikide vahel ära. Kolooniaid ei tekkinud. Kõige võimsamad koloniaalriigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Pärast II MS on olulised muutused jõustruktuuris. Euroopa pole enam tugevaim manner, vaid on purustatud. Seepärast hakkab koloniaalsüsteem lagunema. 40ndatel iseseisvuvad Lähis-Ida maad, 1950ndatel Aasia, 1960ndatel Aafrika maad. Tekkis juurde 98 uut riiki. Maailma riikide arv kahekordistus
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu
Muu investeering nt. hoius Kaubamärk Ühe tootja toodete ristamine teiste tootjate toodetest. Margitoode e bränd kaubamärk, mis tarbijate teadvuses on saanud lisaväärtust. Kaubandusbilanss (puhaseksport) = eksport import Demograafiline üleminek e siire teooria, mis seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses ning mille tagajärjeks on rahva arvu ja vanuselise kooseisu muutus, võib jaotada etappideks. Koloniaalsüsteem - maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Ettevõtlusvõrgustik ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale. Agraarpoliitika põllumajanduspoliitika, põllumajanduse toetamine riigi poolt
Maailm 20. sajandil 20. sajandi koloniaalsüsteem tekkis selleks, et emamaale toorainet ja muid kaupu vedada. 20. sajandi alguseks oli selle laienemine lõppenud. Peale I maailmasõda sai aga alguse koloniaalsüsteemi lagunemine. Hakati mõistma, et kolonialsüsteemist on odavam loobuda, kui seda üleval pidada. Riigid hakkasid järk-järgult iseseisvuma, kuid sellele vastupidiselt soovis Itaalia enda koloniaalvalduseid laiendada. Süsteemi lagunemisele aitas kaasa ka II maailmasõda ning 50ndate keskpaigaks oli enamus Aasia riike sellest
Lagedi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Ameerika ajalugu..............................................................................................3 2. Tee iseseisvusele....................................................................................................................4 2.1. Uus koloniaalsüsteem......................................................................................................5 2.2. Sunniseadused..................................................................................................................6 2.3. Revolutsioon algab...........................................................................................................6 2.4. Iseseisvus................................................................................................................
paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks. Geograafiline tööjaotus kujunes välja vaid üksikute suhteliselt lihtsalt veetavate kaupade tootmisel ning sellesse lülitusid peamiselt ühe riigi regioonid või naaberriigid. Lääne-Euroopast alguse saanud industrialseerumine levis edasi üle maailma. Kujunev maailmamajandus oli juba algusest peale suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele. Võrdõiguslike partnerite koostöö asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Seejuures levis industrialiseerumine kolooniates ainult niipalju, kuivõrd seda oli vaja Euroopas paiknevatele firmadele. Kõiges muus jäi püsima agraarajastu majandus. Endine Hispaania koloonia Kuuba spetsialiseerus sigarite tootmisele, mis on üks olulisemaid ekspordiartikleid praeguseni. 16.-18. sajandil olid Euroopa nõuded maailmamajandusele veel tagasihoidlikud. Kolooniatest
INDUSTRIAAL TOOTMISVIIS-käsitöölt üleminek masinatööle,töötlev tööstus.Aretati loomatõuge,taimesorte.Leiutati laevu,kell,trükikunst,tulirelvad nav.seadmed.Tõusis tööviljakus ja inimeste elujärg paranes,rahvaarv kasvas kiirelt,rahvas koondus linnadesse,pandi alus riiklikule haridussüsteemile.Kujunes geograafiline tööjaotus,mis tähendab,et piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmistele,milleks olid neil parimad eeldused.Kujunes välja koloniaalsüsteem kus maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. 4.POSTINDUSTRIAALNE TOOTMISVIIS-ehk infoühiskond,teenindus,transport,info töötlemine. Põhja riigid 20.saj. alguses: selle moodustasid iseseisvad riigid,millest suuremad olid Saksamaa,USA ja Suurbritannia.riikide vahel tekkisid tihedad sidemed,kujunes tööjaotus ja kapitalivood,olid loodusvarade poolest rikkad ning spetsialiseerusid tööstusele
Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz Merkantilism J.B Colbert 17 saj Võitlus turgude pärast. Riik sekkub maj. ellu. Suurendatakse väärismet. Rohkust. Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj Majandus emootoriks on põllumajandus(mitte kaubandus ja rahasuted) Inimühiskon peaks olema vastavalt looduse korrale. Riik peaks andma tootjatele rohkem vabadusi. Liberalismi idee Parlamentaarne Inglismaa Tekkis, et kooskõlastada maksude kehtestamist. James I: Pidevad lahkarvamused Tahtis üle minna katoliiklusele Charles I: algusaastadl oldi parlamendivõimu tipp Avalik tüli: 1628-Õiguste petitsioon
*Holokausti käigus hukkus ligikaudu 6 milj. Juuti. Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile 6. aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi HIROSHIMALE. 9. aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi NAGASAKILE. II maailmasõja lõpp. II ms lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Tagajärjed: *Muutus maailma poliitiline kaart. *Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse*Tekkis uus jõudude vahekord maailmas. *Hakkas lagunema koloniaalsüsteem. *Loodi ÜRO. *Võetakse kasutusele inimõiguste mõiste. *Algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu. Saksamaa kapituleerumine 8. mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda oli sellega Euroopas ametlikult lõppenud. Jaapani kapituleerumine 10. aug. 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. sept 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Baaside leping 28. sept 1939
3 1 DOKUMENDIHALDUSE AJALUGU Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja arhiivindusest. Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati aga 13. sajandil Itaalias, kus dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Venemaa tsaaririigis töötati asjaajamise ühtsed alused välja 1720. aastal. 20. sajandi keskpaigaks olid dokumendihaldurid palgatud avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poolt, eesmärgiga kontrollida "kaasaegsete dokumentide" sissevoolu ajaloolistesse arhiividesse. (Dokumendihaldus, 2014) Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat
1 Dokumendihaldus Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ning säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. Selle eesmärk on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati 13. sajandil Itaalias. Neid märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Samuti kasutati andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20
Tekkisid esimesed pangad börsid aktiivne kaubandus. Linnade areng. Inimeste elutingimuste paranemine. Rahvaarvu kasv. Algas Euroopast väljaränne. Uute maade avastamine ning nende koloniseerimine. 4.INDUSTRIALISEERIMISE TEINE MURRANG(17- 18. saj) *Aurumasina leiutamine & söe kasutuselevõtt. Auruvedur ja laev. Vabrikutöö mehhaniseeriti. *Tähtsamateks maadeks kujunesid Prantsusmaa Inglismaa. 19.saj tekkis Euroopas tooraine puudus, mida tuli sisse vedada kolooniatest. Koloniaalsüsteem kinnistus. 5.INDUSTRIALISEERIMISE KOLMAS MURRANG(19-20. saj) *Leiutati: telefoniside, elekter, sisepõlemismootor, nafta, arenes autotransport ja lennutransport, orgaaniline sünteesikeemia plastained, kunstkiud. 6.KOLONIAALSÜSTEEMI KUJUNEMINE: *Ümberasumiskolooniad Ameerika, Austraalia, L-Aafrika, Uus-Meremaa: Sinna rännati EU-st ja viidi kaasa oma arengutase, mis võimaldas nendel aladel kiiremat arengut ja konkureerimist EU-ga.
Demokraatia arend peale II MS: USAs- demobiliseeriti armee, loodi liite riikidega, püüti pidurdada kommunismi levikut,välditi nende ametisse määramist (makartism) SB+India kolooniad lagunesid,kuid säilitati majandslik ja poliitiline mõju;kaheparteisüsteem (leiboristid, konservatiivid) Prantsusmaa- majanduspoliitika oli vasakpoolne;parlamentaarne vabariik; koloniaalimpeeriumi lagunemine Valijate osavõtt kasvas, naised olid võrdsed meestega, haridus kõigile. Ametiühingu liikumine;koloniaalsüsteem lagunes. Berliini blokaad 1948-49 (kestis 324 päeva) Põhjused: Lääneriigid püüdsid läbi viia rahareformi oma tsoonides; NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka Lääne-Berliinis Lääne-Berliin blokeeriti kogu transpordist, elektrist. Ainsaks võimaluseks berliinlasi toita jäi lennuliin USA-ga. Sel ajal elas Lääne-B 2 milj. inimest. Tulemus:Lääne-B jäi omaette üksuses, ta ei olnud üheduses SLV-ga; NSVL ei saanud mõjuvõimu juurde
levikut. Kommun. leviku pidurdamist sai 1950 a.-te algul Ühendr. sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kuj. endast senaator J. McCarthy algatatud kampaaniat kommude või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid, nende uus liider- H.Truman. 1952a. loobus Truman kandideerimast, presidendiks sai D.D.Eisenhower. Suurbritannia Kadus koloniaalsüsteem. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbrit. säilitas endistes kolooniates maj. ja poliitilise mõju. (Rahvaste Ühendus) Säilis kaheparteisüsteem , kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sots. hooldussüsteeme. Konservat. ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat, üritasid Suurbrit
sajandist, pärast raudteede kasutuselevõttu, ka sisemaal. See omakorda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele, mis tähendab seda, et piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Kõrged veo ja sidepidamiskulud jäid esialgu tööstusajastu majanduse arengul ning ettevõtete paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks. Võrdõiguslike partnerite koostöö asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. David Ricardo. Temalt pärineb suhtelise eelise printsiip, mille kohaselt mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised. Sel printsiibil töötab majandus kõige tõhusamalt, sest igaüks teeb ainult seda, milleks tal on teistega võrreldes eelised ning ostab
ajaga kaasas. Kõik uueneb kiiresti ja on hea, kui asutus on ka nendest uuendustest teadlik. 6 3 DOKUMENDIHALDUSE ARENG Dokumendihalduse arengu alguseks võib pidada 13. sajandit, kui koostati esimesed teadaolevad dokumentide registrid Itaalias. Dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ning see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Asjaajamise ühtsed alused töötati välja Venemaa tsaaririigis 1720. aastal. Eestis on asjaajamist korraldatud alates 1924. aastast, kui hakkas kehtima registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Kasutati ka andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all. (Dokumendihaldus, 2014)
Pärast Esimest maailmasõda kujunenud rahvusvaheliste suhete süsteem variseb kokku. f) 1939-1945. Teine maailmasõda, mis oli verisem ning purustavaim sõda inimkonna ajaloos. See sõda haaras tõepoolest kogu maailma ning, nagu ka Esimene maailmasõda, kutsus terves maailmas esile majandusliku, ühiskondliku, poliitilise süsteemi ning vaimsete väärtuste kriisi. g) 1945-1955. sõjajärgne aastakümme- ärevad ning kriisiderohked aastad. Puruneb koloniaalsüsteem. Sõja tulemusena oma mõjuvõimu laiendanud NSVL üritab põhjustada maailmas kapitalismi üldkriisi ning etendada nn maailmarevolutsiooni uut vaatust. Sellele seisavad vastu Ameerika Ühendriigid koos oma Euroopa liitlastega. Õhus on Kolmanda maailmasõja puhkemise reaalne oht. h) 1956-1985. Kahepooluselise maailma võrdlemisi stabiilne periood, võidurelvastumise aeg. Tehnilise ja teadusliku progressi uut lainet sel
mahajäänud Lõuna riigid õp 13 TV lk 8 1 koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused TV lk 8 1. INFOÜHISKOND globaliseerumine- ülemaailmastumine kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem kasvavad riikidevahelised kaubavood süveneb spetsiliseerumine globaalne tööjaotus riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks + koostöö tihenemine Globaliseerumisele aitasid kaasa: lagunes koloniaalsüsteem kolooniad iseseisvusid arenenud riikide vaheline majanduskostöö transpordivahendite kiire areng, veonduskulude alanemine kommunikatsiooni areng rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine(vabaduste suurenemine tegevusvaldkondades) kapitali ja inimese liikumise suurenemine tehnoloogia arengu uurimustöö Majandusliku globaliseerumise + ja 'sed: + rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
parimad eeldused; vajalikud loodusvarad Maal ebaühtlaselt; kujunes vaid üksikute arenenud riikidevahel, veo ja sidepidamiskulud veel kõrged o Veondus kallis tööstuslikud majandusharud tekkisid vaid toorme leiukohtade lähedusse (metallimaak, fossiilkütused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised Koloniaalsüsteem tööstusriigid ja neile toorainet/põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks 1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda · 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele
asutajaliikmena alla Rooma lepingule, millega loodi Euroopa Aatomienergia ühendus ja EMÜ (1958). 1958 sõlmis Belgia Hollandi ja Luksemburgiga Beneluxi majandusühenduse asutamise lepingu. Belgia oli esimene EMÜ eesistuja ja ta on sellel kohal olnud 11 korda. Belgias asuvad mitu Euroopa Liidu institutsiooni ja NATO peakorter. Pärast seda, kui 1960 oli tunnustatud Kongo (1971-1977 Zaire, nüüd Kongo) iseseisvumist, hakkak Belgia koloniaalsüsteem lagunema. Samal aastal tungis Belgia vägi Kongos puhkenud kriisi tõttu äsja iseseisvunud riiki, et oma kodanikke päästa. 1962 said iseseisvateks riikideks Rwanda ja Burundi, mis !! maailmasõja järel olid ÜRO mandaadiga antud Belgia valitseda. 1978 aitas Belgia vägi Kongos (Zaires) mässu maha suruda. 1970. aastatel alanud konstitutsioonireformi järel tekkis Belgias kolm osaliselt autonoomset piirkonda (Flandria, Valloonia ja Brüssel), kuid pinged jätkusid ka järgmisel kümnendil
Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks. Koloniaalsüsteem tööstusriigid, kolooniad Koloonia metropol on allutanud poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa,kasutab selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20saj. Algus Maailma jaguneud iseseisvateks tööstusriikideks, kes kontrollisid maailmamajandus ja neist sõltuvatest riikidest või kolooniatest, kes varustasid emamaid toormega, sõltudes tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest.
Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades. Segavaks faktoriks olid kõrged veokulud. Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis
USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjalisi kulutusi >aktiive Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, hoidis Euroopa riike ja kaupu Ameerikast eemal >elanikkonna kasv >1898. a vallutas Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico, Filippinid > USA huvide kasv Aasia turgudel Jaapani esilekerkimise põhjused >keiser Mutsuhito rajas mahajäänud riigist tugeva riigi (kaasaegne tööstus, raudteed, maksusüst) >tõestab oma võimsust Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) koloniaalsüsteem >1880. aastatest kogu Aafrika Euroopa võimu alla va: *Etioopia-suutis ainukesena iseseisvuse säilitada *Libeeria-ameeriklased rajasid selle riigi oma endistele neegerorjadele tagasipöördumiskohaks >Etapid: 1) Euroopa riikide vallutused, koostöö hõimupealikega, kohati isegi sõbralikud suhted 2) Euroopa riigid sõlmisid omavahel kahepoolseid kokkuleppeid, aafriklastega ei peetud läbirääkimisi 3) Aafrika sõjaline vallutamine
Toimusid noorterahutused. Vaba armastus, rassismi kaduma hakkamine. 2. Majanduskasv ja võrduse nõudmine kõigile. 3. Ebavõrdsus kodanike seas, näiteks mustanahaliste vähesed õigused. Ka naiste õiguste eest võitlemine. 4. Mõlemat. Nad kujundasid ajastut ja olid ka ajastu kujundatud. PT 31 EUROOPA 1. Tugevad küljed '50-60: ENG Briti rahvaste ühendus saadi käima ehk koloniaalsüsteem säilus; inglise keel oli endiselt maailma keel PR majanduskasv, isegi suurem kui saksamaal SAKSA - majanduskasv Nõrgad küljed '50-60: ENG peale Suessi kriisi saadi aru et ei ole enam nii võimukad oma koloniaalaladel PR Pariisis noorte rahutused, Alzeeria mäss SAKSA Ida-Saksamaa oli okupeeritud kommunistide poolt 2
(RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist. Vaikse ookeani saared (bismargi saared, Marialli, karoliinid) lähevad Jaapanile. Reini demitaliseeritud tsoon, ei tohi kindlustusi rajada. See on Fille lepingu tagatiseks. Saksamaa ei tohi omada sõjaväge, ei tohtinud omada laevastiku, ei tohtinud omada tehnilisi sõjaväe osasid. Sõjavägi oli kaitseväga vabatahtlikuse alusel. Saksamaale sunniti peale rängad reparatsioonimaksed.
Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult. Koloniaalsüsteem on usundiloo teket mõjutanud tugevalt. Teadusliku distsipliinina tekib religiooniteadus 1870. aastatel. Mõningates ülikoolides rajatakse usuteaduskondade juurde eraldi õppetool mittekristlike usundite uurimiseks. Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli
See oli palju ka ida-Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis. 1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud 2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Kas setud on eestlased? Eeskätt uuriti oma rahvast ja selle alamklassi, püüdes leida kultuurialgeid, millele üles ehitada rahvuskultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse hoopis teisiti. Esiteks: koloniaalsüsteem. Tähtsamad antropoloogia keskused olid USA ja Inglismaa. Inglastel oli vaja välja õpetada koloniaalametnikke, oli vaja andmeid põliselanike kohta, siis on neid lihtsam valitseda. Et valitsejad saaksid tõhusamalt tegutseda ja kontrollida. Teine tõukepunkt: kristlik mission. Paljud misjonärid rändasid üle maailma. Inglise misjonärid tegutsesid inglise koloniaalkohtades. 19.sajandiks olid misjonärid kogunud väga palju teadmisi kohalike rahvaste ja kultuuride kohta. Neil oli neid
3) Poliitiliste muutujate hüpoteetiline võrgustik (sõltumatu – sõltuv jne). Praegune süsteem: Vestfaali süsteem, varasemad on teistsugused 4) Muutujate seoste võrgustik. Osised/elemendid: (pikk loetelu) 1) Riigid või mitteriigid 2) Süsteemipiirid – igal süsteemil on olemas mingisugused piirid (sest on mitu süsteemi) 3) Funktsioonid – räägitakse rohkem kui eesmärkidest – igal osisel oli süsteemis funktsioon //nt koloniaalsüsteem: funktsioon = imperialism, ühe ekspluateerimine teise kasuks, teiste riikide tsiviliseerimine 4) Stabiilsus – peaks olema, aga on ka ebastabiilsus 5) Hierarhia – süsteemid võivad olla hierarhilised (vastuolu isejuhtivusega) 6) Avatus või suletus – avatud süsteem – vastuolu piiride ja eristatavusega 7) Allsüsteemide olemasolu (~ hierarhia) 8) Hulk – oluline/ebaoluline? hulk määrab ära süsteemi mingisuguse karakteri. //nt riikide arv süsteemis
Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimestele vajalikeks toodeteks. Rahuldab inimeste esmaseid vajadusi, sellega on seotud suur hulk odavtööjõudu. Täna elatab end põllumajandusliku tööga 45% rahvastikust. Tootmissüsteemid Korilasühiskonnad Vara-agraarsed ühiskonnad :rändkarjandus ja/või alepõllundus Hilisagraarsed ühiskonnad :taime- ja loomakasvatuse ühendamine Varaindustriaalne tootmisviis /agraar)tööstuskompleks ja koloniaalsüsteem Hilisindustriaalne tootmisviis rahvusvahelistumine ja neokolonialism Infoajastu tootmisviis -globaalse majanduse teke, hiidettevõtted Agraarühiskonna algus Kauges minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist kasutades toiduks vaid looduses leiduvat. Korilased elasid väikeste kogukondadena ja läbisid toiduotsinguil pikki vahemaid. Suuri toidutagavarasid ei kogutud ja seetõttu sõltus inimeste arvukus täielikult leitavast toidust
etnograafilisel asualal. Etnograafia on nagu üks põhjendus, kus on üks rahvas, kus tõmmatakse üks piir. Siit kerkib probleem, et kas setud on eestlased või ei oled? Etnoloogia kasvu taga on rahvuslus, intellektuaalid uurisid omaenda rahva alamklasse, proovides leida kultuurialgeid, millele üles ehitada oma rahvuslik kultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse teise loogika järgi. Kaks põhjust: 1. Koloniaalsüsteem tähtsamad keskused olid USA ja Inglismaa. Inglased vajasid väljaõpet ametnikele, koguda andmeid põliselanike kohta. Idee, et nii on neid lihtsam valitseda, kui neid tuntakse, et mis neid õnnelikuks teeb, või kuidas on nendega parem manipuleerida. USAs oli sama asi, oli oma riigi terrioorium, kus elas palju põlisrahvaid. Koloniaalpoliitiline motivatsioon, rakenduslik küsimus, et ametnikud saaksid tõhusamalt tegutsega. Kui püüti
Tõi kaasa suvel vallandunud Poola kriisi rahumeelsema lahenduse, okt-nov vallandunud Ungari kriis lõppes väga dramaatiliselt- NL vägede sisse viimisega ja Ungari mässu verise maha surumisega. Euroopa sandarmina tegutsemine jätkus ka 50ndatel. Suhted kolmanda maailmaga- on tegelikult eelkõige Aasia ja Aafrika, NL eesmärgiks H ajal sai oma mõju tugevdamine nendes piirkondades, sai võimalikuks tänu sellele, et II ms järgselt vana koloniaalsüsteem oli kokku varisenud. NL hakkas väga palju kolmanda maailmaga tegelema, ka H isiklikult käis palju neis riikides. 1955 H võttis ette pika reisi Indiasse, Birmasse, Afganistani jne. Moskva eesmärgiks sai toetada neid riike, kes teatud mõttes Moskva kursiga ja poliitikaga nõus on, hakatakse andma majandusabi, hiljem sõjalist abi jne. Hakatakse kujundama riike, keda hiljem nimetatakse sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. Loodeti NL poolt, et kolmanda maailma
aastal muudeti nimetus Saami Nõukoguks. Iga kolme aasta järel korraldab Saami Nõukogu saami konverentsi. Teine maailmasõda näitas toorele jõule toetuva natsionalistliku ideoloogia ohtusid. Seisukohtade muutumine inimõiguste ja väike- ning vähemusrahvaste õiguste suhtes tõi kaasa ÜRO põhikirja täiendamise põlisrahvaste õiguste suhtes. 1960. aastate maailma vähemusrahvaste rahvusliku ärkamise laine ulatus 1970.-80. aastatel ka Skandinaavia maadesse. Koloniaalsüsteem oli kokku varisenud, väikerahvaste identiteet tugevnes ja nad hakkasid nõudma oma õiguste tunnustamist. Samal ajal toimunud noorsoorevolutsioon tõi kaasa uued väärtushinnangud. Looduse ja loomulikkuse juurde tagasi püüeldes hakati hindama põlisrahvaste loodussäästlikke eluviise ja maailmanägemist. Esimestel sõjajärgsetel kümnenditel oli saamide seas veel levinud püüe sulanduda suurrahvaste hulka ning unustada oma kultuuripärand
annaabi.ee 
