20. sajandi algul valitses maailma Euroopa: 1) Peaaegu kogu maailm olijagatud Euroopa asumaadeks. 2) Peale Euroopa oli ülejäänud maailmas ainult kaks iseseisvat suurriiki Jaapan ja USA. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand, ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui inimkonna tulevikku. Euroopa kultuuri ja teadvuse vormi aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine. Põhiideed, millel rajaneb tänapäeva Eruoopa, seostatakse Suure Prantsuse revolutsiooniga. Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku heaolu kasv, raudteed, elekter kõike seda veedeldi kui uue korra võidukäigu tulemust. Liberaal-demokraatlik kord polnud võimul siiski üle Euroopa Austaria-Ungaris, Venemaal, Balkanimaades veel liiguti selles suunas: tunnistati kehtetuks keskaegsed seadused, mis piirasid inimeste elukoha ja tööala valikuid, tühistati seisuslikud privileegid. Turumajandusel ...
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, a...
Alla kirjutas 15 riiki, holjem veel 48 maad. 1929 NSV Liit, Eesti, Läti, Poola Rumeenia viivitamatu rakendamise kohta.. Moskvas. Versailles - Osales palju riike, kuid kaotajaid sinna ei kutsutud (Saksamaa, Türgi, Bulgaaria). Saksamaale pangi peale suured repressioonid, palju kohustusi ja piiranguid. Ära võeti Saksamaast 1/8 tema aladest. Maksimum armee suuruseks sätestati 100 000, ohvitsere max 4000, ei tohtinud olla allveelaevu ega lennuväge. Reparatsioonide summat ei määratud. Eurotsentrism - euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama Imperialism - imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku
1. Kirjelda ühiskondlikke olusid 20 saj algul kasutades mõisteid: jõuvahekordade tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga
http://www.hdg.de/lemo/objekte/pict/Nachkriegsjahre_buchDeutschlandUeberAlles/index.html Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks http://wikiworldhistory.wikispaces.com/Imperialism++Group+C Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni isikuvabadus eraomand demokraatia käsitleti ainuvõimalikuna kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks http://modul2historie.wikispaces.com/4.+Imperialismen,+delingen+av+verden Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine
De Vitoria ja F.Suarez, itaallane Alberico Gentili ning kõige enam hollandlane H.Grotius. 1.1 2.2. Vestfaali rahust. Esimese maailmasõja lõpuni (1648-1918) „Rahvusvahelise õiguse“ termin pärineb aastast 1789. Termini loojaks oli J. Bentham, kes kasutas mõistet esmakordselt oma teoses „Introduction to the principles of Morals and Legislation“. „Esmased rahvusvahelise õiguse normid olid tuletatud lääne tsivilisatsiooni poolt, mille märksõnad olid eurotsentrism, ristiusk, vabaturumajandus. Kõik rahvusvahelise õiguse normid olid loodud euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt peamiselt nende enda huvidest lähtudes.“ (Kristiina Rahv, 2013) Sel rahvusvahelise õiguse arengu perioodil arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon ning üritati luua ka kollektiivse julgeoleku süsteemi. Prantsuse revolutsioon ning Napoleoni sõjad ajendasid Euroopat vastureaktsioonina välja töötama mitmeid erinevaid rahvusvahelisi lepinguid
kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ‚õige’ inimese v. tsivilisatsiooni omadused. Metslane: ohtlik, moraalikut, vahel ka primitiivsel viisil kaunis või õilis (the noble savage). Euroopa kultuur on universaalne standard, mille suhtes teised kultuurid tõusevad esile negatiivsena, tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi kirjandusteos väljendas euroopalikke/läänelikke ideid, ideaale ja kogemust. Eurotsentrislik on ka maailma jagamine läänemaailmaks ja arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism).
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913)
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa.
midagi teada. Episteem – diskursuste, väärtuste süsteemi tervik, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi perioode. • Deleuze ja Guattari: nende järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse maailma midagi määratletud, pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikust. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). • Postkolonialistliku kriitika mõiste – a)teemavaldkond – keskendub koloniaalmaade kirjandusele; b)teoreetiline raamistik – eesmärgiks on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt.
Sovinism e. marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine - kasvas välja 19.saj. tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism - 8 suurriiki (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Jaapan, USA, Itaalia, Austria-Ungari) - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (kolooniavallutused, majandusliku mõjuvõimu laienemine) - vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks Eurotsentrism - kõik euroopale omane oli õige, muu vale - Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine Antisemitism
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine
I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik
Nii juhtus see Inglismaal tööstusega ja Prantsusmaa üleüldiselt. Pr. maa puhul oli kapitali paigutamine õigustatud kuna neil polnud toorainet. Sellega kaasnevad maailma majanduslik jaotamine majanduslikeks mõjusfäärideks. 1907 AEG ja General Electric sõlmisid lepingu, et AEG-le jääb Aasia ja GE-le jääb Ameerika. VAIMNE ÕHUSTIK 67% maailma asustatud pindalast on kolooniad. On tekkinud ebanormaalne olukord, kus on käputäis rikkaid riike. Imerialismi vaimne õhustik: · Eurotsentrism kogu maailma hinnatakse Euroopa vaatevinklist, Eur. loetakse tsivilisatsiooni tipuks ja Eur. Väärtuste aluseks on inimeste võrdsus, isiklik vabadus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia. Valitses veendumus, et läänelik maailmapilt on ainuõige ja tekib missiooni tunne, et valge mees on kohustatud viima selliseid vaateid ülejäänud piirkondadesse. Sellega kaasneb omakorda progressitunne.
Traditsoonilise psühhoanalüüsi puhul on subjekt määratletud ihalevana või kadunud ühtsuse poole suunduvana. Deleuze ja Guattari järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse midagi määratletut - pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Subjekti mitteteadvus on positiivne ja loov nähtus. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike
ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ,õige' inimese v. tsivilisatsiooni omadused. Metslane: ohtlik, moraalitu, vahel ka primitiivsel viisil kaunis või õilis (the noble savage). 85.Eurotsentrism Euroopa kultuur on universaalne standard, mille suhtes teised kultuurid tõusevad esile negatiivsena, tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi kirjandusteos väljendas euroopalikke/läänelikke ideid, ideaale ja kogemust
Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnem, kaubanduslike suhete tihenemine, rv õ levimine geograafiliselt. Vestfaali rahu – I MS lõpp: termin „rv õ“ aastast 1789. Perioodi kuni I MS-ni isel Euroopa riikide hegemoonia ja Ameerika, Aafrika ja Aasia koloniseerimine. Sel perioodil loodud õiguslikul regulats-l 2 tunnust: Rv õ-se normid ja printsiibid oli Lääne tsivilisatsiooni produkt, mida mõj eurotsentrism, ristiusk, vabaturumaj. Rv õ-se normid ja printsiibid olid loodud Euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt. Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon. Kaitsmaks Euroopa monarhiaid töötati välja rv lepinguid, nt Viini konventsion. Lepiti kokku ka üksteise sõjalises abistamises – Püha Liit. Perioodi lõpus rv-ste konverentside hoogustumine, nt 1899 ja 1907 Haagi rahukonv. I MS EU ajastu lõpp.
inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ,õige' inimese v. tsivilisatsiooni omadused. Metslane: ohtlik, moraalikut, vahel ka primitiivsel viisil kaunis või õilis (the noble savage). Euroopa kultuur on universaalne standard, mille suhtes teised kultuurid tõusevad esile negatiivsena, tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi kirjandusteos väljendas euroopalikke/läänelikke ideid, ideaale ja kogemust. Eurotsentrislik on ka maailma jagamine läänemaailmaks ja arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism).
inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ‚õige’ inimese v. tsivilisatsiooni omadused. Metslane: ohtlik, moraalikut, vahel ka primitiivsel viisil kaunis või õilis (the noble savage). Euroopa kultuur on universaalne standard, mille suhtes teised kultuurid tõusevad esile negatiivsena, tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi kirjandusteos väljendas euroopalikke/läänelikke ideid, ideaale ja kogemust. Eurotsentrislik on ka maailma jagamine läänemaailmaks ja arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism).
uurimusi keelte, kommete, tavade ja uskumuste kohta. Veelkordne eraldumine 1886 on psühholoogia algusaasta. - Psühholoogiline ja kulturoloogiline suund, määravam sel perioodil viimane. - Wundt uuris psüühilisi protsesse (taju, mälu, mõtlemine, kõne). 1900-1920 avaldas 10 köitelise "Rahvaste psühholoogia". - William Sumner etnotsentrism (raamatus "Folways"), antakse hinnanguid teistele rahvustele lähtutes oma rahvuse väärtustest. Eurotsentrism, afrotsentrism, russotsentrism, estotsentrism... Rahvavaimu ideed on kasutatud palju rassilise ja rahvusliku vägivalla põhjendamiseks. Massipsühholoogia - Tard, 1893 "Matkimise seadused" käsitletakse mõjuülekannet, kuidas minu mõju saab kanda üle sinu peale, ehk kuidas ühe inimese tegevus mõjutab teise inimese käitumist. Oluline on loov isik so inimene, kes loob uue idee või mõtte.
ÜRO loomisest kuni Külma sõja lõpuni (1945-1989); Külma sõja lõpust tänapäevani (alates 1989). Teist ja kolmandat perioodi tuntakse kui rahvusvahelise õiguse klassikalist ajastut ning viimast kahte perioodi ühiselt kui rahvusvahelise õiguse kaasaegset ajastut. Rahvusvahelise õiguse termin pärineb aastast 1789 . Mõiste looja oli J. Bentham. Esmased rahvusvahelise õiguse normid olid tuletatud lääne tsivilisatsiooni poolt, mille märksõnad olid eurotsentrism, ristiusk, vabaturumajandus. Kõik rahvusvahelise õiguse normid olid loodud euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt (koloniaalimpeeriumite poolt) peamiselt nende enda huvides. Rahvaste Liidu loomisest Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945) Esimene maailmasõda mõjutas oluliselt rahvusvahelise õiguse arengut. Võitjad otsustasid luua Rahvasteliidu (1919), mis aitaks vältida laiaulatuslikke relvakonfliktide tekkimist. 1928 sõlmiti
annaabi.ee 
