2. maailmasõda vastused küsimustele (0)

Eeldused:

• 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.
  
• 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.
  
• 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände.
  

Põhjused:
II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt.
Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida.
Anšluss
1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum – natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa . Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga – anšluss. Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne riigid ei protesteerinud, ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko .
Müncheni konverents
Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain . 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe: Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa , ülejäänud Tšehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. Tšehhid alistusid. Lääne riigid olid vaimustuses. Chamberlain teatas, et ta tõi “rahu kogu meie põlvkonnale”.
Poola purustamine
Maailmasõja algus MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises. 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja, kuid sõtta veel tegelikult ei astunud . 17. sept. NSVL -> Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale. Poolat ei eksisteerinud enam. Nov. 1939 ründas NSVL MRP kohaselt Soomet ja 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.
Baltimaade annekteerimine
24. sept. 1939 nõudis Molotov Eestilt NSVL-ga vastastikuseabistamise lepingut. Eesti võttis pakkumise vastu. Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised. Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla. 18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000 sõdurit. 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. Vastutasuks nõuti baaside lepingut. 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest.
Talvesõda NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. Soome jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma . See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi.
Teherani konverents
Aasta lõpul 1943 - Teherani konverents. Osalesid Roosevelt , Churchill ja Stalin . Stalinile tehti järelandmisi – tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire . Balti riikidele tähendas see sõja lõpul jälle Moskva võimu alla sattumist. Otsustati, et USA ja Inglismaa avavad teise rinde. NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu. Otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid.
Pariisi rahukonverents
Sõja lõpp 10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Itaalia kaotas Aafrika kolooniad. Albaania sai iseseisvaks. Ungari suruti tagasi 1938. aasta piiridesse . NVSL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo.
Vastupanuliikumine
Osutasid natsirežiimile vallutatud aladel elavad rahvad. Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda , diversioonid, sabotaaž ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. Tšehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks.
Rahustamispoliitika -
lääneriikide  tegevusetus  põhines lootusel,et saavutatud edu
järel  diktaatorid  rahunevad. Usuti ,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.
Potsdami konverents-17.07-02.08 1945.
Võitjariikide konverents. Ida- Preisimaa  põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik
jagamine,kohtumõistmise korraldamine,  reparatsioonid  saksa-le ja tema
liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare
lõunaosa ja Kuriili saared.II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in.,neist NSVL in. 20
mlj.suur tsiviilohvrite hulk,Hitler küll võideti,kuid kommunistliku diktatuuri mõju
kasvas,balti riigid jäid NSVL võimu alla,Kesk-ja Ida-euroopa Moskva mõju alla.tekkis
nn teine maailm,euroopa ja kogu maailma lõhenemine,külm sõda.
Totaalne sõda

• Mõistet „totaalne sõda“ kasutas esimest korda saksa propagandaminister Goebbels 1942.a. lõpul, kuid totaalseks muutus see juba sõja esimestest päevadest alates. Ei ühe ega ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita.
  

Holokaust

• Holokaustiks (täh. kreeka keeles täielikult põlenud,ohverdatud) nimetatakse juutide totaalset hävitamist ja genotsiidi II maailmasõjas.
  
• Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid kodudest välja ning suleti erireziimiga linnaosadesse – getodesse. Neist suurim rajati Varssavisse. Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit. Neist ühes kurikuulsaimas Auschwitsis mõrvati 1942.ast alates umbes 1,25-2 miljonit inimest. Erinevatel hinnangutel ja andmetel tapeti Saksa koonduslaagrites sõja jooksul kuni 11 miljonit inimest, kellest 5-6 miljonit olid juudid .
  

Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt
Hitleri (võimule 1933) välispoliitiliseks suunaks oli:

• Saksamaa endise võimsuse taastamine
  
• Suur-Saksamaa loomine, kuhu oleks ühendatud kõik sakslased
  
• sakslastele eluruumi suurendamine Ida-Euroopas
  

Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust/tahtmatust Saksamaad takistada alustas Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist:

1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast reparatsioone viidates süvenenud majandusraskustele “suure majanduskriisi” tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu).

1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100 000 armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist  Wehrmacht `i (kaitsevägi).

1935.a.- sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe. Sellega lubas Inglismaa ehitada Saksamaal sõjalaevastiku, mis moodustab 35% Inglise omast, ja omada allveelaevastikku, mis moodustab 45% Inglaste omast. Inglismaa lootis lepinguga pidurdada Saksamaa relvastumist (salaja oli nii-kui-nii relvi toodetud). Väikeseid järeleandmisi tehes üritati Hitlerit nö maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II MS-i puhkemisele.

1936.a.- Hitler saatis Wehrmacht`i üksused Reini demilitariseeritud tsooni (Hitler kasutas ära selle, et maailma tähelepanu oli Itaalia agressioonil Etioopia vastu. Samas ei olnud ka Inglismaal ja Prantsusmaal enam midagi teha, suure armeega taasrelvastatud Saksamaad ei saanud enam selliselt kohelda nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923.a. Ehk teisisõnu - õige aeg Saksamaa agressiivsuse pidurdamiseks oli maha magatud.

Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Austria liitmist Saksamaaga (1938), Müncheni konverentsi (1938) otsuseid, millega anti Saksamaale võimalus Tšehhoslovakkia okupeerimiseks.
Hispaania kodusõda (1936-1939):
Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel.
Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi.
Hispaania kodusõda võib pidada ka II MS-I eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat, samas viis see ka mõlema riigi lähenemisele. Teisalt on Hispaania sündmused seotud tihedalt ka teiste rahvusvaheliste küsimustega -1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemine viis nõukogude sõjalise abi lõppemiseni ning vabariiklaste täieliku kaotuseni Franko vägedelt.
Molotovi-Ribbentropi pakt 
oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.
Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, misrahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks.
Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist.
Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma.
Kahepoolne mitte- kallaletungi -leping kehtis kuni  Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi.
MRP kasulikkus:
*Saksamaale:

Võis julgelt rünnata Poolat.

Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista.

Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks.
*Venemaale

Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku.

Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele.
 
Välksõda
Sõja algus kui Saksama ründas Poolat ning võitis väga kiiresti, sest nendel olid tangid, aga Poolal hobused.
Barbarossa plaan-
sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2.5 kuuks kolmel suunal:
Armeegrupp Nord pealetung Leningradile
Armeegrupp Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale
Armeegrupp Süd pealetung Ukrainasse
Luftwaffe ülemvõim õhus- hävitati vastase lennuväljad
Tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused
Punaarmee suured kaotused- 3,5 milj. langenut 1941.a
Jaapani purustamine
Aasta algul USA rünnakud Jaapani saarte vastu
5.08 NL kuulutab Jaapanile sõja rünnates Mandžuuriat. Vallutatakse veel Põhja-Korea, Lõuna-Sahhaliinid, Kuriili saared.
6.08 ja 9.08 viskab USA Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommi
2.september kapituleerub Jaapan tingimusteta.
Lõppeb II maailmasõda
Nürnbergi protsess 1945
Rahvusvaheline sõjatribunal 24 natsliku sõjaroimari üle. Neist 18 mõisteti surma ( Göring, Ribbentrop, Rosenberg), ülejäänutele pikaajaline vangistus .
Baaside leping
2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. Vastutasuks nõuti baaside lepingut. 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest.
Atlandi harta, Lend-leasi seadus ja lääneriikide abi NL-e

• 14. aug. 1941 sõnastasid Churchill (Inglise peaminister) ja Roosevelt (USA president ) Atlandi harta põhimõtted.
  
• See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal.
  
• Märts 1941 võttis USA Kongress vastu nn. lend- lease `i /lend-liisi/ seaduse.
  
• Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest – relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL-le).
  

Lahing Inglismaa pärast
Saksamaa suunas jõud üksijäänud Inglismaa vastu – suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast. See oli Inglismaa lõunaosa (eeskätt Londoni) tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisandus meresõda ( dessant Inglismaale jäi siiski ära).
Septembris 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult.
Diktatuuride tekkimise põhjused:

Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine)

Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid.

Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele.

Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis , mida süvendab reparatsioonide maksmine ).

Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolševikud e kommunistid; Itaaliasfašistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid ).
Kasvas rahva soov / ihalus  “tugeva käe poliitika” järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung “Rahu, leiba, maad!”, Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua).
Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal  Lenin  (Vladimir Ilitš Uljanov); Itaalias Benito Mussolini ; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber).
II Diktatuuride kehtestamine:

otsese vägivalla või riigipöördega:

• Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja kehtestasid oma diktatuuri.
  
• 12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et vapsid tahavad haarata riigis võimu ja seetõttu tuleb nad vahistada ja riigis kuulutati välja kaitseseisukord , parlament saadeti laiali.
  

“pooleldi demokraatlikul teel” - st. et:

• koos partei populaarsuse kasvuga saavutati parlamendis suur osa kohtadest .
  
• seejärel saadi enda partei kätte valitsusjuhi koht (Itaalias 1922.a.; Saksamaal 1933.a.).
  
• siis eemaldati parlamendist kõige suuremad vastased (näiteks Saksamaal 1933.a. kommunistid).
  
• sellega saavutati parlamendis absoluutne ülekaal ning oli võimalik muuta seadusandlust enesele sobilikus suunas.
  
• nüüd kehtestati ühe partei diktatuur - parlamenti enam kokku ei kutsutud või ainult selleks, et kinnitada diktaatori otsuseid või kuulata tema kõnesid.
  

Diktatuurid jaotatakse:
Totalitaarsed
Autoritaarsed
1
ühe ideoloogia järjekindel järgimine
puudub kindel ideoloogia, võib rääkida meelsusest, rõhuvad rahvuslusele
2
totaalne revolutsioon st et ümberkorraldused tehakse kõikides ühiskonna valdkondades
reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon
st et ümberkorraldused ühiskonnas ei ole kõikehõlmavad
3
varasemate seadustamisvormide hävitamine
varasemate seadustamisvormide säilitamine (N: monarhia või kirik)
4
kodanikelt nõutakse nii sisemist kui ka välist kuuletumist režiimile
kodanikelt nõutakse välist kuuletumist režiimile
5
sõjavägi on allutatud diktatuurivõimule
sõjavägi domineerib või on autonoomne (sõltumatu)
6
terrori kasutamine elanikkonnagruppide või potentsiaalsete vaenlaste suhtes
laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või hukatakse ainult režiimi vastase tegevuse eest
N:
kommunistlik NSVL 1917-1991
fašistlik Itaalia 1922(1926)-1945
natsistlik Saksamaa 1933-1945
sõjaväelised diktatuurid (Hispaania 1923-1975)
üheparteilised režiimid (Eestis 1934-1938/40)
demokraatlikud riigid – Island, Iirimaa , Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland , Norra, Rootsi, Soome, Taani, Šveits, Tšehhoslovakkia
autoritaarsed riigid – Portugal , Hispaania, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria , Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti,
totalitaarsed riigid – Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit/ Nõukogude Venemaa
9