Kõrgkeskaeg (2)

2.Põllumajanduse arengu põhjused
1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist- soodsad kliimaolud
2)põllumajandustehnoloogia areng-uued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile)
3)põllumajandustehnika areng-nt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale)
3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit
Euroopas: Põhja-Itaalias Lombardia ja Toscana maakond
Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia
Hansa Liit: kujuneb 13-16saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja- ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen . Idas-Novgorod.
6.Ristisõdade tulemused
*Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kasvatas paavstivastast kriitikat
*Kuningavõim tugevnes , keisri-ja paavstivõimu universalistlike püüdluste asemele asus rahvusriigi idee. Keisrivõimu kehtestamist lihtsustas ka asjaolu, et paljud võimsad suurfeodaalid langesid ristisõdades.
*Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa tõi kaasa Itaalia kaubalinnade õitsengu.
*Kolme tsivilisatsiooni, s.o läänemaailma,Bütsantsi, islamimaailma vahel süvenes vastastikune vaen.
* Araabia teaduse ja tehnika mõju eriti Hispaania kaudu-paberi valmistamine, araabia nr kasutuselevõtt.
*Euroopa tutvus rafineerituma elustiiliga.
*Idamaadest võeti üle peente kangaste valmistamisoskus, klaaspeeglid, diivanid
*Moodi läksid pöetud habemed ,vannis käimine ja türgi saun
4.Keisri ja paavsti vastasseis
Kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas oli paavst Gregorius VII(1073-1085). Ta oli kindlalt veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle ja pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all. Keiser käsitles piiskoppe oma vasallidena, paavst aga vaimulikena. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule vabastades nad truudusvandest keisri vastu. Seetõttu pidi keiser Heinrich IV (1056-1106) paavstilt poliitilistel kaalutlustel 1077.a Itaalias Canossa mägilossis koguni andeks paluma, seejärel jätkas ta edukalt paavstivastast võitlust.
Konfiliktid jätkusid ning kasvasid sageli üle veristeks sõdadeks. Paavstid leidsid tõhusat tuge jõukatelt Põhja-Itaalia linnadelt. Eriti teravaks muutusid vastuolud keiser Friedrich Barbarossa valitsusajal(1152-1190). Itaalia linnade liit saavutas 1176 a otsustava võidu F B vägede üle. Keiser oli sunnitud paavstidega kompromissi otsima . Keisrid tuginesid Rooma õigusele,mille põhjal oli keiser kõrgeima võimu kandja ja ülim seaduseandja. Paavstivõimu kohta polnud Rooma õiguses midagi kirjas. Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid kokkuvõttes edukamad . 13.saj kaotas keisrivõim senise tähtsuse: Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus poliitiline killustatus.
Paavstivõimu kõrgaeg jõudis kätte Innocentious III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end koguni paavsti vasalliks. Siis kuj välja kiriku tsentraliseeritud korraldus.
5.Ristisõdade ajend ,eesmärgid,osavõtjad
*Ajend: Jeruusalemmas Jeesuse haua vallutamine moslemite poolt
*Eesmärgid: 1)vabastada Jeruusalemm 2)vallutada Lähis-Ida 3)suurendada paavsti autoriteeti ja valdusi 4)feodaalide agressiivsust Euroopast välja suunata 5)Genova ja Veneetsia soovisid taastada kontrolli Vahemere kaubanduse üle
*Osavõtjad: 1)paavst Urbanus II – 1096 .a kuulutas Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. 1099.a vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed tormijooksuga Jeruusalemma ja tapsid seal tuhandeid inimesi. oli Põhja-Prantsusmaa aadlisuguvõsast põlvnev paavst, kes kutsus 27. novembril 1095 kõiki kristlasi minema Esimesse ristisõtta. Investituuritülis keiser Heinrich IV-ga suutis osavaks diplomaadiks ja poliitikuks peetud paavst hoida vaherahu , mistõttu läbisaamine keisriga oli üpris hea. See oli ka vajalik võitluses sajandi lõpul levinud hereesiate ning vastupaavst Clemens III-ga. Urbanus suri 29. juulil 1099 – mõni päev pärast Jeruusalemma vallutamist kristlaste poolt – ega saanudki teada, et tema suur unistus on täitunud.
2)Inglise kuningas Richard Lõvisüda- üks kuulsamaid keskaegseid sõjamehi. Ei suutnud Jeruusalemma tagasi võttta. oli Inglismaa kuningas 1189 –1199.
3)Friedrich Barbarossa- Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Rooma keiser alates 1155 kuni surmani. Ta oli ka Švaabimaa hertsog Friedrich III nime all 1147–1152 (tegelikult jäi selle valitsejaks kuni surmani). Teda peetakse üheks võimekaimaks ja edukaimaks Saksa-Rooma keisriks. Ta suutis oma valdustes kehtestada korra ning stabiilsuse. Ta hukkus teel Kolmandasse ristisõtta, kui läks ujuma kiirevoolulisse Salephi jõkke Väike-Aasias.
4)sultan Salah ad-Din- vallutas Jeruusalemma, lõi kristlasi Hattani lahingus
7. Parlament Inglismaal,generaalstaadid Prantsusmaal
*Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduste e parlamendi järele. Tollane Inglise parlament koosnes 2st kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ning alamkojast, mis ühendas alamaadli, alamvaimulike ja linnade esindajaid. Parlamendi eesmärk oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel.
*Prantsusmaal kutsus 1302.a seisuste esindused e generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV (1285-1314), kellel oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. Kuningad kutsusid tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku generaalstaate ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi inglise parlamendiga võrreldes väiksemaks. Generaalstaatide eripära oli, et kõik esindatud seisused- vaimulikud ,aadlikud,linlased-kogunesid ja hääletasid eraldi.
8. Kapetingide dünastia rajamine
* Dünastiale pani aluse Pariisi krahv Hugues Capet 987.a
*Esimesed Kapetingid valitsesid otseselt vaid kuninga domeeni, mis ulatus Compiegne’ist Orleans ’ini. Riik oli jagunenud paljudeks iseseisvateks üksusteks-feodaalne killustumus. Toetudes linnadele ja kirkule, hakkasid Kapetingid oma valdustes kuningavõimu kehtestama. Murranguline aeg Kapetingide võimu laienemises oli 12.saj.
*William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066- W V tungis Prantsusmaalt Inglismaale, purustas lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. W kehtestas feodaalsuhted . Kõik Ing ülikud ka kuninga vasallide vasallid, andsid kuningale truudusvande, mida loeti olulisemaks teistele senjööridele antud truudusvandest. Kuningas oli seega kõigi oma riigi feodaalide otsene ja ülim senjöör. See süsteem hoidis ära Inglismaa feodaalse killustatuse.
15.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades
*Lääne-Euroopa talupojad sõltusid feodaalidest. Maa, mida nad harisid kuulus isandale, enamik talup olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde v maksid andamit. Isandal oli talup üle kohtuõigus, sh teda ihunuhtlusega karistada ja surma mõista.
*Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, nt Skandinaavias pärisorjust välja ei kujunenudki ja talup säilitasid koos maavaldusega üldiselt ka isiku vabaduse.
16.Talupoegade koormised
*teotöö(teorent)-põllutöö
*loomusrent-annab saadusi mõisa,jahisaagi ja metsasaadused mõisnikule
*relvarent
*ehitustöö(töökohustus)-teede,mõisade, tiikide jm ehitus
9. Feodaalsete kodusõdade(killustatuse) põhjused
*Feodaalide seiklus - ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikkustele röövretkedele ja põhjustas kodusõdu.
10.Rüütlieetika, tiitlid
Kolm põhimõtet: 1) ustavus jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikuks(perekond)-tugevaim, feodaalseks(senjöörile)-keskmine ja poliitiliseks(kuningale)-nõrgim. 2)heldekäelisus- sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga 3)vahvus-ta võitles vastavalt reeglitele,sangralikult ja usalt. Ta ei tapnud vastaseid-vähemalt mitte ülikuid- vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi.
Tiitlid:
14.Rüütlikirjandus
* Rolandi laul-kuulsaim prantsuse kangelaseepos , põhines taassündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel Põhja-Hisp frankide järelväe hävitasid. Ajaloosündmuste täpsustele pole eeposes rõhku pandud. Ristiusuliste asemel olid vaenlasteks moslemid . Eepose peakangelase Karl Suure vasalli krahv Rolandi hukkumine meeleheitlikus võitluses ülekaaluka vaenlasega on esitatud kui sõjamehe vapruse ja vasalli ustavuse musternäide.
* Niebelungide laul-saksa eepos ,aines on ammutatud muistsetest germaani legendidest,mille juured viivad tgsi rahvaste rändamise aega. Süžee laguneb osaliselt kokku Vanem Edda laulude sündmustikuga. Muistseid kangelasi on kujutatud kui kaasaegseid rüütleid. Arhailine ja sünge. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja Niebelungide aare Rheini jõkke uputatakse plaanib S’i naine Kriemhild kättemaksu. Ta abiellub Etzeliga, meelitab S’i tapja tolle kotta ja laseb nad seal verises võitluses surmata.Niebelungide aare jääb kättesaamatuks.
*kuningas Arthuri lood-rüütliromaanide keskne kangelane Briti kun Arthur oli Suure rahvasterändamise perioodil valitseja. Arthurit kujutati ideaalse kuningana, keda ümbritsesid samavõrd täiuslikud kaaslased- 12 ümarlauarüütlit. Lugude pealiin oli: rüütlid käisid seikluslikel retkedel, kus tuli tappa lohesid,saada jagu halbadest rüütlitest ja päästa hädas olevaid aadlidaame.
*trubaduuride luule-prantsusmaa poeete ja laulikuid nim trubaduurideks. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid ka rüütliromaane. Rõhutasid daamikultust. Rüütel pidi olema truu väljavalitule. Põhiline ülev kirg ja hingeline truudus . Mõneti ebareaalne ideaalpilt.
18.Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus ,kirjaoskamatus, usklikkus
*suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud-kirjalikke tekste pole eriti säilinud. Talupoegade elust teame vaid vaimulike,feodaalide ja linnaelanike kaudu.
*üldiselt torkab silma talup ellusuhtumise konservatiivsus-traditsiooniliste kohustuste ja ül lepiti. Muutustesse suhtuti pigem umbusklikult.
*talupojad olid sügavalt usklikud, kuid nende maailmavaates põimus kristlik õpetus, sageli sajandivanuste uskumuste ja rituaalidega. Teisalt levis talurahva seas ketserlus.
21. Raad ,korporatiivsed erialaühendused
*Raad-linnanõukogu linna eesotsas.Sinna kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e patriitsid.
* Gildid ja tsunftid - korporatiivsed erialaühendused, mis kontrollisid tootmist, kehastasid reeglid kvaliteetidele, määrasid kindlaks hindu, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid tsunftimeistrid,kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Paljudes linnades mood nende liikmed linnakogukonna.
22.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused.
*Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnale linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas.Nende omavahelised suhted kuj Euroopa eri piirkondades erinevalt. Väiksed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis aga olla erinev. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistasid paljud linnad kuninga meeleldi oma senjööriks. Pariis ja London, mis olid kuninga ja tema õukonna residentsid said pealinnadeks. Nad allusid seega kuninga kohtuvõimule, maksid talle makse, said pealinnastaatusest suurt majanduslikku kasu.
*Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks mood linnad liitusid , mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia linnade liit, mida juhtis Milano .
*Šveitsis sõlmisid linnad oma õiguste kaitseks liidu kohalike mägilastega. Linnade ja mägilaste liiduvägi võitis mitu korda Saksa keisriväge.
*Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuninga võimu alla, kuid tahtsid samuti vabaks saada ja suutsid 1302.a kuninga rüütliväe otsustavalt puruks lüüa. Täiuslikku sõltumatust ei suudetud saavutada, kuid läksid keskaja lõpul Saksa keisrite võimu alla, kes tagasid neile ulatuslikud privileegid.
*Saksa kaubalinnad saavutasid küllalt suure sõltumatuse senjööridest. Samuti Saksa linnad Läänemere piirkonnas.
23.Kaugkaubanduse, rahamajanduse, panganduse seos
*Suuremate linnade tarvis hakati üha enam tooma toiduaineid ka kaugemalt-kaugkaubandus.
*Kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks oli tarvis rohkem raha kui 1 kaupmees suutis enamasti välja panna.
*Aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Kuna kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad, siis laenati raha kaupmeestele kõrge protsendiga. Retke nurjumisel jäi võlausaldaja kõigest ilma. Õnnestunud kaubaretk tõi aga suurt tulu, et kompenseeris kuhjaga kaupmehe kulud ja võimaldas võla kõrge protsendiga tgasi maksta. Sellistest rahalaenamisettevõtetest kujunesid pangad, mis finantseerisid paljusid kaupmehi,valitsejaid ja paavste.
24.Linnade üldilme
*tsunftimeistrite majad, kus töökoda ja pood paiknesid tihti eluruumidega ühe katuse all, olid enamasti esinduslikud, andes tunnistust linnakodanike jõukusest ja iseteadvusest
*vaesed elasid agulite odavates puumajades v katusekambrites
*linnad olid piiratud müüridega,kaitseks välisvaenlaste eest
*ümbruskonna aadlisuguvõsad püstitasid sageli linnadesse oma kindlustatud majad,millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid
*müüride sisse jääv ala oli alati tihedalt täis ehitatud: vahel paiknes seal linnaelanike puu-ja köögiviljaaedu
*rajati avalikke saunu, kuna linnad pidid hoolitsema hügieeni eest
*kirjaoskajaid oli linnas rohkem kui maal
*linnades levis laialt prostitutsioon
*linnaelu muutis suhtumist abiellu-traditsioonilised perekonnasidemed olid nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku
*abielluti hilja -loomulik iive tavaliselt negatiivne
25.Linnaühiskonna sotsiaalsed probleemid ja vastuolud
*Kasvasid aeg-ajalt üle relvastatud kokkupõrgeteks
*mitmel pool pidasid vaenutsevad patriitsi-ja aadlisuguvõsad tänavalahingud
*mitmel pool puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta
*itaalias jagunesid linnad kahte vaenutsevasse leeri: keisri ja paavsti pooldajateks
1.Kõrg-ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused
ÜLDISELOOMUSTUS
Kõrgkeskaeg: *XI-XIII sajand *Euroopa kiire areng *Arenesid põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenesid kaubandus ning käsitöö. *Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord . * Tugev kuningavõim asendas pol.killustatuse. *Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. *Läänemere lõuna-ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. *Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. *Linnade taasteke. *Ilmalike valitsejate ja paavstide vaheline konkurents . *Algab tsentraliseeritud riikide kujunemine.
Hiliskeskaeg : *XIV-XV sajand *Senine kiire areng mõneks ajaks piirdus. *XIV saj keskpaigas tabas Euroopat suur katkuepideemia , nn must surm. *Linnaelu ja rahamajanduse areng jätkus. *Feodaalkord mõnes kohas hakkas murenema.
19.Talupojad ja mõisamajandus
Kõrajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Flandrias.
Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinudkogud. Saksamaa valitseja OttoI lasi end 962.aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik , millests ai X-XIII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne-Euroopas.
XI-XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid (Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa-Rooma keisritega.
Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas, soovis vabastada moslemite käest Kristuse püga haud Jeruusalemmas. 1099.a vallutasitki Lääne-Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõülikult välja tõrjusid.
Kõrgkeskaja ühiskonnakorralduses andis tooni rangel hierarhial ning rüütlieetikal põhinevad keerukad feodaalsuhted. Üha kinnisemaks muutunud rüütliseisusest kujunes ajapikku pärilik aadelkond . Ilmalike rüütlite kõrval tekkisid ristisõdade perioodil vaimulikud rüütliordud, mis püüdsid endast ühendada rüütli ning munga ideaali .
Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis ostus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid , kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heidsid. Arenesid jalaväe võistlusviis ning piiramistehnika.
Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus , jäägitu ustavus senjöörile, vagandus ja suuremeelsus . Ülistati ka rüütli armastust südamedaami vastu.
Kõrgkeskaegne ühiskond oli agraarühiskond: valdava osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatest õiguslikult ja majanduslikult sõltuvad.
Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutuma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks.
11.Rüütliks saamise etapid
1.Pidi sündima teise seisusesse . 2. 6-aastaselt 7-ks aastaks senjööri perkonda PAAŽi seisusesse - *õppis kombeid *õppis head käitumist *oli pistlikupoiss. 3.umbes 14/15- aastaselt sai kannupoisiks ehk skavaieriks - *rüütli relvakandja *sõjaline ettevalmistus *treeningud. 4. 18-21-aastaselt rüütliks löömine- *kümblus *viimane öö palvetades kabelis.
Hommikul pidustus vigül - *rüütlireelite meeldetuletamine *valge rüü *mõõk vööle *saab punane keebi *järgnevad rüütlijoodud ja ongi rüütel.
17. Mõiste
Mõis-Naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu mood sunnismaised talupojad. Mõisa pidid varustama kõige eluks vajalikuga talupojad- põldude harimine, pool oma põllusaagist mõisale,kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid-mune,juustu,sinki,võid.
12. Vaimulikud rüütliordud
Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad ehk vaimulikud rüütliordud. Nende liikmed andsid mungatõotuse: 1)loobusid täiel määral ilmalikust elust, ka perekonnast 2) pühendusid jäägitult ristiusu kaitsele.
Esimene vaimulike rüütliordude seas oli Johanniitide ehk hospitaliitide ordu (Püha Johannese hospitali järgi Jeruusalemmas). Peagi rajati ka Templiordu (nimetus ammu purustatud muistse Jeruusalemma templi järgi) ja Saksa ordu. Ordude hulka kuulus ka 1202, a liivlaste, lätlast eja eestlaste allutamiseks loodud Mõõgavendade ordu ( ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad).
13.Rüütlite relvastus, võitlusviis, linnuste erinevad tüübid, turniirid
1.RELVASTUS:
Ilma hobuseta võitlesid nad ainult erandkorras.
Peamised ründerelvad olid: *Piik(millega püüti vastast sadulast paista) *mõõk(mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist). Kui kaitserelvastus tugevnes, võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad, amb.
Varakeskajal metalliplaatidega tugevdatud nahast soomusrüü asendus ristisõdade perioodil metallist rõngassärgiga, mis paremini õhku läbi laskis . Kaitsmiseks päikese käest õmmati peale hele rüü. Et end paremini kaitsta ambude ja pikkvibude vastu, lisati XIII sajandil rõngassärgile nahkne metallplaatidega tugevdatud plaatvest. Kiiver kaitses enamasti ka nägu ja muutus nagu kaitserüügi aja jooksul üha täiuslikumaks.
Hiliskeskajal võeti kasutusele ülestõstetavad allalastavad näokaitsed, kogu keha kattev raudrüü aga siis, kui rüütlivägi tulirelvade leiutamise järel juba oma tähtsust kaotamas oli.
1.2 KILP
Kilp muutus palju. Varakeskaegsed ümarad kilbid asendusid kõrgkeskajal ülalt ümara ja alt teravatipulise pikliku kilbiga ning seejärel väikeste kolmnurgsete kilbidega, mida oli kergem hobuste seljas käsitleda. Kilbil oli ka sümboolne tähendus, kõrgkeskajast peale maaliti kilbile rüütli olulisemaid tunnuseid – perekonna vapp . Hiliskeskajal loobuti tänu täislikule raudrüüle kilbist . Sest rüü kattis kogu keha.
1.3 JALAMEHED
Osa neist olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Nende ül piirdus enamasti vaid rüütliväe tavaliselt vastu seista ei suutnud. Rüütliväe rünnakule jalamehed tavaliselt vastu seista ei suutnud.
2. VÕITLUSVIIS
Rüütliväe taktika: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirendavas temops teineteisele vastu ja põrkasid lahinguväljal keskel suure ooga kokku. Piigid purenesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Sadulast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena. Vastatst ei püütud tavaliselt tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Seetõttu oli rüütlilahingus langenuid vähe.
Võitlus nõudis: tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitluskunsti.
Lahingu juhtimine oli pärast esimest kokkupõrget raske. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks: vastasest tui jagu saada ausas võitluses mees mehe vastu, mitte pettusega.
Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said sõdades sageli lüüa moslemite kiirelt ja manööverdamisvõimeliselt ratsaväelt.
3. LINNUSED
K.Suure riigi lagunemisele järgenud segaduste ajal hakati tähelepanu pöörama oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused.
Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti künkale või saarele .
Linnused ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni.
Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes.
TORNLINNUSED:
* Need olid puust või kivist tornid, mille Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel oma perega , alumistel korrustel aga sulased ja seal hoiti ka tagavarasid. *Sageli piirati selliseid linnuseid paremaks kaitseks puust taraga.
Suurnike linnused seevastu kujunesid ulatuslikeks kivist kindlustuskompleksideks.
KINLUSTUSKOMPLEKSID:
*Keskset kindlustuselamut piirasid mitmekordsed eelkinlustuste vööndid. *Selliseid linnuseid võis ühe suurniku valduses olla mitu, nende etteotsa määras ta lossiülemad ehk kastellaanid.
Üha kindlamalt kaitstud linnus sundis pöörama suuremat tähelepanu piiramistehnikale. Ristisõdade ajal võeti õppust isalmiusulistelt, kes olid üle võtnud Rooma ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama: kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramisstotorne. Täiustati kaitserajatisi.
Bilda ehk vastukaalukatapult.
4.TURNIIRID
Kõige enam tulid rüütli vaprus ja võitluskunst ilmsiks lahingus. Kuna Euroopas feodaalsõdu oli üha vähem, pidid nad oskusi demonstreerima rahuajal. Selleks olid jahiretked ja organiseeritud sõjamängud ehk turniirid.
Algul peeti turniiridel tavaliselt väikseid lahinguid kahe rüütli salga vahel, kuigi relvad olid nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked. Sp asendusid need kahevõitlusega. Levinud tava kohaselt sai võitja endale kaotaja relvastuse.
Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas.turniiridest said erinevate aadlisuguvõsade, senjööride ja nende vasallide, aga ka lihtrahva olulised kokkusaamiskohad. Pealtvaatajatele ehitati tribüünid, kust nad said võistlusi vaadata. Rüütlitele andis see võimaluse võta aadlineiude tähelepanu, mis mis omakorda võis viia soodsa abiellu sõlmimiseni. Edukat rüütlid said laialt tuntuks .
Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt : pühendunud võitluselt ristiusu eest. Kriku suhtumine turniiridesse ei andnud aga tulemusi.
26.Linnarahva pidustused
*Neid pidasid nii gildid ja tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond üheskoos. Tavaliselt oli pidustustel kiriklik taust, kuid kasvasid ka sellest sageli välja.
*Kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu alust tähistav vastlakarneval. Selle ajal püüti võimalikult palju süüa, et koguda rammu järgnevaks 40-päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gilt või tsunft omaette üksusena, nende vanemate juhatusel .
*Vastlad olid ülemeelikud, kuna suguelu oli keelatud paastu ajal.
Vastlad : rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule.
Vastlate hulka kuulusid ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veetavatel vankritel.
NÄITEMÄNGUD
*...oli sügav usuline taust.
*Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli teksti illustreerivaid pantomiime. *Ajajooksul hakati etendusi mängima kirikuesistel platsidel. *Algelt piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kuid seos pühakirjaga jäi.
MÜSTEERIUMID
*müsteeriumitest ehk näitemängudest kõige vanem „ Aadama mäng” kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana-Testamendi lugu – Aadama ja Eeva pattulangemist.
PAASTUAEG
Kiriku seatud toitumist reguleeriv norm oli paavst. See oli kõigile kristlastele võrdselt kohustuslik, ning see tähendas loobumist lihatoitudest, lubades ainult ühte söögikorda päevas, ag aka karskust ja lihalikest lõbudest oidumist. Paast kestis 40-päeva, enne lihavõtteid (suur paast), 3-päevane enne nelipühi, 4 quatembri paast (neli kesknädalast paastu – pärast 6.pühapäeva enne lihavõtteid, pärast nelipühi ja ristiülendamispüha ning kolmandat adventi), lisaks ianädalane paastumine reedel ja laupäeval. Mõnikord oli ka kolmapäev. Paastuaeg oli kolmandik aastast.
Paast oli kohustuslik kõigile kristlastele, kuid olid ka erandid. Vabastatud paavstust võid olla: haiguses, vaesuse vms tõttu, (st. olukorras, kus polnud võimalus toitu valida) vabastuse andsid veel raske töö ja ametikohustuste täitmine, eksisteeris ka vanuseline piir: alla 21-aastase, samuti väa vanade suhtes see norm ei kehtinud.
Paastutoidud : kala-ja taimeroad. 1491. a andis paavst korralduse, millega lubas paastu ajal süüa mune ja piimatoite. Õlu ja vein.
1525 . aastal langes (ordumeister) Wolter von Plettenbergi külaskäik Tallinna paastuaega – asjaolu, mis sundis pidusöögil küll serveerima ainult kalatoite, kuid kaugeltki mitte kärpima tarbitava alkoholi kogust. Karskusesse või mõõdukusse alkoholi tarbimisel suhtuti keskajal tunduvalt väiksema respektiga kui paastumise.
27.Linnakirjandus (fabliood, Rebaseromaan )
Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood – fabilood – pilasid erinevalt inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid.
Linnakirjanduse kuulsaim teos – anonüümne prantsuse eepose „Rebaseromaan” – loomadena esindatud kõik tähtsamad ühiskonnakihid : lõvi Boble kujutas kuningat, kohmakas karu Brun ja juhm hunt Ysengrin suurfeodaal , kaval rebane Renart rüütlit või linnakodanikku, eesel ja oinas vimulikke, kukk kuningaväe trummilööjat ja väiksemad loomad ning linnud , nagu jänesed ja kanad , lihtrahvast. Nagu linnaelanike seas tavaline, ei saavutanud tegelased edu mitte jõu, vaid kavalusega, milles paistis loomulikult enim silma rebane Renart. Kui aeg-ajalt kavaldasid väiksemad loomad temagi üle.