ajalugu (0)

KESKAEG



KESKAEG                                                      ( V kursus )      Arvestuslik töö nr. 1     Õpilase nimi .....Svetlana Oganesjan...            klass .........10B2......................... Seleta terminid    :  FEOOD - ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on 
kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara.
ALLOOD - pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul 
tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati.
HIERARHIA - Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige 
alumisel olid rüütlid.
VASALL - alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise 
eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma 
vajadusel laenu jms
SENJÖÖR -suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid 
ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. 
TSUNFT - linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul 
oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena.
PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid 
müüdi maast ja perest lahus.
SUNNISMAISUS - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil 
puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta 
vahetada.
NATURAALMAJANDUS - Selline majandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe 
arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse 
(perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade 
vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool, mõistates ka maitseained jm 
luksuskaubad
EELPROLETARIAAT - Proletariaadiks nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.   Inimesed, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed.
AADEL - Aadlid olid feodaalid ehk rüütlid. Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised 
vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid 
2) alamaadel- põhiliselt rüütlid.  Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad  mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste 
konfliktide puhul. 
RÜÜTEL - suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja 
kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli. Sageli mõistetakse 
rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle 
polnud
TURNIIR - organiseeritud sõjamängud, mis olid rüütlitele oma võimete näitamiseks ja kuulsuse 
võitmiseks. Hiliskeskajal pidasid turniire ka linnakodanikud. Turniir oli lisaks eelmainitule ka 
kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma 
senjööri ümber. 
FEODAALNE KILLUSTATUS - ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga 
riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid 
riigid jagatud suhteliselt iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad
HANSA LIIT - Hansa Liit oli 12. ja 17. sajandi vahel Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud 
institutsioon, mis kujutas endast samaaegselt nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste 
organisatsiooni. Hansa eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, aga lisaks kaubavahetuse
soodustamisele ja reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli 
võimupüüdluste või muude konkurentide vastu. Liidu juhtlinnaks  oli Lübeck. 
VASTUREFORMATSIOON -usuline ja poliitiline liikumine mille paavstid algatasid katoliku kiriku 
sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks


 KETSERLUS - Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Ketserid olid inimesed, kelle tõekspidamised ei
ühtinud katoliku kiriku õpetusega. See aga ei tähendanud, et ketserid poleks olnud sügavalt usklikud 
inimesed. Nende vastuolu oli suunatud lõtvade elukommetega ning raha- ja võimunäljas vaimulike 
poole. Samuti ei aktsepteerinud nad katoliku kiriku hierarhiat
TSENTRALISEERITUD RIIK - tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene 
otsustamisõigus; enamus otsuseid langetatakse pealinnas / õukonnas
AVIGNONI VANGIPÕLV - Roomas oli paavstide elu rahutu ja 1309. aastal otsustas paavst 
Clemens V minna elama Avignoni linna Prantsusmaal, kus tundus elu olevat turvalisem. Järgmised 
üheksa paavsti, kes olid samuti tegelikult prantslased, jätkasid Avignonis elamist, 
kuid see ei meeldinud itaallastele. XIV sajandi lõpus valitseski kaks paavsti, üks Prantsusmaal, teine 
Itaalias. 1414.-1417. aastal Konstanzis toimunud kõigi vaimulike koosolekul tagandati senised 
paavstid ja uue paavsti asukohaks sai taas Rooma
PROTESTANTISM - roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi 
nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Näiteks luteri-, 
kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused Lõpeta laused.
Varasel keskajal oli Lääne-Euroopas linnu vähe, sest linnades jätkus linnaelu, käsitöö  ja kaubanduse 
allakäik, mis sai alguse juba hilise Rooma Keisririigi ajal. Kaubandussidemed teiste maadega olid 
katkenud. Tekkis naturaalmajandus.
Linnad hakkasid taas tekkima seoses sellega, et kõrgkeskajal uute maade kasutuselevõtuga suurenes 
omakorda elanikkonna arvukus ja rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja 
kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu 
polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud.  Kuid linnad levisid ka põhjapool. Euroopa kõige 
linnastunumateks piirkondadeks kujunesid  Põhja-Itaalia ja Madalmaad.
Linnadel ja feodaalidel oli sageli vastuolusid, sest linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas 
tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu mistõttu linnad taotlesid poliitiliselt sõltumatust 
feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. 
Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste eneste jaoks olid turuplats, linnaväravad, raekoda, häbipost ja 
linnaelaniku kodu mis oli käsitöölisele ühtlasi töökojaks ja kaupmehele laoruumiks ning 
kontoriks.
Kõige tähtsamateks hooneteks linnas olid  toomkool, raekoda, kirik, tsunfti- ja gildihooned  Linlaste peamised tegevusalad olid  kauplemine ja käsitöö. Kes olid:
Muhamed -  (570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele-  kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. 
Clodovech -  oli frankide kuningas 481–511 ja Frangi impeeriumi rajaja. Loetakse sageli  esimeseks Prantsusmaa kuningaks 
Jaroslav Tark -  Vene valitseja, 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016– 1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. 1030. aastal korraldas vene suurvürst Jaroslav Tark 
eestlaste vastu suure sõjakäigu ja vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse, pannes sellele nimeks 
Jurjev. 
Justinianus -  Ida-Rooma keiser 527–565 . Peeti  Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks.  Justinianuse eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine. ta vallutas Itaalia, 
Põhja-Aafrika lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest. 
Karl Suur -  Frangi riigi kuningas ja Rooma ehk Frangi keiser. pani oma keisririigiga aluse  kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. sõjaliselt 
äärmiselt edukas 
Augustinus -  oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak,  Kiriku doktor. Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost 


William Vallutaja -  oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis  Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I 
nime all). Võib pidada tänapäevase Inglise kuningriigi rajajaks. Oma vallutamisega saavutas
ta kogu Loode-Euroopa poliitilise ümberkorraldamise, millel olid püsivad tagajärjed nii 
Inglismaa kui Prantsusmaa jaoks. 
Johan Gutenberg -  oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate  metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks 
Erasmus Roterdamist -  saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku  õpetused on valed. Ta kirjutas teose  „Narruse kiitus“ 
Jeanne d `Arc-  oli prantsuse rahvuskangelane. Teda ei peetud ilusaks, millepärast usuti teda  rohkem. Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi  Täida lüngad.
Ajajärku, mis eelneb keskajale, nimetavad ajaloolased …  vanaaega … ehk  … antiikaega ……... Keskajale järgnevat perioodi kutsutakse…… uusajaks ……  Keskaja pikkus on umbes…1000.. aastat 
ehk …10…. sajandit. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt aastat … 476. , mil kukutati viimane … 
Lääne-Rooma....... keiser. Lõpuaasta suhtes on aga mitmeid eriarvamusi, kõige sagedamini on selleks 
pakutud aastat … 1492 …. , mil …… Kolumbuse.….. poolt avastati … Ameerika …….,  kuid keskaja 
lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:..
1… Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a.
2… Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a
3…  Türgi ülemvõimu murdumine 1689 ……………….. 4… 14-15 saj suur katku epideemia ………………………………..     
Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmas eelkõige  … Kesk …… ja … Lääne ….. –
Euroopat.  
Eesti keskaeg algas … 13 … sajandil ja  vältas kuni … Liivimaa … sõjani … 16.. sajandil.  
Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas - Mesopotaamias …… ja… Egiptuses ….  – juba keskaja algul
hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas.
Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks:
1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis … varakeskaeg …………………………
2. Kõrgkeskaeg kestis ………… 11-14saj ……………………………………………………..
3. 15. saj. lõpust 16. saj. lõpuni kestis ………… Hiliskeskaeg …………………………… , 
mida nimetatakse ka  varauusajaks.
Keskajal valitsevat korda nimetatakse …… feodaalkorraks …………………………….
Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid valitsejad tugevat ratsaväge, mis oleks vajaduse korral kiiresti
käepärast. Selle loomiseks hakkasid valitsejad jagama oma kaaskonnale …  maatükke  ….. koos seal
elavate talupoegadega.   Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda ………  ustavuse ja
sõjateenistusega, kandis nimetust … lään ehk feood . Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks,
maatüki saaja oli aga … läänimees ehk feodaal.. . Maa omanikul, kes oli selle saanud valitsejalt, olid
oma … pärisorjad …… . Valitseja oli aga nende isand ehk … senjöör ….
Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Feodaalide reastamist tähtsuse järgi , kus ülemisel astmel
on valitseja ja kõige alumisel astmel väikerüütlid, nimetatakse ……… hierarhiaks …………
Rüütlitele iseloomulikuks ajaviiteks olid … jahiretked ….. ja … turniirid ………
Nii vasall kui senjöör olid vabad mehed ja kuulusid aadli …….seisusesse. Vasalli ja senjööri suhted
tekkisid … vastastikkusel …… kokkuleppel ja võisid ka katkeda. Keskajal jagunes kogu ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks:
1… vaimulikud ……, kes pidid kandma hoolt kõigi hingeõnnistuse eest;
2… sõjamehed …., kes pidid kõiki kaitsma ja
3… töötegijad ……., kes pidid teisi oma tööga ülal pidama.
Majanduses   valitses   …  naturaalmajandus  ……   -   see   tähendab,   et   peaaegu   kõik   eluks   vajalik
valmistati ise ja tarbiti kohapeal. Kaupade ostmist ja müüki peaaegu ei toimunudki. Kaugemalt hangiti
vaid …… ülikutele idamaiseid luksusesemeid …………………………………
Keskajal kuulus kogu maa kirikule või ……… maaisandatele …………………….


Maad harisid talupojad. Enamik talupoegi olid …  pärisorjad  …….. – see tähendab, et nad polnud
vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Kuid erinevalt orjast ei võinud neid
………… tappa ………… . Talupojad pidid kandma maaomaniku heaks … koormisi …
– see tähendab eelnevalt kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. 
Talupoegadel oli kohustus teha … teotööd ………… - st harida mõisa põlde ja lisaks sellele pidid nad
andma osa oma põldudelt kogutud saagist ehk tasuma …… andamit ……..
Varakeskajal   olid   sagedased   feodaalidevahelised   võitlused   ja   kodusõjad,   mistõttu   riigid   olid
feodaalselt … killustunud …… 
Kõrgkeskajal hakati killustatusest üle saama ning tekkisid esimesed tugeva kuningavõimuga riigid - …
Prantsusmaal ja Inglismaal ….. . 
Kõrgkeskaeg oli Rooma … paavsti … võimu … kõrg …aeg. Oma esindajate kaudu juhtis paavst kogu
Lääne-Euroopa kirikuelu. Rooma paavsti üleskutsel said alguse ……  ristiretked.……. islamimaade
vastu. Nende eesmärk oli … Jeruusalemmas ….. paikneva …… Jeesus Kristuse …...
püha   haua     vabastamine   muhamediusuliste   võimu   alt.   Eurooplasi   meelitasid   ka   idamaade
muinasjutulised rikkused. Ristisõjad ei toonud küll oodatud edu, sest  Jeruusalemma ei õnnestunud
lõplikult  vallutada,   pühamaa  langes lõplikult   moslemite  kätte  ….,   aga   ristisõdade  käigus  tutvusid
eurooplased Idamaade kõrgeltarenenud tsivilisatsioonidega. Sõjad andsid tõuke ka ……  kultuuri ja
kaubanduse …. edendamiseks Euroopa ja Idamaade vahel. 
11.sajandist alates leidsid Lääne-Euroopas aset mitmed tähtsad muutused. Elanike arv … suurenes..
Järk-järgult tekkisid taas suuremad …  linnad  …. , kus arenesid kaubandus ja käsitöö.   Keskaegset
linna eristas maa-asulast see, et ……  elurütm oli kiirem  ………Linlased moodustasid  …  kodaniku
……..   seisuse   feodaalühiskonnas.   Linnakäsitöölised   koondusid   erialade   järgi   ametitesse   ehk   …
tsunftidesse ….. Igal ametil oli oma põhikiri ehk … skraa …. . 
15.-16.   sajandil   leidsid   Euroopa   ajaloos   aset   olulised   muutused,   mis   puudutasid   peaaegu   kõiki
eluvaldkondi. Üha suuremat osa hakkasid ühiskonnas etendama … kaubandus ja käsitööd ….
Asutati panku ja rajati suuri käsitööettevõtteid, mida nimetati … kapitalistlikeks ettevõteteks
Ka talupoegadelt nõuti nüüd Lääne-Euroopas mõisateo asemel …… raharenti ……… See vähendas
talupoegade sõltuvust nende isandast ning paljud suutsid end … raha eest orjusest..
vabaks   osta.   Soov   rikastuda   kihutas   eurooplasi   pikkadele   ja   ohtlikele   …  maadeavastusteni   ja
mereretketele.
Algasid   eurooplaste   meretagused……  avastusretked  ……,   mis   viisid   paljud   rahvad   sajanditeks
eurooplaste ülemvõimu alla. Üha vähem tunti huvi jumala ja üha rohkem … inimese
enese vastu.  Senisest kriitilisemalt suhtuti ka katoliku kirikusse. Usupuhastus ehk … reformatsioon 
viis Euroopa lõhenemisele kaheks vaenulikuks usuleeriks. 
Kõik nimetatud muutused üheskoos tähistavad … keskaja … lõppu ja … uusaja …..
algust. Mille poolest olid tähtsad järgmised linnad: 1. Meka - Punase mere kaubateel asus oluline sadamalinn Meka, mis oli ühtaegu kogu  poolsaare oluline usuline keskus. Mekas asus Kaaba (kaba - araabia k. kuup) tempel, 
mille ühte seina oli müüritud must püha kivi, mida araablased väga austasid.  2. Kiiev - 882a vallutas Oleg Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Kiiev oli Vana- Vene riigi keskus (pealinn). Rikas kaubalinn.  3. Jeruusalemm - Constantinus Suure ajal sai Jeruusalemm kristlaste pühaks linnaks.  638 vallutasid linna araablased, kes olid võimul kuni Ristiretkede alguseni 11. 
Sajandil.  4. Aachen - Karl Suur ehitas sinna palee. Rajas toomkiriku. Suri seal. Euroopa kultuuri  keskus ning Alpidest põhja pool asuvate maade pealinn. Keskajal oli Aachen üks 
Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Aacheni toomkirikus krooniti Saksa-Rooma 
kuningaid üle 600 aasta.  5. Konstantinoopol - Linnast sai algul Ida-Rooma, siis Bütsantsi pealinn.  Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti Theodosius II ja 
Justianus I. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks. 


Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda I :
A. ristisõdade algus; 1196
B. Frangi riigi jagunemine Verduni lepinguga  843 C. Araabia kalifaadi teke 632
D. Vana-Vene riigi tekkimine 882
E. Karolingide renessanss. 745-814 Vastus: ……  C, E, B, D, A ………………………………………………………. Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda II :
A. esimene ümbermaailmareis; 1519
B. Trükikunsti leiutamine; 1440
C. Ameerika avastamine Kolumbuse poolt; 1492
D. reformatsiooni algus Saksamaal; 1517
E. meretee avastamine Indiasse. 1497-1499 Vastus:………  B, C, E, D, A…………………………………………………………. Tõmba maha sõna/nimi, mis ei sobi loogiliselt teistega kokku! Põhjenda oma otsust!
1. Franciscus Assisist, Aquino Thomas, Jeanne d`Arc, Martin Luther
… Sest teised olid kristlikud õpetajad aga d’Arc oli rahvuskangelane……..
2.  jesuiidid, kalvinistid, frantsisklased, dominiiklased
… Teiste puhul on tegemist katoliku kiriku ordudega, kalvinistid aga protestantlikud……..
3. ümarkaar, vitraaz, teravkaar, vertikaalsus
… Teiste puhul on tegemist Gooti stiiliga, ümarkaare puhul romaani stiiliga………..
4. Ivan IV, Otto I, Innocentius III, Ivan III
… Teiste puhul on tegemist riigi valitsejatega, Innocentsius III oli paavst ………….. Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab!
1. paavst, pühakud, kloostrid, missa …… KATOLIK KIRIK …………………
2. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik … PROTENSTANTISM …………………………
3. humanism, antiikkultuuri järgimine, suurem ilmalikkus …… RENESANSS ……….
4. Botticelli, Raffael, Michelangelo, Tizian … KESKAJAMAALI KUNST ……….
5. skraa, tsunft, joodud, meistritöö …… KÄSITÖÖ ………………………...
6. hinnus, kümnis, rakmetegu, korrategu … PÄRISORJUS …………………….
7. karavell, astrolaab, hidalgo, „kullajanu” …… MERENDUS ……………………..
8. toomkool, turuplats, raekoda, kirik …… LINNA KESKUS ……………………….. Vasta küsimustele: 1. Milline seos on naturaalmajandusel feodaalse killustatusega? Põhjenda oma ütlust! Feodaalne killustatus oli naturaalmajanduse tagajärg kuna puudusid majanduslik läbikäimine ja
sidemed olid eri paikkondade vahel nõrgad lisaks veel inimesed olid äärmiselt paiksed, isegi
naaberkülla   minek   oli   võrreldav   teekonnaga   maailma   otsa   ning   seetõttu   riigid   lagunesid
väikesteks   osadeks,   mille   etteotsa   tõusid   kohalikud   maaomanikud   –   feodaalid-   ehk   tekkis
feodaalne killustatus. 2. Milles seisnes varakeskajal kristliku kiriku ja eriti kloostrite tähtsus? Põhjenda oma ütlust!


Varakeskajal olid kloostrid tähtsad majanduselu edendajad ning haridus- ja kultuurikolded. 
Tollal oli kirik ühiskonnas arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad 
kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Juba vana kirik, eriti aga varane keskaeg hindas kloostrielu 
kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh 
antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid. 3. Miks ristisõjad ei saavutanud oma eesmärki? Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada sest Jeruusalemm ja Püha Maa
jäid moslemite valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud.  4. Millised olid maadeavastuste tagajärjed eurooplastele ja millised avastatud maade rahvastele? Tagajärjed eurooplastele olid et nende maailmapilt avardus, kujunesid uued kaubateed – 
varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi. 
Kerkisid esile uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam jt) ja samas kahanes rikaste 
Itaalia kaubalinnade tähtsus. Hakkasid levima uued põllukultuurid Euroopas (hakati 
kasvatama kartulit, tomatit, maisi, kakaod jm.). Toodi kulda Euroopasse, mis aitas kaasa 
manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire 
inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Euroopasse tulid uued nakkushaigused nagu 
süüfilis. Avastatud maadele (nt Ameerikale) oli eurooplaste avastusretked väga nukrad. 
Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste 
pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. 
Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja 
hõbedakaevandustesse ja massiliselt hävitati neid. Levisid nakkushaigused (rõuged). 
Neegerorjad toodi Aafrikast Ameerikasse. 5. Missugused olid keskaja inimese ettekujutused ajast ja ruumist? Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmas ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose 
teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et 
Maa asub universiumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. 
Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks 
nähtamatu sfäär – esmaliikuja - , mille Jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike 
ülejäänut. Kõige taga on kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste 
ettekujutusi need skolastilised seisukohad suurt ei mõjutanud. Usuti seda, mida silmaga nähti :
Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Nagu antiikajalgi, tunti kolme maailmajagu 
Euroopat, Aasiat ja Aafrikat, mille kokkupuutealal asus maailma keskpunkt Jeruusalemm, 
kuhu Saalomon oli püstitanud jumalale esimese templi ja kus oli risti löödud Jeesus Kristus. 
Paljud õpetlased uskusid, et ka lõunapoolkeral peavad olema mandrid, mida mõnede meelest 
eraldas põhjapoolsetest maadest tulikuum ja seetõttu läbimatu ekvatoriaalvöönd. Osa arvas, et
lõunapoolkeral võib elada inimlaadseid olendeid, teised aga väitsid vastu, et kuna kõik 
inimesed põlvnevad Aadamast ja Eevast ning kuna ekvatoriaalvöönd pole läbitav, siis pole 
lõunapoolkera asustus lihtsalt võimalik.