Kõrg- ja hiliskeskaeg (4)

Kõrg – ja hiliskeskaeg
Sissejuhatus.
Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord . Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik . Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu.
Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra “ murenemine .”
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand)

• Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kasutusele ka hobune, kes on kiire), kolmeväljasüsteem (suvivili, talivili, kesa ), vesiveskid , tuulikud .
  
• Rahvastiku kasvuga kaasneb linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. Euroopa linnastuimad piirkonnad on Põhja-Itaalia ( Lombardia , Toscana ), Madalmaad ( Holland , Belgia)
  
• Linnade tekkimine kiirendas elurütmi, mõjutas riigivalitsemist ja majanduselu. Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval.
  
• Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus.
  
• Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur → investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub.
  
• Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid rõhuvad esimese Rooma piiskopi apostel Peetruse ilmalikeks järglasteks olemisele, mis teeks nad Kristuse asemikeks maa peal.
  
• Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades jääb paavstivõim mõjuvõimsamaks, keisrivõim kaotab oma tähtsuse.
  
• Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal. Mitmed Euroopa valitsejad tunnistavad end paavsti vasalliks. Kujuneb välja Lääne- ja Põhja-Euroopat hõlmav tsentraliseeritud katoliku kiriku korraldus.
  

Ristisõjad 1096 -1270

• 8 ristisõda (nendeks loetakse vaid Lähis- Itta korraldatuid)
  
• Põhjused:
  

a) paavsti soov laiendada oma mõjualuseid valduseid
b) Bütsantsi keisri palve aidata võitluses türklaste vastu
c) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere kaubandust
d) vaesunud rüütlite soov saada juurde maavalduseid

• Ajend: Jeesus Kristuse haua vabastamine Jeruusalemmas türklaste käest.
  
• I RISTISÕDA: 1096-1099. Edukaim. Sõja kuulutab välja paavst Urbanus II.
  
• IV RISTISÕDA: 1202-1204. Kutsuti sõtta Kreeka-Katoliku kiriku vastu.
  
• Ristisõdade tagajärjed:
  

a) Jeruusalemm jääb türklastele.
b) Ei kujunenud ühtset ristiusu kirikut.
c) Süveneb kristluse ja islami vastasseis.
d) Avardub Eurooplaste maailmapilt , uued arusaamad ja kultuurid.
(nt. Hügieeniharjumused, pärgamendi asemel paber, tuuleveskid, klaaspeeglid. Itaalia kaubalinnade positsiooni tugevnemine.)

• Lisaks veel peenemad kombed, riietus, tähelepanu haridusel ja kultuuril. Araabia õpetlaste vahendusel puututakse kokku ka muistsete kreeka autorite teostega.
  

Seisuste esinduskogud.
Kuninga ning vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.sajandil vajadus seisuste esinduse e. parlamendi järele. Keskaegse arusaama järgi ühendas senjööri ja vasalli vandega antud kokkulepe, mis määras mõlema osapoole õigused ning kohustused. 1215 . aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu “ Magna Charta Liberatum”, millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament . Kaks koda:
1) ülemkoda: surfeodaalid, kõrgvaimulikud
2) alamkoda: alamaadel , alamvaimulikud, linnade esindajad
Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest, osalus oluliste küsimuste arutamises.

• Prantsusmaal kutsub kuningas Philippe IV 1302. aastal kokku generaalstaadid , eesmärgiks maksude küsimuse arutamine ning abi riigiasjade otsustamises (mõju võrreldes Inglise parlamendiga väike; eripära → kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi)
  
• Nii Prantsusmaal kui Inglismaal kujuneb välja TSENTRALISEERITUD MONARHIA : mõlemas riigis tugev ja hästi toimiv kuningavõim, seisuste esindused kaitsevad kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve.
  

Feodaalkord ja rüütliseisus
Feodaalkorra olemus.

• Põhineb senjööri ja vasalli suhtel : vasall senjööri kaitse all, aga senjöör annab vasallile kasutada (e. läänistab) maatüki koos seal elavate talupoegadega
  
• Vasall on kohustatud senjööri ustavalt teenima ( kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma)
  
• Vasalli kohustused kinnitati truudusevandega.
  
• Vasall kohustatud 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenima.
  
• Vasallide õigus ja kohustus oli senjöörile nõu anda.
  
• Vasallide poolt ka rahaline toetus lunarahana senjööri vangikslangemisel, kingitus vanema tütre abiellumise puhul.
  
• Tegelikkuses ei saanud senjöörid vasallide ustavuses kindlad olla, toimus maade edasiläänistamine.
  
• Aja jooksul muutus tavaks maade edasipärandamine, seetõttu said läänidest pärusvaldused.
  
• Feodaalide seiklus - ja sõjahimu ajendas neid vastastikkudele röövretkedele, mis põhjustasid kodusõdu.
  

Rüütliks saamine.

• Päritolulu kõrval oli oluline ka kasvatus, sõjaline treening.
  
• 7-aastaselt alustas rüütel paažina aadliperekonnas (seltskonnas käitumine, head kombed)
  

15-aastaselt kannupoiss (rüütli relvakandja, saatja, võitlusvõtete õppimine)
20-aastaselt löödi rüütliks. Tseremoonia segu ilmalikust ning vaimulikust (Viimane öö palvetamine ning relvade valvamine, seejärel rüütlielu reeglite meeldetuletus , pidulik riietumine ning lõpetuseks vanne. Seejärel anti rüütlile kuldsed kannused, mõõgavöö ning mõõgaga lapiti õlale, mis kinnistas rüütliks saamise.)
Vaimulikud rüütliordud.
Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad vennaskonnad. Liikmed andsid mungatõotuse, loobusid ilmalikust elust täiel määral ning pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu (hospitaliitide ordu), Templiordu , Saksa ordu. Kiriku ja inimeste silmis esindasid nad sõjamehe ideaali .
Aadli elulaad & rüütlikultuur
Relvastus. Ratsa , piik (vastase sadulastpaiskamiseks), mõõk (lähivõitlus), rõngassärk ( laskis paremini õhku läbi, kui soomusrüü), ammud, kiiver , kilp (perekonna vapiga).
Linnused . Ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Kiviehitised varasemate puukindluste asemel. Linnuse suurus ja kuju olenesid omaniku jõukusest. Paremini kaitstud linnused sundisid tähelepanu pöörama piiramistaktikatele → võeti üle islamimaadest: kiviheitemasinad, müüripurustajad e. taraanid, piiramistornid.
Turniirid . Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed hinnati nende vaprust ning vajati võimalusi enese proovilepanekuks. Üheks mooduseks peeti jahilkäimist, parema võimalusena võimete näitamiseks ning kuulsuse võitmiseks peeti aga organiseeritud sõjamänge e. turniire.
Algul olid turniirid väikesed lahingud, see oli aga ohvriterohke, mistõttu mindi üle kahe rüütli vahelisele võistlusele üksteise sadulast paiskamiseks.
Ühiskonna suhtumine oli vastakas → ühelt poolt meelitas see palju pealtvaatajaid (ning sellest sai aadli ja lihtrahva kokkusaamiskoht) ning andis võimaluse rüütlitele aadlineiude tähelepanu võitmiseks, teisalt suhtus sellesse negatiivselt kirik (kes proovis keelustada mõttetut verevalamist)

• Abielu eesmärk oli seaduslike järglaste saamine ja perekondadevahelise liidu sõlmimine, isiklikud tunded olid mitteolulised. Neiule anti kaasavara ning tihti püüti varandust hoida perekonna sees (peresiselised abielud ), juhtus ka kloostrissesaatmist.
  

Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõiki olulisemaid vooruseid: vaprus , jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suurmeelsus. Lisaks ülistati armastust aadlineiu e. südamedaami vastu. 3 žanri: kangalaseepos, rüütliromaan, armastusluule .
Kangelaseepos: “ Rolandi laul” → põhines tõestisündinud lool, kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel Põhja-Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid.
Sakslastel oli aga “Nibelungide laul”, mis ammutas ainestikku muistsetest germaani legendidest.
Romaanidest võib esile tõsta kuningas Arturi lugusid . Ta oli tõenäoliselt suurte rahvaste rändamise ajal tegutsenud valitseja. Arturil oli 12 ümarlaua rüütlit ning peale nime polnud tal oma prototüübiga midagi ühist. Arturi abikasa Guenevere esindas universaalset südamedaami ning vahest olulisim ülesanne, mis rüütlitel oli, oli Püha Graali otsimine.
Talupojad ja mõisamajandus
Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund.
Elati maal ning toituti põllumajandusest. Enamik inimesi olid seega talupojad ning nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne-Euroopa talupojad sõltusid feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud põldu harima või andamit maksma. Isandal oli talupoja üle kohtupidamise õigus (võis ka surma mõista)
Külad ja põllud.
Enamik talupoegi elas külades, talumajad väheste abihoonetega ja lähestikku paiknevad. Taluperes oli peremees , perenaine, nende lapsed ning vahest ka täisikka jõudnud poegade perede/raugaikka jõudnud vanemad. Abielud sõlmiti sama küla elanike vahel.
Talumajad käepärasest materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopas puust, Vahemere ääres kivist.
Küla moodustas omaette kodgukonna, peremehed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt.
Põllud jaotatud mitmele perele vagude kaupa, kasutusel kolmeväljasüsteem (suvivili/talivili/kesa)
Koormised .
Kohustus maksta renti ja kohustus mõisas teotööd teha.
12.sajandini toimis mõis kui naturaalmajanduslik suurmajand, mistõttu pidid talupojad viima mõisasse kõike eluks tarvilikku, nii toiduaineid kui ka loomi.
Agraarne ühiskonnakorraldus muutus 12.sajandist, mil hoogustus linnade teke/kaubandus. Ühelt poolt oli mõisnikel tulus kasutada alaliselt käepärast olevate palgasulaste tööjõudu. Teisalt oldi huvitatud talupoegade poolt makstavast raharendist. Talupoegadel oli nüüd võimalus oma toodetud kaubaga rikastuda ning paljud talupojad põgenesid linna elama.
Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud, neilt pole säilinud kirjalikke tekste . Talupoegadel oli konservatiivne ellusuhtumine. Lepiti traditsioonidega ning ülesannetega. Oldi sügavalt usklikud .
Näljahäda → põllusaagi ikaldus, hinnatõus, epideemia, ilmastikuolud.
Linnad
Keskajal tekkisid linnad, sest:

neist oli saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis moodustasid üleeuroopaliku tootmis/kaubandusvõrgustiku.

naturaalmajanduslike suurmajapidamiste kadumisega tekkis vajadus toodangu müümiseks.
Linnad kujunesid:

Rooma ja Marseilles → antiikajast peale arvestatavate linnakeskuste arvelt

Veneetsia → paikneb soodsas kauplemiskohas (sadamad ja veeteed )

Toscana ja Lombardia → paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis.

Pariis → Seine 'i jõe koolmekoht

Flandria → Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee.
Linnade kujunemiseks oli vaja: soodasas kauplemiskohas paiknemist, palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn hästi täiendust elanikkonnale.
Kogu maa kuulus maaisandale, kes üldjuhul soosis linnade teket, lootes nende kasvava elanikkonna arvelt rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks lepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused (enamasti õigus käsitööd teha) Alluti linna kohtumõistmisele, senjööril õigus linnaelanikelt makse nõuda. Linnadel sageli linnaõigus, e. seadustik , mille alusel linn toimib (nt. Läänemeremaade Lübecki õigus) Üks olulisemaid seaduseid see, et kui põgenenud talupoeg linnas aasta otsa on elanud, saab ta vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest vajati elanikkonna kasvu.
Linna ja senjööri suhted Euroopa eri osades erinevad. Väikesed linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suurlinnade käekäik oli erinev. (Pariis ja London, mis olid kuninga ja õukonna residentsid, said pealinnadeks. Nad allusid kuninga kohtuvõimule, maksid makse, said pealinna staatusest majanduslikku kasu.)

• Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse, tsunftidesse ja gildidesse, nad kontrollisid tootmist, kehtestasid kvaliteedireeglid, määrasid hinnad.
  
• Skraa on tsunfti põhikiri, mis määras ära linnasisesed tootmis- ning kaubandusreeglid.
  
• Sell oli meistri alltööline, kellel olid omandatud vajalikud ametioskused, kuid puudus sobiv “tehnika.”
  
• Õpipoiss oli meistri õpilane, kelle eesmärgiks oli ametioskuste omandamine.
  

Linna eesotsas linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed e. patriitsid .
Tsunftide roll linnaelus:

• paljudes kohtades moodustasid nad linna kodanikkonna
  
• tsunftiväline tootmine oli teistele keelatud
  

Senjööri võimu alt vabanemiseks kasutati järgmiseid meetmeid:

• Lombaria ja Toscana püüdsid oma õiguste kaitseks moodustada linnade liidu. Paavasti kaitse ning abi tulemusel õnnestus võit keisri väe üle.
  
• Šveitsis sõlmiti õiguste kaitseks liit kohalike mägilastega, kes kogusid Alpi mägedes liikuvatelt kaubavedajatelt tollimaksu. Linnade ja mägilaste liiduvägi võitis mitu korda Saksa keisri väge.
  
• Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuninga võimu alla, kuid neil õnnestus Inglise kuninga abiga võimu alt pääseda.
  

Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks vaja rohkem raha, kui üks kaupmees suutis välja käia. Seetõttu moodustusidki kaupmeeste omavahelised liidud kaubanduse hõlbustamiseks. Aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Sellistest rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad , mis finantseerisid paljusid kaupmehi ning peagi ka valitsejaid ja paavste.
Ristiusk ja kirik
Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Oldi veendunud, et maine ja ajalik elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma.
Usutõe peamine allikas oli Piibel , aga ka vanaaja kirikuisade teosed.
Ristiusu õpetus:

• Jumal troonib oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Üks inglitest, Lucifer , oli Jumala vastu mässu tõstnud ning on seetõttu taevast alla heidetud ja nüüd allilma valitseja.
  
• Pärispatt – patt, millele saatan ahvatles Aadamat ja Eevat, kes noppisid õuna hea ja kurja tundmise puust, mille viljade puutumise Jumal rangelt keelanud oli. Karistuseks aeti nad paradiisist välja.
  
• Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse inimesena maailma kannatama ja surema, et ta sel moel lunastaks inimkonna patud.
  
• Püha Kolmainsus – Jumal (Isa), Kristus (Poeg) ja neid ühendav Püha Vaim.
  
• Surmajärgses ilmas ootavad õigeid taevane paradiis , patused piinlevad põrgus. Kunagi saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik maa peale ja vahetult selle eel toimub viimne kohtupäev. Siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saatud tegudest aru anda. Ajaliku maailma lõpp, alles jäävad taevariik õigetele, põrgu hukatus patustele.
  
• Puhastustuli – tuli, kus patused oma pattude lunastamiseks viimse kohtupäevani piinlevad.
  

• Sakramendid – kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine , armulaud , pihtimine , viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine.
  

SUUR KIRIKULÕHE.
Varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavast aga mitte (kuigi tunnistas Ida-Rooma keisrit ilmaliku valitsejana) Süvenesid erimeelsused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes.
1054 . saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama . Seal toimunud tüli tulemusel panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla.
Kirikulõhe e. skisma
LÄÄNE KIRIK IDA KIRIK
Rooma-Katoliku kirik Kreeka-Katoliku (ordodoksne kirik)
(Katoliku kirik) (Õigeusu kirik)
Rooma paavst Konstantinoopoli patriarh
Allus: Lääne-Euroopa Allus: Ida-Euroopa
Keel: ladina keel Keel: Kreeka keel (või rahvakeel, nt. vene)
Kirikuid eristas: suhtumine tsöliobaati (katoliku kirikus ei tohi abielluda , idas võib vaimulik veel pere luua, kui pole ametisse pühitsetud; munkadele/nunnadele keeld), Püha Vaimu olemus, samuti rituaalsed jumalateenistuse toimingud.

• Kardinalid – Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud
  
• Gregorius VII – Rooma paavst, keda peetakse paavstide universaalmonarhia idee loojaks.
  
• Heinrich IV – Saksa-Rooma keiser, kes pidi ette võtma patukahetusretke paavsti juurde Conossasse, mille tulemusena nähti paavstivõimu ülemuslikust ilmaliku võimu ees.
  
• Innocentius III – paavst, kes kuulutas välja 4.ristisõja ja juhtis tolleaegset võitlust ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti ning täiustas kiriku korraldust.
  
• Kuuria – paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus
  
• Legaat – paavsti volitatud esindaja
  
• Kirikukogu – kõrgvaimulike ühendus, mille paavst tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku kutsus
  
• Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt
  
• Kümnis – kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks kogutav maks, 1/10 maksja sissetulekutest.
  

• Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid → suured ja jõukad munkade /nunnade kogukonnad.
  
• Kloostrite rikkuseid suurendasid annetused, munkade füüsiline töö tagaplaanil, palved/ rituaalid olulisimad.
  
• Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas.
  
• Cluny klooster :
  

nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust end jäägitult Jumalale pühenduda. Otsiti uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid.
a) Tsisterlaste ordu → lähtus Benedictuse reeglitest, nõudis karme kombeid, luksusest loobumist, järjekindlat füüsilist tööd. Rajasid oma kloostreid asutamata paikadesse. Valge mungarüü. Aja jooksul said neist kloostritest siiski suured majanduskeskused.
b) Frantsisklaste ordu → idealiseerisid kasinust, soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruun/hall kuub . Vähenõudlikkus ja lihtsus teevad menukaks rahva seas. Aja jooksul tekkisid siiski kloostrid, hakati tähelepanu pöörama haridusele.
c) Dominikaanlaste ordu → peamine ülesanne jutustada õige usu kaitseks. Must kuub.

• Aquino Thomas – keskaja tuntuim teoloog, dominikaani ordu liige; “Summa Theologiae” - usutõdede ja loogika vahekorda käsitlev teos.
  
• Bernard Clairvaux – keskaja mõjukaim teoloog, vaimuinimene; tsisterlane, õhutas ristiretki.
  
• Pühakud – inimesed, kelle elus või surmas ilmnes Jumala pühadus. Tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmaks. Kaitsjad ja eestkostjad ka pärast surma.
  
• Reliikviad – pühakutega seostatavad esemed/ luud , arvati olevat jumaliku väega.
  
• Ketser - “usust taganeja”, inimene kes kritiseerib katoliku kiriku õpetust/rikkust
  
• Inkvisitsioon – katoliku kiriku poolt loodud spetsiaalne kohus võitluseks ketserite vastu.
  

(ketsereid karistati: piinamisega, trahvide, palvete/paastumise, kirikust väljaheitmisega, varanduse konfiskeerimisega, eluaegse vangistusega, surmanuhtlusega, tuleriidal põlemisega)
Ülikoolid ja teadus

• Kloostrikool – vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon
  
• Toomkool – katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe.
  
• Põhikool – kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad.
  
• Abakusekool – ametikool, kus põhitähelepanu kaubanduses tarvilikul arvutamisel ja raamatupidamisel.
  
• Salernos – Itaalia ülikool, arstiteaduse keskus. Bologna – Itaalia, õigusteadus. Pariisi ülikool – teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. Oxford – matemaatika ja loodusteadused. Cambridge . Hispaanias Salamanca ülikool – arstiteadus . Põja-Euroopas esimene Rootsis, Uppsala ülikool.
  
• Õppejõud – magister/ professor / doktor , meistrite ülesanne.
  
• Üliõpilased – scolariused õpipoiste e. sellide staatuses . Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused.
  
• Õppetöö ladina keeles. Immatrikuleerimine → õpilasnimestusse kandmine.
  
• Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e. rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi.
  
• Seitse vaba kunsti:
  

alamaste: grammatika, retoorika , dialektika
ülemaste: aritmeetika, geomeetria , astronoomia , muusika

• Loengud, dispuudid (loogilised arutlused ja väitlused)
  
• Skolastika – ülikoolides viljeldud teadus, mis tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, antiikteosed) ja üritas neid seisukohti loogika abil tõlgendada.
  
• Roger Bacon – inglise frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti elu lõpupoole vangi.
  
• Al- Idrisi – araabia geograaf , kes lõi tellimusena maailmakaardi põhjaliku kommentaariga. Uskus, et maa on kettakujuline , suur osa kaardist Vahemeremaad.
  
• Usuti maa kerakujulisust; maa on universumi keskpunkt. Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad ümber selle. Usuti astroloogiasse, mida kirik taunis. Ennustamisse suhtuti tõsidusega.
  

Tähtsad kuupäevad:
962. a – Saksa kuningas Otto I lasi end keisriks kroonida, taastades Lääne-Euroopas keisrivõimu, pani aluse Pühale Rooma riigile.
1066. a – Normandia hertsog William Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa, pani aluse tugevale kuningavõimule.
1054. a – Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kirikuvande alla, millega algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel.
1096. a – paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks.
1337 – 1453. a 100-aastane sõda → Inglismaa taotlus saada kogu Prantsusmaa territoorium , lõppeb Prantsusmaa võiduga.
---------------------------------------------------
Katoliku kiriku rikkused:

• kirikukümnis
  
• sakramendid (igaühe eest sai raha)
  
• simoonia e. kiriku ametikohtade müük
  
• reliikviate puutumine/külastamine
  
• indulgentsid e. patukahetsuskirjad
  

----------------------------------------------------
Keskaja kunst :

• ROMAANI STIIL → paksud müürid, ümarkaared, kitsad/pisikesed uksed ja aknad.
  

Vana-Rooma ehitistelt eeskuju võttev stiil.

• GOOTI STIIL → teravkaared, kõrgused, roosaken. Jumalaema kirik Pariisis.
  
• “Surmatants” - Bernt Notke kunstiteos , mis käsitleb endas keskaja keskset mõtet – surma ees on kõik võrdsed.
  
• Piibli- aineline kunst → maaliti Vana Testamendi teemadel , tegevustik toodi Keskaega .
  
• Kappaltar – ehitis, millel eristusid erinevad pühakute kujud või usuainelised maalid ning mis oli kiriku altari taustaks.