Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kõrg- ja hiliskeskaeg (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kõrg – ja hiliskeskaeg
Sissejuhatus.
Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord . Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik . Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu.
Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra “ murenemine .”
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand)
  • Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kasutusele ka hobune, kes on kiire), kolmeväljasüsteem (suvivili, talivili, kesa ), vesiveskid , tuulikud .
  • Rahvastiku kasvuga kaasneb linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. Euroopa linnastuimad piirkonnad on Põhja-Itaalia ( Lombardia , Toscana ), Madalmaad ( Holland , Belgia)
  • Linnade tekkimine kiirendas elurütmi, mõjutas riigivalitsemist ja majanduselu. Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval.
  • Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus.
  • Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub.
  • Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid rõhuvad esimese Rooma piiskopi apostel Peetruse ilmalikeks järglasteks olemisele, mis teeks nad Kristuse asemikeks maa peal.
  • Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades jääb paavstivõim mõjuvõimsamaks, keisrivõim kaotab oma tähtsuse.
  • Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal. Mitmed Euroopa valitsejad tunnistavad end paavsti vasalliks. Kujuneb välja Lääne- ja Põhja-Euroopat hõlmav tsentraliseeritud katoliku kiriku korraldus.

Ristisõjad 1096 -1270
  • 8 ristisõda (nendeks loetakse vaid Lähis- Itta korraldatuid)
  • Põhjused:

a) paavsti soov laiendada oma mõjualuseid valduseid
b) Bütsantsi keisri palve aidata võitluses türklaste vastu
c) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere kaubandust
d) vaesunud rüütlite soov saada juurde maavalduseid
  • Ajend: Jeesus Kristuse haua vabastamine Jeruusalemmas türklaste käest.
  • I RISTISÕDA: 1096-1099. Edukaim. Sõja kuulutab välja paavst Urbanus II.
  • IV RISTISÕDA: 1202-1204. Kutsuti sõtta Kreeka-Katoliku kiriku vastu.
  • Ristisõdade tagajärjed:

a) Jeruusalemm jääb türklastele.
b) Ei kujunenud ühtset ristiusu kirikut.
c) Süveneb kristluse ja islami vastasseis.
d) Avardub Eurooplaste maailmapilt , uued arusaamad ja kultuurid.
(nt. Hügieeniharjumused, pärgamendi asemel paber, tuuleveskid, klaaspeeglid. Itaalia kaubalinnade positsiooni tugevnemine.)
  • Lisaks veel peenemad kombed, riietus, tähelepanu haridusel ja kultuuril. Araabia õpetlaste vahendusel puututakse kokku ka muistsete kreeka autorite teostega.

Seisuste esinduskogud.
Kuninga ning vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.sajandil vajadus seisuste esinduse e. parlamendi järele. Keskaegse arusaama järgi ühendas senjööri ja vasalli vandega antud kokkulepe, mis määras mõlema osapoole õigused ning kohustused. 1215 . aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu “ Magna Charta Liberatum”, millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament . Kaks koda:
1) ülemkoda: surfeodaalid, kõrgvaimulikud
2) alamkoda: alamaadel , alamvaimulikud, linnade esindajad
Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest, osalus oluliste küsimuste arutamises.
  • Prantsusmaal kutsub kuningas Philippe IV 1302. aastal kokku generaalstaadid , eesmärgiks maksude küsimuse arutamine ning abi riigiasjade otsustamises (mõju võrreldes Inglise parlamendiga väike; eripära → kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi)
  • Nii Prantsusmaal kui Inglismaal kujuneb välja TSENTRALISEERITUD MONARHIA : mõlemas riigis tugev ja hästi toimiv kuningavõim, seisuste esindused kaitsevad kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve.

Feodaalkord ja rüütliseisus
Feodaalkorra olemus.
  • Põhineb senjööri ja vasalli suhtel : vasall senjööri kaitse all, aga senjöör annab vasallile kasutada (e. läänistab)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kõrg- ja hiliskeskaeg #1 Kõrg- ja hiliskeskaeg #2 Kõrg- ja hiliskeskaeg #3 Kõrg- ja hiliskeskaeg #4 Kõrg- ja hiliskeskaeg #5 Kõrg- ja hiliskeskaeg #6 Kõrg- ja hiliskeskaeg #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 117 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M.N. Õppematerjali autor

Lisainfo

Ülevaade kõrg- ja hiliskeskajast koos vajalike kuupäevade ning nimedega, eri peatükkide lühikokkuvõtted vastavast 11. klassi õpikust ning vastused suurele hulgale mõistetele, mis teemaga kokku käivad.
kõrgkeskaeg , hiliskeskaeg , gregorius vii , heinrich iv , canossa , innocentius iii , ristisõjad , ristisõdade tagajärjed , urbanus ii , tsentraliseeritud monarhia , feodaalkord ja rüütliseisus , vaimulikud rüütliordud , aadli elulaad ja kultuur , linnused , turniirid , rüütlikirjandus , agraarühiskond , koormised , näljahäda , keskaja linnad , tsunftid ja gildid , ristiusk ja kirik keskajal , suur kirikulõhe e , skisma , ülikoolid ja teadus keskajal , keskaja kunst

Mõisted


Kommentaarid (4)

keeglipall profiilipilt
harri.raid@gmail.com raid: Mul oli vaja õppida kontrolltööks ja sealt sain kõikidele küsimustele vastused! Ei ole üleliigsest ja mõtetut juttu kõik vajalik ilusti kokku võetud.
13:49 02-03-2011
hardianton profiilipilt
hardianton: Seitsmest leheküljest on hiliskeskaja kohta vaid 3 rida. Põhimõtteliselt on kirjutatud ainult kõrgkeskajast.
14:25 24-05-2017
margi19 profiilipilt
margi19: väga hea kokkuvõte!
19:13 10-03-2011


Sarnased materjalid

9
doc
Kõrg- ja hiliskeskaeg
1
docx
Kõrg- ja hiliskeskaeg
2
odt
Kõrg- ja hiliskeskaeg
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
2
doc
Kõrg- ja hiliskeskaeg
5
doc
Kõrgkeskaeg



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun