Õigusõpetus EMÜ I semester (0)

• Tööandja kohustused: paragrahv 28
  

• Katseaeg – töötaja katsetamiseks, kontrollimiseks, kas sobib tööle. Vaadatakse tema võimeid, tervist, iseloomu omadusi ja oskuseid. Arvestatakse ka töö kogemust. Katseaeg võib olla maksimaalselt 4 kuud.Teine variant on ametnike kohta 6 kuud. Katseaeg pikeneb kui töötaja ei ole saanud tööd teha:näiteks haige.
  
• Alaealiste töötamine – võivad teha sellist tööd, mis on kerget laadi . Lihtsamad tööd, mis vastavad tervisele, võimetele, teadmistele ja oskustele. Lepingut võib sõlmida 7 aastaselt. Lapsevanema nõusolekut on tarvis alaealiste tööle võtmisel. 7 – 14 aastastel on lisaks veel vaja tööinspektori nõusolekut. Võivad töötada kuni 20.00-ni, erandkorras 24.00-ni: kunsti, kultuuri, spordi alal.
  

• Töösuhte peatumine ehk töötaja ei pea tegema tööd:
  

• Töö- ja puhkeaeg :paragrahv 42
  

• Puhkused :
  

• Puhkuste kestvus: on töötajatele 28 kalendripäeva; alaealistele 35 kalendripäeva; avalikud teenistujad ehk ametnikud 35 kalendripäeva; haridustöötajad: õpetajad, pedagoogid neil on 56 kalendripäeva.
  
• Täiskasvanute koolituse seadus: TäKS
  
• Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted:
  

• Millal tuleb puhkust anda?
  

• Kui puhkust ei saa ära kasutada:
  

• Esimesel aastal on puhkusele mineku õigus siis, kui on töötatud vähemalt 6 kuud.
  
• Vanema puhkused:
  

Avaliku teenistuse seadus (ATS)

• Avalik teenistuja:
  

• See seadus käib ametnike kohta, neil pole töölepingut; abiteenistujad töötavad töölepinguseaduse järgi s.t. et on sõlmitud tööleping.
  
• Tingimused, et tööle asuda ametnikuks:
  

• Kes ei saa ametnikuks:
  

• Ametisse nimetamine:
  

• Ametnike õigused:
  

• Töö sisekorraeeskiri on kohustuslik töökohtades.
  
• Ametnike ergutamine:
  

• Ametnike karistused:
  

• Distsiplinaar karistused:
  

• Atesteerimine – see tähendab hindamine. Selgitada välja personali kvaliteeti. Milliseid täiendusi ja koolitusi vaja on. Vaadatakse ka isikuomadusi, kuidas sobib ametikohale. Toimub perioodi kaupa. 1 periood on 3 aastat. Algab see ametniku ametisse nimetamisest. Atesteerimise tulemused: lugeda ametnik atesteerituks. Lugeda mitteatesteerituks, s.t. kas ta vabastatakse ametist või on võimalik pakkud asutuses talle sobivat ametikohta. Lükata atesteerimine edasi 1 aasta.
  
• Reserv : Ametnikud võivad lasta end nimetada reservi . Selle kaudu võib leidab uut tööd. Ametiasutused võivad leida reservi kaudu endale sobiva ametniku. Reservis saab olla 6 kuud. See läheb tööstaaši hulka. Kohustus on võtta töötukassas arvele. Reserv lõpeb siis kui inimene läheb kuskile tööle. Kui 6 kuud läbi saab. Kui ta on keeldunud vastu võtmast kahte töökohta. Ta on keeldunud töötukassa poolt täiend –ja ümberõppest.
  
• Reservi määratakse:
  

• Teenistusest vabastamine:
  

Perekonnaseadus

• Esimese asjana vaadatakse abielu. Abielu saavad sõlmida omavahel mees ja naine.
  
• Abielu sõlmimise koht: Perekonnaseisu asutus, kirik , notar . Abielu sõlmimiseks tuleb avaldada avaldus. Abielluda ei saa 1 kuu pärast avalduse esitamist . See kuu aega on järelemõtlemisaeg. Mitte kauem, kui 3 kuud.
  
• Vanus: täisealisena (18 aastane). 15 aastaselt on lubatud abielluda eestis, siis peab kohtu poole pöörduma.
  
• Abielu sõlmimise takistavad tegurid:
  

• Abielus on mees ja naine jah sõna ütlemisest. Allkiri kinnitab seda öeldud jah-i. Sõrmus ei oma mingisugust tähtsust.
  
• Nime valik abielus:
  

• Lapse perekonnanimeks on vanema järgi, see nimi, kellel on see lühem.
  
• Abielu lõpeb:
  

• Perekonnanimi pärast abielu:
  

• Varasuhete valik:
  

• Abieluvara leping: Notari juures saab ainult sõlmida. Enne abiellumist saab ka sõlmida, kehtima hakkab abielludes .
  
• Põlvnemine:Antakse välja isa ja ema dokument, kelle laps see oli. Lapse ema on see kes sünnitas. Lapse isaks on see mees, kes on lapse emaga abielus sellel ajal, kui laps sünnib. Isaduse omaksvõtt:ei ole abielus, aga on laps emaga. Isaduse kohtulik tuvastamine : DNA- proovid jne. Isaduse vaidlustamine : ainult asjasse puutuvad isikud võivad vaidlustada(lapse ema, laps ise, lapse isa, mees kes soovib end lapse isana fikseerida )
  
• Ülalpidamiskohustused: Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi, lapsi kes õpivad põhikoolis, keskkoolis , kutseõppeasutuses kuni 20 eluaastani. Vanemad on kohustatud ülal pidama abivajavat noort. Lapsed peavad vanemaid ülal pidama, kui neid peetakse ülal. Vanavanemad oma lapselapsi, kui vanemad puuduvad või pole võimelised lapse eest hoolitsema. Abikaasavaheline ülalpidamine. Lapse 3 aastaseks saamiseni peab mees naist ülal pidama.
  
• Lapsendamine e. Adopteerimine: Lapsendada võib last, kes on alla 18 aastane. Lapsendajaks võib olla isik, kes on vähemalt 25 aastat vana, kes on suuteline ja võimeline last kasvatama. Erandjuhtudel on võimalik lapsendada isiku poolt, kes on 18, see on siis kui soovitakse lapsendada oma abikaasa last. Vanusevahe selle lapse ja lapsendaja vahel peaks olema 25-40 aastat. Lapsendamise otsustab kohus( maakohus )
  

Nimeseadus

• 1 kuu jooksul registreeritakse, pärast lapse sündi. Eesnimi võib koosneda 3st eraldi seisvast(lahku kirjutatud) nimest. Max 30 tähte.
  
• Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid.
  
• Ei tohi olla võõrapärased nimed. Peavad olema traditsioonidest või tavadest lähtuvalt.
  
• Nime võib muuta 1 kord elu jooksul: seda saab taotleda täisealiseks saamisel.
  
• Tuntud isiku nime järgi ei tohi olla.
  
• Tavatu nime muutmine:
  

• Uueks perekonnanimeks ei tohi anda:
  

Pärimisseadus

• Kodune testament :
  

• Pärimine on surnud isikule kuulunud varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teisele isikule. Pärand ehk pärandvara – varalised õigused ja kohustused. Pärandajaks on füüsilised isikud.
  
• Testaator – testamendi tegija . Peab olema teo ja otsuse võimeline.
  
• Pärija – füüsilised kui ka juriidiline isik
  
• Pärandi avanemine: 1.pärandaja surma hetk; 2.inimese surnuks tunnistamine.(6 kuud); 3.õnnetus; 4. Sõjategevus või loodusõnnetus(2 aastat)
  
• Abikaasade vastandlik testament: teine abikaasa pärib.
  
• Berliini testament: abikaasade vastastikune testament, kellegi 3nda isiku kasuks.
  
• Testamendis on võimalik ära määrata asepärija. Asepärija määratakse testamendis siis, kui pärija sureb enne pärandi vastu võtmist. Ta loobub pärandist, ei taha pärandit. Osutub pärimiskõlbmatuks. Järelpärija määramisel peab keegi olema ka eelpärija. Järelpärijaks saab kui on tehtud teatud tingimused.
  
• Annaku saaja. Annakuks on asi,ese, rahasumma mis on testamendis kirja pandud.
  
• Sihtkäsund on korraldus testamendis, millega pannakse mingisugused ülesanded paika.
  
• Sihtmäärang – korraldus raha, asjade üleandmine kindla sihtotstarbele.
  
• Sundosa pärimisõiguses: Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedasemaid isikuid(abikaasa, ülenejad, alanejad sugulased) Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mis nemad saaksid siis kui nemad päriksid seaduse järgselt.
  
• Pärimise käik: algab pärandaja surmast.
  

• Põhilised tehingud mida on vaja tõestada: kinnistu ,ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud ; pandilepingud; piiratud asjaõiguste seadmise lepingud(isiklik kasutusõigus, hoonestusõigus); äriühingute asutamis,ühinemis ja jagunemine; abieluvara leping; testamendid ; volikirjad .
  
• Notarite ülesanded tehingute tõestamisel: Nõustamiskohustus; hoiatamisfunktsioon; uurimisfunktsioon; teo ja otsustusvõimekus; perekonnaseis ; esindusfunktsioon
  

Õigusemõistmiseseadus

• Kohtute seadus – annab meile ülevaate kohtukorraldusest ja õiguse mõistmise alustest. Õigust mõistab meil kohus. Kohtus toimub asjaajamine eesti keeles. Kohtuistungeid võib pidada hommikul kella 8.00 – 18.00. Kolmeastmeline kohtusüsteem.
  
• Esimese astme kohtuteks on: Maakohus ja halduskohus. Maakohtuid on eestis 4: Tartu-, viru-, harju ja pärnu maakohus. Maakohtutes arutatakse tsiviil(lahutamine, abiellumine )-, kriminaal (kuritegude menetlemine: vangistuse karistuseks 1 kuu – 20 aastat.)- ja väärteoasju(lihtsamad süüteod,haldusõigusrikkumised). Kohut juhib kohtuesimees: mõistab õigust, korraldab seda samuti. Kohtusse saabunud asjad jaotatakse kohtunike vahel, kohtuesimees jaotab . Juhuslikul teel. Vastutab kohtunike ja teiste kohtu teenistujate koolituskavade täitmise üle. Maakohtud on ainukesed kohtud kus on osakonnad:
  

• Teise astme kohtud: Ringkonnakohtud : Tallinna ja Tartu. 7 päeva teatamine, 15 päeva kaebuseks. Ringkonnakohus võib olla ka apellatsioonikohus. Kolleegiume on 3 tükki: tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. Ringkonnakohut juhib kohtuesimees. Võib ametis olla 7 aastat.
  
• Kolmanda astme kohud: Riigikohus : asub Tartus.