Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
puhk, töötaja, pärand, kohtunik, kostja, karistus, ametnik, tööleping, notar, kohtuistung, kohtuistungi, hagi, tööandja, testament, kriminaal, hooldus, pärandvara, tööaeg, trahv, annak, maakohtu, istungil, riigikohtu, käskkirja, lapsendaja, ühisvara, süüdistatav, ekspertiis, tunnistus, teenistujad, abikaasad, eestkostja, järjekorraÕigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused
Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond
2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale. Tööandja on kohustatud maksma töö eest kokkulepitud tasu. Töötajaks on füüsiline isik, tööandjaks füüsiline või juriidiline isik.
Õigusõpetus 2 loeng. · Töötaja kohustused: paragrahv 15 1. Teha kokkulepitud töö. 2. Täita korraldusi. 3. Osaleda koolitusel: peab osa võtma koolitusest, mis on töökohal ette nähtud. 4. Hoiduda tegudest, mis takistavad teiste tööd tegemast; samuti ka hoiduda kahju tekitamisest kaastöötajate varale. 5. Töötaja teeb koostööd teiste töötajatega. 6. Teatab töötakistusest: materjal hakkab otsa saama, masin katki läinud vms. 7. Hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja mainet. 8. Teatada tööle mitteilmumisest. · Tööandja kohustused: paragrahv 28 1. Tööandja peab andma tööd; Kindlustada töötaja tööga. 2. Maksta tasu töö eest. 3. Anda puhkust ja maksta ka puhkuse tasu. 4. Kindlustada ohutud töötingimused. 5
huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus;
arengutase seda võimaldab. 14) Eestkoste ja hooldus Eestkoste alaealise üle seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Orvuks jäädes on eestkostja lapse seaduslik esindaja, hooldaja määratkase täiskasvanutele. Eestkostja määratakse kohtu kaudu, hooljada aga sotsiaalameti kaudu. Piirangud: eeskostja annab aru kirjalikult sotsiaalametile varalises osas. 15) Pärand, pärimisvõime, pärimiskõlbmatus Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimisvõime on isiku võime pärida. (2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. 3 4 (3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes
lapsi võib ära võtta sotsiaalametnik Lapsendamine toimub lapse ja vanemavahel ja määramata ajaks lapsendad saab nii mees kui naine ja vähemalt 25 aastane ja kes on võimeline last ülal pidama . Lapsendaja lapsendatava vahe võiks olla 25-40 lapsendamine toimub kohtus st maakohtus Sotsiaaltöötaja esitab andmed kohtusse. Siis uuritakse seal lapsendaja tausta ja kui laps on vähemalt 10 aastane siis ka tema arvamust ainuke kinnine kohtuistung ( saladus ) Kui laps on lapsendatud siis võib muuta tema nime ja perekonnanime ära antakse uus sünnitunnistus eeskostja on lapse seaduslik esindaja ja hooldaja on see kes hooldab teda hooldaja pole seaduslik Nime seadus : Reguleerib nimede ja ümbervahetamist ja nime panemist Kriteeriumid nime panemisel : Kirjapilt peab vastama üldreeglitele EV Perekonnanimi üks nimi,side kriipsuga 2 nime Eesnime võib koosned 3 eraldu seisvast nimest Ei või anda nime kus nr Eesnimi koos heade tavadega
- iga lapse kohta al. 2006.a(lindade, valdade poolt juurde). lapsendamistoetus, 20x lapsetoetuse määr (20x150.-). elluastumistoetus, ainult lastekodulastele (40x150) Kord Kvartalis:3 ja enam lapselisele ja ka kolmikutele. Kord aastas: koolitoetus (enne kooli 3x150.-)PÄRIMINE:Pärimine - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja - isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Pärija Kui on pärand vastu võetud (on tekkinud õigused) Pärimiskõlbmatus Pärimiskõlbmatu on isik, kes:on toime pannud pärandaja või eelpärija vastu suunatud nende surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitsepiire ületades toimepandu;teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli võimetu tegema või muutma viimse tahte avaldust;sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või
71. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastustus on retrospektiivse vastutuse üks like, see on retrospektiivne vatutus, mis on seotud õigusnormidega. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. 72. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod 3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõiguse rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest
Pärimiskõlbamatuks tunnistatakse kohtu poolt isik, kes on toime pannud pärandaja vastu suunatud raske isikuvastase kuriteo, kui ta on hävitanud võõra testamendi, kui pärandaja on sunnitud testamendi ümber kirjutama. Pärimiskõlbamtut isikut ennast vaadeldakse kui surnud isikut (pärijateks on ju ainult elus inimesed ning tema ei saa pärida). Pärimine võib toimuda 3 erineval alusel: · seadus · testament · pärimisleping Pärandvara pärimise kohta annab dokumendi notar. Seadusjärgne pärimine: Pärijateks on sugulased ja abikaasa. Esimese järjekorra pärijateks on alanejad sugulased, teise järjekorra pärijad on sugulastest vanemad ja nende alanejad, kolmanda järjekorra pärijad on vanavanemad ja nende alanejad. Pärandaja üleelanud abikaasa (surnud inimese abikaasa). Abikaasa pärib lastega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼. Testament on viimse tahte avaldamise vorm. Testament on ühepoole tehing, milles antakse korraldused oma vara suhtes,
Otsustusvõimetu inimese tehing. Kui 2nädala jooksul inimene ei vaidlusta, siis loetakse et on tehingu heaks kiitnud. §13 (3) kui isiku suhtes on kahtlust kas ta oli otsustus võimetu või mitte, kui ta on teinud ilmselgelt kahjuliku tehingu siis loetakse et on teinud selle otsustusvõimetult. Elukoht Elukoha määramise aluseks on tsüs § 14 ja §15 mille alusel saab isiku elukohta määrata koht kus isik faktiliselt, tegelikult alaliselt või peamiselt elab. Hagi tuleb esitada kostja elukoha järgi. ' Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine Teadmata kadunud isik Tema varast võib olla vaja kedagi ülal pidada (lapsi nt). Isikut ei tunnistata teadmata kadunuks, see asjaolu lihtsalt tuvastatakse kui isik on piisavalt kaua kadunud ja kohus otsustab kas määrata tema varale hooldaja või mitte. Hooldaja peab: · tagama vara säilimise · Peab tagama ülalpidamise neile kellel on õigust seda saada · Peab teadmata kadunud isiku võlad maksma
4. Kui temal on pooleli kriminaalmenetlus. 5. Kui ta on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu 6. Kui ta on istunud vangis tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Notari ametikoht: 1. Notarite arvu määrab justiitsminister 2. Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel 3. Notari töökohaks on tema büroo 4. Büroo peab olema avatud iga tööpäev vähemalt 5 tundi 5. Ametlikult võib ta tegeleda õppetööga või teadustööga. 6. Notar vastutab tema süül tekkinud kahjude eest. Notari toimingud (mida teeb): 1. Ostu/müügilepingud 2. Kinkelepingud 3. Testamentide tõestamine. 4. Loteriide tõestamine 5. Mereprotestide tõestamine. 6. Väärtpaberite ja väärtasjade hoiulevõtmine 7. Isikutuvastamine foto järele Notarite huvisid kaitseb notarite koda ja järelvalvet nende üle teeb justiitsminister ja notarite koda. Õiguskantsler Õiguskantsleri kinnitab ametisse Riigikogu Presidendi ettepanekul.
kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja pärandi vastu võtta
· pärimislepingut e. pärimist lepingu järgi e. pärimise liigina - lepingujärgset pärimist (legaaldefinitsioon - PärS § 19 lg 1). (tekkis hiljem ning tuleneb germaani õigusest, teistes õigussüsteemides kui iseseisvat õigusinstituuti ei tunnustata või on koguni otseselt keelatud). Pärimislepingujärgseks pärimiseks nimetatakse seda, kui pärand läheb pärijale üle pärandaja poolt tema elu ajal kellegi teise või teiste isikutega sõlmitud kokkuleppe (lepingu) kohaselt. Seadusjärgseks pärimiseks nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut pärimisseaduses Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks kas lepingu teine pool või muu isik.
Puhkuse liigitus: I. tööpuhkused antakse tööaastate eest, öeldakse ka iga aastaline korraline puhkus 1) põhipuhkus a) üldkestvusega puhkus 28 päeva b) pikendatud põhipuhkus alaealistel 35 päeva ametnikel 35 päeva ülikooli õppejõud, õpetaja, kasvataja 56 päeva 2) lisapuhkused a) saavad allmaatöölised, eriiseloomuga tööde puhul, tervist kahjustavate tööde puhul. II. vanemapuhkused seoses laste sünniga / kasvatamisega III. palgata puhkused tavaliselt töötaja enda algatusel kokkuleppel tööandjaga. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse: 1. puhkust antakse tööaasta eest Tööaasta on aeg, mis algab tööle asumise hetkest. Tööaasta hulka arvestatakse: 1) ajutine töövõimetus (haiguspäevad) 2) puhkuste aeg v.a. palgata puhkus ja lapsehoolduspuhkus 2. puhkust antakse kalendripäevades Puhkuse sisse arvestatakse ka laupäev ja pühapäev. Sisse ei arvestata riigipühasid. 3. puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik
või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused (Kohtute seaduse § 47). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel;
Töösuhet isel. Punktid: töötaja täidab mingit kindlat funktsiooni, alluvus- töötaja allub tööandjale, töötaja allub ketestatud sisekorrale, töötasu saab töötaja kokkulepitud tingimuste alusel, tööandja kindlustab töötingimused, tööandja määrab töö tegemise aja koha ja viisi. Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline leping. Töötajaks on füüsiline isik, kes on vähemalt 18 a. (13-17 a vanustel on vajalik vanemate või amteliku hooldaja kirj nõusolekut, 13- 14 a lisaks ka tööinspektsiooni nõusolekut) Tööandja on isik, kellelon töölevõtmise õigus (juriidilised, füüsil) Kõik EV ametnikud töötavad töölepinguteta- nad on EV teenistuses(kehtib EV avaliku teenistuse seadus) Nt töötamine taluperedes, ohvitserkonnas, riigikogus, näitlejad, sportlased,
Õigusteadus Puhkuse ajal ei pea inimene tegema tööd. Tööpuhkused: need, mis inimene saab igal aastal. ( igaaastane korraline puhkus, ette nähtud tehtud töö eest igal aastal, pikem periood) Vanemapuhkused/lapsepuhkused. Töötamine ja õppimine korraga õppepuhkused. Reguleeritud eraldi seaduses. Ka kollektiivpuhkused. Palgata puhkus töötaja enda vajadus, läheb tööandja jutule. Haridus- ja teadstöötajad puhkus kestab 52 kalendri tööpäeva. Ametnikel ja alaealistel on ettenähtud 35 kalendritööpäeva. Oma asutus võib eeskirjades olla puhkus pikendatud. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: · Puhkust antakse kalendri aasta kohta · Puhkust antakse kalendripäevades v.a riiklikud pühad ei lähe arvesse. Need lisatakse puhkusele juurde lisaks.
majanduslike huvide deklaratsiooni ja mida nad peavad deklareerima? Millised töökoha ja tegevuse piirangud sätestab korruptsioonivastane seadus korruptsiooni vähendamiseks? ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Ametiisik on korruptsioonivastase seaduse mõistes riigi või omavalitsuse ametnik või tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja, kellel on õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kaustusse andmise otsuste tegemisel. Lisaks sellele on ametiisikud ka korruptsioonivastase seaduse §-s 4 loetletud isikud. Peavad delkareerima oma varalise seisu ja oma varalised kohustused Piirangud:
andmisest alates, kui esindatav ei ole määranud teisiti. VOLIKIRI on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tuhistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama vastava teate üleriigilises ajalehes. Ka esindaja on kohustatud sel juhul volikirja tagasi andma. Kui keegi on teinud tehingu teise isiku nimel volituseta, on tehing tühine TÖÖLEPING kujutab endast kokkulepet töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes seejuures tema juhtimisele ja korraldustele. TÖÖTAJA võib olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. Mõnedel töökohtadel võidakse ette näha ka kõrgendatud vanusemäär (president - 40). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. Saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek ja 13-15 a. alaealine, kus on samuti vajalik vanemate nõusolek
1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. 231. Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks? V: Pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel seadusjärgne pärija Eesti Vabariik. 232. Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi? V: Toimub viimase tahte ehk testamendi järgi. 233. Mis on annak ja selle ese? V: Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab
Töölepingu võrdluses teiste võlaõiguslike lepingutega: 1. Kes korraldab ja juhib tööprotsessi? 2. Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi? 3. Kellele kuuluvad töövahendid? 4. Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk? 5. Kes saab tulu või kasumi? 6. Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu? 7. Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele? Tööõigusliku suhte subjektid TLS kohaselt on individuaalse töösuhte subjektideks töötaja ja tööandja. Töötajaks saab olla üldjuhul ainult 18-aastaseks saanud täieliku teovõimega füüsiline isik. Eriseadusega nõutakse teatud töötajatelt kõrgemat vanusemäära (turvatöötajad, kasiinotöötajad jne.). Alla 18-aastaste isikute töölerakendamisel tuleb lähtuda EL direktiivist "Noorte kaitse kohta tööl". Üldreeglina on kehtestatud alla 15-aastase koolikohustusliku alaealise töötamise keeld. Õpilane on koolikohustuslik
Tööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping.
Abielu lahutatakse samuti kohtus, kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, v.a kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; 3. Notari juures- kui pooled on lahutuses kokku leppinud, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis ning soovitakse samaaegselt jagada ühisvara või leppida kokku elatises. Notar ei ole perekonnaseisuametnik, vaid täidab abielu lahutamisega seotud PSA ülesandeid. Abielu lahutamise avalduse vastuvõtmisel selgitab notar avaldajatele abielu lahutamisega seotud ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Abieluvaraõigus- reguleerib abikaasade varasuhte küsimusi. Abikaasade varasuhet peab eristama teistest abieluga kaasnevatest varalist laadi õigustest ja kohustustest (ülalpidamiskohustus, tehingud perekonna vajaduste
2) kuudega, siis saabub viimase kuu vastaval päeval 3) päevases arvutatava ajavahemikuna, siis saabub viimasel päeval Kui tähtpäev langeb riigipühale või laupäevale või pühapäevale, siis võetakse tähtpäevaks esimene tähtpäevale järgnev tööpäev. Esindus Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (Ndx. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (Ndx
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude mitte tähtajaks täitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sund enampakkumise või sund valitsemise kaudu. Tööõigus Mõiste allikad ja tööleping. Järelvalvet teostab tööinspektsioon(sotsiaalministeeriumi all tegutsev asutus, mis teostab riikliku järelvalvet töötervise, ohutuse jne nõuete üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi). Tema üheks tegevusaspektiks on lahendada individuaalseid töövaidlusi. Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete
ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
nimekirjas loetud töödel · Vajalik tema seadusliku esindaja nõusolek 4. Kes võib olla tööandja? Tööandja võib olla: juriidiline isik või 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus? Need töölepingu tingimused, mis on halvemad, võrreldes seadusega, haldusaktiga või kollektiivlepinguga ette nähtud tingimustest, on kehtetud. 6. Mis on tööleping? Millist osa etendab ta töösuhtes? Tööleping on leping, mille alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile; tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. 7. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed? · Töötaja ja tööandja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht · Lepingu sõlmimise aega ja töötaja tööle asumise aeg · Tööülesannete kirjeldus
annaabi.ee 
