- kohtuotsusega ära võetud õigus töötada teatud ametikohtadel. - Karistatud korruptiivse töö eest - Lähisuguluses (vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, vennad, õed), hõimluses oma vahetu ülemusega. Hõimlased abielust saadud sugulasd. Vajalikud dokumendid teenistusse võtmisel: 1. avaldus 2. eluloo kirjeldus 3. omakäeline kinnitus vastab kõikidele ametisse astumise tingimustele. 4. hariduse kohta dokumendid. Esimese korra puhul peab ametnik andma vande. · teenistusse nimetamine: käskkirjaga (palgaaste, katseaja kohaldamine max 6 kuud, teenistus staazi olemasolu staaz katkeb, kui on sooritatud kuritegu - , lahkunud Eesti kodakondsusest) · 2 nädalat enne katseaja lõppu vestlus ülemusega fikseeritakse dokumendile atesteerimisleht. · Teenistusleht atesteerimis tulemused, ergutused, distsiplinaar karistused.
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb formaalselt isiku õigused ja kohu
Võlaõigus lepingud I aste - Halduskohtud: Isikute õiguskaitse täitevvõimu vastu. Teemad, kus üheks osapooleks on riik. Avaliku teenistusega seotud asjad. Omandi- ja maareformiga seotud vaidlused. Kodakondsuse ja migratsiooniga seotud vaidlused. Riigivaraga seonduvad vaidlused. Hanked jms. Pöördumiseks HK peab esitama kaebuse või protesti. Alati üks halduskohtunik. Tsiviil- ja väärteo asjade puhul samuti üks kohtunik. Kriminaalasjade lahendamisel 3 isikut (2 rahvakohtuniku + 1 kohtunik) Riigilõiv suurus sõltub nõudest. Pärast halduskohust APELLATSIOONKAEBUS Appellant - Riigilõiv (samas suuruses, mis I astmes) II aste Ringkonnakohtud Tallinn ja Tartu Koosneb kolleegiumidest 3tk Igat kaasust lahendab 3 kohtuniku. o Tsiviil - o Kriminaal - o Haldus Pärast Ringkonnakohut KASSATSIOONKAEBUS isikut kutsutakse kassaatoriks
Kirjeldav dispositsioon on selline, mis täpselt püüab iseloomusrada lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumise ja annab sellele käitumisele olulised tunnused. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse: 1. imperatiivne dispositsioon mis teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlemale suhtepoole nõusolekul. Sellised dispositsioonid on iseloomulikud karistus, haldus, finants ja teistele avalikõiguslike normidele, kus üheks suhete subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon 2. dispositiivne dispositsioon annab õigussuhete subjektidel endil võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Kui kokkulepe puudub siis määrab käitumisvariandi seadus. Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes
Avalik teenistus: Seadus, mis seda reguleerib "Avaliku teenistuse seadus" ehk ATS 1. aprillist jõustub uus ATS Avalik teenistus, see on töötamine riigivalitsuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Avalikud teenistujad jaotatakse: ametnikud, abiteenistujad, koosseisuvälised teenistused. Abiteenistujad on need, kes töötavad riigiasutuses 5 töölepinguga. Ametnik on see isik, kes teostab avalikku võimu. On kõrgemad ametnikud, vanemametnikud ja nooremametnikud. Ametnikke ei võeta tööle töölepinguga. Neid nimetatakse teenistusse, nimetatakse läbi haldusakti (käskkirjad ja korraldused). Nõuded teenistusse võtmisel: vanus vähemal 21 (kõrgemal ametnikul), nooremametniku puhul vähemalt 18. 1.aprillist vanus enam ei loe (täiskasvanud peab olema). Vähemalt keskhariduse olemasolu, eesti vabariigi kodanik, eesti keele valdamine
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
andmast. Samuti süüdlase lähedased isikud. Teised töötajad ei tohi keelduda. Kui keeldub, võib t distsiplinaarmenetluse. Peale ütluste veel õigus koguda dokumentaalseid materjale. Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult 1 karistuse. 19.distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine Koostatakse käskkiri. Üpriski detailselt kirja panna süütegu. Peavad olema käskkirjas: 1)karistatava isiku nimi 2)süüteo toime panemise aeg 3)süüteo asjaolud 4)valitud karistus 5)dokumendi koostamise kuupäev 6)dokumendi koostaja nimi ja allkiri Karistus loetakse määratuks, kui töötaja on tutvunud selle dokumendiga (peab mahtuma 6 kuu si siis tuleb 2 tunnistaja juuresolekult ette lugeda. Ametniku töölehele kirjutatakse distsiplinaarkaristus. Tööraamatusse ei kanta. 20.distsiplinaarkaristuste täideviimine 1)noomitus ühekordne akt, käskkiri 2)rahatrahv kalendriaastas ei tohi seda kasutada üle 20 päevapalga. Pool palgast peab töötajale
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel. Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaž – ametnikuna töötamise aeg kokku. Dokumendid, mis ametnik peab tööle asumisel esitama: *avaldus *isikuttõendav dokument *tööraamat *elulookirjeldus *diplom *omakäeline kinnitus, et vastab seaduses ettenähtud tingimustele *andma ametivande. 12.Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused.
Valitsuse pädevus on laiaulatuslik ta viib riigi sise ja välispoliitikat. Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust ning korraldab seaduste täitmist. Samuti on valitsuse pädevus esitada parlamendile seaduseeelnõusid. Koostab riigieelarve eelnõu ja korraldab riigieelarve täitmist. Määrusi. Võtab vastu seaduste täitmiseks määrusi ja korraldusi. Parlamentaalses riigis vajab valitsus parlamendi usaldust. President ehk riigipea ja tema on täidevsaatva võimu kõrgeim ametnik. Ta esindab riiki ja võtab põhiseaduses ettenähtud osas seadusandliku võimu teostamises. Riigipea võtab vastu nimekirja riigikogu liikmete ja diplomaadid. Võtab vastu välismaa diplomaatide volikirjad, sõlmib või rafitseerib välislepingud millega Eesti riik on ühinenud. Samuti on riigipeal õigus kokku kutsuda parlamendi istung või parlament laiali saata. Samuti on tal õigus välja kuulutada erakorralised parlamendi valimised. Tal on õigus kuulutada välja
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaz ametnikuna töötamise aeg kokku 12. Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused. Atesteerimine ehk ametlik hindamine, toimub perioodide kaupaja algab see ametisse nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja peale seda algab uuesti 3 aastane periood
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaz ametnikuna töötamise aeg kokku 12. Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused. Atesteerimine ehk ametlik hindamine, toimub perioodide kaupaja algab see ametisse nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja peale seda algab uuesti 3 aastane periood
õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale teoimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. 72.. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumise neli rühma: Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Distsiplinaarüleastumine on tööõigusrikkumine. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt:
või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused (Kohtute seaduse § 47). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel;
Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes
4. Palgaastmestikult madalamale viimine. Maksimaalselt 3 astet ning kehtib see maksimaalselt 1 aasta. Sellepärast 1a, et kõik distsiplinaarsed kestavad 1a. 5. Teenistusest vabastamine. · Atesteerimine see tähendab hindamine. Selgitada välja personali kvaliteeti. Milliseid täiendusi ja koolitusi vaja on. Vaadatakse ka isikuomadusi, kuidas sobib ametikohale. Toimub perioodi kaupa. 1 periood on 3 aastat. Algab see ametniku ametisse nimetamisest. Atesteerimise tulemused: lugeda ametnik atesteerituks. Lugeda mitteatesteerituks, s.t. kas ta vabastatakse ametist või on võimalik pakkud asutuses talle sobivat ametikohta. Lükata atesteerimine edasi 1 aasta. · Reserv: Ametnikud võivad lasta end nimetada reservi. Selle kaudu võib leidab uut tööd. Ametiasutused võivad leida reservi kaudu endale sobiva ametniku. Reservis saab olla 6 kuud. See läheb tööstaasi hulka. Kohustus on võtta töötukassas arvele. Reserv lõpeb siis kui inimene läheb kuskile tööle
karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu- on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. ÕIGUSAKT/ÕIGUSE REALISEERIMINE/ÕIGUSE TÕLGENDAMINE Õigusakt - eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid
Otsustusvõimetu inimese tehing. Kui 2nädala jooksul inimene ei vaidlusta, siis loetakse et on tehingu heaks kiitnud. §13 (3) kui isiku suhtes on kahtlust kas ta oli otsustus võimetu või mitte, kui ta on teinud ilmselgelt kahjuliku tehingu siis loetakse et on teinud selle otsustusvõimetult. Elukoht Elukoha määramise aluseks on tsüs § 14 ja §15 mille alusel saab isiku elukohta määrata koht kus isik faktiliselt, tegelikult alaliselt või peamiselt elab. Hagi tuleb esitada kostja elukoha järgi. ' Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine Teadmata kadunud isik Tema varast võib olla vaja kedagi ülal pidada (lapsi nt). Isikut ei tunnistata teadmata kadunuks, see asjaolu lihtsalt tuvastatakse kui isik on piisavalt kaua kadunud ja kohus otsustab kas määrata tema varale hooldaja või mitte. Hooldaja peab: · tagama vara säilimise · Peab tagama ülalpidamise neile kellel on õigust seda saada · Peab teadmata kadunud isiku võlad maksma
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
majanduslike huvide deklaratsiooni ja mida nad peavad deklareerima? Millised töökoha ja tegevuse piirangud sätestab korruptsioonivastane seadus korruptsiooni vähendamiseks? ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Ametiisik on korruptsioonivastase seaduse mõistes riigi või omavalitsuse ametnik või tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja, kellel on õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kaustusse andmise otsuste tegemisel. Lisaks sellele on ametiisikud ka korruptsioonivastase seaduse §-s 4 loetletud isikud. Peavad delkareerima oma varalise seisu ja oma varalised kohustused Piirangud:
Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus
Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu – tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine – Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine – Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu – Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. //
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
71. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastustus on retrospektiivse vastutuse üks like, see on retrospektiivne vatutus, mis on seotud õigusnormidega. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. 72. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod 3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõiguse rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest
jne), mis kehtivad menetluse üldpikkuse kohta. Inimõiguste kohtu poolt Eesti kohta tehtud kohtulahendid, mis puudutavad mõistlikku aega tsiviilkohtumenetluses, on eestikeelsena veebis kättesaadavad. Kohtulahendid Treial v Eesti2 ja Shchiglatsov v Eesti3 puudutavad abielu ajal soetatud ühisvara jagamise vaidlusi ning Saarekallas OÜ v Eesti4 puudutab vaidlust äriühingu osaluse omandiõiguse üle. Treial v Eesti: Kohtuasja tehiolud. Hageja esitas kostja vastu abielu ajal soetatud ühisvara jagamise hagi, mida erinevad kohtud menetlesid 3.2.1993-dets.2000 ja abielu lahutuse hagi, mida kohtud menetlesid 3.2.1993-1.12.1999. mh esitati nendes vaidlustes ka poolte surnud 1 Raport on küll veidi vananenud andmetega. Kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel 2 EIKo 02.12.2003, 48129/99, hüvitise suuruseks määrati 3000 eurot 3 EIKo 18.01.2007, 35062/03, hüvitise suuruseks 900 eurot 4 EIKo 08.11
Avalik teenistusseadus Avalik teenistus on töötamine riigi või omavalitsuse asutuses. On kolme liiki teenistujaid: · Ametnikud täpsed, viisakad, kompetentsed. · Abiteenistujad sekretärid, autojuhid... · Koosseisuvälised teenistujad Riigiametnikuks saamise tingimused: · 21 aastat vana · Vähemalt keskharidus · Teovõimeline · Eesti kodanik · Eesti keele oskus Ei võeta: · kellel on karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest · kes on eeluurimise all · kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada sellel kohal. · Lähisuhtlus · Karistus korruptsiooni eest Katseaeg kuni 6 kuud Ametnik võetakse ametisse nimetamisega ja kõrgemate ametnike puhul korraldatakse avalik konkurss. Teenistusse astumiseks tuleb esitada järgmised dokumendid ja paberid: · avaldus · CV · Kinnitanud vastavalt nõuetele · Haridust tõendav dokument
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja. Õigusrikkumise liigid. Süütegu, tsiviilõigusrikkumine, distsiplinaarüleastumine. Õigusrikkumised liigitatakse nelja rühma: 1) kuriteod, 2) väärteod ehk haldusõigusrikkumised, 3) tsiviilõigusrikkumised, 4) tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarüleastumised. Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Karistust kuriteo eest kohaldab ainult kohus. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, kuid väärteo eest on kergemad karistused (rahatrahv või arest kuni 30 päeva).
pidi teada saama rikkumisest. Töölepingu ülesütlemise nõude aegumine 30 päeva avalduse saamisest. Töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kohtus vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja töötasu nõudmisel, ülesütlemise tühisuse tuvastamisel. Moodustatakse kohalike tööinspektsiionide juures. Komisjoni kuuluvad tvk juhataja kõrgeima juriidilise haridusega ametnik, töötajate esindajad, tööandjate esindajad. Vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjonis tuleb esitada avaldus kirjalikus vormis kahes eksemplaris töötaja töökoha järgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töökoht on kindlaks määratud mitut maakonda hõlmava piirkonnana esitatakse tööandja elukoha või asukoha järgsele töövaidluskomisjonile. Avaldusee tuleb märkida: 1) Töövaidluskomisjoni nimi kuhu avaldus esitatakse