Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viissada tuhat krooni. [RT I 2007, 13, 69 jõust. 15.03.2007] § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KOHTUVÄLINE MENETLUS 1. jagu Hoiatamismenetlus § 53. Hoiatamismenetluse kohaldamine (1) Vähetähtsa väärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi: 1) füüsilisest isikust menetlusalusele isikule 25 kuni 200 krooni; 2) juriidilisest isikust menetlusalusele isikule 200 kuni 1000 krooni. 8 (2) Kohtuväline menetleja võib hoiatustrahvi jätta määramata ja piirduda menetlusaluse isiku
Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega või isiku arestimisega. Ülejäänutel kordadel toimub kohtuväline menetlus. Kohtuväline menetlus: 1) Hoiatamismenetlus vähetähtsa väärteo puhul, karistuseks rahatrahv 25 kui 200 EEK või tehakse hoiatus(suuline või kirjalik). 2) Kiirmenetlus karistuseks on ette nähtud kuni 100 trahviühikut. 3) Üldmenetlus 1)inimene pole asjaga kohe nõus, politsei uurib max 15 päeva, koostatakse väärteo protokoll, siis saan tutvuda sellega 15 päeva ning saan esitada vastulause ning lõpetuseks tuleb anda allkiri ja trahv ära tasuda. 50
Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega või isiku arestimisega. Ülejäänutel kordadel toimub kohtuväline menetlus. Kohtuväline menetlus: 1) Hoiatamismenetlus vähetähtsa väärteo puhul, karistuseks rahatrahv 25 kui 200 EEK või tehakse hoiatus(suuline või kirjalik). 2) Kiirmenetlus karistuseks on ette nähtud kuni 100 trahviühikut. 3) Üldmenetlus 1)inimene pole asjaga kohe nõus, politsei uurib max 15 päeva, koostatakse väärteo protokoll, siis saan tutvuda sellega 15 päeva ning saan esitada vastulause ning lõpetuseks tuleb anda allkiri ja trahv ära tasuda. 50
Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega või isiku arestimisega. Ülejäänutel kordadel toimub kohtuväline menetlus. Kohtuväline menetlus: *Hoiatamismenetlus – vähetähtsa väärteo puhul, karistuseks rahatrahv 25 kui 200 EEK või tehakse hoiatus(suuline või kirjalik). *Kiirmenetlus – karistuseks on ette nähtud kuni 100 trahviühikut. *Üldmenetlus – 1)inimene pole asjaga kohe nõus, politsei uurib max 15 päeva, koostatakse väärteo protokoll, siis saan tutvuda sellega 15 päeva ning saan esitada vastulause ning lõpetuseks tuleb anda allkiri ja trahv ära tasuda. 47.Kohtuliku arutamise üldtingimused. Kohtuistungi kord
- menetlejad on: politsei asutused - väärteo menetluse liigid: kohtuväline ja kohtulik - Kohtulik: menetlevad kohtud, kohus teeb otsuse. Võetakse ette siis, kui on vaja otsustada, kohaldada aresti. Konfiskeerimine, arest, õiguste äravõtmine ning siis tuleb menetluse ülevaatamine. Kohtus on kohal kohtuväline menetleja ja menetlusalune isik. Kohtuistungi protokolli ei koostata alati. - Kohtuväline: 1) hoiatamismenetlus: on võimalik kasutada siis, kui on tegemist vähetähtsa väärteoga. Menetluse alune isik peab olema nõus menetlusega. Määratakse hoiatustrahv või tehakse hoiatus. Hoiatustrahv on 3-15 eurot. Hoiatus on suuline, jäetakse karistamata. Liiklusasjade puhul on kirjalik hoiatus ja trahvimäär kuni 190 eurot. 2) kiirmenetlus- tehakse kui asjaolud on selged. Menetlusalune isik peab olema menetlusega nõus
menetleja politsei inspektor. Kaitsjaid võib olla igal isikul max 2. Kõigepealt tegeleb asjaga politsei, otsuse tegemiseks saadetakse kohtusse. Alust määrata isikule aresti. Isikuid võib kinni pidada maksimaalselt 48h. 1) kui püüab põgeneda 2) pole tuvastatud isik 3) on alust arvata, et isik võib veel toime panna väärtegusid 4) võib takistada menetluse läbiviimist Kohtuväline menetlus 3 moel: 1) hoiatamismenetlus esineb vähetähtsate väärtegude puhul isiku võib jätta karistamata. Karistus füüsilisel isikul 25-200kr. Suuline või kirjalik hoiatus. Edasi kaevata ei saa. 2) kiirmenetlus saab kohaldada siis, kui asjaolud selged ja isik nõus kiirmenetlusega. Trahv maksimaalselt 100 trahviühikut (6000 kr). Koostatakse protokoll. 3) üldmenetlus vaja koguda tõendeid, tunnistajad, koostatakse väärteoprotokoll, mille vastu õigus vastulause esitada (15 päeva jooksul). TSIVIILASJAD
3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik 3) kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri, politsei koosseisus 4) notar, advokaat Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest. Kohtuväline menetlus 3 moel: 1) hoiatamismenetlus esineb vähetähtsate väärtegude puhul isiku võib jätta karistamata. Karistus füüsilisel isikul 25-200kr. Suuline või kirjalik hoiatus. Edasi kaevata ei saa. 2) kiirmenetlus saab kohaldada siis, kui asjaolud selged ja isik nõus kiirmenetlusega. Trahv maksimaalselt 100 trahviühikut (6000 kr). Koostatakse protokoll. 1) üldmenetlus vaja koguda tõendeid, tunnistajad, koostatakse väärteoprotokoll, mille vastu õigus vastulause esitada (15 päeva jooksul). 1
annaabi.ee 
