Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused (0)

Eesti Maaülikool - Õigus - Õigusõpetus

1 Hindamata

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused

töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine
Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel.

Töölepingu sõlmimine

poolte andmed

töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg

tähtaeg – määratud või määramata ajaks
3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks.

ameti- või kutsenimetus

lühidalt tööülesande kirjeldus

töötegemise koht

palgatingimus

tööajanorm

puhkus

töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad

töölepingu vorm – sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks nädalaks.
Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib teha kui töötähtaeg ei ületa 2 nädalat.

töölevõtulepingu erisused
Töövõtuleping:
1.tellimustöö
ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega
2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada
3.tasu saab, kui töö valmis

töösisekorraeeskirjade
koostamine ja nende sisu
Töösisekorras peavad olema:

tööaeg

puhkeajad

palga maksmise aeg ja koht

tööalaste korralduste andmine (kes/kus/kuna)

üldised tuleohutuseeskirjad

üldised käitumisreeglid töökohal

töökohal viibimine pärast tööaega

puhkepäevad

töölepingu pooled ja nende kohustuse töösuhtes
Vastastikused kohustused:

täita lepingu tingimusi

täita töösisekorraeeskirja ja kõiki teisi eeskirju, mis ettevõttes on (töötervishoid, tuleohutus, tööohutus)

hoiduma tegudest, mis võivad kahjustada teise poole vara (kaasa arvatud isiklik vara)

olema vastastikku viisakas
Tööandja kohustused

kindlustada töötaja tööga

maksta töötasu

anda puhkust ja maksta sellega seoses puhkuse tasu

kindlustama ohutud töötingimused

tutvustada kohe tööle võttes kõigi kehtivate eeskirjadega

korraldama omal kulul koolitust (mis otseselt tööprotsessiga seotud)

välja töötama ja tutvustama praagiks kinnitamise korra ja valmistoodanguks kuulutamist.

Töötaja kohustused

1.teha kokkulepitud tööd
2.täita kõiki eeskirju ja töönorme
3.hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel oma töökohustusi täitmast
4.teatama oma töötakistusest vahetule ülemusele
5.kohustatud hoidma tootmis- ja ärisaladusi

töölähetus
Lähetus on oma töö tegemine väljaspool tavalist töökohta. Muidu on lähetus maksimaalselt 30 päeva, kuid kokkuleppel võib see olla ka pikem. Alla 3-aastase lapse vanemat on õigus saata lähetusse ainult isiku enda nõusolekul. Sõidud makstakse kinni. Makstakse ka päevaraha lähetuses olles, samuti tasutakse ööbimiskulud.

töölepingu peatumine
Töölepingu peatumine – ajutine töö mittetegemine. Lepingusse ei pea kirja panema.
Peatub:
1)poolte kokkuleppel (palgata puhkus; algatajaks töötaja)
2)töötaja haigestumine (ajutine töövõimetus)
3)puhkuse ajaks (korraline puhkus)
4)seaduslikus streigis osalemise ajaks (eelnevalt registreeritud)
5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise ajaks
6)töötaja arestis või vahi all (arestis saab olla kuni 30 päeva; vahi all esmaselt 48h kuni 6 kuud maksimaalselt)
7)töötaja kõrvaldatud töölt distsiplinaarmenetluse ajaks
8)kui töötaja tuleb tööle joobeseisundis või jääknähtudega

katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi
Katseaeg – max 4 kuud (TLS)
Eesmärgiks kontrollida töötaja vastavust. Kas sobib tervisele, isikuomadused , teistega sobivus .
Kui alguses määratakse katseajaks 2 kuud, siis seda saab pikendada, kuid mitte nii, et üle 4 kuu kokku tuleks.
Katseaja lõppedes lepingut üle ei tule sõlmida.
Katseaeg – max 6 kuud (ATS)

koondamine – töölepingu lõpetamise ühe alusena
Koondamine – töötajal ei ole tööd pakkuda. Töömahu vähenemine. Ette teatamine kirjalikult, sõltub selles, kaua samas asutuses töötanud.
1)Töötanud alla 5 aasta: ette teatada 2 kuud
2)Töötanud 5-10 aastat: ette teatada 3 kuud
3)Töötanud üle 10 aasta: ette teatada 4 kuud
Koondada ei tohi rasedaid naisi või alla 3 aastase lapse vanemaid. Samuti puhkuse või haiguse ajal ei tohi koondada.
Koondamishüvist makstakse:
1)Töötanud alla 5 aasta: tasuda 2 kuu keskmine palk (viimase 6 kuu näitajate alusel)
2)Töötanud 5-10 aastat: tasuda 3 kuu keskmine palk
3)Töötanud üle 10 aasta: tasuda 4 kuu keskmine palk

tööalaste vaidluste lahendamise kord
Lahendatakse kohapeal või pöördutakse töövaidluskomisjoni või kohtusse (maa- või linnakohtusse). Tähtajad 4 kuud vaidluste puhul, 1 kuu töölepingu lõpetamise osas.

ametnike atesteerimine , selle eesmärk, kord, tulemused
Kõik ametnikud kuuluvad atesteerimise (hindamise) alla, mis algab ametisse nimetamise päevast. 3- aastaste perioodide kaupa.
Igal aastal toimuvad atesteerimise käigus vestlused , mis tuleb fikseerida kirjalikult atesteerimislehele. Ametnik saab vestluse käigus omad ettepanekud esitada ettevõtte juhile.
Eesmärk: hinnata oma personali, välja selgitada koolitusvajadus.
2 nädalat enne katseaja lõppu – vestlus .
Atesteerimiskomisjon viib seda läbi ja see on moodustatud oma asutuse töötajatest. Nõuded on välja töötatud.
Tulemused:
1)lugeda atesteerituks
2)lugeda mitte atesteerituks (võib kaasneda töösuhte lõpetamine või muu töö)
3)lükata atesteerimine edasi 1ks aastaks.

ametnike reservi arvamine
1)tööd otsivad isikud
2)ametiasutused saavad reservist otsida endale töötajaid
Reservis saavad nad olla maksimaalselt 6 kuud. See kuulub tööstaaži hulka.
Kohustuslikus korras arvele võtta kohalikus tööhõiveteenistuses, vastu võtta pakutud koolitused.
Reservis oleku aeg märgitakse teenistuslehel ja arvet selle kohta peab riigikantselei .

tööaja üldine riiklik norm; lühendatud tööaeg, osaline tööaeg
1)normikohane tööaeg – üldine riiklik tööaeg – 8h päevas 40h nädalas
2)normiväline
3)lühendatud – allmaatöödel olijatel (kaevurid, kaevutite teenindajad) meditsiinitöölised, tervist kahjustav
13–14- aastastel töötajatel – kuni 5 tundi päevas.
15-aastastel töötajatel – kuni 7 tundi päevas.
16–17-aastastel töötajatel – kuni 8 tundi päevas.
ületunnitöö, töötamine õhtusel ja öisel ajal
Ületunnitöö on töötamine üle kehtestatud aja.
Tohib teha:
mitte rohkem kui 4h päevas
mitte rohkem kui 8h nädalas
200h aastas tohib lisaks teha.
Ületunnitööle tohib töölist rakendada loodusõnnetuste korral.
Ületunnitöö on keelatud:
1)alaealistel
2) rasedatel
3)kes ei tohi arsti otsuse tõttu ületunde teha
Tohib teha nõusoleku alusel:
1)kuni 12. aastased lapsed peres
2)puudega laps
3)hooldab invaliidistunud isikut
Valveaeg – graafiku alusel ühes kuus 30h ette nähtud. Selle eest tuleb maksta lisatasu .
Õhtusel ajal töötamine:18.00 – 22.00
Öisel ajal töötamine: 22.00 – 6.00
Öisel ajal ei tohi tööle rakendada: alaealisi; rasedaid; kui arsti otsusega on nii ette nähtud.

puhkeajad (v.a. puhkused)
1)lõunaaeg: töötanud vähemalt 4h, kestus 30-60 minutit, selle aja sees ei pea viibima töökohal, see on isiklik aeg.
2)lühiajaline puhkepaus: näiteks suitsetamiseks, 10-15 minutit; lubatud 2 korda tööpäeva jooksul; see on tööaeg.
3)rasedal arstlik läbivaatus: tööaeg
Igapäevane puhkeaeg – tööpäevade vaheline puhkeaeg;
vähemalt 10h vahet enne, kui töötaja tuleb uuesti tööle
alaealistel 18h
15 aastastel – 16h järjest
16-17 aastastel – 15h järjest
Iganädalased puhkepäevad – 2 päeva nädalas, töövabad päevad.

puhkuse andmise põhimõtted
1. puhkust antakse tööaasta eest
Tööaasta on aeg, mis algab tööle asumise hetkest.
Tööaasta hulka arvestatakse:
1)ajutine töövõimetus (haiguspäevad)
2)puhkuste aeg v.a. palgata puhkus ja lapsehoolduspuhkus
2. puhkust antakse kalendripäevades
Puhkuse sisse arvestatakse ka laupäev ja pühapäev. Sisse ei arvestata riigipühasid.
3. puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik
Puhkust saab kasutada viimase 4 aasta eest.
4. puhkust antakse katkestamatult (üldjuhul)

distsiplinaarsüütegude liigid, nende sisu
1. kohustuste süülinerikkumine (ka joobnuna tööle tulek, olek)
2. usalduse kaotamine (vara puudujääk, vara hävitamine/ rikkumine , ohtu on seatud vara kaotsiminek, kaastöötajate asju varastatud/lõhutud)
3. vääritu tegu (kasvataja, pedagoog , õpetaja, avalikud teenistujad)

distsiplinaarkaristuste liigid
1) noomitus
2)rahatrahv (maksimaalselt 10 päevapalka)
3)töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega (maksimaalselt 10 päeva)
4)töölt vabastamine TLS §86 järgi.

distsiplinaarkaristuste määramise tähtajad
6 kuu jooksul distsiplinaarkuriteo korda panemisest.
Kui ülemus teost teada saanud, siis aga asja uurida 1 kuu.
1 aasta, kui tegemist inventuuridega, revisjonidega.
Karistuste tähtajad lühikesed, sest vaja distsipliini hoida.

distsiplinaarkaristuste määramise kord, eesmärk
Menetleda vaja. Selleks on tööandjal õigus võtta seletusi teo toime pannud isikult, teistelt tunnistajatelt. Süüdlane võib keelduda ütlusi andmast. Samuti süüdlase lähedased isikud. Teised töötajad ei tohi keelduda. Kui keeldub, võib tema vastu algatada distsiplinaarmenetluse.
Peale ütluste veel õigus koguda dokumentaalseid materjale.
Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult 1 karistuse.

distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine
Koostatakse käskkiri. Üpriski detailselt kirja panna süütegu.
Peavad olema käskkirjas:
1)karistatava isiku nimi
2)süüteo toime panemise aeg
3)süüteo asjaolud
4)valitud karistus
5)dokumendi koostamise kuupäev
6)dokumendi koostaja nimi ja allkiri
Karistus loetakse määratuks, kui töötaja on tutvunud selle dokumendiga (peab mahtuma 6 kuu sisse) ja alloa kirjutanud. Kui ei kirjuta, siis tuleb 2 tunnistaja juuresolekult ette lugeda.
Ametniku töölehele kirjutatakse distsiplinaarkaristus. Tööraamatusse ei kanta.
20.distsiplinaarkaristuste täideviimine
1)noomitus – ühekordne akt, käskkiri
2)rahatrahv – kalendriaastas ei tohi seda kasutada üle 20 päevapalga. Pool palgast peab töötajale kätte jääma ja 80 % miinimumpalgast ja 70% raseda naise palgast.
Trahvi kinnipidamist tuleb alustad hiljemalt 2. palgast ja mitte rohkem kui 3 kuud järjest. Trahv ei tohi katkeda antud aja jooksul. Kui katkeb, on karistus läbi.
1)töölt kõrvaldamine palga kinni pidamisega
Tohib rakendada maksimaalselt 3 korda kalendriaasta jooksul ning mitte üle 20 päeva.
Seda karistust ei tohi määrata:
1) rasedatele
2)alla 3 aastase lapse vanematele
3)lapsinvaliidi vanematele, eeskostjatele
4)tööseisaku ajal
Rakendamine äärmiselt ebaotstarbeline.

töölepingu lõpetamine

distsiplinaarkaristuste kustumine ja kustutamine
Kustuvad ära 1 aasta jooksul alates karistuse kohaldamisest (allkiri käskkirjal).
Karistuste kustutamine (enne kui aasta möödub) – töötaja on end igast küljest hästi näidanud. Kui on inimesel mitu karistust – eeldatakse aasta jooksul korrektset käitumist. Kustuvad kõik korraga viimase karistuse aasta möödumisel kohaldamisest.
21.abielu sõlmimise kord, vanus, takistused
Abielu on võimalik mehe ja naise vahel. Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus. Abielu on sõlmitud hetkest, kui aktile on mõlemad pooled allkirja kirjutanud. Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi ühel ajal kohal olla.
Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. On võimalik ka nihutada.
Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek.

Abielu sõlmida ei saa

1)lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda)
2)need isikud, kes juba on abielus

abieluvaraleping , sisu ja sõlmimine
Sõlmida tuleb notariaalselt. Peab olema tegemist seadusliku abieluga. Lepingu võib sõlmida ka enne abielu, kuid kehtima hakkab alles abielu jõustumisest.
1)milline enne abiellumist kuulunud vara on lahusvara ja mis saab ühisvaraks
2)milline abielu kestel omandatud vara on ühisvara ja milline lahusvara
3)kuidas ühisvara kasutada
4)kuidas ühisvara jagada
5)ülalpidamiskohustus
Abieluvara registrisse võidakse kanda. Peetakse seda maakohtu kinnistusosakonnas. Lepingut saab ka lõpetada.

abikaasade ühis- ja lahusvara, selle kasutamine ja jagamine
1)ühisvara – abielu kestel omandatud vara
2)lahusvara – enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed .
Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada.
Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust . Jagatakse võrdselt pooleks. On ka tingimused (väikeste lastega kodus olev naine jne). Laste huvidest lähtuda. Samuti mille arvelt ühisvara on tekkinud.

ülalpidamiskohustus perekonnas
Abikaasad on kohustatud teineteist ülal pidama . Ülalpidamiskohustust saab nõuda, kui kohustatud pool selleks üldse võimeline on.
Kui abielu lahutatakse, siis ülalpidamiskohustus langeb ära.

abielu lõppemise alused ja lahutamine

Abielu lõppemine

1)surmaga
2)lahutusega
Lahutada saab:
1)perekonnaseisuasutuses (mitte kiiremini kui 1 kuu ja mitte kauem kui 3 kuud. Mõlemad peavad nõus olema)
2)kohtus
a. kui varalised vaidlused
b. üks pool pole nõus lahutama
c. lastesse puutuvad vaidlused
d. ülalpidamise nõudega seoses (elatusraha lastele või teineteise suhtes)
25.vanemate õigused ja kohustused laste kasvatamisel ; lapse äravõtmine; vanema õiguste äravõtmine; elatisrahade mõistmine
Vanematel on õigus ja kohustus hoolitseda oma laste eest, neid ülal pidada. Kui lapsed üle 18-aastased, aga õpivad põhikoolis, keskkoolis või kutseõppeasutuses, vanematel kohustus ülal pidada last. Kui vanemad lähevad lahku, vanemad otsustavad, kelle juurde lapsed lähevad. Teine vanem ei tohi teha takistusi lapsega kohtumiseks.
1)lapse ära võtmine vanemate juurest
võetakse ära, kui ohtlik laps sinna jätta
2)vanema õiguste ära võtmine
võetakse ära kohtu poolt, eelneb tavaliselt laste ära võtmine
_vanemad alkoholi või narkootikume kuritarvitanud
_laste julm kohtlemine
_kui laps viibib lasteasutuses (lastekodu) ja vanemad ei ole osalenud lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel 1 aasta jooksul
Võetakse ära konkreetse vanema ja konkreetse lapse suhtes.
Kui taastatakse kodune normaalne olukord, vanema õigused taastatakse.
Laste elatisraha
Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele.
Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda.

lapsendamine
Protsess, kus võõraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema õiguslikud suhted. Lapsendamine toimub kohtu kaudu.
Lapsendajaks saab olla:
1)vähemalt 25-aastane isik
2)teovõimeline
3)suuteline ülal pidama ja kasvatama last
Lapsendaja ja lapse soovituslik vanusevahe kohtupraktikas on 25-45.

eestkoste ja hooldus
Eestkoste
Seatakse laste kasvatamiseks, ülalpidamiseks, kui lapsed on jäänud hoolest ilma (orvuks jäänud, vanemad vanglas , vanemaõigused võeti ära).
Eestkostja määratakse kohtu kaudu. Küsitakse arvamust ja nõusolekut sellelt isikult, kes hakkaks eestkostjaks. Lapse seaduslik esindaja. Arvestatakse ka lapse soovi.
Eestkostjaks ei tohi olla:
1)alaealine
2)isik, kellelt on vanemlikud õigused ära võetud
3)isik, kellelt on eestkostja õigused võetud
Piirangud tehingute tegemisel:
1)eestkostja ei tohi võõrandada lapse vara (kinkida, pantida, müüa, laenu võtta lapse nimel, ei tohi otsustada pärandi loobumise otsusest ). Võib ise lapsele kinkida.
2)eestkostja peab kord aastas esitama vara kohta aruande
Eestkostmine lõppeb:
1)laps saab täisealiseks
2)vanemlikud õigused taastatakse
3)laps adopteeritakse
Hooldus
Eestkoste asutuse abil. Määratakse täisealistele isikutele, kes füüsiliste või psüühiliste toimingute tegemiseks vajavad abi. Määratakse hooldaja.
Hoolduse puhul küsitakse, kas soovib seda inimest enda hooldajaks. Lõpeb, kui hooldatav ei vaja hooldajat enam.

isikunime andmine lapsele
Isikunimi – ees- ja perekonnanimi .
Sündinud lapsele pannakse nimi vanemate kokkuleppel 1 kuu jooksul.
Eesnimi tohib olla
1)kolmest eraldi seisvast nimest koosnev
2)topeltnimi sidekriipsuga (kolmandat eraldi seisvat nime juurde ei saa panna)
Lapse perekonnanimi:
1)vanemate ühine perekonnanimi
2)kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi
Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime.

peretoetuste liigid ja maksmise kord

igakuised makstavad toetused

lapsetoetus
(kuni 16 või õppimisega seoses 19. eluaastani õppeaasta lõpuni)

lapsehooldustasu lapse ühele vanemale, kes kasvatab kuni 3. aastast last

üksikvanema toetustasu makstakse kahekordne lapsetoetuse määr – sünniaktis puuduvad andmed isa kohta

jajaateenija lapsetoetus – 5kordne lapsetoetusmäär

eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus – 6kordne lapsetoetusmäär
f. 7 ja enama lapselise pere vanematoetus – 2,2 kordne lapsetoetusmäär

ühekordsed makstavad toetused
a.sünnitoetus (5000 kr lapse kohta)
b.lapsendamistoetus (500kr)
c.elluastumistoetus – lastekodulastele, kes täisealised – 40kordne lapsetoetusmäär (praegu 40*150 = 4500kr)
3.kord kvartalis makstavad toetused
a.kolme ja enama lapselisele perele
b.kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta)
4.kord aastas makstav peretoetus
a.koolitoetus – 3kordne lapsetoetusmäär

pärimine, pärandaja, pärimiskõlbmatus
Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused
Pärida on võimalik:

seaduse alusel

testamendi alusel
pärimislepingu alusel
Pärandaja – surnud isik, füüsiline isik peab olema.
Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo
1) tapmine
2)testamendi mõjutamine
3)testamendi hävitamine
4)pettusega tehtud testament

korraldused testamendis : annak , sihtkäsund, sihtmäärang; testamenditäitja
Annak – ära määratletud kindlad asjad või rahasumma .
Sihtkäsund – korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid kohustused.
Sihtmäärang – testaatori korraldus – antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtostarve.
Testamendi täitja – valvab , et testament täidetakse.

sundosa , eelpärand
Sundosa – kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid – abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. (sellest osast, mida nad päriksid seaduse alusel)
Eelpärand – tegemist sisuliselt kingitusega, tehtud ainult alanejatele sugulastele (lapsed, lapselapsed ). Kui fikseeritud, siis võetakse tema pärandvarast maha.

inventuuri vajadus pärimises
Praktiline tähtsus – kui nõutakse inventuuri, siis pärandvara vastuvõtmisel vastutatakse võlgade üle pärandvaraga.
Kui inventuuri ei ole nõutud, siis vastutab inimene ka oma isikliku varaga.
pärimisleping
Sisuks tavaliselt – pärijale pannakse teatud kohustused
1.ravikulude tasumist
2.ülalpidamist elu lõpuni
3.vara korras hoidma
Leping vähemalt kahepoolne . Võib ühe või mitme isikuga teha. Peab olema notariaalselt tõestatud. Ühepoolselt seda tühistada või muuta ei saa.

III astme kohus
Riigikohus , asub Tartus.
1)asjade läbivaatamine kassatsiooni korras
2)põhiseaduslikkuse järelevalve
3)kohtuvigade parandamine
4)teismismenetlus – jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine uute asjaolude ilmnemisel

kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine; kohtuniku kohustused; rahvakohtunik
Maakohtu esimees - ametisse määratud viieks aastaks (max 2 ametiaega). Valitakse oma ringkonna kohtunike poolt.
Ringkonnakohtu esimees - nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks (max 1 ametiaeg ).
Riigikohtu esimees – nimetatakse ametisse üheksaks aastaks.
Esimese ja teise astme kohtunikuks nimetatakse EV presidendi poolt.
Riigikohtu kohtunikud nimetatakse ametisse Riigikogu poolt.
Kohtu esimehe ülesanded:
1)mõistab kohut ja peab kohtuistungit
2)juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd
3)peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle
4)vastutab kohtunike koolituse eest
5)kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine
Kohtunike kohustused:
1)õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest
2)vaikimiskohustus – ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta
3)nõupidamissaladuse hoidmise kohustus
4)juhendamiskohustus
5)enesetäiendamise kohustus
Maakohtute juures veel rahvakohtunikud – kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused.
Kes saavad rahvakohtunikuks:
1)valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja
2)25-75 aasta vanused isikud
3)teovõimeline Eesti kodanik
4)antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta
5)sobivad kõlbelised omadused

kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine
Jälgitakse kriminaalhooldusaluseid isikuid, et nad teeksid neile määratud karistuse ära ja et nad ei satuks enam halvale teele.
Kriminaalhooldusalused on:
a.isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud
b.ennetähtaegselt vabastatud isikud
c.isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö
Kriminaalhooldusabilised – teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu.

menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses; nende õigused ja kohustused

Menetlejateks on

1)kohus
2)prokuratuur
3)politsei

Menetlusosalised

1) kahtlustatav
2)süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik
3)kohtualune
4)kannatanu
5)tsiviilkostja

Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused

1)õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse
2)õigus anda ütlusi
3)õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale – Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul olla maksimaalselt 3, ei pea olema advokaat (välja arvatud Riigikohtus)
4)õigus avaldada taandusi – võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pruugi lähtuda objektiivsusest.
5)õigus esitada taotlusi ja kaebusi
6)õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel)

Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse kohustused

1)ilmuda kutsete peale kohale
2)alluda seaduslikele korraldustele

Kannatanu õigused

1)anda ütlusi
2)esitada omapoolseid ütlusi
3)anda taotlusi
4)tutvuda soovi korral kriminaalasja materjalidega (menetluse lõppstaadiumis)
5)õigus esitleda taandusi menetlejate vastu
6)õigus kaevata
Kannatanu kohustused
1)peab ilmuma kutsete peale politseisse, prokuratuuri , kohtusse

tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses
1)kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis
2)milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida
3)isiku süü
4)kurjategijat iseloomustav materjal
Tõenditeks on:
1)ütlused, mis saadakse ülekuulamisel
2)ekspertiisid
3)asitõendid
4)uurimistoimingute protokollid

TOIMINGUD

vastastamine – 2 isikut kuulatakse üle üheaegselt. Sellistel hetkedel, kui antakse ristivastupidi käivaid ütlusi. Käib küsimuste ja vastuste kirja panemise meetodil.

ütluste seostamine olustikuga – sündmuskoha ette näitamine

äratundmiseks esitamine – võib esitada isikuid, esemeid, laipu. Peab olema ka võrdlusmaterjal (vähemalt 2 veel)

vaatlus – kõige rohkem vajalik sündmuskoha vaatlus. Kõige esimene toiming politseil. Kõik protokollitakse ja tehakse fotod. Asitõendid – kuriteo toimepanemise vahendid.

läbiotsimine – võib otsida läbi korterit , eluruumi, paikkonda, kui võib arvata, et seal on tõendeid kuriteo lahendamise kohta. Vaja kohtuniku luba.

ekspertiisid
a. kohtu psühhiaatriaekspertiis – vaja läbi viia, kui ülekuulamiste käigus tuleb välja, et kunagi pikalt haiglas uuringutel olnud, erikoolis käinud
b.kohtu psühholoogiaekspertiis – vestluse käigus toimub ekspertiis. Võib ka kuu aega hoida kohtupsühhiaatria haiglas (kuu aega on maksimaalne).
c.daktüloskoopiaekspertiis – sõrmejäljed
d.ballistika ekspertiis (relvad)
e.käekirjaekspertiis
f.kohtumeditsiiniline ekspertiis

tõkendid kriminaalmenetluses
1)allkiri elukohast mittelahkumise kohta
Ei või lahkuda enda elukohast ilma kooskõla saamata kauemaks kui 1 ööpäev.
2)vahistamine
Raskemad kuriteod või alust arvata, et võib teha veel kuritegusid või võib hoida kõrvale kohtust või halata jälgi segama.
Vahistada ei või kauemaks kui 6 kuud. Erandkorras 12 kuud.
3)kautsjon asendustõkend vahistamise puhul
Minimaalne suurus 500 päevamäära – iga isiku puhul erinev, sõltub eelmise aasta sissetulekust .

lihtmenetlused kriminaalasjade uurimises
1.lühimenetlus – toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Ei tehta eluaegse puhul või mitu süüdistatavad ja üks pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse.
2. kokkuleppemenetlus – lepitakse kokku karistuse osas enne kohut. Kohaldatakse seda kergemate kuritegude puhul – kuni 5 aastat vabaduse kaotust. Koostatakse protokoll, kuis märgitakse ära karistus.
3.käskmenetlus – võimalik kohandada rahalist karistust ja kuriteo asjaolud selged. Seda ei kohaldata alaealiste puhul. Prokurör koostab süüdistusakti. Kohtunik vaatab selle läbi ja kui nõus, siis aktsepteerib seda ja teeb otsuse. Otsus saadetakse 3 päeva jooksul kohtualusele.

kohtuliku arutamise üldtingimused; kohtuistungi kord; kohtuistungi osad
Kohut saab pidada 09.00-18.00. Võib ka hiljem pidada, kui näha, et venib pikemaks

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 132 allalaadimist

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #1

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #2

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #3

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #4

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #5

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #6

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #7

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #8

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #9

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #10

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #11

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

132 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

k2tss Õppematerjali autor

Kordamisküsimused

tööleping koondamine töötaja kohustused

Sarnased õppematerjalid

doc

Konspekt

Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse arvestus

7. Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi. Tööandja otsustada, kas anda või mitte Katse hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad Katseaega pole alaealistel ja invaliididel Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda Katseajal õigus töötaja ametist vabastada. TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud, ATS`i järgi max 6 kuud. Ametnikel lõpeb katseaeg vestlusega ametniku ja tema ülemuse vahel. Vaja kirjalikult vormistada ja vastused kanda atesteerimislehele. 8. Töölepingu lõppemise alused, lõpetamise vormistamine, töösuhte lõpetamise kord. Kõigepealt tuleb kirjalikult ette teatada. Tööleping lõpetatakse tööl oleku viimasel päeval ( tuleb maksta lõpparve ja anda kätte tööraamat.) Tähtajaline leping : kui töötaja tahab lahkuda, siis teatab tema ette 5 kalendripäeva, kui on leping sõlmitud tähtajaga kuni 1 aasta. 14 kalendri päeva teatab töötaja ette siis, kui on leping üle ühe aasta pikk.

Õigusõpetus

pdf

Õigusõpetuse arvestus

Asjaõigus

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega

Katseaega ei tohi kohaldada kui on muudetud lepingut. TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud. ATS`i järgi max 6 kuud. Katseaega võib pikendada ainult katseaja jooksul, kuid max summas võib katseaeg siiski kokku olla vastavalt 4 või 6 kuud. Ametnike puhul ei kohaldata ajutiselt tööle võetud inimesele ja kui on ametisse nim peaministri poolt Ametnikel lõpeb katseaeg vestlusega 2 nädalat enne katseja lõppu ametniku ja tema ülemuse vahel. Vaja kirjalikult vormistada ja vastused kanda atesteerimislehele. 8.Töölepingu lõppemise alused, lõpetamise vormistamine, töösuhte lõpetamise kord. Kõigepealt tuleb kirjalikult ette teatada. Tööleping lõpetatakse tööl oleku viimasel päeval ( tuleb maksta lõpparve ja anda kätte tööraamat). Tähtajaline leping: kui töötaja tahab lahkuda, siis teatab tema ette 5 kalendripäeva, kui on leping sõlmitud tähtajaga kuni 1 aasta. 14 kalendri päeva teatab töötaja ette siis, kui on leping üle ühe aasta pikk

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki

Õigusõpetus

doc

Õiguse spikker 1

Töösuhet isel. Punktid: töötaja täidab mingit kindlat funktsiooni, alluvus- töötaja allub tööandjale, töötaja allub ketestatud sisekorrale, töötasu saab töötaja kokkulepitud tingimuste alusel, tööandja kindlustab töötingimused, tööandja määrab töö tegemise aja koha ja viisi. Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline leping. Töötajaks on füüsiline isik, kes on vähemalt 18 a. (13-17 a vanustel on vajalik vanemate või amteliku hooldaja kirj nõusolekut, 13- 14 a lisaks ka tööinspektsiooni nõusolekut) Tööandja on isik, kellelon töölevõtmise õigus (juriidilised, füüsil) Kõik EV ametnikud töötavad töölepinguteta- nad on EV teenistuses(kehtib EV avaliku teenistuse seadus) Nt töötamine taluperedes, ohvitserkonnas, riigikogus, näitlejad, sportlased, usuteenistujad. Vangistuses olles ka töölepingut ei sõlmita. Tööettevõtuleping: tööettevõtja täidab konkreetse tellimuse, tellimus täidetakse tööettevõtja oma vahendite ja meetodi

Kategoriseerimata

docx

Õigusõpetuse konspekt

Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandj

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus EMÜ I semester

Õigusõpetus 2 loeng. · Töötaja kohustused: paragrahv 15 1. Teha kokkulepitud töö. 2. Täita korraldusi. 3. Osaleda koolitusel: peab osa võtma koolitusest, mis on töökohal ette nähtud. 4. Hoiduda tegudest, mis takistavad teiste tööd tegemast; samuti ka hoiduda kahju tekitamisest kaastöötajate varale. 5. Töötaja teeb koostööd teiste töötajatega. 6. Teatab töötakistusest: materjal hakkab otsa saama, masin katki läinud vms. 7. Hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja mainet. 8. Teatada tööle mitteilmumisest. · Tööandja kohustused: paragrahv 28 1. Tööandja peab andma tööd; Kindlustada töötaja tööga. 2. Maksta tasu töö eest. 3. Anda puhkust ja maksta ka puhkuse tasu. 4. Kindlustada ohutud töötingimused. 5. Tutvustama töölevõtmisel ja vajadusel ka töötamise ajal igasugustest reeglitest ja korraldustest. 6. Korraldama omal kulu

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid