11. Elektriline torupainutaja statiiviga 12. Elektriline keermelõikusmasin 13. Torukruustangid kolmjalal 14. Radiaalpress toruühendustele 15. Torutööriistade komp. 16. Teemantpuurmasin. (kuivaks ja märjaks puurimiseks) 17. Armatuuripainutaja 18. Armatuuri giljotiin (hüdrauliline) 19. Karkassinaelapüss gaasiga 20. Laengutega montaazipüss 21. Betoonilihv ( käsi) Saneerimisfrees 22. Betoonisegisti 23. Tolmu- ja veeimur 24. Survepesur 25. Generaator 26. Plaatide paigaldustõstuk. 27. Plaatmaterjali transpordikäru-laud 28. Kelguga plaadilõikur el. 29. Valgustus komplekt. 30. Ehitustoed 31. Betoonikäru 32. Alumiinium rihtlatt ( trapets) 33. Raketise õliprits 34. Piikvasar 35. Kaablisild 36. Mobiilne telling 37. Liigendredel 38. Treppredel 39. Virnastaja ( kahvelkäru) 40. Ketaslõikur 41. Ketaslõikur 42. Kuumaõhupuhur ( käsiföön) 43. Taldlihvija 44. Ekstsentrik lihvmasin 45. Tikksaag 46. Kruvipüss ( lint, aku) 47. Vispeltrell 1 tk 47.1.1
Pesa laius (joonisel b) vastab instrumendi paksusele Pesa pikkus ( joonisel L) vastab tera võnkeamplituudile . Ketassaag pingid : Ketassaagpinkide klassifikatsioon : Universaalsed tisleri ketassaagpingid Ketassaagpingid saematerjali ristikiudu saagimiseks ehk järkamiseks Mitmekettalised ketassaagpingid saematerjali pikikiudu saagimiseks ehk lahkamiseks Ketassaagpingid plaatmaterjali tükeldamiseks . Universaalne tisleri ketassaagpink . Universaalne pink erinevate tööde tegemiseks tisleritöödel Teostatavad operatsioonid : Lahkamine pikikiudu Pikkuse lõikus ristikiudu Plaatmaterjali tükeldamine ja mõõtu lõikus . Universaalsae kinemaatiline skeem .’ Häälestamine Saeketta tõstmine/langetamine Saeketta kallutamine ( lisavarustusena)
Korpus puitlaastplaat spoonitud Sahtlid männi liimkilbist Tagaseinad ja sahtlipõhjad ristvineerist Toote materjalivajadus arvutatakse igale põhimaterjalile eraldi . Lähteandmeteks materjalivajaduse arvutamisel on : Detailide puhas maht tootele (m2 või m3) Töötlemisvaru Toorikute maht tootele Toorikute väljatuleku protsent materjalist ( plaatmaterjalist või saematerjalist ) Töötlemisvarud plaatmaterjali puhul : Tükeldatud plaatmaterjali töötlemisvarud laiuse ja pikkuse töötlemisel ca 8…10 cm Plaatmaterjali juurdelõikuskaart Juurdelõikus kujutab endast tooraine tükeldamist vajaliku vormiga, mõõtudega ja kvaliteediga osadeks ehk toorikuteks Juurdelõikuskaart on läbimõeldud eeskiri plaatmaterjali tükeldamiseks toorikuteks . Juurdelõikuskaart peab tagama : Materjali parima ärakasutamise ja minimaalsed kaod
käsitööriistad. Lamellseotised See tugevdatud sileseotis on lollikindlam kui tavaline tüübelühendus, kuid selle tegemiseks on vaja lamellfreesi. Lehtpuidust lamell sobitub vastavasse soonde, mis on lõigatud mõlemasse detaili, ning tulemuseks on kiirelt ja lihtsalt valminud, kuid tugev liimseotis. Servseotise puhul võite kasutada ülafreesi, millele on kinnitatud soonlõiketera. Lamellid sobituvad nii täispuidu kui ka plaatmaterjali ühendamiseks ja nendega saab ka eerunginurki liita. Lamell- Kokkupressitud pöögist valmistatud ovaalne tüübel. 1 Pool-poolega T-seotised Raamide valmistamisel ja okaspuidu tislerdamisel kasutatavad pool-poolega seotised pole just eriti terviklik ühendusviis. Seotist tugevdatakse liimi ja/või kruvidega ning pesa õlg tagab jäikuse. Ühelt detaililt eemaldatakse pool selle paksusest ning teiselt lõigatakse samas mõõdus tükk välja
Firmasid, kes sellega tegelevad on meil suhteliselt vähe (Repo Vabrikud, AS Pärnu Plaaditehas), kuid väga palju on firmasid, kes seda toodangut sisse tarnivad.(Klavis OÜ, Marketing OÜ, Tarsiman As) Seega turul oleks nõudlus olemas. Plaati kasutatakse peamiselt ehituses (seinapaneelidena, põrandakatetena) ning mööblitootmises (karkassina või lamineeritult- kaetud erinevate materjalidega: spoon, plastik e. laminaat. Sõltuvalt sideaine koostisest ja mõnedest plaatmaterjali pressimise tehnilistest üksikasjadest saavutatakse tootele nõutav niiskusekindlus, veekindlus, tulekindlus, happekindlus jne. Lamineeritud plaatide tootmist võiks teostada ka samas ettevõttes, sest siis oleks see tootele lisaväärtuse andmine ja oleks võimalik saada kauba eest kõrgemat hinda. Võimalik oleks valida erinevate värvitoonide, mustrite vahel). Plaatide headeks omadusteks on tugevus, lihtsus käsitlemisel (puurimine, saagimine, naelte ja kruvidega kinnitamine)
sidumisvahenditega. §14. Trumli ja rulli vedu (1) Trumlid ja rullid, mida ei veeta selleks ehitatud või kohandatud sõidukil, tuleb asetada üksteise vastu ja vajadusel ristkülikukujulistele alustele. (2) Eesmised, külgmised ja tagumised trumlid või rullid tuleb sõidukil nende liikumise vältimiseks tõkistada. (3) Kõik sõidukile laaditud trumlid tuleb keskelt ketiga omavahel kindlalt ühendada. §15. Plaatmaterjali vedu (1) Plaatmaterjal peab enne laadimist olema virnastatud ja virnad seotud. Lehtmetalli on soovitatav siduda metallribadega. (2) Virnad tuleb sõidukile kinnitada. Kui sõiduki kere on varustatud külgseinte ja postidega, ei ole kinnitamine nõutav. §16. Puisteveose vedu Viskoosset või puistematerjali (ehitussegu, killustik, liiv, jäätmed jne) on lubatud vedada ainult sõidukiga, mille kere on tihendatud ja omab piisavalt kõrgeid servi, vältimaks veose sõidukilt pudenemist. 5
või talda piki linti. Kui lihvitav koht lindi liikudes jääb paigale, tekib "lohk", ja pind ei jää ühetasane. Samuti peab eseme servade lihvimisel ettevaatlik olema ja tallale mitte liiga kõvasti vajutama, kuna lint võib serva kergesti "kumeraks" teha. Seepärast vajab töö lihvpingil harjutamist ja eriti spoonitud toote lihvimine nõuab töötajalt kõrget kvalifikatsiooni. Kitsaslintlihvpink Lihvpingi õige kasutamise korral on see universaalne ja sobib nii tükk- kui ka plaatmaterjali lihvimiseks. Pingil töötamisel peab meeles pidama, et lihvlint on altpool avatud ja selle serv võib põhjustada õnnetusi , näiteks käte vastu puudumisel. Servalihvpink (kitsaslintlihvpink vertikaalasendis) Lõputu lihvlint pöörleb kahe juhtvaltsi toel püstasendis. Pingi ühel või mõlemal küljel on lihvimistasapind, mille peal lihvitakse. Lihvimistasapindade kõrgust saab reguleerida ja neid saab ka nurga alla seada, mis võimaldab kaldpindade lihvimist. Ka
nii puidu laastu,kiudu ja tolmu. · Kui puitkiudplaati valmistatakse märgmenetlusel siis MDF kuivmenetluse teel samas lisatakse ka sideainet. · Tulemuseks tihe ja suhteliselt ühtlase koostisega kiudplaat · Tihedus on 640-850 kg m kohtas · Plaati toodedakse paksuses 8-50 mm alla selle paksuse kutsutakse plaati HDF · MDF plaadid on ristipinnaliselt parem tõmbetugevus kui puitlaastplaadil isegi kuni kaks korda · Plaatmaterjali võib kasutada ka täispuitmaterjali asemel sisetingimustes kruvisi sisse lasta naeulu sisse lüüa jne.soovitatav läbi puurida enne auk. · Antud materjalist saab teha mitmesuguste profiilliiste. MDF plaatide valmistamise tehnoloogia 1. Surve ja soojuse mõjul kõrgrõhuga aurutatult eraldadakse puitlaastudest või höövelspooni puidukiud 2. Kiud kuivatatakse kõrgel temperatuuril voolu või tsüklonkuivatites 3
Puit on oma paljude omaduste poolest väga hea ehitus- ja tarbematerjal, kuid selle tööstuslikul kasutamisel tulevad esile mõned nõrgad küljed, mida võib vähendada või isegi ära hoida erineva koostisega puitplaate tootes. Nii saab näiteks vähendada okste, kaldkiulisuse, lõhede ja puitu kahjustavate organismide (seente ning putukate) mõju. Plaatide tootmiseks tuleb puittooraine eelnevalt tükeldada (laastudeks või kiududeks), mille tulemusel aga kallineb toote hind. Teatud tüüpi plaatmaterjali valmistamiseks saab kasutada ka puidutööstuse jäätmeid, näiteks saepuru. Plaatide kasutamise ehituskonstruktsioonides või tisleritoodetes toob omakorda kaasa tööjõu kokkuhoidu, sest plaate on võimalik toota väga erinevate mõõtmetega ja kindlaks otstarbeks. Puitplaatide kasutusala on lai. Puitplaadid on lihtsalt töödeldavad ning seetõttu väärt materjal ehituses ja mööblitööstuses nii professionaalide kui ka isetegijate jaoks. Näiteks ehituses