Optimaalne õhuniiskus on enamsti 40-60%. Optimaalne õhu liikumise kiirus on 0,03-0,1 m/s, mille aga tervishoiunormid jätavad sageli lahtiseks, öeldes nt, et optimaalne õhu liikumise kiirus on kuni 0,1 m/s. Liialt madala õhu liikumise kiiruse puhul koguneb inimese lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha ainevahetusprotsessid. Kahjuks esineb sellist olukorda sageli. Optimaalse mikrokliima tingimuste kindlustamiseks on arvukalt võimalusi, kusjuures eriti perspektiivne on õhu konditsioneerimine, mis tagab optimaalsete parameetritega õhu tööruumis.
kogu veemassis. 12. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest:tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. 13. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastitesse. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinuimateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. 14
midagi kanda oleks. Olenemata, millisest materjalist jalatsi me soetasime, vajab see kindlasti hooldust. Hästi ja õigesti hooldatud jalats võib olla meile kasuks veel aastaid. Peamised jalatsite hoolduses tehtavad vead on näiteks jalatsi kuivatamine soojusallika lähedal. See võib põhjustada naha pragunemise. Samuti jalatsite hoidmine niiskuses. Kolm peamist etappi jalatsi hoolduses: puhastus, kuivatus, konditsioneerimine. Erinevatest materjalidest jalanõusid peab erinevalt hooldama: 1. Valida hooldusvahend vastavalt materjalile. 2. Hoida jalatseid kuivas, hästiventileeritud kohas. 3. Mitte mingil juhul ei tohi kuivatada jalatseid kõrge temperatuuriga kohtades - radiaatorite või muude küttekollete ja lahtise tule lähedal. 4. Eelnevalt hooldamata jalats saab ruttu märjaks ja pärast kuivamist jäävad jalatsile valged jäljed
3. Õli puhastamine (rafineerimine) Puhastusmeetodid: tsentrifuugimine (tiheduste erinevus), sõelumine (osakeste suuruse alusel), vaakumiga töötlemine – tsüklonis eraldamine (kerge ja raske fraktsiooni eraldamine), tuulamine (osakeste lenduvuse alusel). Eelsoojendamisel (+30...+40 ºC) tõstetakse materjali temperatuuri eesmärgiga suurendada purusti jõudlust ja parandada õlieraldust. Teostatakse kuuma õhu või auruga läbi soojusvaheti seina. Hüdrotermiline töötlus ehk konditsioneerimine – peenestatud toormesse juhitakse kuuma auru, mille tagajärjel temperatuur tõuseb (kuni 120 ºC). Valgud liituvad, mis suurendab materjali kleepuvust, õlipiisakesed suurenevad, lipolüütilised ensüümid inaktiveeruvad. Külmpressimisel ei kasutata – temperatuur ei tohi tõusta üle 49 ºC. Kuumpressimisel võib temperatuur tõusta tugevalt üle 100 ºC. Peenestatud või muljutud ja seejärel hüdrotermiliselt töödeldud massi nimetatakse meskiks.
sis.> 30% aeroobne stabiliseerimine- muda aereeritakse nii, et kergelt lagunev org aine laguneks.Protsess oleneb temp. talvel 1-2 kuud, suvel paar nädalat. Aeroobsel lagunemisel hävivad patogeensed mikroorganismid vähemal määral kui muudel meetoditel. * Muda tihendamine Tahendamine filtrimise (lintfilterpressid) või tsentrifuugimisega tah.ain.sis kuni 20-30%-ni. Muda konditsioneerimine- Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Keemiline konditsioneerimine - raudkloriid ja lubi, kaasajal kasut.orgaanilisi polümeere, mis lõhuvad geeli struktuuri. Füüs kond külmutamine ja kuumutamine. Muda põletamine- kuivainesisaldus vähemalt 40% Töödeldud muda paigutatakse erinevalt : matta (dumping) ookeani (NY, LA, London, Tokio) viljakasvatuses taimetoitainete allikana, pinnase omaduste parandamiseks, haljastuses, metsakasvatuses, ladestada prügilasse kas eraldi või koos teiste jäätmetega (piiratakse järsult). Reovete järelpuhastusmeetodid
järgnev käitlus. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Stabiliseerimine – mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või selle lõpuleviimine. Eesmärgiks ka muda hügieeniliste omaduste parandamine ning ebameeldiva haisu kaotamine. Stabiliseerimismeetodid: stabiliseerimine lubja abil, mädandamine, kompostimine ja aeroobne stabiliseerimine. Konditsioneerimine – üldlevinud on keemiline konditsioneerimine, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Muda saab konditsioneerida ka füüsikalisel teel, külmutades või kuumutades. Neid meetodeid kasutatakse praegu harva. Tahendamine – tõstetakse veelgi muda kuivainesisaldust (20-30%-ni)
o bioloogiline muda (biopuhastusjääk) o segamuda (mehaanilise ja/või bioloogilis-keemilise muda segu) o settekaevu muda - Töötlemine o tihendamine – segamisel settebasseinis, suureneb kuivainesisaldus o stabiliseerimine – lubja abil – ajutine mädandamine – metaan ja süsihappegaas kompostimine – soojus aeroobne stabiliseerimine - aereerimine o konditsioneerimine keemiline – mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere füüsikaline – külmutamine ja kuumutamine o tahendamine (kuivatamine) niiske mulla sarnane mudaväljakud mehaanilised tahendamisseadmed
et ph tõuseb 11-ni), mädandamine (muda laguneb metaaniks ja süsihappegaasiks), kompostimine (mikroorganismid lagundavad muda aeroobses keskkonnas-huumus) ja aeroobne stabiliseerimine (aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb). Tahendamine toimub mudaväljadel, kus vesi aurub ja läheb läbi aluskihi. Enamasti kasutatakse filterpressi ja tsentrifuugi. Seejärel toimub muda konditsioneerimine kemikaalide abil ( raudkloriid ja lubi). 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori
põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel ja metsakasvatuses. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (näiteks prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega. Reoveekäitluses tekkinud sete (muda) töötlemine koosneb järgnevatest protsessidest: Tihendamine Stabiliseerimine Konditsioneerimine Tahendamine (kuivatamine) Lõppkäitlemine (kompostimine; põletamine; ladestamine, jne) Muda tihendamisel vähendatakse tema veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbustub järgnev käitlus. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest
Elamus tähendab see seda, et õhk tuleb esmalt elu- ja magamistuppa ning liigub läbi köögi ning tualettruumide välja. Analoogselt toimitakse ka ärihoonetes, kus õhk siseneb esmalt kontoriruumidesse ja väljub tualettruumide või abiruumide kaudu. Õhuvahetus on loomulik või sundõhuvahetus. Lihtsa õhuvahetuse kõrval kasutatakse keerukamates kliimatingimustes või rangete sisekliimanõuete tagami- seks õhu konditsioneerimist. Konditsioneerimine on vajalik kuumas ja troopilises kliimas ning paraskliimas näiteks teatrites, hotellides, haiglates, restoranides jm. Konditsioneer võimaldab vajaduse korral õhku puhastada, soojendada, jahutada, kuivatada ja niisutada. Õhu kuivatamiseks jahutatakse see allapoole kastepunkti, nii et liigne õhuniiskus kondenseerub jahuti pinnal ja voolab veena minema. Normaalse temperatuuri tagamiseks järgneb sellele õhu soojendamine või soojenemine ruumis, olenevalt välis- ja siseõhu parameetritest
VALMISTAMISEKS Karastusjookide valmistamisega tegelevates ettevõtetes on vee vajadus 0,166 kuni 0,2 m³/dal joogi kohta. Siirupite valmistamisel on veekulu 0,056 m³/dal kohta. Karastusjookide valmistamiseks kasutatavast veest tuleb eelkõige eemaldada Ca ja magneesiumi ioonid ning hüdrokarbonaadid. Soovitatavad vee töötlemise meetodid on järgmised: · ioonvahetus; · elektrodialüüs; · pöördosmoos; · hapetega neutraliseerimine; · reagentidega konditsioneerimine. Hüdrokarbonaatide neutraliseerimine väävel-, sool-, fosfor- ja piimhapetega on lihtsam võimalus vee aluselisuse kõrvaldamiseks. Väävel- ja soolhappe kasutamine on võimalik kui vees on olemas teatav tähtsusetu kogus sulfaate ja kloriide, aga piimhappe kasutamine kui vees sisaldub teatud kogus naatriumhüdrokarbonaate. Selle meetodi puuduseks on vee neutraliseerimine hapetega, mis moodustavad vaba süsinikdioksiidi, mis kutsub esile seadmete korrosiooni. 2
Mikk Kaevats KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev: 18.12.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 S...
Ökoloogia KT2 1. Keskkonnajuhtimine Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani): Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine Looduslike ökosüsteemide kaitse Maastikukaitse ja –hooldus Loodusmälestiste kaitse Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahema...
Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (näiteks prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega. Reoveekäitluses tekkinud sete (muda) töötlemine koosneb järgnevatest protsessidest: · Tihendamine (thickening) · Stabiliseerimine (stabilization) · Konditsioneerimine (sludge conditioning) · Tahendamine (kuivatamine) (dewatering) · Lõppkäitlemine (kompostimine; põletamine; ladestamine, jne) Muda tihendamisel vähendatakse tema veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbustub järgnev käitlus. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest
kahe liikuva filtreeriva lindikanga vahele ning vesi filtreerub läbi kangaste. Tsentrifuugis eraldatakse vesi muda tahkest ainest. Muda juhitakse prööleva trumli sisse, milles asuv tigutransportöör lükkab muda trumli koonilisse otsa. Vesi kõrvaldub vastasotsast. Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Sellise muda veesisaldust on raske vähendada ilma muda konditsioneerimiseta. Üldlevinud on keemiline konditsioneerimine. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Need jagunevad kationiitseteks, anioniitseteks voi mitteioniitseteks. Muda saab konditsioneerida ka füüsikalisel teel külmutades või kuumutades. Üldreeglina konditsioneeritakse muda enne tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Raskmetallisisaldus siiski piirab kasutusviise ja talupidajad suhtuvad mudaväetisesse mõnikord kahtlevalt. Muda
:fenoolvaik liimide korral 4-6% kiudude massist,karbaniitvaik liimide puhul 8-10 %. 4. Plaadi niiskumise vastu lisatakse kiudmassile 0,5-25% vaha.Liigne vahahulk võib raskendada plaadi liimimist ja viimistlemist. 5. Liimiga segatud kiud juhitakse vormimismasinasse ning seejärel asetsetakse see pressi alla,toorplaat 10 korda paksem plaadi paksusest.pressi suurus 50 baari 6. MDF plaadi niiskuse konditsioneerimine ehk tehnoloogiline ooteaeg 7. Plaatmaterjali formaati saagimine ja markeerimine MDF plaat on homogeenne materjal,see tähendab kiudude struktuur on kogu plaadi ulatuses küllaltki ühtlane.Tänu selle saab toota ka hööve ja freesmaterjale .Neid plaate võib värvida lakkida,pealistada samamoodi nagu puitlaast plaatigi.Pealistamisel võiks seda teostada ka ainult ühepoolselt.Antud plaatmaterjali võib ka vormida kuid samas profiili sügavus ei tohiks olla suurem 1/3 plaadi paksusest
1. Faas – temperatuuri tõstmine ja kõrgtemperatuuriline kuivatus Temperatuur tõstetakse kiirelt 100 °C –ni, kasutades ka veeauru. Seejärel tõstetakse temperatuuri aeglaselt 130 °C –ni, mille ajal toimub kõrgtemperatuuriline kuivamine, kus puidu niiskussisaldus langeb peaaegu nullini. 2. Faas – termotöötlus Kui kõrgtemperatuuriline kuivatus on läbitud, tõstetakse temperatuuri veel 185 °C kuni 215 °C, ning hoitakse seda temperatuuri 2-3 tundi. 3. Faas – jahutamine ja konditsioneerimine Kasutades veepritsimissüsteeme, jahutatakse ettevaatlikult kuni 80 °C – 90 °C. Puit niisutatakse taas 4-7 %-ni. Termopuitu kasutatakse näiteks terrassilaudadena, saunamaterjalina, põrandalaudadena, akendes ja ustes. 41. Kuidas tuleb töödelda puitu enne spooni koorimist? Millist puitu kasutatakse Eestis treispooni tootmisel? Tooraineks kasutatakse jämedaid palke, mis mõõdetakse, sorteeritakse, virnastatakse,
Selleks puitu hautatakse (aurutamisega pehmendatakse), keedetakse või soojendatakse kõrgsagedusvooluga. Aurutamisel kasutatakse õhukuiva puitu 17...25%. Puidu kuivamise ärahoidmiseks soojendatakse seda auruga 100°C-ni. Aurutamise kestvuseks loetakse u 2 min 1 mm paksuse kohta. Olenevalt kuivatustemperatuurist ja keha suurusest hoitakse painutatud keha kuivatamiseks masinas 1...14 ööpäeva. Seejärel toimub mõnenädalane konditsioneerimine. Sobivad puiduliigid plastiliseks painutamiseks: pöök, hikkoripuu, saar, jalakas, samuti vaher, kask, kirsipuu, sarapuu, tamm. Koormamine- lühiajalisel, pikaajalisel, korduval või vahelduval puidu koormamisel erineb vastupidavus koormuse suhtes. Lühiajalisel koormamisel talub puit kõige suuremat koormust. Pikaajalisel koormamisel talub sama puit 50...60%-list koormamist lühiajalisest koormusetaluvusest
Hoone kohandamine= hoone klimaatilise stabiilsuse suurendamine.Selleks, et temperatuuri ja õhuniiskust reguleerida, tagada korralik ventilatsioon tuleb hoone isoleerida. See vähendab ka biokahjustajate sissetungiohtu. Isoleerimisega tegelevad ehitusspetsjalistid. Vanade hoonete korral võivad tekkida probleemid. Kuigi hoone kohandamine nõuab suuri kulutusi, tasub see pikemaajaliselt ära. Nt vähenevad hoolduskulud. Läbi tuleb viia ka siseruumide keskkonnatingimuste kontrolli.Õhu täielik konditsioneerimine tagab täpse kontrolli õhutemperatuuri, niiskuse ja saasteainete sisalduse üle. Sellel on teoreetiline kasu teabeasutuse kogude säilitamisele. See on ammuteadud tõsiasi. Ideaalsete piirnormide kehtestamise asemel soovitatakse lähtuda antud oludes saavutatavatest kliimatingimustest. 14) valgustus Et igasugune valguskiirgus mõjub materjalidele kahjustavalt, tuleb säilikuid hoida valguse käes võimalikult vähe. Valguskiirguse suhtes tundlikumad on orgaanilised materjalid ja kõik
Optimaalne õhuniiskus on enamsti 40-60%. Optimaalne õhu liikumise kiirus on 0,03-0,1 m/s, mille aga tervishoiunormid jätavad sageli lahtiseks, öeldes nt, et optimaalne õhu liikumise kiirus on kuni 0,1 m/s. Liialt madala õhu liikumise kiiruse puhul koguneb inimese lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha ainevahetusprotsessid. Kahjuks esineb sellist olukorda sageli. Optimaalse mikrokliima tingimuste kindlustamiseks on arvukalt võimalusi, kusjuures eriti perspektiivne on õhu konditsioneerimine, mis tagab optimaalsete parameetritega õhu tööruumis. Valgustus Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Esmajoones on oluline töökoha valgustatus (ehk valgustihedus). Valgustuse probleemidega tegelevad eeskätt valgustusinsenerid. Ergonomisti ülesanne on käsitleda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
