Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Spoon (0)

1 Hindamata
Punktid

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
MR-14
SPOON
Referaat
Uuemõisa 2014
Sisukord
Sissejuhatus 3
I. Spoon 3
1. Spooni tootmine 4
Kooritud spoon 5
Höövelspoon 5
Saespoon 6
Tehnoloogiline spoon 6
Spooni tootmine ja vineeri valmistamine 6
2.Spooni kuivatamine ja sorteerimine 7
3.Spooni kasutamine 7
II. Spoonitootjad/müüjad Eestis 8
Spooni hinnad (valikuliselt) 8
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9

Sissejuhatus

Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade spooni omadustest, põhimõõtudest, valmistamise tehnoloogiast, tootmise iseärasustest ja kasutusvõimalustest. Töö teises pooles toon välja suuremad spoonitootjad ja -müüjad Eesti turul ning spoonide hinnaklassi.

I. Spoon


Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks ehk spoonimiseks. Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid seda mööbli ja sarkofaagide valmistamiseks.
Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse
ainult imeõhukest lehte. Puidu spooniks lõikamine on ümarmetsamaterjali kasutamise säästlikumaid võimalusi. 1 m³ palgist saab tavaliselt 600–1000 m² spooni. See annab võimaluse pinna katmisel niisuguse väärismaterjaliga valmistada mitukümmend korda rohkem mööblit kui saaks näiteks saetud 26-mm paksusega samaliigilise massiivpuidu puhul. Väärisspooniga kaetakse odavamast puidust plaatmaterjale, mõnikord ka täispuitu jne. Spoonimise teel saab muuta puidu välimist tekstuuri ja mitmesugused spooni lõikamise meetodid aitavad eksponeerida puidu pinna naturaalset tekstuuri efektsemalt. Spoonitud tooted on tihti tugevamad kui täispuit tooted (täispuit + liim + spoon = tugevam tammest).
  • Spooni tootmine


    Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus .
    Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm ning 1,5 ja 2,7 mm. Nüüdisaja mööblitehnoloogia võimaldab kasutada märksa õhemat spooni kui veel paarikümne aasta eest. See säästab märgatavalt spooni tootmiseks kasutatavat ümarmetsamaterjali. Erijuhtudel valmistakse ka õhemat spooni paksusvahemikus 0,3 kuni 5,0 mm. Pikkuse osas sorditakse need ukse- (2,1...2,4 m), paneeli- (2,7...3,0 m) ja vabas pikkuses mööblikvaliteediks. Süü kujundi järgi jagunevad spoonid sirge joonisega radiaal - ja mustrilise joonisega tangentsiaallõikelisteks.
    Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega. Ühtlane paksus on oluline nii sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võib seda toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest.
    Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt koorimine ja hööveldamise meetodil. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga .

    Kooritud spoon


    Spooni, mis kooritakse sobivas paksuses pideva lindina pöörlevalt ümarpakult nimetatakse spooni koorimiseks ehk treispooniks (sellest valmistatakse vineeri). Puiduliigi valikul ei ole määravaks tema dekoratiivsus, vaid pigem ühtlane struktuur, hea töödeldavus ja mehhaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne. Kooritud spooni valmistatakse peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest.

    Höövelspoon


    Höövelspooni lõikamisel liigub nuga või tüvi telje suhtes risti või väikese nurga all. Höövelspooni kasutatakse kõige rohkem puitplaatide dekoratiivseks pealistamiseks. Seetõttu pööratakse nii puiduliigi kui ka paku lõikesuuna valikul suurt tähelepanu puidu tekstuurile. Kõige ilmekama tekstuuriga on tangentsiaalselt lõigatud spoon. Väga väärtuslikuks hinnatakse muuhulgas juurespooni, pahaspooni, ebakorrapärase süüga puidust ( karjala kask) tehtud sasisalmilist spooni, puutüve hargnemiskohast lõigatud püramiidspooni, tamme- või plaatani säsikiirespooni.
    Juurespoon on raskesti töödeldav ja nõuab erialast meisterlikkust. Juurespoon on väga eksklusiivne ja kallis. Sellest tehakse kõrge-kvaliteedilist mööblit ja puitarhitektuuri. Pildil Biedermeier sekretär vitriiniga, fassaad jalakajuurespoon.
    Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud väärispuidust – kallimatest ja haruldasematest puiduliikidest. Pikkuses sorteeritakse spoonilehed 2,1 kuni 3,0 meetri pikkusteks ukse- ja paneelilehtedeks ning vabas pikkuses mööblispooniks. Höövelspooni laius ulatub 10 kuni 40 sentimeetrini ja pikkus 0,5 kuni 4 meetrini. Tekstuuri järgi võib eristada triibulist radiaal- ja kõvera või ovaalse tekstuuriga tangensiaalspooni.
    Hööveldatud spoonilehed liidetakse omavahel liimi, liiminiidi ( siksak ) või paberlindi abil spoonisärkideks. Erinevate mustrite saamiseks kasutatakse erinevaid koostamisviise, mis annavad ühtlase tekstuuri või näiteks peegelpildi.

    Saespoon


    Enne tänapäevase tehnoloogia kasutusele võttu spooni saeti. Saagimine on ebaökonoomne meetod, sest suur osa puidust läheb saelaastuna raisku. Tänapäeval saetakse spooni üldjuhul ainult väga kõvade puiduliikide puhul. Selleks kasutatakse suure läbimõõduga ketassaage. Ka väiketöökojas võidakse üksikuid spooniribasid lintsaega saagida.

    Tehnoloogiline spoon


    Tehnoloogilist spooni toodetakse vähemväärtuslikest puiduliikidest (pappel, ayous, koto jne) spooni ümbertöötlemise meetodil. Arvutiga juhitav protsess hõlmab spooni sorteerimist, toonimist, liimimist ja pressist. Selle tulemusel saadakse spoonilehtedest koosnev plokk, mis seejärel uuesti spooniks hööveldatakse, saades nii traditsioonilisi kui ka erakordselt omapäraseid dekoratiivseid spoonilehti.

    Spooni tootmine ja vineeri valmistamine


  • Spooni kuivatamine ja sorteerimine


    Spooni liimitavuse ja sisepingete minimeerimise huvides peab selle niiskusesisaldus olema kõikjal ühtlane (liiga niiske ega liiga kuiv pole liimimisel hea). Pealmise kihi spoon võib veidi niiskem olla, samuti servad , sest kuumpressimisel hilisema spoonimise käigus pääseb liigne niiskus välja. Õige kuivatuse puhul võib spooni keskmine niiskusesisaldus jääda vahemikku 10–14%. Liiga kuiv spoon muutub hapraks, liiga niiske võib hallitama minna. Spooni kuivatatakse tavaliselt kontaktmeetodil, mille puhul spoonilehed liiguvad pideva protsessi käigus rullide või trumlite vahelt läbi. Tulemuseks saadakse tasapinnaline ja ühtlase niiskusesisaldusega spoon, mis kahaneb kuivamise käigus laiuses märksa vähem kui õhkkuivatuse puhul. Selle meetodi miinuseks on spooni paksuse vähenemine ja pärast kuivatist väljumist tekkida võivad mikropinnalõhed. Seda meetodit ei ole otstarbekas kasutada väga õhukese spooni puhul kuna kuivatus võtab tunduvalt vähem aega kui spooni sisse- ja väljalaadimine. Kasutatakse ka õhkkuivatust, kuid selle puhul võivad spooni servad jääda lainjaks, lehed kahanevad rohkem ning lõplik niiskusesisaldus kipub ebaühtlaseks jääma .
    Spoon sorteeritakse enamasti lõikamise järjekorras vastavalt tekstuurile ja kvaliteedile. Vajadusel spooni lõigatakse, parandatakse defektid ja jätkatakse servliimimise, liiminiidi, lindi või hammasühenduse abil.
  • Spooni kasutamine


    Spoon on dekoratiivne pinnakattematerjal , mida kasutavad peamiselt mööbli- ja uksetootjad, samuti sisekujundajad. Höövelspooni kasutatakse enamasti puidupõhiste plaatmaterjalide (puitlaastplaat, MDF-plaat, tisleriplaat, ristvineer ) pealistamiseks. Kooritud spoonist valmistatakse põhiliselt vineeri, kuid seda kasutatakse ka painutatud-liimitud detailide valmistamiseks. Üha rohkem hakkab levima spoonliimpuidu (kertopuu) kasutamine.
    Erinevad võimalused spooni kasutamiseks http://www.baltispoon.ee/et/referentsid/

    II. Spoonitootjad/müüjad Eestis


    Balti Spoon OÜ (Kuusalu vald)
    Toodab treispooni peamiselt kasest ja kuusest ning höövelspooni kasest, tammest, pöögist, saarest , männist, vahtrast, lepast, lehisest ja haavast ning muudest puuliikidest.
    Ettevõte pakub ka selliseid naturaalspoone nagu Ameerika pähkel, Ameerika kirss, Ameerika valge tamm, Ameerika punane tamm, Ameerika valge saar jpm.
    Tarmeko Spoon AS (Tartu)
    Toodab peamiselt kase treispooni. Lisaks valmistab spooni lepast, haavast ja kuusest. Tänu värskelt rekonstrueeritud treiliinile on aastane tootmismaht ligikaudu 17 000 m3.
    Väärispuu ja Spoon OÜ (Saku vald)
    Lisaks üldlevinud tootevalikule, nagu pöök , tamm, saar ja kask pakuvad ka eksklusiivseid juurespoone, püramiidimahagoni, roosipuud ning teisi, sh ka odavamaid eksootilisi materjale.
    MASS AS (Tallinn)
    Baltic Panels OÜ ( Maardu )

    Spooni hinnad (valikuliselt)


    Euroopa mänd hind 0.54.- m2
    Euroopa vaher hind 1.07.- m2
    Aafrika pähkel hind 2.49.- m2
    Tamme spoon (tabel)

    Kokkuvõte


    Selle töö koostamine oli mulle väga vajalik kuna sain erinevate tekstide läbitöötamisel teadmisi, mida saan kohe praktilises elus ära kasutada. Nimelt on käsil enda kodu ehitamine ning mööbli tellimisel ja valmistamisel oskan nüüd teha teadlikumaid valikuid ja otsuseid. Näiteks täistammest mööblieseme asemel on keskkonna ja remondieelarve seisukohast ehk otstarbekam kasutada hoopis tamme spooni.

    Kasutatud allikad


  • http://et.wikipedia.org/wiki/Spoon
  • http://www.vaarispuu.ee/spoonid.html
  • http://www.vaarispuu.ee/et/tehnilised-spoonid.html
  • http://www.stragendo.ee/et/laos/spoonid
  • http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=571
  • Video spooni tegemisest https://www.youtube.com/watch?v=NAJR-HCTE7s
  • Video spooni tegemisest https://www.youtube.com/watch?v=aZL0U5rpwDU
    9
  • Vasakule Paremale
    Referaat Spoon #1 Referaat Spoon #2 Referaat Spoon #3 Referaat Spoon #4 Referaat Spoon #5 Referaat Spoon #6 Referaat Spoon #7 Referaat Spoon #8 Referaat Spoon #9
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor efkaplika Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Spoon
    3
    pdf

    Spoon

    Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga ­ koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm; 1,5 ja 2,7 mm. Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa õhemat spooni. Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega. Ühtlane paksus on oluline nii sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub

    Kategoriseerimata
    Spoonid ja höövelvineerid
    17
    odp

    Spoonid ja höövelvineerid

    Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³ palgist saab tavaliselt 600­1000 m² spooni. Spooni tootmine Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga ­ koorimine ja hööveldamine. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon Kasutatakse kõige rohkem puitplaatide dekoratiivseks pealistamiseks. Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud

    Kategoriseerimata
    Referaat masinpinkidest-puuliikidest-puidumasintöötlemisest
    21
    rtf

    Referaat masinpinkidest, puuliikidest, puidumasintöötlemisest

    Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga ­ koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm; 1,5 ja 2,7 mm. Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa õhemat spooni. Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega. Ühtlane paksus on oluline nii sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub

    Ehitus alused
    Materjaliõpetus
    1
    docx

    Materjaliõpetus

    vees, aurutatud vineeri pakkudest.Pakk panakse koorimismasinas pöörlema vastu pakku surudes.Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Vineerinott pannakse pöörlema ümber oma telje. Noti külgpinna vastu surutakse lai nuga, mis lõikab vineerinotist pideva 0,55-1,5 mm paksuse lindikujulise laastu. Nii saadakse kooritud spoon ehk treispoon mida kasutatakse peamiselt ristvineeri valmistamiseks. Puiduliigi valikul ei ole määravaks tema dekoratiivsus, vaid pigem ühtlane [struktuur], hea töödeldavus ja mehhaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne.Ristvineer ehk vineer. See muudab endast kihilist materjali, mis on kokku liimitud 3 või enamasti üksteisega serviti asetatud spoonilehest.Vineerilehe

    Kategoriseerimata
    kõik tõed materjalidest-tisler
    27
    docx

    kõik tõed materjalidest (tisler)

    kastani lülipuit ning tamme,kuuse,paju,lehise,nulu ja lepa koor. Plaatmaterjalid Spoonid Saevineer on kõige vähem kasutatav ja tehakse kuivast materjalist.nottide pikkuseks võivad olla 4 ja 4,8 m.Paksuseks 0,8-2 mm. Suurte kulude tõttu toodetakse saevineeri põhiliselt muusikariistade tööstuseks.Saevineeri kasutatakse veel mitmesugustel tööstusvineeride korral ehk looduslik tehis vineeride korral ja ka n:kilpparketi tootmisel . Spoonitud vineer või treivineer ehk spoon Spooni valmistatakse 50-80 kraaadi temperatuuriga. Pakk pannakse pärast basseinist välja võtmist ja otspindade mahalõikamist koorimis masinasse pöörlema ja vastu pakku surutud nuga eemaldab sellelt pikka pideva spoonilindi,edasi toimub 2 tehnoloogiat · lõigatakse giljotiinkääridega lehtedeks · pidev spoonilint kuivatatakse ja seejärel lõigatakse lehtedeks,edasi toimub korkimine ja korgi määramine.

    Kategoriseerimata
    Tisleri eriala eksam
    59
    doc

    Tisleri eriala eksam

    (seda võib kahjustada ka koi). (täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) 3.Spoonparket e laminaatparkett: Katta kulumiskindla lakiga) Läbinisti naturaalne, paksusega 7 mm ja koosneb kolmest kihist : a)pindmine kiht- väärispuidust, tehases viimistluse saanud kulumiskiht, paksus 0.6 mm. b)keskmine e koormuskiht- moodustab ülitihe HDF plaat. c)aluskiht e stabiliseeriv kiht- laua stabiilsust tagav kuusepuu või männi spoon. Naturaalset väärispuidust kulumiskihti kaitseb õhuke, kuid äärmiselt vastupidav lakikiht. Spoonparketina on saadaval paljud haruldased puiduliigid, mida naturaalse puitparketina ei tooteta. Laud- e kihtparkett: Kahe või kolme kihiline tehases viimistletud parkett. Väärispuidust pealiskihi paksus 4 mm. Alumised kihid on vähem väärtuslikust okaspuidust ja asetsevad üksteise suhtes risti (see tagab parketi suurema stabiilsuse). Viimistletakse UV kindla laki või õliga.

    Tisleri eriala
    Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
    85
    docx

    Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

    Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta

    Materjaliõpetus
    Puidutöötlemine I-II-III
    25
    doc

    Puidutöötlemine I, II, III

    Puidu mehhaaniline töötlemise tulemuste arvestus: I Pooltoodete tootmisgrupp. Metsast väljaveetav puit tüvestena, palkidena, propsidena töödeldakse ümber: 1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast.Peamine töötlemise viis - saagimine, freesimine, kuivatamine. 2. Puitmajade detaile töötlev tööstus. Töötlemisviisiks saagimine, freesimine, kuivatamine. Toodang - pruss ja kilpelemendid. 3. Kihilise liimitud puidu tootmine - spoon, vineer, vineerplaat, kihiline puitplastik, vineertorud, tislerikilbid, liimitud toorikud. Töötlemisviisiks ringkoorimine (spoonitreimine), kuivatamine, liimimine. 4. Puitkiud ja puitlaastplaatide tootmine. Töötlemisviisiks puidu peenendamine, kuivatamine, pressimine. II. Puidust esemeid väljastav tootmisgrupp. Esemeid, mis on sobivad kasutamiseks (kapid, lauad, aknaraamid jt.), ehitussõlmed-detailid, puitnõud, laevade, rongide,- põllumasinate osad, spordiinventar.

    Puidutöötlemine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun