Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted (0)

Üheksateistkümnes lugu.

• Sarvik -Taadi aheldamine ,
  
• Õnne aeg ,
  
• Pidu ja Tarkuseraamat ,
  
• Sõjateated
  

Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks „ Lennuk „. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele . Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis „ Lennuk „ hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpetust. Ta otsustas tagasi pöörduda. Reisist oli palju kasu, sest nüüd avastas Kp, et suurel maailam polegi otsa.
Seitse aastat valitses meie maal õnnepõli. Olevip. Oli ehitanud kindlad kantsid. Ehitati palju uusi linnu. Keset kibedat tööd ilmusid randa järsku vaenlaste sõjalaevad. Kp. Kuuldes vaenlastest, ratsutas neile julgelt vastu. Vaenlasi tapeti armutult. Kp. Saatis sõjaväed peale suurt võitu koju. Põrgukatla juures sai Kp. Sarvik-taadilt rammuandja kellukese. Murueide tütred tekitasid magavatele sangaritele ilusaid unenägusid. Päikesetõusul virgus Kp ja tegi ettevalmistusi uueks põrgu minekuks . Sarvik saatis sissetungijatele vastu oma suured sõjaväed. Kp lõi Sarviku sõjaväed puruks. Kp purustas põrguväravad, ta nägi seal Linda varju, kes juhatas Kp-le kätte eluvedeliku. Sellest sai Kp. Uut jõudu. Sarviku eit kutsus Kp. Endale külaliseks, kuid Kp. Keeldus. Ka Sarviku tugevamadki sõjamehed lõi Kp. Tagasi. Siis astus Kp-le vastu Sarvik ise. Algas äge võitlus, mis kestis 7 ööd ja ka 7 päeva. Pärast visa võitlust suutis Kp. Sarvikust ikkagi jagu saada. Ta keerutas Sarvikut 10 korda pea kohal ja lõi ta siis maasse. Seejärel pani ta Sarviku ahelaisse. Kp võttis põrgust kaasa kulda. Koos Alevip. Võeti einet ja Kp. Heitis puhkama . Siis läksid Kp ja Ap. Sõpradega lõbutsema. Kesk pidukära tuli teade, et vaelnased on astunud Eestimaa pinnale. Lapsu tark viis Kp-lt ära Vana Kalevi tarkuseraamatu. Seal oli peidus palju tarvilike õpetussõnu.Sõjakullerid tulid teatama, et on käimas äge sõda ja sõdalased ei suuda enam vastu panna. Kp. läks isa haulae nõu küsima, kuid vana kalev enam ei vastanud.
Kalevipoeg.
Ümberjutustus ja küsimused.
Sissejuhatus.
Tekstist on väga raske aru saada, aga ma arvan, et autor hakkab siin tutvustama eestlaste elu algust ja rahva sündi. Kirjeldades eestlasi, kui ühe ja sama isa ning ema lapsi, kelle muinaskultuur ja rahvuse lapsepõlv on kiirelt ja kurvalt möödunud , annab autor mõsita, et Eestimaal käivad rõõm ja mure käsikäes ning üks ei tule ilma teiseta. Autor hakkab kokku võtma eestlaste muinaskultuuri ainestikku ja tegelasi öeldes, et nad ei saa enne rahulikult puhata , kui nende poolt üles ehitatud pärimuskultuur on omaks võetud ja otsustatud hakata seda endaga kaasas kandma. Autor annab mõista,et väga tähtis on selline kultuur juurutada ja hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale. Ta innustab oma kõnega eestlasi seda tegema, sest ta teab, et see on raske, sest eestlased on üle elanud 7 rasket perioodi, seal hulgas nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse , katku ja Tautsi-tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri.
Kümnes lugu.
Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega ,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama . Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg. Kalevipoeg võidab võistluse, Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma , aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada.
Üheteistkümnes lugu.
Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi. Peipsi kaldal istub sorts , kes seda näeb ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks. Kalevipojal on küll raske, aga ta sammub läbi Peipsi ja jõuab kohale. Kaldal ei jõua ta enam sortsile kätte maksma minna, sest ta on liiga väsinud ja heidab magama. Kui Kalevipoeg juba sügavalt magab, varastab sorts tema mõõga ära. Ta hakkab mõõgaga ära põgenema, aga hüpates üle Kääpa jõe kukub mõõk vette ning sorts jääb mõõgast ilma. Kui Kalevipoeg üles ärkab näeb ta, et mõõk on kadunud ja asub seda otsima . Leides selle Kääpa jõest ei võtagi ta seda kaasa vaid paneb sellele peale needuse. Kalevipoeg hakkab ära minema ja teel kohtab ta väikest mehikest , kes jutustab talle naljaka loo, kuidas ta eile oli käinud lahke eide juures, kes oli talle süüa ja aset pakkunud, käskides öösel vait olla. Öösel tulid koju eide kaks suurt poega ja väike mehike kartis väga. Järgmin hommik pääses ta põgenema.
Kahekümnes lugu
Kalevipoeg valmistub sõtta minema. Sõda toimus Ordurüütlite vastu. Ta kutsub endaga kaasa kõik eestlased ja koos minnakse sõtta. Enne minekut loeb õde Kalevipojale veel sõnad peale, kuidas ellu jääda. Sõjas langevad paljud eestlased ja Kalevipoja sõbrad. Ka Kalevipoeg ise saab haavata , aga sõnatark ravib ta terveks. Peale seda, kui kõik Kalevipoja sõbrad on langenud, läheb ta üksinda metsa ootele ja elama. Ordurüütlid üritavad mitmed korrad teda endaga mesti saada, aga see ei õnnestu. Kalevipoeg hakkab edasi minema ja jõuab Kääpa jõe äärde, kus puhkab ta mõõk. Ta hakkab sealt läbi minema ning mõõk täidab talle eelnevalt lausutud kohustuse lõigata jalad alt sellelt , kes teda ennem kandnud on. Kalevipoeg kaotab jalad ja sureb piinades. Vanatargad mõtlevad talle sobivat kohustust pärast surma ja otsustavad ta panna valvama põrgut. Eesti rahvast jääb Kalevipoega tagasi ootama.
Küsimused
Sissejuhatus

Mida tähendab Maarja rüpes magamine ?

Kes on kaksikvennad ?

Kes on langud ?

Kes on Tauts?

Kes on Alevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg ?
Kümnes lugu

Kes kaklesid soo pärast ja miks nad palusid Kalevipoja abi?

Mida pakkus Vetevaim Alevipojale, et too tema jõge kinni ei ajaks?

Miks ei läinud Alevipoeg ise Vetevaimu juurde õhtustele läbirääkimistele?

Kuidas pääses Kalevite kannupoiss põgenema?

Milliste võistluste abil tehti kindlaks võitja?

Kes kaotas ära enda sõrmuse?
Üheteistkümnes lugu

Miks hakkas Kalevipoeg laudu käsitsi üle Peipsi viima?

Kes tegi lauatassimise raskemaks?

Mis juhtus mõõgaga?

Miks jättis Kalevipoeg mõõga jõkke?

Millise needuse pani Kalevipoeg mõõgale peale?

Kellega kohtus Kalevipoeg koduteel ?
Kahekümnes lugu

Kellele taha Kalevipoeg jätta oma vara?

Millised sõdalased tulevad sõjast koju?

Kellega hakkas sõda?

Mitu ordumeest tulid esimesena Kalevipoega endaga sõbraks meelitama?

Mis saab Kalevipojale saatuslikuks?
Vastused
Sissejuhatus

Maarja rüpes magamine on magamine Maarjamaa mullas ehk olla maetud Eestimaale.

Rõõm ja mure on kaksikvennad.

Langud on inimesed, kes on sulle saanus sugulaseks abiellumise teel, näiteks kaasa vanemad või õed ja vennad.

Tauts on paljutapva epideemilise haiguse haldjas.

Alevipoeg ja Sulevipoeg on Kalevipoja kaaslased, Olevipoeg(Olevine) on Kalevipoja sõber.
Kümnes lugu

Pahareti pojad kaklesid soo pärast ja nad palusid abi, sest ei suutnud otsustada, kes oleks õige peremees soole, sest nad arvasid mõlemad, et on selle väärilised.

Vetevaim pakkus Alevipojale kulda.

Alevipoeg kartis, et Vetevaimul on halvad plaanid.

Ta küsis, kas ta võib ennem toa üle mõõta, kus teda lennutama hakatakse, et taloleks pärats uhke rääkida, kui palju ta lendas . Jõudes ukse juurde, pani ta plehku .

Võitja tehti kindlaks kiviviske ja vägikaikaveo järgi.

Sõrmuse kaotas Ilmaneitsi.
Üheteistkümnes lugu

Ta hakkas laudu käsitsi viima, sest ei näinud paate.

Sorts tegi lauaveo raskemaks nõidudes Peipsi peale laineid.

Sorts varastas öösel mõõga ja pillas selle jõkke, kui üritas sealt üle hüpata.

Kalevipoeg jättis mõõga jõkke, kuna ta arvas , et on piisavalt tugev ka ilma selleta.

Kalevipoeg seadis mõõgale needuse, mis ütles, et ta lõikaks jalad alt sellel, kes teda on kandnud.

Kalevipoeg kohtus koduteel väikese mehikesega.
Kahekümnes lugu

Kalevipoeg tahab jätta vara labalapsele ehk puhtast abielust sündinud lapsele.

Need sõdalased tulevad koju, kes on rivis keskel.

Sõtta mindi raudriietes rüütlidega ehk ordurüütlitega.

Kalevipoega tulid esimesena endaga sõbraks meelitama 3 ordumeest.

Kalevipojale saavad saatuslikuks tema enda lausutud sõnad.
Linda ja Kalev elasid talus . Neil oli kolm poega, kuid enne viimase poja sündi Kalev suri. Linda mattis Kalevi maha. Ta kandis Kalevi hauale palju kive, millest tekkis Toompea mägi. Linda leinas Kalevit 7 ööd ja 7 päeva. Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks.
Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks vanemat poega läksid magama, sest nad arvasid, et äkki näevad unes , kust ema otsida. Kuid noorim poeg mõtles : „Tänasida toimetusi ära viska homse varna.“ Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist.
Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks.
Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma otsas, kus polnud käinud veel keegi. Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua.
Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata , et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama.
...........
Kalevipoeg
Eesti rahva eepos
Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald
Kirjastus Avita , Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi)
Sissejuhatuseks (6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast
Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad . 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana , muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks (13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23)
Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg ( lepatriinu ) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35).
Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad , õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51)
Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga . Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri. Kalevipoeg tappis käega Tuuletuuslari.
Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70). Kalevipoeg tapab Soome tuuslari ning kahetseb seda hiljem, unenäo põhjal saab teada, et Linda on surnud(77).
Kuues lugu (Mõõga ostmine . Liigud ja taplus. Tamme raiumine . 78-93) Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga(83-84). Peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja ning sepp vannutab mõõga. Kotka tiiva all olnud mehike kasvab suureks ja raiub tamme(92).
Seitsmes lugu (Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 94-106) Teel koju kuulis ta saare juures saarepiiga laitust(95-96). Iru mäel kuuldust sai aru Linda saatusest ja enda tegudest(99-100). Vennad räägivad, kust otsisid(Vanim nägi vask neidusid 101-102, teine vend jõudis loomade juhatusel jõukasse tallu (102-104)… Vennad otsustavad liisku heita(104-105). Kalevipoeg saab isalt õpetust(105-106).
Kaheksas lugu (Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm). Viskevõistluse(Võrtsjärve ääres? 110) võitis noorem vend, vanemad läksid uut kodukohta otsima(117-119). Kalevipoeg hakkas maad kündma ning puhkamise ajaks pani ruuna jalad kinni ja seetõttu sai too metsaloomade söögiks(124-127).
Üheksas lugu (Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit.128-141) Kalevipoeg tapab metsaloomi(128-130). Magama jäädes tuleb käskjalg teatega võõraste saabumisest - sõda. Pärast teda tuleb Jumal? Ja palub verd mitte valada aga hommikul ei mäleta Kalevipoeg, mis oli uni mis mitte ning saadab käskjala sõjateadet saatma(130-138). Käskjalg läheb ja kõik, keda kohtab, kardavad sõja tulekut(139-140). Käskjalg jäi seisma ja mõistis, et sõda pole hea ning viskas sõja alustamise käsu merre - vaikus vaenuvarin.
Kümnes lugu (Kikerpära soo. Veevaimu kuld . Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus. 142-155). Kalevipoeg läheb hobust ostma(142) ja Kikerpära soos aitab paharettidel sood kaheks jagada. Tuleb vetevaim ja kuuldes mida tehakse, palub, et soole piire ei pandaks – annab varandust. Paharet veab lõpmatusse kaabusse kulda. Vennad katsuvad jõudu(150). Kalevipoeg palub Alevipojal võla ära viia Soome(152) ning otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kalevipoeg läheb kaevu ja toob ilmaneitsi sõrmuse ära(155).
Üheteistkümnes lugu(Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine . Väikemehe seiklus , 156-171). Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid. Kaldale jõudnud, jääb K. magama ning sorts varastab ta mõõga, mis kukub jõkke(160-164). Tõustes hakkab K. mõõka otsima(164-165) ning leiab selle jõe põhjast ja otsustab selle sinna jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure –seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171)
Kaheteistkümnes lugu (Lauavõitlus ja siil . Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall . Sillaehitus. 172-187) Võrtsjärve? poole minnes murdis endale männist kepi, mida kasutas sortsipoegadega võitlemiseks. Siil soovitas laudadega serviti lüüa ning sai see eest endale okkalise kasuka(173-178). Kui Kalevipoeg magas , pani sorts ta rohtude abil kauemaks magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas teha silla üle Peipsi, kuid vee tõus lõhkus silla ning peale vähipüüki läks ta jälle läbi järve Pihkva (184). 184-187 kuidas vaenelaps lambatalle sai.
Kolmeteistkümnes lugu (Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. 188-202). Kalevipoeg läks ümber Ilmajärve… kohtas soolasortsi sugulast-õppis ussisõnu(191) ja läks edasi Viru poole. Kalevipoeg jõudis Sarviku elukohta, läks tüdrukute juurde, veetis nende aega ning lubas nad vabastada(195-202).
Neljateistkümnes lugu (Allmaailma vaatlus . Esimene võitlus sarvik-taadiga. Lahkumine. 203-219). Kalevipoeg on allmaailmas ning tüdrukud näitavad seitset eri kambrit ning jõuavad õuele, kus 7 aita(204-207) ja Kalevipoeg küsib, kes on Sarviku vanemad(208-209). Kalevipoeg peab ennast nii võimsaks et ei lähe Sarviku kodust minema ning tüdrukud vahetavad rammu vedelikud(210-212) – Kalevipoeg võidab Sarviku(217) ning läheb koos tüdrukutega minema(vara sügis)
Viieteistkümnes lugu (Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus. 220-233). Sarviku sellid peavad tagaajamisest loobuma tekkinud mere pärast(221) ja kui vanatühi kuulis, et Kalevipoeg kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kalevipoeg sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sulevipoeg ning noorima Alevipoeg. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Olevipoeg kosis ta(232-233).
Kuueteistkümnes lugu (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak . 234-254). Kalevipoeg tahab minna maailmalõppu vaatama ning laseb teha hõbedast laeva(234-238). Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis “Lennuk” kaldale(241-242). Saarelt leiab Lapu targa, kelle palub endale Põrgu piiride kätte juhatajaks(243-245). Tänu Varraku tarkusele pääses “Lennuk” keerisest ning silmati sädemesaart(245). Avastati, et kannupoiss on kadunud, lind teatas, et kannupoiss on näkineiu meelitusel soojas kohas ja õnnelik(246). Jõuti uuele maale. Kalevipoeg ja Sulev jäid Alevi valvel puhkama ning 6 meest läksid maad kuulama. Ööseks jäid nad kapsalehtede alla kust suur tüdruk nad põlle pani ning saades teada, et tegemist tarkuste saajatega, viis nad tagasi laeva(246-248). Jõuti maale kus pooleldi koer inimesed – Penilased. Sealne tark oli vihane , et Kalevipoeg tappis süütuid ning kündis vihast maad. Head soovinud, andis tark nõu ümber pöörata(248-252). Kalevpoeg palus peatust Lali alla, Lindanese lahe poole.
Seitsmeteistkümnes lugu (Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tants. 255-269) Nii Olev, Sulevipoeg kui Alevipoeg ehitasid endale linna(255). Kalevipoeg läks oma uhke hobusega (256-257) Assamalla lahingusse(258). Teel koju jõuti põrgukatla juurde, kus Olevi -, Sulevi-, Kalevi- ja Alevipoeg kordamööda katelt valvasid. Ainult Kalevipoeg ei andnud härjapõlvlasele suppi (260-267). Kui pojad magavad , tantsivad murutütred nende juures ja annavad Kalevipojale nõu(268-269)
Kaheksateistkümnes lugu (Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega. Kahevõitlus sarvikuga. 270-284). Kalevipoeg läks härjapõlvlaselt saadud kellukese abil põrgu(271-278). Talle tulid vastu Sarviku sõdalased, kelle K Kalevipoeg võitis(277-280). Kalevipoeg palus, et Sarvik võitleks temaga nagu mees mehega(282-284).
Üheksateistkümnes lugu (Sarvik-taadi aheldamine. Õnne-aeg. Pidu ja tarkuseraamat. Sõjateated. 285-301). Kalevipoeg ja Sarvik võitlevad 7 ööpäeva ning Kalevipoeg võidab ja aheldab Sarviku(285-287). Võtnud 4 kotti kulda, läheb ta tagasi maapeale, kus teda ootas Alevipoeg(287-289). Nad sõid härja liha ning läksid kodu poole(289-290). Kalevipoeg sõbrad soovitasid Kalevipojal minna kosja , aga Kalevipoeg toob põhjusi miks veel mitte minna(290-291). Kalev ja ta sõbrad pidutsevad ja Kalevipoeg on nii täis, et annab priiuse kirjad ja tarkused Varrakule(291-300). Kalevipoeg on ehmunud, et sõda juba linnas ja isalt abi otsides läheb hauale(300-301)
Kahekümnes lugu (Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas. 302-321). Kalevipoeg kutsus inimesed sõtta ja palus varanduse ära peita (302-306). Sulevipoeg sai viga(306), kui Kalevipoeg läks jooma, jõi ta järve tilgatumaks(307). Sulevipoeg suri(308). Jooma minnes uppus Alevipoeg(309). Kalevipoeg palus Olevit, et see edasi Virumaad valitseks(310). Põrgupojad tahtsid Kalevipoja ära tappa, kuid Kalevipoeg nägi seda vee peegeldusest(313-314). Kalevipojale ei meeldinud teda tülitavad inimesed ning rännates jõudis Kääpa jõe äärde, proovis, kas mõõgale pandud needus töötab ning mõõk võttiski jalad maha(317-319) ja Kalevipoeg suri. Taevas otsustati, et Kalevipoeg läheb Allilma valvama, jalgade puudumisel anti talle hobuse keha ning käe lõi ta kaljusse kammitsasse(320)
Kalevipoeg-tugev, vaikne, väga verehimuline, kättemaksuhimuline, uudishimulik
.......................
* Vanemuine on laulujumal 19. sajandi keskpaigast alates välja kujunenud rahvusromantilises eesti kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid Friedrich Robert Faehlmann ning Friedrich Reinhold Kreutzwald.
Vanemuise kuju loomise allikaks oli tõenäoliselt Kristjan Jaak Petersoni poolt saksa keelde tõlgitud ja kommenteeritud ning 1822. aastal Johann Heinrich von Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kentniß der ehstnischen Sprache" ilmunud Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica" ("Finnische Mythologie"). Peterson märgib oma kommentaarides, et eesti rahvaluules on viiteid laulujumalale, kelle nime ei nimetata, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen (Väinämöinen). Väinämöinen võis 19. sajandi eesti haritlastele tuttav olla ka Garlieb Merkeli teose "Die Vorzeit Lieflands" ( 1798 ) kaudu.
Faehlmann hakkas Vanemuise kuju kasutama oma kunstmuistendites, Kreutzwald tõi ta sisse "Kalevipoeg" algusvärssidesse ("Laena mulle kannelt, Vanemuine!"), Carl Robert Jakobson tutvustas laulujumalat oma koolilugemikes. Aastal 1865 loodi Tartus lauluselts Vanemuine, mis korraldas ka esimese üldlaulupeo.
20. sajandi alguseks oli Vanemuine eesti rahva hulgas enam-vähem üldtuntud ja suures osas peeti teda tõenäoliselt ehtsaks muinasusundi jumalaks .
Kalevipojaga seotud tegelased ja kohad Jumalad Ilmarine (Ilmarinen) | Uku | Pikker (Äike) | Vanaisa | Vanemuine (Väinämöinen) Kangelased Alevipoeg | Linda | Kalev | Kalevipoeg (Sohni) | Olevipoeg | Sulevipoeg Negatiivsed tegelaskujud Sarvik | Sortsid | Soome tuuslar ( tuuletark ) Ülejäänud tegelased Härjapõlvlane | Muruneiud | Mardus | Penilased (Penisabalised) | Põrgupiigad | Raudmehed | Salme | Soome sepp | Saarepiiga | Varrak (Lapu tark) | Vetevaim | Väikemees Kohad Assamalla | Harju (Arju) | Dagö | Endla järv | Iru mägi | Ilma järv | Kikerpära soo | Kungla | Pleskau | Peipsi järv | Lääne | Laagna mägi (Lasnamägi) | Kääpa jõgi | Põrgu | Raudoja | Soome | Lindanisa | Tori põrgu | Toompea | Dorpat | Sädemesaar | Viru | Võhandu | Ülemiste järv Loomad Irmi | Armi | Mustukene | Hobune | Hundid | Kotkas | Siil Muu Iru ämm | Lennuk | Tarkuseraamat
*Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg". Ta oli Kalevipoja ema ja Kalevi naine.
*Kalev on tegelane Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg". Kalev oli Kalevipoja isa ning Linda abikaasa.
Legend räägib, et Kalev olla maetud Toompeale, kuhu Linda ta tõi. Toompea olevat Kalevi hauaküngas.
*Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" väidetakse, et kohati on teda tuntud ka nimega Sohni.
Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid.
Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime.
Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel .
*Olevipoeg on eesti ( kunst )mütoloogia tegelane, linnaehitaja. Eeposes "Kalevipoeg" sai Olevipoeg Kalevipoja järel maa valitsejaks.
*Sorts on meessoost, kurjade kavatsustega võlur.

Sissejuhatus:

Referaat räägib F. R. Kreutzwaldi teosest ja eesti rahva eeposest “Kalevipoeg”. Lähemalt on juttu tehtud teose autori eluloost. On ka esimese loo lühi kokkuvõtte mis sisaldab Kalevi tulekut, Salme ja Linda sündi ning Linda Ja Kalevi pulmasid. Viimasel lehel on ära toodud kasutatud kirjandus ning teisel lehel on ka sisukord. Referaat on koostatud septembri kuus aastal 2002.
Head lugemist soovib referaadi autor: Viljar Bauman.Teema ajalooline ülevaade:

Kreutzwaldi sündis 1803 . aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana , lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse , saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga. Viimane mängis tähtsat osa Kreutzwaldi rahvuslike vaadete ja mõtteviisi kujunemisel. Töötades Võrus linnaarstina, tõusis Kreutzwald ühtlasi tähtsale kohale ka eesti kultuurielus. Suri 1882. aastal, Jakobsonist paar kuud hiljem.

Kreutzwaldi kirjandusliku tegevuse algus:

Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädalalehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning –uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha.
1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874 . aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter".
Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid rahvast pimeduses ja kurnasid talupoegi kui ehtsad feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile.
Kreutzwald ja "Kalevipoeg"
Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, võttis ülesande õpetatud Eesti Seltsi palvel enda peale Kreutzwald.
Paar nädalat hiljem Tartusse kirjutades tähendab ta: "Kalevipoeg peab minu elutööks saama, kui mitte surm enne selle lõpetamist mind ei sunni sulge käest viskama . "Paikene, kulla surm!" tahan teda siis paluda : "viivita natuke aega, kuni tööga valmis saan."" Eepos ilmuski 1857-1861 õES-i toimetistes.
Rahvaväljaanne trükiti 1862 . aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise kirjandust, ka ühikondliku mõtteviisi arengut. 1866. a. lõpul ilmus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi toetusel "Eesti rahva ennemuistsed jutud" sisaldades 43 muinasjuttu ja 18 muistendit. Ainet muinasjuttudeks sai Kreutzwald rahvalt eneselt.
Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda "Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia.
Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja , innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma kirjatükkidega "Sakalas" toetust Jakobsoni tegevusele, kes jällegi õpikutes toonitas "Kalevipoja" tähtsust eesti rahvale.
Kirjavahetuses Lydia Koidulaga arutati päevakajalisi sündmusi ning poliitilist olukorda. Ometi takistas nende vahelist lähemat suhtlemist Kreutzwaldi teravad vastuolud Koidula isa – "postipapa" Jannseniga, mille tulemusena jättis Kreutzwald minemata isegi esimesele laulupeole.

Kokkuvõte:

Esimene lugu:

Sõua, laulik , lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta-
Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad : Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula , laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun, kurba lindu , Mis ma laulan ; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella….
Seega lugu algab Kalevi ja tema vendade välja rändega oma isa kodust, üks vendadest läheb venemaale kaupmeheks ja Kalev ise tuleb siia Maarjamaale. Siis edasi jutustab, et kusagil ela üks Lesk kellele sünnitatakse kaks võõras tütart. Nendeks on Salme ja Tedre Linda. Ja jutt veereb edasi kus juba Salmele tulevad kosilased :
Siis tuli kolmas kosilane, Tuli tähti-poisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel , Kuuekümmenel kutsarilla; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihul kinnitada. Salme hüüdis aidastana, “talli viige tähe hobune…..
Siiski peale pikka kosilaste rada võtab Selma endale tähe meheks ja nad hakkavad pikka pulma pidu pidama , mis kestab kaua, kaua. Lõpuks jõuavad ka kosilased Lindale . Viimaks tuleb ka Kalev, aga Lesk ja Salme pakuvad Kalevile süüa ja juua magusat. Kuid Kalev keeldub ja tahab Linda. Selma ja Lesk keelduvad ning pakuvad uuesti Kalevile süüa ja juua aga Kalev keeldub seegi kord ja kutusb Lindat. Linda hakkab laulma pulma viisi, mis räägib kuidas külaeided ehivad ja vanad naised valmistavad. Ja Kalev vastab talle:
Kalev mõistis, kostis vastu, Kange mees targati kõneles: “Ma´p taha süüa ma´p taha juua, Thah ei rõõmulan elada Pikil pidude päevil. Tooge tuppa mu omane, Laske Linda põrandalle, Tedretütar teiste sekka!” Siis toodi neidu tubaje, Lasti Linda põrandalle, tedretütar teiste hulka. Leski eit ei tundunud tütart, Kaumemm ei kasvandikku. Keda salakamberissa Murueit oli ehitanud, Metsapiigad valmistanud…..
Aga Kalevi ja Linda pulmad saidki toimuma. Tuli palju pulmalisi ja toimus uhke pidu. Tantsiti Harju, Viru jpm. Tantse. Iga pidu saab läbi, lõpuks sai Kalevi ja Linda pulma pidu läbi. Ja oli koju mineku aeg. Salme läks koos tähega kaasa, tähe koju ja Linda läks Kaleviga kaasa. Linda jättis Lesega jumalaga ja nad lahkusidki….
Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutavad kamberis; Linda lind, ei tunnud leina, Tun’d ei teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, sõitis kaasa sõudemisel Üle laiu lagedaida, Läbi pakse metsasida, sõitis päeval päikese valgel , Öösel hõbesõlge valul Kalevite kodu poole, kaasa siidikamberie, Kus oli seatud kena sängi, Padjuline puhkepaika.

Oma arvamus asjast:

Tore on kui rahval on oma eepos olemas ja Eesti rahval on ka eepos olemas. Miinused see juures on, et jällegi on kasutatud Soome rahva eepose juuri ehk mida ma tahan öelda, on see, et soomlastel , oli ka mingi Kaleviga seotud eepos, minu teada. Täpselt nagu hümnigagi, viis on ju soomlaste kirjutatud. Arusaamatuks siin jääb miks me kasutame soolaste tootetud asju?. Kuigi nüüd viimasel ajal on hea naabrusrahvas meid propageerima hakanud seoses euroopa liiduga.
Aga see selleks, poliitilist juttu pole mõtet ajada… Teose autorile peab tänu avaldama, kuna oli ju teost raske kokku panna. Mõõda Eestit ringi rännata ja Kalevipojast jutte otsida ja pärast need veel kokku ka panna. Kuid nüüd teosest endast rääkida siis mina sellest aru ei saanud. Võib-olla, et ma olen kasvanud nõnda nimetatud infoühiskonnas ja asjalood on teised võrreldes ärkamisajaga . Tänapäeva inimestele lähevad rohkem teised asjad korda, seega ka mulle. Aga tegelikult kui väga tahta siis oleks teostest aru ka saanud, siin tuleb jällegi mängu see, et austus folkloori vastu on kadumas.
Kalevipoeg

Esimene ja teise loo kokkuvõte

Põhja piiril TaraTammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis, tedremuna, mille pani põue ja varesepoja, kelle pani põlle sisse. Kodus pani ta muna kana alla villavakka, varesepoja viskas aga kirstu taha. Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu. Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda, kuid ka Lindagi ütles neile ära. Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi. Salme lausus , et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema. Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal . Kui aga Linda Kalevit nägi teadis ta, et see mees on talle meele pärast. Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma. Linda aga läks peoriideid selga panema . Kui ta tagasi tuli, oli ta nii ilus, et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulma-ilu pidama. Kaua kestis tants ja trall . Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasa-sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid kaua pulmailu, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma . Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju.
Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta ,et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles: pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg.Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud, tuleb tal vendadega liisku heita, kes neist saab rahva kaitsjaks ja valitsejaks. Riik peab jääma jagamata, ühele pojale. Siis on ta tugev ja kindel. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud. Seitse päeva leinas Linda teda. Nii kaevas Linda ise haua, sängitas mehe muru alla. Sinna peale kandis hulga kive, et kalm tulevastele põlvedele silma paistaks. See on praegune Toompea. Üht rasket kivirahnu kandes väsis lesk ära ja kivi libises käes. Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest Ülemiste järv.
Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi.
Nii kasvas Kalevi noorem poeg. Suureks sirgunud mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu . Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast igati isa vääriline kasvab.
Pärast kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga.
Ajapikku sai Linda kosilastest rahu.
"Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos , mida peetakse eesti rahvuseeposeks.
19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos . 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu.
Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste " Kalevala " saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem lüüriline kui eepiline. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku faabulat. Kreutzwaldi kirjanduslik osavus võimaldas tal luua hulgaliselt regivärssi meenutavaid värsiridu, mis tervikuna mõjusid üsna loomulikult.
"Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutswald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa . Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga . Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki.
Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kanglasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa , kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Tagasi kodus saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib ta jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."
"Kalevipoeg" on tõlgitud saksa, vene, ungari, läti, soome, leedu, rumeenia , ukraina , inglise, rootsi ja prantsuse keelde, lühendatud tõlked on taani, tšehhi, juudi, itaalia ja esperanto keelde.
Eepose motiive on kasutatud kunstis ja kirjanduses, seda on ka parodeeritud. Paljud kriitikud on hiljem tähelepanu juhtinud "Kalevipoja" kunstlikkusele, küündimatusele ja vigadele (Johannes Aavik, Friedebert Tuglas jt). Helilooja Eugen Kapp on kirjutanud balleti „Kalevipoeg“, Veljo Tormis samanimelise kantaadi . Lembit Vimb on kirjutanud eeposele järje "Kalevipoja tagasitulek". Enn Vetemaa on kirjutanud "Kalevipoja mälestused".
Kalevipoeg
Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16).  Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23)

Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta-

Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad: Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella….
Seega lugu algab Kalevi ja tema vendade välja rändega oma isa kodust, üks vendadest läheb venemaale kaupmeheks ja Kalev ise tuleb siia Maarjamaale. Siis edasi jutustab, et kusagil ela üks Lesk kellele sünnitatakse kaks võõras tütart. Nendeks on Salme ja Tedre Linda. Ja jutt veereb edasi kus juba Salmele tulevad kosilased:
Siis tuli kolmas kosilane, Tuli tähti-poisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarilla; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihul kinnitada. Salme hüüdis aidastana, “talli viige tähe hobune…..
Siiski peale pikka kosilaste rada võtab Selma endale tähe meheks ja nad hakkavad pikka pulma pidu pidama, mis kestab kaua, kaua. Lõpuks jõuavad ka kosilased Lindale. Viimaks tuleb ka Kalev, aga Lesk ja Salme pakuvad Kalevile süüa ja juua magusat. Kuid Kalev keeldub ja tahab Linda. Selma ja Lesk keelduvad ning pakuvad uuesti Kalevile süüa ja juua aga Kalev keeldub seegi kord ja kutusb Lindat. Linda hakkab laulma pulma viisi, mis räägib kuidas külaeided ehivad ja vanad naised valmistavad. Ja Kalev vastab talle:
Kalev mõistis, kostis vastu, Kange mees targati kõneles: “Ma´p taha süüa ma´p taha juua, Thah ei rõõmulan elada Pikil pidude päevil. Tooge tuppa mu omane, Laske Linda põrandalle, Tedretütar teiste sekka!” Siis toodi neidu tubaje, Lasti Linda põrandalle, tedretütar teiste hulka. Leski eit ei tundunud tütart, Kaumemm ei kasvandikku. Keda salakamberissa Murueit oli ehitanud, Metsapiigad valmistanud…..
Aga Kalevi ja Linda pulmad saidki toimuma. Tuli palju pulmalisi ja toimus uhke pidu. Tantsiti Harju, Viru jpm. Tantse. Iga pidu saab läbi, lõpuks sai Kalevi ja Linda pulma pidu läbi. Ja oli koju mineku aeg. Salme läks koos tähega kaasa, tähe koju ja Linda läks Kaleviga kaasa. Linda jättis Lesega jumalaga ja nad lahkusidki….
Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutavad kamberis; Linda lind, ei tunnud leina, Tun’d ei teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, sõitis kaasa sõudemisel Üle laiu lagedaida, Läbi pakse metsasida, sõitis päeval päikese valgel, Öösel hõbesõlge valul Kalevite kodu poole, kaasa siidikamberie, Kus oli seatud kena sängi, Padjuline puhkepaika.
Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35).
Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51)
Põhja piiril TaraTammemetsa ääres elasid kolm venda.Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks,teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks.Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa.Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine.Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis,tedremuna,mille pani põue ja varesepoja,kelle pani põlle sisse.Kodus pani ta muna kana alla villavakka,varesepoja viskas aga kirstu taha.Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda.Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike ,kuid Salmesaatis nad koju tagasi.Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu.Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima.Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda,kuid ka Lindagi ütles neile ära..Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides.Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi.Salme lausus ,et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema.Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal.Kui aga Linda Kalevit nägi teadis ta ,et see mees on talle meele pärast.Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma .Linda aga läks peoriideid selga panema .Kui ta tagasi tuli ,oli ta nii ilus ,et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulma-ilu pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasa-sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid kaua pulmailu, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju.
Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta ,et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles : pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg. Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud ,tuleb tal vendadega liisku heita ,kes neist saab rahva kaitsjaks ja valitsejaks. Riik peab jääma jagamata, ühele pojale .Siis on ta tugev ja kindel. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud.. Seitse päeva leinas Linda teda. Nii kaevas Linda ise haua, sängitas mehe muru alla. Sinna peale kandis hulga kive ,et kalm tulevastele põlvedele silma paistaks. See on praegune Toompea. Üht rasket kivirahnu kandes väsis lesk ära ja kivi libises käes. Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest Ülemiste järv.
Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi.
Nii kasvas Kalevi noorem poeg .Suureks sirgunud mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast igati isa vääriline kasvab.
Pärast kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga.
Ajapikku sai Linda kosilastest rahu.

Kalevipoeg. Kreutzwald.

Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi)
Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast.
Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16).  Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23)
Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35).
Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51)
Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri. Kalevipoeg tappis käega Tuuletuuslari.
Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70). Kalevipoeg tapab Soome tuuslari ning kahetseb seda hiljem, unenäo põhjal saab teada, et Linda on surnud(77).
Kuues lugu (Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine. 78-93) Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga(83-84). Peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja ning sepp vannutab mõõga. Kotka tiiva all olnud mehike kasvab suureks ja raiub tamme(92).
Seitsmes lugu(Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 94-106) Teel koju kuulis ta saare juures saarepiiga laitust(95-96). Iru mäel kuuldust sai aru Linda saatusest ja enda tegudest(99-100). Vennad räägivad, kust otsisid(Vanim nägi vask neidusid 101-102, teine vend jõudis loomade juhatusel jõukasse tallu(102-104)… Vennad otsustavad liisku heita(104-105). Kalevipoeg saab isalt õpetust(105-106).
Kaheksas lugu (Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm). Viskevõistluse(Võrtsjärve ääres? 110) võitis noorem vend, vanemad läksid uut kodukohta otsima(117-119). Kalevipoeg hakkas maad kündma ning puhkamise ajaks pani ruuna jalad kinni ja seetõttu sai too metsaloomade söögiks(124-127).
Üheksas lugu (Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit.128-141) Kalevipoeg tapab metsaloomi(128-130). Magama jäädes tuleb käskjalg teatega võõraste saabumisest - sõda. Pärast teda tuleb Jumal? Ja palub verd mitte valada aga hommikul ei mäleta Kalevipoeg, mis oli uni mis mitte ning saadab käskjala sõjateadet saatma(130-138). Käskjalg läheb ja kõik, keda kohtab, kardavad sõja tulekut(139-140). Käskjalg jäi seisma ja mõistis, et sõda pole hea ning viskas sõja alustamise käsu merre - vaikus vaenuvarin.
Kümnes lugu (Kikerpära soo. Veevaimu kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus. 142-155). Kalevipoeg läheb hobust ostma(142) ja Kikerpära soos aitab paharettidel sood kaheks jagada. Tuleb vetevaim ja kuuldes mida tehakse, palub, et soole piire ei pandaks – annab varandust. Paharet veab lõpmatusse kaabusse kulda. Vennad katsuvad jõudu(150). Kalevipoeg palub Alevipojal võla ära viia Soome(152) ning otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kalevipoeg läheb kaevu ja toob ilmaneitsi sõrmuse ära(155).
Üheteistkümnes lugu(Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus, 156-171). Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid. Kaldale jõudnud, jääb K. magama ning sorts varastab ta mõõga, mis kukub jõkke(160-164). Tõustes hakkab K. mõõka otsima(164-165) ning leiab selle jõe põhjast ja otsustab selle sinna jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure –seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171)
Kaheteistkümnes lugu (Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus. 172-187) Võrtsjärve? poole minnes murdis endale männist kepi, mida kasutas sortsipoegadega võitlemiseks. Siil soovitas laudadega serviti lüüa ning sai see eest endale okkalise kasuka(173-178). Kui Kalevipoeg magas, pani sorts ta rohtude abil kauemaks magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas teha silla üle Peipsi, kuid vee tõus lõhkus silla ning peale vähipüüki läks ta jälle läbi järve Pihkva(184). 184-187 kuidas vaenelaps lambatalle sai.
Kolmeteistkümnes lugu (Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. 188-202). Kalevipoeg läks ümber Ilmajärve… kohtas soolasortsi sugulast-õppis ussisõnu(191) ja läks edasi Viru poole. Kalevipoeg jõudis Sarviku elukohta, läks tüdrukute juurde, veetis nende aega ning lubas nad vabastada(195-202).
Neljateistkümnes lugu (Allmaailma vaatlus . Esimene võitlus sarvik-taadiga. Lahkumine. 203-219). Kalevipoeg on allmaailmas ning tüdrukud näitavad seitset eri kambrit ning jõuavad õuele, kus 7 aita(204-207) ja Kalevipoeg küsib, kes on Sarviku vanemad(208-209). Kalevipoeg peab ennast nii võimsaks et ei lähe Sarviku kodust minema ning tüdrukud vahetavad rammu vedelikud(210-212) – Kalevipoeg võidab Sarviku(217) ning läheb koos tüdrukutega minema(vara sügis)
Viieteistkümnes lugu (Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus. 220-233). Sarviku sellid peavad tagaajamisest loobuma tekkinud mere pärast(221) ja kui vanatühi kuulis, et Kalevipoeg kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kalevipoeg sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sulevipoeg ning noorima Alevipoeg. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Olevipoeg kosis ta(232-233).
Kuueteistkümnes lugu (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. 234-254). Kalevipoeg tahab minna maailmalõppu vaatama ning laseb teha hõbedast laeva(234-238). Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis “Lennuk” kaldale(241-242). Saarelt leiab Lapu targa, kelle palub endale Põrgu piiride kätte juhatajaks(243-245). Tänu Varraku tarkusele pääses “Lennuk” keerisest ning silmati sädemesaart(245). Avastati, et kannupoiss on kadunud, lind teatas, et kannupoiss on näkineiu meelitusel soojas kohas ja õnnelik(246). Jõuti uuele maale. Kalevipoeg ja Sulev jäid Alevi valvel puhkama ning 6 meest läksid maad kuulama. Ööseks jäid nad kapsalehtede alla kust suur tüdruk nad põlle pani ning saades teada, et tegemist tarkuste saajatega, viis nad tagasi laeva(246-248). Jõuti maale kus pooleldi koer inimesed – Penilased. Sealne tark oli vihane, et Kalevipoeg tappis süütuid ning kündis vihast maad. Head soovinud, andis tark nõu ümber pöörata(248-252). Kalevpoeg palus peatust Lali alla, Lindanese lahe poole.
Seitsmeteistkümnes lugu(Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tants. 255-269) Nii Olev, Sulevipoeg kui Alevipoeg ehitasid endale linna(255). Kalevipoeg läks oma uhke hobusega (256-257) Assamalla lahingusse(258). Teel koju jõuti põrgukatla juurde, kus Olevi-, Sulevi-, Kalevi- ja Alevipoeg kordamööda katelt valvasid. Ainult Kalevipoeg ei andnud härjapõlvlasele suppi(260-267). Kui pojad magavad, tantsivad murutütred nende juures ja annavad Kalevipojale nõu(268-269).
Kaheksateistkümnes lugu (Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega. Kahevõitlus sarvikuga. 270-284). Kalevipoeg läks härjapõlvlaselt saadud kellukese abil põrgu(271-278). Talle tulid vastu Sarviku sõdalased, kelle K Kalevipoeg võitis(277-280). Kalevipoeg palus, et Sarvik võitleks temaga nagu mees mehega(282-284).
Üheksateistkümnes lugu (Sarvik-taadi aheldamine. Õnne-aeg. Pidu ja tarkuseraamat. Sõjateated. 285-301). Kalevipoeg ja Sarvik võitlevad 7 ööpäeva ning Kalevipoeg võidab ja aheldab Sarviku(285-287). Võtnud 4 kotti kulda, läheb ta tagasi maapeale, kus teda ootas Alevipoeg(287-289). Nad sõid härja liha ning läksid kodu poole(289-290). Kalevipoeg sõbrad soovitasid Kalevipojal minna kosja, aga Kalevipoeg toob põhjusi miks veel mitte minna(290-291). Kalev ja ta sõbrad pidutsevad ja Kalevipoeg on nii täis, et annab priiuse kirjad ja tarkused Varrakule(291-300).Kalevipoeg on ehmunud, et sõda juba linnas ja isalt abi otsides läheb hauale(300-301)
Kahekümnes lugu (Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas. 302-321). Kalevipoeg kutsus inimesed sõtta ja palus varanduse ära peita(302-306). Sulevipoeg sai viga(306), kui Kalevipoeg läks jooma, jõi ta järve tilgatumaks(307). Sulevipoeg suri(308). Jooma minnes uppus Alevipoeg(309). Kalevipoeg palus Olevit, et see edasi Virumaad valitseks(310). Põrgupojad tahtsid Kalevipoja ära tappa, kuid Kalevipoeg nägi seda vee peegeldusest(313-314). Kalevipojale ei meeldinud teda tülitavad inimesed ning rännates jõudis Kääpa jõe äärde, proovis, kas mõõgale pandud needus töötab ning mõõk võttiski jalad maha(317-319) ja Kalevipoeg suri. Taevas otsustati, et Kalevipoeg läheb Allilma valvama, jalgade puudumisel anti talle hobuse keha ning käe lõi ta kaljusse kammitsasse(320)
Kalevipoeg-tugev, vaikne, väga verehimuline, kättemaksuhimuline, uudishimulik
Kalevipojaga seotud tegelased ja kohad
Jumalad Ilmarine (Ilmarinen) | Taara ( Ukko , Uko) | Pikker (Äike) | Vanaisa | Vanemuine (Väinämöinen)
Kangelased Alevipoeg | Linda | Kalev | Kalevipoeg (Sohni) | Olevipoeg | Sulevipoeg Negatiivsed tegelaskujud Sarvik | Sortsid | Soome tuuslar (tuuletark)
Ülejäänud tegelased Härjapõlvlane | Muruneiud | Mardus | Penilased (Penisabalised) | Põrgupiigad | Raudmehed | Salme | Soome sepp | Saarepiiga | Varrak (Lapu tark) | Vetevaim | Väikemees
Kohad Assamalla | Harju (Arju) | Dagö | Endla järv | Iru mägi | Ilma järv | Kikerpära soo | Kungla | Pleskau | Peipsi järv | Lääne | Laagna mägi (Lasnamägi) | Kääpa jõgi | Põrgu | Raudoja | Soome | Lindanisa | Tori põrgu | Toompea | Dorpat | Sädemesaar | Viru | Võhandu | Ülemiste järv
Loomad Irmi | Armi | Mustukene | Hobune | Hundid | Kotkas | Siil
Muu Iru ämm | Lennuk | Tarkuseraamat

Ülesehitus

Soovituseks
Sissejuhatuseks
Esimene lugu
Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad.
Teine lugu
Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv.
Kolmas lugu
Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek.
Neljas lugu
Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest.
Viies lugu
Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile.
Kuues lugu
Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine.
Seitsmes lugu
Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual.
Kaheksas lugu
Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm.
Üheksas lugu
Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit.
Kümnes lugu
Kikerpära soo. Veevaimu kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus.
Üheteistkümnes lugu
Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus.
Kaheteistkümnes lugu
Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus.
Kolmeteistkümnes lugu
Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad.
Neljateistkümnes lugu
Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus sarvik-taadiga. Lahkumine.
Viieteistkümnes lugu
Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus.
Kuueteistkümnes lugu
Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak.
Seitsmeteistkümnes lugu
Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tants.
Kaheksateistkümnes lugu
Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega. Kahevõitlus sarvikuga.
Üheksateistkümnes lugu
Sarvik-taadi aheldamine. Õnne-aeg. Pidu ja tarkuseraamat. Sõjateated.
Kahekümnes lugu
Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas.
Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kanglasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Tagasi kodus saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib ta jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."
Põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu. Suureks kasvades lahkusid kolm poega igaüks oma teed. Kes läks venemaale,kes tuiskas Turjamaale ja kes lendas kotkaga kodumaast kaugele,kaugele Viru randa, kuhu rajas ka isikliku riigi.
Lesknaine, kes elas läänemaal, leidis kana,tedremuna ja varesepoja,kõigist kolmest said isemoodi tegelased. Kanast kasvas kena tütarlaps Salme, munast tütar Linda ja varesepojast orjaplika. Salme läks tähele,ja Linda läks Kalevile.
Kalevil ja Lindal sündisid 3poega. Viimane neist,kõige tugevam, peale Kalevi surma.
Linda oli väga hädas kosilastega,ükskord ka tuuslar käinud Lindat ähvardamas käinud,lubas põlgamise eest kätte maksta. Samal ajal kui mehed metsas jahti pidasid,sõitis Soome tuulatark Lindat röövima-lubas ju too põlgamise eest kätte maksta. Uku aga märkas ning soovis Lindat aidata,piksevälj lõi tuuslarisse ja sealsamas muutus Linda kõrgeks kivisambaks. Mehed aga said koju jõudes aru et Lindat pole,ning röövimine on kindlasti tuuslari kätetöö. Ainult noorim poeg asus ema otsima,tänasida toimetusi ära viksa homse varna. Igal päeval omad ikkes,tunnil omad toimetused.
Soome jõudes ehmatas Kalevipoeg niivõrd ühe kena neiu ära, et too langes sügavalle merre ja kunagi enam ei naasnud. Neiu vanemad aga istutasid suure tamme-mille hiljem pisike vennike ,kes kotka tiiva alla elanud,maha raius.Tamme tüvest tehti vägev silda,ladvast tehti uhkeid laevu,tehti kalleid kaubalaevu,oksadest sai orjalaevu ja laastudesta lastelaevu.
Tuuletarga juurde jõudes,ning tuuletarga käsilasi hävitades,ei leidnud Kalevipoeg oma kallist ema Lindat,ning lõpuks unenägu oli see mis andis Kalevipojale aru,et ema enam elavate seas pole. Tuuletark aga suikus surmaunne,vot nii tugev oli Kalevipoja vops.
Järgmine päev asus Kalevipoeg soome kuulust seppa otsima,kes Kalevipojale ka uhke ning vägeva mõõga müüs.Ainukese mis ei purunenud kalevipoja löökide all. Uhketel liikudel Kalevipoeg aga tappis soome sepa poja. Kalevipoeg tõttas toast välja,et väsinuna mäekünkal puhata.
Koju jõudes sai Kalevipoeg kuningas,oli ju tema liisu viskamise võitnud.Just nii nagu isa oli soovinud. Kalevipoeg rammus kõvasti tööd teha,kündis paigad põllumaaksi,vägevaksi viljamaaksi,teised kohad karjamaaksi,murumaaksi,heinamaaksi.
Vaenlase laevad aga liikusidsel ajal Viru vetes,ning inimesed ammu teadis-küllap ole sõda tulemas. Uku aga ennustas Kalevipojale surma ja õnnetuid päevasid. Väsinult heitis Kalevipoeg magama, ja hommikul mitte kui midagi mäletades,asus ta oma toimetusi edasi toimetama .
Ühel päeval aga Kalevipoeg jaganud kahe pahareti poja soomaad. Suurem soo saagu suuremale,ja väiksem väiksemale. Alevipoeg sai aga käsu ise soo ära jagada,ning seda tehes sai ta vetevaimult palju kulda ning lahkus soost, saates teise kulla järgi kannupoisi. Kes kavalusega vetevaimu juurest ära sai,ning temaga lubanud rammu katsuda .Seda tegi siiski Kalevipoeg,ning Vetevaim tükkaega pärast võistlust oma konte valutas.
Ilmaneitsikene aga järgmisel päeval oma sõrmust kaevust taga ajades,palus Kalevipoega ennast aidata. Sortsid aga Kalevipoega kaevus nähes mõtlesid talle kivi kaela veeretada,sõrmuse asemel tuli aga Kalevipoeg kiviga kaevust välja,ning Ilmaneitsike ei saanud kunagi oma sõrmust kätte. Sortsid aga ei andnud alla ja asusid Kalevipoega kiusama . Kui Kalevipoeg lõpuks Peipsi taha jõudis,Pihkvasse,kus parajaid laudu ostis,olid sortsidel juba omad plaanid. Kui Kalevipoeg läbi lainete hakkas kodu poole minema,hakkas soolasorts Kalevipoega kiusama ja leineid vahtu ajama . Kalevipoega ajas see aga naerma ,ning kaldale jõudes jäi ta magama. Sorts aga kasutas võimalust ning võlusõnadega varastas Kalevipoja raske ning uhke mõõga,mis hiljem võlusõnade alt vabanedes merre vupsas,ja sinna ka lamama jäi. Ka Kalevipoja palumisel jäi ta mere põhja- veritasu ,selle eest et Kalevipoeg tappis halastamatul kombel soome sepa poja. Sortsi unepaeltes magas Kalevipoeg aga 7 nädalat,ning ärgates pidi uuesti Pihkvasse linna ehitamiseks materjali tooma minema. Olid ju kõik teised lauad sortsidega võitluses hävinenud. Peipsi ääres päästis aga utekese võsavillemi hammaste vahelt,viskas teiselekiviga pähe. Ka silla ehitus üle peipsi ei tulnud välja,sest maru lõhkus kohe Kalevipoja töö ära. Kalevipoeg aga eriti ei hoolinudki,oli ta ju ennegi otse peipsist üle astunud.
Pihkvast laudadega tagasi tulles,kuulis Kalevipoeg harakat kuuse ladva otsas käristamas kuidas Kalevipoja sõbrad ootavad pikislimi oma kuningat koju,sortsisõna sõlmitusel,unerohu uimastusel magasid Kalevipoeg sa seitse nädalat. Kalevipoeg saamus kiiremini kuni jõudis koopasuuni kus teda kolm vennikest põrgusse juhatasid. Seal Kalevipoeg sai rikkust juurde,päästis kolm neidu ning kakles ka sarviku endaga. Piigad said Kalevipoja sõpradele naisteks,Alevipojale,Sulevipojale ja Olevipojale.
Teekond maailmaotsa polnud edukas,kuigi laev oli tehtud rauast, kuued kullast ja hõbedast. Leidis Kalevipoeg ka lapi targa,kes talle hea palga eest lubas juhatajaks tulle. Tark aga sattus saarele kus hiiglaneiu nad oma isale viis,isa pani aga inimeste mõistuse proovile,kuid tark oskad kõigile mõistatustele vastuse leida. Nii said nad laevale tagasi ja teekonda jätkata. Lõpuks jõudsid nad maale kus inimesenäoga,koerakehaga olevused elasid,nood ei lasknud kedagi saarele,ning Kalevipoeg neid hävitama kukkus,siis imus Kalevipoja ette tark kes palus mitte enda rahvast tappa ja maad rikkuda,ise aga veel õpetas et Kalevipoeg mitte maailmalõppu läheb,vaid põrgusse. Seadsid siis terve mehekoorem kodumaale tagasi,kus neid tervitas kodune linnulaul.
Maal valitses õnnelik rahupõlv,korraga aga ilmusid Viru randa võõrad väed kes alustasid sõda,piinasid,peksid ja põletasid. Kalevipoja mõõk välkus ja mässas. Kuniks tuhandeid vaenlasi oli saadetud surmaunne.
Kodu poole sammudes nägid nad moori ,kes leemepada keetis. Memm lubas ka nendel leent keeta ,kuid tingimusel et ükski võõras seda ei maitseks.Ise magama minnes ja Alevipoja valvele jättes,kees leemepott kenasti. Härjapõlvlane aga kavaldas Alevipoja üle ja sõi supi ära,nii juhtus ka Olevipojaga ning Sulevipojaga,ainult Kalevipoeg suutis härjapõlvlase üle kavaldada. Kavaldas härjapõlvlaselt väikese kellukese,mis avas jälle põrgusse minnes kõik uksed ja lõksud. Sarvik taat aga kuulis kuidas Kalevipoja sammud põrguväravatele järjest lähenevad ja lähenevad,ning eelmine kohtumine polnud Kalevipojaga kõige meeldivam . Sarvik saatis Kalevipojale vastu kõige tugevamad sõjamehed ja kõige kõige tugevamad sõjamehed. Kalevipoeg aga lõi neid kõiki,ja võitis, ning ka sarviku aheldas ja vallutas. Rikkusega kodupoole minnes kohtas ta veel Alevipoega,kes Kalevipoega juba 3 nädalat juba oodanud.
Kalevipoeg aga korraldas uhke peo,kui orraga Lapu tark Varrak tupa astus ja nõudis oma lubatud tasu-vana raudkaantega raamat,mis Kalevipoja isa ise oli terve oma elu jooksul palju tarkusi tallele pannud . Raske oli Kalevipojal sellest raamatus loobuda ,kuid mehe sõna on mehe seõna.Ning Kalevipoeg loovutas raamatu Varrakule,kes nüüd kullaga ning raamatuga kodu poole tüüris.
Ühel päeval tulnud aga raudmehed Viru randa muljuma ja rahupõlve rikkuma. Kalevipoeg hakkas sõda ette valmistama,mattis sisse kallid varandused,sidus mõõga vööle,võttis oda ja kiibi ning puhus sõjasarve,sedasi mehi kokku kutsunud asus vaenlastele vastu. Kahjuks aga langesid paljud Kalevipoja sõbrad,seal hulgas ka Alevipoeg,ning suures kurbuses andis Kalevipoeg valitsejavõimu Olevipojale üle,ning ise lahkus metsa. Koiva järve äärde,kus aga raudmehed varsti käisid Kalevipoega meelitamas, et too neile võimu ja väe annaks. Kuid Kalevipoeg sai ainult vihaseks ning lahkus Koivalt,viimaks jõudis Kalevipoeg Kääpa jõe kaldale. Sinna,kus vee all lebas ta mõõk. Kui Kalevipoeg vette astus,tuli mõõgale meedle Kalevipoja enda sajatus ,,Kui aga juhtub käidanessa,jalakanda pistma jõkke,kes sind enne ise kandud: siisap,mõõka sõbrakene murra jalad tal mõlemad. Kalevipoeg oli soovinud,et mõõk varguse eest kätte maksaks kurjale Peipsi soolasortsile,kes sõjariista siia oli tirinud. Soome sepa vanne pööras aga Kalevipoja sõnad segi nii et sa ,,siia,, asemel ise,, ütles ja nõnda endale õnnetuse kaela sajatas. Mõõk täitis käsku ja vägev mees heitis hinge. Taevas aga puhkas Kalevipoeg mõnusasti pma vägevate tegude väsimust,vanaisa aga murdis pead kuidas Kalevipoega veel tööle rakendada.Ning taevased targad arvasid Kalevipoega õige põrguväravaid valvama panna,et vana sarvik sealt enam välja ei tahtvat tulla. Kalevipoeg saadeti uhke ratsu seljas väravat valvama,vanaisa käskis Kalevipojal kaljut raksata rusikaga,sinna aga Kalevipoja rusikas ka jäigi. Ning vahetevahel püüab Kalevipoeg kätt rahnu küljest lahti saada,siis vahutab meri ja müdiseb maa.
„Kalevipoeg“
Sisukokkuvõte
Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest , Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane – Kalevipoeg.
Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda.
Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada , kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole.
Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama.
Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama.
Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga . Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa
jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi.
Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima.
Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks. Vetevaim kihutas talle järele ja nad põrkasid Alevipoja ja Kalevipojaga kokku. Kuna vetevaim ei jõudnud üksinda varandust kanda, pidi ta selle maha jätma. Vetevaim ja Kannupoiss pidid muudmoodi rammu katsuma. Nad otsustasid linguga kivi visata. Kalevipoeg oli tugevam. Vetevaim tahtis mõnel muul alal võistelda ja otsustas vägikaigast vedada. Kalevipoeg võitis jälle.
Kaabujutt tuletas Kalevipojale meelde Soome sepa võla ja palus Alevipojal selle eest hoolt kanda. Ise tahtis ta minna Peipsi taha laudu tooma, et ehitada linnu.
Enne jäi ta magama. Sel ajal kui ta magas käis kaevu juures Ilmaneitsi, kes pillas oma sõrmuse kaevu ja hakkas nutma. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes.
Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama. Üks sorts tuli talle ligi ja võttis ta mõõga. Mõõk kukkus Kääpa jõkke. Kalevipoeg hakkas ärgates oma mõõka otsima. Leides ei saanud ta enam seda kätte ja ütles talle, et kui keegi, kes teda ennem kandnud, veest läbi läheb, murraks ta tema jalad.
Pärast hakkas Kalevipoeg laudadega kodu poole tagasi astuma . Teel
kohtas ta jälle sortse, kuis seegi kord oli Kalevipoeg vägevam. Peale sellist päeva oli Kalevipoeg väga väsinud ja heitis magama.
Seekord hiilis tema juurde Peipsi sorts ja köitis Kalevipoja unerohtudega pikka unne. Kalevipoeg nägi und, kuidas seitse seppa mõõka taovad ja Soome sepa poeg astub ligi ja ütlen neile, et pole mõtet, Kalevipoeg tapab teid niikuinii. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles.
Ta pidi uuesti Peipsi taha minema, sest ta oli enamus laudu sortside vastu puruks löönud. Et oleks lihtsam, hakkas ta üle järve silda ehitama. Tugev torm lõhkus silla ja ta pidi läbi vee minema.
Koduteel märkas ta suitsu. Uurides avastas, et kolm meest keetsid ühes koopas leent. Nende käest tahtis ta teada, kus peremehe koda asub. Sai juhatuse kätte ja asus teele. Lõpuks jõudis ta koopasse , kus oli uks, millest oli kuulda piigade laulu. Neiud tundsid Kalevipoega vanadest juttudest ja nad pidasid lõbusat pidu.
Teisel päeval näitasid piigad Kalevipojale maja. Rauast tuba oli Sarvik-Taadi tuba, vasest tuba oli tema tütarlaste töötuba, hõbe tuba oli tema igapäevatuba ja kullast tuba oli pidupäeva paigake. Lõpuks jõudsid nad õue, kus muru asemel oli raha. Tüdrukud ei teadnud kus Sarvik-Taat ise oli ja pidid minema peremeest teenima . Kalevipoeg lubas nad sealt päästa ning jäi Sarvik-Taati ootama.
Kui viimane kohale jõudis, asusid nad võitlema. Kalevipoeg võitis ja võttis koduteele kaasa mõõga, kullakotid, piigad ja imekübara, mille ta maa peale jõudes tulle viskas. Varsti tõttas talle järele Sarvik-Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga.
Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks „Lennuk“.
Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa. Ringi hulkudes leidsid nad Lapu targa Varraku maja, keda kutsuti teejuhiks. Ta aitas neid neelukohtades oma kavalusega. Ta keelas neil minna Sädemete saarele kuid Kalevipoeg ja Olevipoeg olid vastu.
Mindigi natukeseks saarele kuid ära minnes jäi Kannupoiss saare teise otsa parema elu peale. Kalevipoeg tahtis ka teada, miks seal nii hea on ja saatis oma käsilased vaatama, ülejäänud jäid magama. Neid äratas Hiiglaneitsi, kes pani mehed põlle sisse ja viis koju. Kodus proovis Hiiglataat nende kavalust ja palus tütrel nad tagasi viia. Neiu viis nad hõbelaeva ning nad sõitsid aina põhjapoole kuni kolmanda rannani. Seal kohtasid nad koerataolisi olendeid, kellega Kalevipoeg võitles kuni Uku palus järgi jätta. Seejärel purjetas Kalevipoeg koju tagasi.
Kodus oli rahulik kuni võõraste vägede ilmumiseni. Kalevipoeg, Alevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg sõitsid hobustega neile vastu ja hakkasid sõdima. Kalevipoja hobune hukkus ja sõda lõppes. Nad jaotasid omavahel sõjasaagi ja sammusid kodu poole. Teel kodu poole kohtasid nad vanamoori, kes küpsetas kapsapäid ja härjapõlvlast.
Järgmisel hommikul oli härjapõlvlane kadunud ja ümbrus oli hoopis teistsugune kui õhtul. See oli nagu põrgu eeskoda, kuhu Kalevipoeg minna tahtis. Põrguteel tuli tal ette palju takistusi, millest sai ta mööda kuldkellukest kõlistades. Sarvik-Taat saatis talle oma sõjamehed vastu kui vaenlasele, kes põrgurahu rikub. Ühel sillal nad kohtusidki. Sarvik-Taat saatis Kalevipojale vastu aina uusi väehulki, kuid Kalevipoeg oli kõigist tunduvalt võimsam.
Kui ta oli natuke hinge tõmmanud astus ta põrguväravate ette, et neid maha lüüa. Sai sellega hakkama ja läks kohe maja ust lammutama . Sai sellegagi hakkama ja nägi kambris Linda varju, kes õpetas, mida edasi teha. Siis kohtas ta põrgu vanaeite. Kambrist leidis Kalevipoeg veel ühe ukse, sealt tormasid võitlusesse Sarvik-Taadi kõige kangemad sõdalased. Nemadki ei olnud Kalevipojale õiged vastased ja sarvik-Taat astus ise Kalevipojaga võitlusesse. Kalevipoeg aheldas Sarvik-Taadi kaljuseina külge ja võitis. Preemiaks võttis Kalevipoeg kullakotte ja rändas maa peale tagasi.
Alevipoeg oli teda juba kaua oodanud ning paar päeva nad puhkasid, kolmandal läksid koju. Mõne aja pärast korraldas Kalevipoeg peo, mille käigus lasi ta viia Varraku laeva peale kinni, kuna ta tahtis raudkaantega tarkuseraamatut.
Peale pikki rahupäevi tõid kullerid Kalevipojale teate uuest sõjast. Kalevipoeg kutsus kõik mehed kokku, et vastu minna. Sõda kestis kuni
vaenlaste põgenemiseni. Sõjas langenud tuli maha matta ja ellujäänute haavu ravida. Järgmisel päeval jõudsid nad Võhandu jõe äärde, millest ehitati üle sild . Teisel kaldal pääses lahti uus sõda. Seitse päeva järjest sõitis sõda ühest kohast teise. Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud Kalevipoja mehed langesid või põgenesid. Võitlus kestis saabuva ööni.
Alevipoeg, Olevipoeg ja Kalevipoeg läksid vett otsima. Märkasidki järve kuid kahjuks kukkus Alevipoeg järve sügavustesse ja hukkus. Kalevipoeg oli väga läbi, et andis valitsejavõimu Olevipojale ja lahkus.
Ta rändas mitu päeva kuni jõudis Koiva jõe kaldale, kuhu ta elama jäi. Kalevipoega käisid meelitamas kaks raudmeeste kampa, kellest ta jõuga ja nõuga jagu sai. Raudmehed tüütasid Kalevipoega ja ta otsustas uut kohta otsima minna.
Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja sõnad, mis ta ütles. Nüüd kuulaski mõõk tema käsku ja lõikas Kalevipojal jalad alt ning ta suri.
Taevas tahtis Vanaisa teda tööle panna ja ta pani ta põrgu väravat valvama, öeldes, et ta kaljule rusikaga raksataks. Seda tehes jäi ta käsi kalju külge kinni ja ta pidi valvama, et Sarvik-Taat põrgust välja ei pääseks. Kui meie maa müdiseb ja meri vahutab siis püüab arvatavasti Kalevipoeg oma kätt vabaks saada.
Mulle see raamat ei meeldinud. Iga lehekülje lõppedes vaatasin palju veel lõpuni jäänud on. Kalevipoeg nagu ei olekski muud teinud kui ainult nelja asja. Nendeks olid magamine, ärkamine, võitlemine ja teele minemine või teel olemine. Kippus tüütavaks. Selle, kui eepose mõte on vist , et meie rahvas on läbi aegade olnud väga tugev ja kaval. No mulle jäi küll mulje, et me oleme väga laisad ja ahned .
Tegelased:
Kalevipoeg – tema vennad
Alevipoeg
Sulevipoeg
Olevipoeg
Kannupoiss
Linda
Kalev
Soome tuuslar (tuuletark)
Saarepiiga
Saaretaat
Sarvik-Taat
Soome sepp – tema pojad
Kullerid
Paharetid
Jumal Uku
Vetevaim – tema vennad
Ilmaneitsi
Sortsid
Kolm mehikest
Kolm piigat
Vana Tühi
Kanged mehed Turjamaalt
Sõnatargad Soomemaalt
Hiiglaneitsi
Hiiglataat
Raudmehed
Lapu tark Varrak
Veider vanamoor
Härjapõlvlane
Põrgu vanaeit
Võõrad väed