3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanemad,piiga oli Kp óde ,laulab, et meri on ta kodu.5.Kp joudis Soome, puhkab67-68, otsib tuuletarga ules ja voitleb tema sodalastega, voidab.Tuuslar palub armu, jutustab Lindast, Kalevipoeg ei usu ja tapab ta. Hiljem kahetseb kuna ei tea kus Linda on. Uneneao kaudu saab teada, et ta on surnud.77.Rannapiiga vanemad otsivad tame mahavotjat70. 6 Kp otsustab Soome sepa ules otsida, et head mooka saada, saab kunagise Kalevi tugevaima mooga mida tehti 7a
põllumaaksi,vägevaksi viljamaaksi,teised kohad karjamaaksi,murumaaksi,heinamaaksi. Vaenlase laevad aga liikusidsel ajal Viru vetes,ning inimesed ammu teadis-küllap ole sõda tulemas. Uku aga ennustas Kalevipojale surma ja õnnetuid päevasid. Väsinult heitis Kalevipoeg magama, ja hommikul mitte kui midagi mäletades,asus ta oma toimetusi edasi toimetama. Ühel päeval aga Kalevipoeg jaganud kahe pahareti poja soomaad. Suurem soo saagu suuremale,ja väiksem väiksemale. Alevipoeg sai aga käsu ise soo ära jagada,ning seda tehes sai ta vetevaimult palju kulda ning lahkus soost, saates teise kulla järgi kannupoisi. Kes kavalusega vetevaimu juurest ära sai,ning temaga lubanud rammu katsuda.Seda tegi siiski Kalevipoeg,ning Vetevaim tükkaega pärast võistlust oma konte valutas. Ilmaneitsikene aga järgmisel päeval oma sõrmust kaevust taga ajades,palus Kalevipoega ennast aidata. Sortsid aga Kalevipoega kaevus nähes mõtlesid talle kivi
romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga) K Viru rand, Läänemaa, saar Soome lahes, Soome, tuuletarga talu, sepakoda, Saadjärve kallas, Kikerpära sohu, Pihkva, Kääpa jõgi, Koobas Endla järve ääres, põrgu, Põhjameri, Assamalla
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda.
sõnumeid viima. Kui sõjasõnumid merre uputati, vaikis ka sõjakärin. 10. LUGU KIKERPÄRA SOO. VEEVAIMU KULD. JÕUKATSUJAD. VÕLA TASUMINE SOOME. ILMANEITSI SÕRMUS. Laulik pöördub taevatähtede poole, et need talle Kalevipoja käikudest aimdust annaksid ja sõnumeid ta kuulebki. Kalevipoeg läks hobust ostma. Linnud juhatavad talle teed. Pahareti pojad on asunud elama Kikerpära sohu. Nad on tülis , kuna mõlemed tahaksid olla soo pärisperemehed. Kalevipoeg satub nende kaklust nägema. Paharetid kutsuvad teda õigust mõistma. Kalevipoeg otsustab soo kaheks osaks jaotada ja laseb Alevipojal vao vedada ning kividega tähistada. Vetevaim tuli Alevipoega kiusama, see ütles, et kavatseb sulgeda veevoolu vetevaimu käikudesse. Vetevaim palus, et Alevipoeg käike ei sulgeks, tasuks võib ta ise palka küsida. Palgaks küsis Alevipoeg hunniku taalreid, mis mahuks ära kaabu sisse. Alevipoeg
" Nüüd sai Kalevipoeg viimaks teada, mil viisil ta oma emast ilma jäi. Kui Kalevipoeg koju sõitis tulid vennad uksele vastu ja otsustasid täita isa viimase soovi. 1.vend: On aeg liisku visata. 2.vend: Otsime sobiva koha kus kivi visata ja kes kõige kaugemale viskab saabki kuningaks. (Lähvad sobivat kohta otsima.) Kalevipoeg: See paik peaks sobima. Piisavalt pikk ja lai. (Vennad otsivad soviva kivi ja hakkavad kaugust viskama ning Kalevipoeg võidab.) (Lähevad Kalevipoeg, Kannupoiss ja Alevipoeg sood pooleks jagama.) Kalevipoeg: Jagame soo pooleks. Vetevaim: Palun jätke soo rahule. Alevipoeg: Hmmm (mõtlikult). Jätame soo rahule kui tood kaabu täis kulda ja juveele. (Vetevaim lahkub.) Alevipoeg: (Sosinal räägib Kannupoisile) Kaevame maa sisse augu ja lõikame ka seifi sisse augu ning paneme seifi augu peale et kuld kukuks auku. (Vetevaim tuleb varandusega.) Vetevaim: Ma ei saa aru miks seif aina tühjeneb? Tule Kannupoiss kaasa, pean vanematelt juurde laenama.
Annely Tamm IMKATS "Kalevipoeg" Eno Raud (Fr. R. Kreutzwaldi teose ainetel) Autorist Raamatu zanriks on muistend. Autor (Fr. R. Kreutzwald) elas rahvuslikul ärkamisajal. Tema teosed mõjutasid rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kirjanik sündis 1803.aastal Jõepere mõisas. Isa oli kingsepp Juhan Reinholdson ja emaks mõisateenija Ann. Kreutzwald kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades. Õppis Rakvere köster Gööki algkoolis ja kreiskoolis. Peale seda Tallinna kreiskoolis
KALEVIPOEG Referaat Fr.R.Kreutzwald VI lugu Koostanud : Sirli Sikka Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Xa Klass Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 VI lugu...........................................................................................................................4 Kokkuvõte......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................
annaabi.ee 
10 punkti
~ 3 lehte
16 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid