nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, katku ja Tautsi-tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema.
Nad hakkasid omavahel sellepärast kaklema. Samal ajal läks sealt mööda Kalevipoeg oma sõpradega ja pahareti pojad kutsusid teda riidu lahendama. Kalevipoeg käskis neil selgitada tüli põhjust ja vanem poeg seletas. Ta vastas seejärel, et suurem osa läheb suuremale ja väiksem osa väiksemale pojale. Seejärel nõudsid pahareti poisikesed, et Kalevipoeg paneks piiri nende valduste vahel kindlalt paika. Kalevipoeg käskis seda Alevipojal teha ja läks talle ise appi. Alevipoeg alustas vee äärest, mille peale vetevaim tuli teda pilkama, tahtis teada, mida nad teevad. Alevite poeg valetas, et tahab jõge piirata. Selle peale pakkus vetevaim raha, et Alevipoeg seda ei teeks. Nad leppisid kokku, et vetevaim maksab Alevipojale kaabutäie raha. Alevipoeg pani aga kaabu maa peale ja sinna alla kaevas tunneli, nii et vetevaim kandis kogu oma vara ära, aga kaabu ei saanud ikka täis. Vetevaim palus, et ta saaks hiljem Alevipojale võla tagasi maksta, aga Alevipoeg
" Nüüd sai Kalevipoeg viimaks teada, mil viisil ta oma emast ilma jäi. Kui Kalevipoeg koju sõitis tulid vennad uksele vastu ja otsustasid täita isa viimase soovi. 1.vend: On aeg liisku visata. 2.vend: Otsime sobiva koha kus kivi visata ja kes kõige kaugemale viskab saabki kuningaks. (Lähvad sobivat kohta otsima.) Kalevipoeg: See paik peaks sobima. Piisavalt pikk ja lai. (Vennad otsivad soviva kivi ja hakkavad kaugust viskama ning Kalevipoeg võidab.) (Lähevad Kalevipoeg, Kannupoiss ja Alevipoeg sood pooleks jagama.) Kalevipoeg: Jagame soo pooleks. Vetevaim: Palun jätke soo rahule. Alevipoeg: Hmmm (mõtlikult). Jätame soo rahule kui tood kaabu täis kulda ja juveele. (Vetevaim lahkub.) Alevipoeg: (Sosinal räägib Kannupoisile) Kaevame maa sisse augu ja lõikame ka seifi sisse augu ning paneme seifi augu peale et kuld kukuks auku. (Vetevaim tuleb varandusega.) Vetevaim: Ma ei saa aru miks seif aina tühjeneb? Tule Kannupoiss kaasa, pean vanematelt juurde laenama.
Seda kuuldes hüppas Kalevipoeg hobuse selga ja hakkas vapralt sadama poole ratsutama. Ta võttis endaga kaasa kanged kannupoisid ja võidumehed. Nii hobused kui mehed olid uhkelt rüüdes. Kalevipojast ja tema tegemistest kõneldi kui jumalast. Piigad vaatasid imetlusega mehe tegemisi ja olid tema nimel kõigeks valmis. Kalevipoeg asus sõjateele. Viru väljad olid võõraid täis, nad rüüstasid, piinasid ja tapsid. Sõtta astusid ka Sulevipeog, Alevipoeg ja Olevipoeg. Kalevipoeg läks otse lahingu keskele ja vehkles võimsalt mõõga ja tulirauaga. Ta raius meeste päid, purustas jala- ja käeluid, selgroogusid ja küljeluid. Surnukehad katsid mägesid ja künkaid, nende keskel jalutas Kalevipoja hobune. Kalevipoeg püüdis hobusel pakkupugejat kätte saada, kuid õnnetuseks hüppas ratsu salasoosse. Hobune hukkus. Kui Kalevipoeg ei jõudnud enam pakkupugejaid kimbutada, kutsus ta oma sõbrad ja tegi ettepaneku puhkama minna.
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas põlv ja palju lapsi. Juba seitse aastat polnud ühtki sõda maad laastanud. Olevipoeg oli selle ajaga kantsid kasvatanud, kaevandikud kohandanud ja Kalevi kalmukünkale ilulinna ehitanud. Kalevipoeg nimetanud linna ema mälestuseks Lindanisaks. Alevipoeg lasknud teise võimsa linna Harjumaale keset sood rajada. Sulevipoeg asutanud Alutaha kolmandama kindla koha varjupaigaks vaenu vastu. Pärast pikka õnnerikast aega saabunud sõda Viru randa. Kauged tuuled toonud sõdalasi tuhandeid ning piinajaid pilvedeni. Kalevipoeg karganud sellepeale sõjaratsu sadulasse ja tõtanud tuuletuhinal sõjakära kustutama ja vaenuviha vaigistama. Kaasa võtnud ta viiskümmend meest Virumaalt, kuuskümmend Kuressaarest,
Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks
jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks
jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks
romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga) K Viru rand, Läänemaa, saar Soome lahes, Soome, tuuletarga talu, sepakoda, Saadjärve kallas, Kikerpära sohu, Pihkva, Kääpa jõgi, Koobas Endla järve ääres, põrgu, Põhjameri, Assamalla
Kalevipoeg kandis laudu Peipsi tagant, murdis paasi maapõuest ning kandis kive merekaldalt. Linn ehitati uhke, kust sai koda kuningale, peavarju vanuritele, ning Kalevipoeg kange käega hakkas valda valitsema. Kalevipoeg andis põrgust toodud piigakesed Alevite varju alla, kus Alevite armas poeg kohe ka noorima kosis ning Sulevipoeg, sugulane, valitses vanema piiga. Kolmas õde, keskmine, aga jäi kosja sobitama. Tuuslar, kes elas Alutaga, jälgis piigade käekäiku. Kuidas Alevipoeg kosis noorema ning Olevipoeg vanima, kuid keskmine jäi üksi. Tuuletark piilus imelapsi, ning kui keskmine piigakene üksi jäi, ei olnud enam kaitsmas õekesi, kes kaasade seltsis koju läksid, mõtles ta, et õnne tund on talle tulnud. Kargas põsast välja ning sulges piiga suu, et see appi hüüda ei saaks ning viis neidise oma tallu peitu. Kui nüüd kanged kälimehed kaasade probleemist aru said, saatsid nad kerge jalgse kannupoisi neitsi jälgi otsima
perioodi, seal hulgas nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, katku ja Tautsi- tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema
Nad rääkisid omavahel ja said sõpradeks, Olevipoeg lubas linna ehitada Kalevipojale. Kalev pidi kive kandma, palke tooma, Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama. Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks. Kalevipoeg tahtis ilmaotsa sõita, selleks lasi ta omale uhke laeva ehitada. Laev tehti hõbedast, kallimast hõbekarrast, õhukestest hõbelaudadest, laeva nimeks pandi ,,Lennuk", et ta lennates lõhuks laineid. Endale käskis ta kullast kuue teha, ülemaile hõbekarrast, rahvale rauakarrast,
kuulis, et Kalevipoeg kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kalevipoeg sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sulevipoeg ning noorima Alevipoeg. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Olevipoeg kosis ta(232-233). Kuueteistkümnes lugu (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. 234-254). Kalevipoeg tahab minna maailmalõppu vaatama ning laseb teha hõbedast laeva(234-238). Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis "Lennuk" kaldale(241-242). Saarelt leiab Lapu targa, kelle palub endale Põrgu piiride kätte juhatajaks(243-245). Tänu Varraku
ning saades teada, et tegemist tarkuste saajatega, viis nad tagasi laeva(246-248). Jõuti maale kus pooleldi koer inimesed – Penilased kellega Kalevipoeg võitles kuni Uku palus järgi jätta. Sealne tark oli vihane, et Kalevipoeg tappis süütuid. Head soovinud, andis tark nõu ümber pöörata(248-252). Kalevpoeg palus peatust Lali alla, Lindanese lahe poole, viru poole kuhu Olev teinud hooned, tornid 17 Nii Olev, Sulevipoeg kui Alevipoeg ehitasid endale linna(255). Kalevipoeg läks oma uhke hobusega (256-257) Assamalla lahingusse(258). Teel koju jõuti põrgukatla juurde, kus Olevi-, Sulevi-, Kalevi- ja Alevipoeg kordamööda katelt valvasid. Ainult Kalevipoeg ei andnud härjapõlvlasele suppi(260-267). Kui pojad magavad, tantsivad murutütred nende juures ja annavad Kalevipojale nõu(268-269) (Kodus oli rahulik kuni võõraste vägede ilmumiseni. Kalevipoeg, Alevipoeg, Olevipoeg
saama. Kalevipoeg võitis ja hakkas valitsema. Ta hakkas kohe hobusega maad kündma kuni mõlemad väsinud olid. Hobusele tormasid Kalevipoja uinaku ajal hundid kallale ning hobune suri. Kalevipoeg hukkas kõik hobuse tapnud hundid. Ta tapatöö katkestas sõnumitooja koos sõjasõnumitega. Öine nõuandja ütles, et Kalevipoeg peab oma rahvast valitsema hea käega, muidu sureb ta enda mõõga läbi. Paharetipojad tülitsesid Kikerpära soo pärast. Kalevipoeg ja Alevipoeg aitasid soo kaheks jagada. Kui Alevipoeg ähvardas veevoolu seisma panna, lubas vetevaim talle selle mittetegemise eest suurt tasu. Vetevaimuga katsuti rammu ning võideti teda. Kalevipojal oli soome sepale mõõga eest tasumata ja palus Alevipojal Soomes käia. Sortsid tahtsid Kalevipoja kaevu uputada, kui viimane sinna Ilmaneitsi sõrmust otsima läks, kuid Kalevipoeg ei uppunud. Kalevipoeg käis Pihkvas linna ehitamiseks laudu toomas. Kui ta teekonnast väsinuna
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu · Sõjaratsu sõit · Asamalla lahing · Juhtumised põrgukatla juures · Muruneidude tants Elu oli olnud rahulik pikaaega (seitse suve segamata, seitse talve taotlemata). Olevi-, Sulevi- ja Alevipoeg olid ehitanud omale linnad, kuid siis kipus sõda kurnama. Kalevite poeg otsustas minna kuningale sõjast teatama ning siis kihutas sõtta. Endaga kaasas ta lahingusse inimesi Virumaalt, Kuressaarest, Soomemaalt kui ka teistelt saartelt. Siis kirjeldati milline Kalevite hobu välja näeb kallis ja uhke ning kui kena oli Kalevipoeg, kes selle ratsu peal sõitis ning kuidas Viru neidudele ta meeldis. Siis kirjeldati kuidas Kalevipoeg suure kära keskel hobuse sadulas meeste päid maha lõi.
sõnumeid ta kuulebki. Kalevipoeg läks hobust ostma. Linnud juhatavad talle teed. Pahareti pojad on asunud elama Kikerpära sohu. Nad on tülis , kuna mõlemed tahaksid olla soo pärisperemehed. Kalevipoeg satub nende kaklust nägema. Paharetid kutsuvad teda õigust mõistma. Kalevipoeg otsustab soo kaheks osaks jaotada ja laseb Alevipojal vao vedada ning kividega tähistada. Vetevaim tuli Alevipoega kiusama, see ütles, et kavatseb sulgeda veevoolu vetevaimu käikudesse. Vetevaim palus, et Alevipoeg käike ei sulgeks, tasuks võib ta ise palka küsida. Palgaks küsis Alevipoeg hunniku taalreid, mis mahuks ära kaabu sisse. Alevipoeg lõikas kaabul põhja ära ja seadis kaabu augu kohale. Vetevaimu sulased kandsid taalreid koormate viisi, kuid kaabu ei saanud täis. Vetevaimu vara hakkas lõppema, Alevipoeg ei tahtnud kaubast loobuda. Vetevaim pakub talu võla katteks, Alevipoeg saadab kannupoisid talu kaema. Pahareti pojad hakkasid kannupoissi pillutama
Sarvikugagi, kuid sel korral ta pääses. Seejärel kohtus Kalevipoeg Olevipojaga, kellega hakkasid linna ehitama, nimi pandi Linda järgi Lindaniseks. Nüüd soovis Kalev minna maailma lõppu. Lasi ehitada hõbedast laeva, mille nimeks "Lennuk" sai. Mehed sattusid Lapumaale ja Penilaste juurde. Maailmaotsa aga ei leitud. Üsna pea leidis aset Assamalle lahing, kus Kalevipoeg tappis palju vanelaseid. Kodu poole minnes ootas neid katlaga vanamoor. Söögi saamiseks tuli katelt valvata, kuid Alevipoeg ei suutnud seda härjapõlvlase eest varjata. Kalevipoeg võitles Sarvikuga 7 ööpäeva. Lõpuks Kalev võitis ning aheldas Sarviku kinni. Oli uus sõda, kus Sulevipoeg surma sai, Alevipoeg suri, kui mitte kukkus. Kalev läks kurbusest sõudma. Jõudnud Kääpa jõe juurde, astus ta vette, mispeale mõõk tal jalad raius ning Kalev suri. Oma tegude eest läks Kalevipoeg taevasse, otsustati, et ta saadetakse allilma valvama, et Sarvik kunagi välja ei pääseks.
Paar päeva raviti haavu ning teritati tapreid. Kolmandal päeval aga asus vägi uuesti teele ning seekord jõuti Võhandu jõeni. Kalevipoeg kandis metsast kive ja tõi metsast puid. Olevipoeg aga ehitas silla valmis. Vägi oli just üle silla jõudnud, kui sõda uuesti algas. Seekord kestis sõda seitse päeva. Kord ühes kohas, kord teises. Kui Kalevipoeg Sulevipoja surmast kuulis andis ta Alevipojale ohjad üle ning lahkus ise lahinguväljalt. Alevipoeg võitles edasi sama vägevalt nagu Kalevipoeg oli võidelnud. Sulevipoeg matmiskohale tehti kõrge küngas ning paigutati künka otsa pott kividega. Paljud langesid ning eesti pojad väsisid. Lõpuks jäid ainult Kalevipoeg, Olevipoeg ja Alevipoeg võitlema, ega polnud nõus alla andma. Nad võitlesid senikaua, kuni saabus öö. Kolm kangelast läksid vaatama, kus karastuseks vett leida ning märkasid orus kõrgete kallastega järve. Kuid seal juhtus õnnetus. Alevipojal oli võitluses jalg
KALEVIPOEG 1. Linda silmaveest tekkis a) Saadjärv b) Võrtsjärv c) Ülemiste järv 2. Linda röövis a) vanakurat b) Soome tuuslar c) Vanapagan 3. Mitu aastat valmistas sepp vana Kalevi mõõka? a) 6 b) 9 c) 7 4. Kuidas sai Kalevipojast kuningas? ............................................................................................................................................ ... 5. Kes oli Alevipoeg? ............................................................................................................................................ ... 6. Mõõk, mille sorts Kalevipojalt varastas, kukkus a) Kääpa jõkke? b) Amme jõkke c) Võhandu jõkke 7. Millest ja kuidas sai siil endale okaskasuka? ............................................................................................................................................ .. 8
kuritegu aegamisi heaks teha. Kalevi pojad lähevad Saadjärve juurde liisku heitma ning kuningaks osutub noorim poeg. Kalevipoeg alustab isa eeskujul künniga, kuid puhkama asudes murtakse hobune maha. Leides, et hobune on kadunud, läks Kalevipoeg metsa ning murdis maha kõik loomad, kes ette jäid. Kalevipojale teatatakse, et sõda on tulemas. Vanade eestlaste jumal Uku annab noorimale pojale nõu. Kaks paharetti vaidlevad soo pärast, mille Alevipoeg kaheks jagab ning petab rumalat vetevaimu. Kalevipoeg saab vetevaimust võitu võidukivi visates ja vägipulka vedades. Saadab Alevipoja koos raha ja varaga sepale võlga viima. Kalevipoeg otsib kaevust Ilmaneitsi sõrmust, kuid ei leidnud. Kalevipoeg läks üle Peipsi laudu tooma ning heitis järvekaldale puhkama, magades varastas sorts ta mõõga. Mees leidis mõõga üles, kuid see tahtis veepõhja Soome sepa poega leinama jääda.
Teisel hommikul kostab juba sõjasarve hääl mehi kutsudes kaugele, et "mägi märkas, metsa ärkas, tuulehoog jäi tukkumaie" Isamaa ilu ja vabaduse eest võitlejad kogunevad Emajõe kallastele kokku ja lähevad siis rüütlite vastu lahingusse kus Kalevipoja hobu ja hulk nõrgemaid sõjamehi surmatakse. Raskelt haavatud Sulevipoeg leiab veresõnade läbi veel surma küüsist päästmist, aga paar päev; hiljem kaotab ta Võhandu jõe ligidal ometi elu; nõnda kui Alevipoeg järvest juues upub, kust tema raudkübar ja kolmekandiline mõõk veel praegu järve põhjast õnnelikule silmale aeg-ajalt paistavad. Seda kalli hinnaga ostetud võitu vaenlaste üle ei suuda Kalevipoeg kannatada, süda kipub tal lõhkema, "et e päeval püsipaika, ööl ei leidnud enam õnne". "Önne-aj õilmekesed" - ütleb ta Olevipojale - "lustipäeva lillekesed lahkusivad luhadelta enne suve sündimista. Noorel nurmel
"Kalevipoeg" (1857-1861) "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) Tema põhiteos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. I: Loo peategelane on kange Kalevi ja tedremunast kasvanud Linda noorim laps, Kalevipoeg. Vägilane on teistest kordades suurem. Ka jõudu on tal teistest palju rohkem Kõrvaltegelased on Olevipoeg, Alevipoeg, Sulevipoeg, vetevaim, Soome tuuslar, igat sorti sortsid ja nõiad, kuller, Sarvik-taat, Soome sepp, põrgupiigad, Kalevipoja vennad. Vetevaimu ja Sarvik-taati tahetakse koguaeg tüssata, nendesse ei suhtuta hästi. Nagu ka sortsidesse ja nõidadesse. Soome tuuslargi saab tuuseldada. Üldiselt aga on suhted sõbralikud. M: Ormandama - veriseks hõõruma (näiteks rakmetega) K: Küll käib see Kalevipoeg Soomes, Pihkvas, Viljandimaal ja Lindanise all. Isegi siinsamas,
Karjapoisina mängis ta kurni ja pildus kive, mere ääres käis lutsu viskamas kivirahnudega, mis olid jala laiused ja kolme jala pikkused. Nii kasvas ta mehe ikka. Kalevipoeg oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ühiskonnas teda austati, kuna ta oli kuningas ning hiidlane. Ta tegi küll mõtlematuid ja arulagedaid tegusid, kui oma rahvast ta siiski hoidis ja üritas neile hea valitseja olla. Parimaks sõbraks oli tal isiklik kannupoiss Alevipoeg. Tal oli ka kaks venda Sulevipoeg ja Olevipoeg. Tema tähtsamateks tegudeks oli oma rahva valitsemine, põrgus käimine ning põrgupiigade ära päästmine, Soome sepa juures käimine, mis ei olnud küll positiivne, kuid siiski mängis ta elus olulist rolli. Ka tõi Kalevipoeg oma rahvale palju kasu Peipsi tagant laudu tuues, sest nendest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli ta kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse
Eno Raud "Kalevipoeg" 1. Linda silmaveest tekkis ... 10. Alevipoeg oli Kalevipoja ... a) Saadjärv a) vend b) Võrtsjärv b) sõber c) Ülemiste järv c) sugulane 2. Linda röövis ... 11. Kes varastas Kalevipojalt mõõga? a) Vanakurat a) vetevaim b) Soome tuuslar b) näkineid
Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ning jutustas Lindast. Kuid Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ei uskunud kuuldut. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kalevipoeg käis ka mõõgaseppa juures ning sai sealt endale korraliku mõõga. Kord tormasid sortsid Kalevipoja juurde ning teatasid raudmeeste tulekust. Kalevipoeg läks abilistega sõtta. Esimese sõja nad võitsid. Seejärel läksid kolm poega vett otsima ja vee ääres kukkus Alevipoeg vette ning uppus. Kalevipoeg andis Olevipojale võimu üle. Kalevipoeg ise läks oma vana mõõga järele. Ta leidis oma mõõga üles ja rääkis natukene juttu mõõgaga. Jutustamise ajal läksid mehel sõnad segi ja mõõk hukkas ta. Kalevipoeg läks taevasse kus ta saadeti põrguväravaid valvama, et Sarvik põrgust välja ei pääseks. Kert Kompus
põllumaaksi,vägevaksi viljamaaksi,teised kohad karjamaaksi,murumaaksi,heinamaaksi. Vaenlase laevad aga liikusidsel ajal Viru vetes,ning inimesed ammu teadis-küllap ole sõda tulemas. Uku aga ennustas Kalevipojale surma ja õnnetuid päevasid. Väsinult heitis Kalevipoeg magama, ja hommikul mitte kui midagi mäletades,asus ta oma toimetusi edasi toimetama. Ühel päeval aga Kalevipoeg jaganud kahe pahareti poja soomaad. Suurem soo saagu suuremale,ja väiksem väiksemale. Alevipoeg sai aga käsu ise soo ära jagada,ning seda tehes sai ta vetevaimult palju kulda ning lahkus soost, saates teise kulla järgi kannupoisi. Kes kavalusega vetevaimu juurest ära sai,ning temaga lubanud rammu katsuda.Seda tegi siiski Kalevipoeg,ning Vetevaim tükkaega pärast võistlust oma konte valutas. Ilmaneitsikene aga järgmisel päeval oma sõrmust kaevust taga ajades,palus Kalevipoega ennast aidata. Sortsid aga Kalevipoega kaevus nähes mõtlesid talle kivi
ja muud putukad murdsid ta hobuse maha. 9. lugu Leides hobuse surnukeha, tormab Kalevipoeg vihaselt metsa ning hakkab süütuid metsloomi tapma. Hiljem magama jäädes tuleb käskjalg, kes teatab, et sõda on algamas. Ärgates ei saanud Kalevipoeg enam aru, mis oli unes, mis päriselt ning saadab käskjalaga nõuandeid, kuidas vaenlasele vastu saada. 10. lugu Paharetipoegadel oli Kikepära soos kitsas ning nad paluvad, et Alevipoeg soo kaheks jagaks, kuid viimane petab vetevaimu ning saab kübaratäie kulda. Kalevipoeg saadab Alevipoja Soome võlga tasuma. Ise läheb aga Kõue tütre kadunud sõrmust kaevust otsima. Sortsid üritavad teda tappa, visates kaevu suuri kive, kuid Kalevipoeg tuleb välja täiesti tervena ja sõrmus sõrmes. 11. lugu Kalevipoeg veab üle Peipsi järve lauakoormat ning jõudes järve kaldale, heidab ta väsimusest pikali. Magamise ajal varastab sorts võlujõuga ta mõõga
KALEVIPOJA 20. LUGU ! Kalevipoeg sai teada, et saabuvad raudmehed. Peale seda hakkas ta koostama sõjaplaani. Kalevipoeg saatsid saadikud sõjamehi kokku ajama ja neid ette valmistama. Enne kui ta teele asus, siis Kalevipoeg, Alevipoeg ja Sulevipoeg matsid maha kallid varandused, et neid keegi ära ei varastaks. Saabus hommik ja Kalevipoeg võttis oma mõõga ja kilbi ja läks rahvast hoiatama saabuvate raudmeeste eest. Kalevipoeg puhus sarve ja seda oli kosta Viru randa, Järva-ja Harjumaale, Läänemaale ja Pärnusse. Kõi väed tulid Emajõe kaldale, püha hiie juurde. Sinna tulid kokku 500 virumaalt, 600 Kuressaarest ja 700 Soomest.Kalevipoeg laskis ühel päeval neil puhata, teisel päeval
Mehed otsustasid vanamoori juures öö mööda saata, nad viskasid ka oma kapsapea potti ja lubasid memmekesel magama minna ning ise pada valvata. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et ärgu nad lasku kutsumata võõral keedust katsuda, muidu jäävad ise nälga. Mehed kinnitasid moorile, et valvavad kolmekesi kordamööda katelt. Esimesena oli valves Alevite armas poeg ning varsti saabuski Härjapõlvlase poeg, kes palus luba kapsakeedust maitsta. Alevipoeg ütles, et ta võib maitsta, kui kulbi sisse ära ei upu ning nii väike vennike tegigi. Peale leeme maitsemist sirgus poisike seitsmekümne süldi võrra ja kadus seejärel nagu tina tuhka, peale selle oli veel ka pada pühitud, katel koristatud. Alevite poeg täitis paja uuesti kapsapea ja veega. Teisena oli Olevipoeg üksipäini tule ääres ja natukese aja pärast tuli jälle Härjapõlvlase poeg ning juhtus sama lugu. Järgmisena oli vahiametis Sulevipoeg, kellega niisamuti juhtus
23. Kui pikk on eesti rahvuseepos? Eepose kogupikkus on veidi üle 19000 värsi. 24. Kus asub Kalevi riik? Kalevi riik asub Viru rannas. 25. Kes on Sarvik ja kus ta valitseb? Sarvik - mõisniku sümbol, elab allilmas - mõisa sümbol. 2 26. Kes on Kalevipoeg (4)? Hiidvägilane, rahva juht ja valitseja, tavaline inimene. 27. Kes on ametitelt a) Alevipoeg- raudmees b) Sulevipoeg- raudmees c) Olevipoeg- ehitusmeister 28. Miks on eepose stiil monumentaalne? Rõhutamaks kangelast ning tema tegude tähtsust ja erakordsust. 29. Milliseid kujundeid võib leida eeposest? Sealt võib leida võrdlusi, metafoore, parallelismi, personifikatsioone ja hüperboole. 30. Milles väljendub eepose arhailisus? See on loodud arhailises eesti keeles. Teoses leidub tänapäeva keelest kadunud sõnu ja
annaabi.ee 
