Lame viilkatus Kinnine ruum 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili Joonia Korintose Dooria 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria Korintose Joonia 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Kore-rüüdes naised Kouros-alasti mehe kuju Koostas: Malle Raudoja 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1.Praxiteles. Hermes dionysos lapsega. 2.Myron. Kettaheitja. 3.Lysippos. Sandaalisiduja. 4.Polykleitos. Odakandja. Tegemist on kenade kehavormidega, poseerivad asendid ja tugeva aktiga skulptuuridega. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud vaasimaalide kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel
· 1 või 2 rida sambaid · Lame viilkatus · Kinnine ruum 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili · Dooria · Joonia · Korintose 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria Korintose Joonia 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Kore rüüdes neiu Kouros alasti nooremehe kuju Koostas: Malle Raudoja 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1.Praxiteles 2.Myron 3.Lysippos 4.Polykleitos Kenade kehavormidega harmoonilised, tugevad aktid, liikuvad asendid. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud vaasimaalide kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Musta Koostas: Malle Raudoja
5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. Mördi kasutamine aitas neil ehitada võimaldas roonlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. See aitas materjalil siduda. 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi. (term, triumfikaar, Colosseum, akvedukt) Koostas: Malle Raudoja Term Colosseum Triumfikaar Akvedukt Term- Vana-Rooma avalikud saunad. Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Triumfikaar- Prantsuse võidkuaar. Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Koostas: Malle Raudoja
„Ristideta hauad“ Loo kaardistamine Pealkiri: ,,Ristideta hauad,, Kulminatsioon: Taavi põgeneb Peategelased: Taavi Raudoja, Ilme, Roosi Marta Kõrvaltegelased: Osvald, Ignas, Arno, Liisa Sündmused:tegevuse pingestumine 1.Taani saabumine Tallinnasse 2.Tuttavatega kohtumine 3.Roosi Marta juures Taavi peitmine 4.Ilme saabumine Tallinnasse. Taavi kohtumine Ilme ja pojaga. 5.Teeleasumine ranna poole 6.Heinaküünis peitmine 7.Taavi minek Marta koju. Taavi vangistamine. 8.Ilme ja poja ärasõit Soome 9.Taavi vahistamine 10.Taavi viimine tema töökohta Kulminatsioon: Taavi põgeneb Pinge langus: 11
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Komplekt koosneb kahest raamatust. I raamatu tegevus algab 1944. aasta oktoobris sõjajärgses Eestis, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. II raamatu tegevus keskendub metsavendade elu ja võitluse kujutamisele. Traagiliste sündmuste ahelat seob peategelase Taavi Raudoja perekonna saatus oma poja elu hinnaga on Taavi sunnitud lunastama vabaduse endale ja võitluskaaslastele. Tegelased on tugevad isiksused, tugevate rahvuslike veendumustega, füüsiliselt kui ka vaimselt vastupidavad. Mõnikord on tema teostes uskumatuid põgenemisi ette tulnud. "Ristideta hauad" 1952 ilmus 1. Ajalooline romaan 2. Tegevusaeg: 1944 okt-1946 3. Teema: metsavendade elu ja eesti rahva kannatused sõja järel Põhiküsimused: 1
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Millised on suurimad ja tuntumad gooti kirikud? Suurimad kirikud linnades olid Toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik Tallinnas. Millisel kirikul on ainukesena peal gooti tornikiiver? Koeru Maarja-Magdaleena kirik Koostas: Malle Raudoja Mida veel huvitavat said teada? Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Koostas: Malle Raudoja
Tööleht nr. 4a Gootika Õpilase nimi:Kaisa Kotter Rühma nr:K-10b Kirjuta pildi juurde mõisted ( roosaken, kuningategalerii, portaal, fiaaltornike, läänetorn) läänetorn fiaaltornike kuningategalerii roosaken portaal Koostas: Malle Raudoja
lase Ilmet lapsele lähedale. Ilme peab Ellat hullumeelseks. · Ülekuulamised*** Ühel päeval enam Ellat kongi tagasi ei toodudki. Ilme viidi sauna, pesti puhtaks ning teatati, et vanglaülem tahab teda näha. · Ilmet ootab ees rikkalik söömaaeg, meessoost vanglaülem justkui pahandab karmilt naisülemaga, et miks naine ning laps on alatoidetud, väike tüdruk haav täis jne. · Ilmel lubatakse minna, kuhu ta aga soovib, Lembit jääb pantvangiks, naine peab Taavi Raudoja kätte saama ning viimane vabastaks poja vangistusest, kui tuleks vanglasse. Vanglaülem mainib, et ka Taavile ei tehtaks midagi, vaja on meest vaid formaalseks ülevaateks ja paberite täitmiseks. · Lembit kardab üksi vangikongi jääda, kuid viimaks nõustub siiski, sest usub, et isa tuleb teda vabastama. 6.Peatükk · Ilme jõuab Tallinna, Liisa teda enda korterisse jääda ei luba. Öömaja otsides üritavad
Tegemist on fiktiivse ajaloolise romaaniga, mis on tegelikult üsnagi reaalse põhjaga ning kogu tegevus on täiesti eluline. Romaani tegevus algab 1944. aasta oktoobrist ja lõppeb 1946. aasta sügisega. Sündmused toimuvad üle kogu Eesti, kuid põhiliselt Tallinna ja selle ümbruses ning Harjumaa rannikualadel. Raamat vaatleb Hiie ja Lepiku talu perekondade ja kogu Metsaoti küla saatust neil tõeliselt kaootilistel sõjaaastatel. Peategelasteks on Taavi Raudoja, soome ohvitser, tema naine Ilme ja nende perekonnad. Raamatust käivad läbi ka paljud negatiivsed ning positiivsed kõrvaltegelased. "Sul, taat näib olevat kindel tunne, kui oma maalapp jalge all. Ära peta ennast ega mind. Pole see maalapp siin kuigi kindel ega ole venelaste ees ka oma tegude pärast mingit vabandust. Kui meid rindel nii armetult segi löödi, siis on mulle selge, et ainult teisel pool merd saab veel hingata, mitte siin, kui nende jalgu jääb."
sugupõlve saatuse looks. Kirjanikult on ilmunud üheksa romaani, millest olulisemad on "Ristideta hauad" I-II (1952) ning triloogia "Vaim ja ahelad" (1961). Ristideta hauad Arved Viirlaiu peateos "Ristideta hauad", mis jutustab eesti rahva saatusest Teise maailmasõja järgsel ajal. Romaan on ilmunud üheteistkümnes keeles, kuuludes nende väheste teoste hulka, mis on edukalt tutvustanud eesti kirjandust välismaal. Teose peategelane on soome poiss ja vabadussõjavõitleja Taavi Raudoja, kelle elu Nõukogude vägede poolt okupeeritud Tallinnas, kodukandis ja põhjarannikul kujutab kirjanik suure kaasaelamisega. Viirlaidu iseloomustab hea sündmustiku arendamise oskus : Taavi suhted oma naise ja noorusarmastusega, ebaõnnestunud põgenemiskatsed välismaale, NKVD eest põgenemine, vangilangemine, vanglakoledused ning metsavendlus on esitatud hoogsa põnevikuna Autor loob üksikasjaliku pildi ajajärgu oludest, ta näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab
vaasid, nõud, vitraaz KLAASNÕUDE VALMISTAMISE PÕHIMÕTTED · erivärviliste klaaside kokkusulatamine · klaasi mehhaaniline töötlemine NAHKEHISTÖÖ kotid, ehtekarbid, raamatukaaned jne. NAHKA KAUNISTATAKSE: · sisselõigatud dekoori- ga · kõrgendatud reljeefi- ga · põletatud mustrid · nahabatika TEKSTIIL · moekunst. · dekoratiivkangad, vaibad, tikandid, voodikatted jne. Autor: Malle Raudoja Õppeaine: Kunstiajalugu Töö pealkiri: Tunnikava juurde kuuluv slaidiesitlus. Koht koolielu struktuuris: kunstiõpetus->kujutav kunst Klass: gümnaasium Teema: Kujutava kunsti liigid Koolitaja: Anu Kurm Töö lühitutvustus: kooliaste IV, saab kasutada kutsekoolis. Lühike kirjeldus:Lühike ülevaade arhitektuurist, tarbekunstist, skulptuurist, maalist ja graafikast.
,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Teos Tegemist on fiktiivse ajaloolise romaaniga,mille tegevus alagab 1944. aasta oktoobrist ja lõppeb 1946 aasta sügisega .Sündmused toimuvad üle kogu Eesti ent pamiselt Tallinna ja selle ümbruse ning ranniku aladel.Raamat vaatleb Hiie ja Lepiku talu perekondade ja kogu Metsaoti küla saatust neil kaootilistel aastatel. Peategelasteks on Taavi Raudoja ,soome ohvitser,tema naine Ilme ja nende perekonnad.Raamatust käivad läbi ka paljud negatiivsed ning positiivsed kõrvaltegelased.Peamisena võib valja tuua Roosi Marta keda alguses peetakse sõbraks ja kes osutub hiljem kelleksi teiseks ja Võllamäe Reku,nõdrameelne poiss,kes hirmsati tahtis venelastega võidelda.NKVD tegelased kes esmalt tekitavad lugejase vastikust ja vihkamist tesalt ka halesust ja kaastunnest nende naiivsuse tõttu.Nagu Ilme teada ülekuulavale ohvtserile ütleb ,et
Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike attended, nii et ta peab edasi vitlema. Tegelikult ei teadnud ta üldse, kas ta naine ja laps on surnud. Taavi, Leonard ja Eedi suundusid metsa, et saada kokku teiste metsavendadega ja videlda üheskoos kommunistide vastu. See teos kajastab erinevaid probleeme, väiksemaid ning suuremaid aga põhiliselt üks tähtsamaid oli, et kuidas võidelda oma isamaa ja selle vabaduse eest. Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskuje Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus
Tööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi:. Rühma nr.K-08B 1. Kujutava kunsti liigid .Tarbekunst, maalikunst, graafika, skulptuur ja arhitektuur on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on.fassaad ja seal asetseb.sissepääs 4. Peafassaad on alati ehitise kõige esinduslikum külg 5. Sakraalne ehk kiriarhitektuur ja profaanne ehk ilmalik arhitektuur on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks esemed millel on tarbimisväärtuse ja iluväärtuse järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika, klaas, metallehistöö, nahkehistöö, puitehitis ja tekstiil 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst, dekoratiivkangad, vaibad ja kodutekstiil 9. Skulptuuris...
Tööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi:Marit-Maria Hermanson Rühma nr: MT-09A 1. Kujutava kunsti liigid arhitektuur ja tarbekunst on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on fassaad ja seal asetseb peasissepääs 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg 5. Sakraalne ehk usuline ja profaanne ehk praktiline on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika ,metallehistöö ,nahkehistöö ,tekstiil ,klaas ,puitehistöö. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamak...
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Majutusteenindus REFERAAT Aines "Kunstiajalugu" Eesti kuntsnik Autor:Nelly Kukk Juhendaja: Malle Raudoja Pärnu 2007 Nelly Drell Nelly Drell on sündinud aastal 19.10.1979, Tallinnas. Tema kunstiline haridustee on väga pikk. 1987-1998 õppis ta Tallinnas Pelgulinna Keskkoolis, 1992-1996 Kevade tänava Kunstikoolis Tallinnas, 1998-2000 Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias, 2000-2001 Rahvusvahelises Kunsti Kollegeis Miamis (USA's) ja 2001-2003 New Yorgi Kunstiakadeemias. Ta on oma maalidega välja tulnud paljudel grupinäitustel, 2003
ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Selle raamatuga ta räägib täpselt mida tehti inimestega Eestis tol ajal ja kuidas nende elu oli.Teose pealkiri läheb raamatu sisuga väga hästi kokku. Tegu 1952. aastal kahes köites ilmunud romaaniga. Romaan ilmus algselt Rootsis Lundis, Eestis ilmus see esmakordselt 1991. aastal.Romaan loob pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Raamatu peategelane on Taavi Raudoja, kes saabub koju Teisest maailmasõjast. Ta üritab pingsalt kokku saada oma perega ehk oma naise ja lapsega.Perega kohtudes plaanisid nad põgenemise kuid kõik ei läinud nii nagu plaanitud ja Taavi sattus pikaks ajaks vangi.Romaani teises osas saabub ta koju kuid siis on vangis juba tema pere,keda piinatakse et nad annaksid Taavi välja. Lõpuks lasti naine välja kuid poeg jäeti vangi. Siis võeti kinni ka Taavi ema, kelle Taavi lõpuks ära päästis
Poisid ütlesid, et ei tohigi minna, seal on venelased, kuid sellest vttis Reku kohe tuld ja tahtis minna venelasi tapma, kuid jäi varsti seisma, tuli tagasi ja ütles, et Andres ei lasknud tal minna (kuigi teised ei näinud kedagi). Poisid otsustasid, et Reku on metsas ikka päris hulluks läinud ja läksid varsti koju. Venelased tulid aga uuesti ja viisid Mihkli ikka minema. Ühel päeval tulid NKVD töötajad Taavi juurde koju, teatasid, et nad teavad, et ta on Taavi Raudoja ja viisid ta 9 mehe saatel ühte majja ülekuulamisele. Kui tema ema ähvardati kohale tuua, tunnistas ta üles, et ta on Taavi Raudoja ja et ta muutis oma isikutunnistust, kuna ta misteti ilma phjuseta surma. Seda et ta on kunagi varem Soomes olnud (ta oli Talvesjas), ta alguses eitas, kuid tunnistas selle juba järgmisel ööl üles. Ülekuulaja ütles talle, et ta naine ja laps on vangis ja näitas talle selle testuseks määrdunud naisepesu, mida Taavi ära ei tundnud
Viirlaiu teoste põhiteemaks ongi metsavendlus ja lahingud Punaarmeega. Tegelaste jagunemine gruppidesse Teoses on kaks põhigruppi: venelased ja eestlased. Eestlased jagunevad omakorda veel mitmeks grupiks: 1. need, kes pooldavad Nõukogude Liitu ja kes on nii öelda koputajad. 2. need, kes võitlevad Nõukogude Liidu vastu ja on metsavennad. 3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie
Esimene osa. 2.Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan ”Ristideta hauad” annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Esimene osa algab oktoobris 1944. aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal. 3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eesti oli
Arved Viirlaid "Ristideta hauad" Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan"Ristideta hauad" annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Romaani 1.osas algab tegevus oktoobris 1944. Kirjanik jutustatab kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nende nurjunud emigreerumiskatsetest Rootsi, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumistest metsade rüppe. Kõik algas sellest, et noor mees Taavi Raudoja saabus koju teisest maailmasõjast.Ta vaatas talus ringi ja märkas, et kodu oli jäänud endiseks.Taavi ootas pinevusega kohtumist oma naise Ilme ja poja Lemituga. Esimese suure üllatusena sai ta teada, et ema ja teised on kolinud sõja pärast kodust teise tallu koos külarahvaga.Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega mis tegi Taavi rõõmsaks. Sõbrad olid väga head tema vastu ja nõnda vastas Taavi ka neile.
Ristideta hauad Arved Viirlaid Raamatu peategelaseks on Taavi Raudoja,kellel on naine Ilme ja poeg Lembitu. Tegevus algab 1944.aasta oktoobrist. Tegelased olid vene võimu alla. Nad peitsid ennast ja kartsid vabalt ringi liikuda kuna neid oleks kinni võetud. Sellepärast hakkas Taavi oma sõbradega otsima võimalusi kuidas põgeneda Soome. Kui Taavi oli läinud Tallinna siis otsustas Ilme koos Lembituga talle järgneda. Tallinnas peatus Taavi Marta juures. Selgelt oli näha et Martale meeldis Taavi. Marta tahtis ka Taaviga põgeneda. Kui Taavi ja tema
Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede all* Kombinaadipoisid: Jaan Meos, Ruudi Ugur, Manivald Pihu, Jüri Paarkukk Roosi August: Roosi Marta isa, viinanina, kes suhtleb tihedalt venelastega, kuid külas teda üldiselt ei kardeta, tema toob Hiiele mobilisatsiooniteate Tõmmule. Ilme: Naine, kes on palju mehi aidanud üle lahe põgenemisel, tal on palju kogemusi, alles hiljuti oli Ilme Saksa Parteist lahkunud.
· Ainus novellikogu ,,Saatuse sõlmed" ilmus 1993. · Novellid on päevakajalised. · Kodueestlased erinevad neis novellides täielikult mineviku eestlastest. ,,Ristideta hauad" · Romaan ilmus algselt Rootsis Lundis, Eestis ilmus see esmakordselt 1991. aastal. · Romaan ,,Ristideta hauad" on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome). · Teose peategelane on soome poiss ja vabadussõjavõitleja Taavi Raudoja, kelle elu Nõukogude vägede poolt okupeeritud Tallinnas, kodukandis ja põhjarannikul kujutab kirjanik suure kaasaelamisega. · See teos näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab. Autasud · 1997. aastal keeldus ta vastu võtmast Riigivapi III klassi teenetemärki ehk ametlikku au, mida Lennart Meri talle osutas. · Neljal korral pälvis ta Visnapuu nimelise Kultuurifondi auhinna. · Kahel korral sai ta Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna.
,,Niisuguste kartulitega sööts halli habemega taat mulle oma elu," pomises ta. ,, Oma elu ja usku. Kui ta saaks kuulda minu põgenenemisest, oleks see temale rõõmuks"- Taavi, olles vangistatud NKVD poolt, sai sõbraks ühe taadiga. Taat nägi Taavi entusiasmi ja tahet võidelda, elada. Seega hakkas ta andma noormehele oma toitu, end ise näljutades, lootuses, et Taavi oleks piisavalt tugev, pääsemaks nendest õudustest, mis valitsesid seal vangikongides. 2. Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et tema naine ja laps on läinud üle mere. Ta võttis valepassi ja järnges neile Tallinnasse. Pealinnas kohtas ta mitmeid tuttavaid, kes pakkusid talle otsa, et sõita üle mere ja põgeneda surma mõistmisest riigireetmise eest. Teda aga peteti mitmel korral ning jäigi ots tulemata. Samal ajal aga tema naine ja laps pöördusid koju tagasi, sest nad ei olnud laeva peale pääsenud
Arved Viirlaid ``Ristideta hauad`` 2.Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni. 3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb koos pojaga abikaasale Tallinnasse järgi. Tutavate juures nad kohtuvadki.
Saatus oli mõlemal ühesugune- nõukogudevastase elemendi saatus. 19. Võitlus vabaduse eest oli neile iseendast mõistetav, aga keegi ei teadnud, kui kallihinnaline on vabadus. Nüüd teadis Taavi, et oli vähe maid maailmas, kus vabaduse eest maksti nii kõrget hinda. 20. ,,Kui Jumal annab lapse, annab ta lapsele ka süüa..." Selles romaanis räägitakse traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Peategelaseks on vabatahtlikuna Soome armees võidelnud Taavi Raudoja. Ta tuleb Soomest tagasi, et Eestis punaarmee vastu võidelda. See raamat annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis, mille tegevus algab 1944. aasta oktoobris. Jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest nig meeste siirdumisest metsade rüppe. Et kokkuvõtet on sellest raamatust raske teha, noppisin välja ainult iseloomustavaid tsitaate nende tsitaatide alusel saab ka aru mida soovib autor antud teosega öelda
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud).
Mats Traat "Rippsild" Ola oli käinud isaga rippsillal ning kartis seda, isal oli tema jaoks vähe aega. Ola abiellus pärast diplomi kättesaamist Silveriga (nüüd sai tast Ola Raudoja). Silver oli mõistlik ning tal oli iga küsimuse jaoks vastus olemas. See häiris Olat ning pealtnäha korras tunduv pereelu oli tegelikult lagunemas. Silver soovitas Olal tööle minna, kuna ta oli niigi 2 kuud kodus konutanud. Ola andis talle selle eest kõrvakiilu. Bobrinid jõudsid puhkuselt tagasi öösel ning noorpaar läks nende juurde jooma ja puuvilju sööma. Bobrinitel oli ka laps, Nelja. Naise nimi oli Irina. Sergei Bobrini lemmikteemaks oli seks. Ola läks tööd otsima "Carmenisse". Korter, kus nad elasid oli olnud Ola vanatädi oma. Silveril oli vend Valdur, kellega nad tegid korteris remonti. Ola kahtles oma armastuses, Ola sai hästi oma korterikaaslase Irinaga läbi. Vanatädi korter oli olnud suurem, kuid nüüd oli Ola ja tema mehe käsutuses vai...
romaanide tähtsus on ennekõike ajaloolise dokumendina. Oluline oli sündmus, tegelaskujutus jäi teisejärguliseks. Domineeris romaan, palju kirjutati ka mamuaare. Sõda ja kodumaalt põgenemine A. Viirlaid"Ristidetahauad" (1952).Kirjeldabsõjaviimastmeeleheidlikku etappi1944.aastal,mis soomepoisidnaasidEestissejanendeümbersulgus kommunistidepiiramisrõngas.Mingil hetkelon selge, et riigi päästmiseks ei anna enam midagi teha, küsimus on vaid üksikuis inimeludes. Peategelane Taavi Raudoja võitleb lootusetust võitlust, ent ka kõige lootusetumast võitlusest on võimalik eluga välja tulla. Romaan on tunnistus inimese raugematust elujänust, pääsemislootuse püsimisest. I. Talve "Juhansoni reisid" (1959). On optimistlik sõjaromaan, mis käsitleb peategelase heitlusi sõjakaoses kui turismireisi. Tegelased liiguvad läbi Euroopa sõjatandri püüdes igast situatsioonist võtta parimat. A. Mälk "Teekaevule" (1952-53).Kaheköitelineromaan.KujutabedukakoolidirektoriHugoTeisi
merest eemaldumisel. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist. 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas. Järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Veemahu suurendamiseks on rajatud veehaardesüsteem, mis saab alguse Kesk-Eestist Pärnu jõe ülemjooksult ning mis hõlmab Jägala, Pirita ja Soodla jõgikonna, kokku 1864 km 2. Süsteemis on peale Ülemiste järve 6 veehoidlat (Vaskjala, Paunküla, Soodla, Raudoja, Aavoja ja Kaunissaare veehoidla) ning 8 kanalit (kogupikkus 66,9 km). Samuti on järv korraldanud hulgaliselt uputusi, peamiselt 18. ning 19. sajandil. Viimati oli järvevee tase ohtlikult kõrge 2004. aastal. 8 Kaladest elutsevad Ülemiste järves ahven, kiisk ja latikas. Samuti on järve asustatud 1986. aastal angerjad, kes olid tegelikult mõeldud Võrtsjärve jaoks. Ülemiste suurtaimestiku kuulub: 40 liiki soontaimi, 1 samblaliik ning
kirjandusauhinnaga. 1997. aastal autasustati Riigivapi III klassi teenetemärgiga, kuid sellest kirjanik loobus. Oma loomingus järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele pühendunud kirjanik. Seni viimane, autobiograafiline romaan ,,Põhjatähe all" (Tartu, Ilmamaa, 2009) käsitleb reedetud generatsiooni võitlusteed Soomes ja Eestis ajavahemikul kevadest 1943 kuni lahkumiseni Rootsi sügisel 1944. Raamatust Tegelased: Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tõmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskujõe Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus
Algas Eesti vägede edukas pealetung punaväelaste tõrjumiseks eesti territooriumilt. Võiduka lahingu mälestuseks avati 12. juunil 1932 aastal ligi kolme meetri kõrgune graniitobelisk, mida ümbritses graniitpostidele toetuv lattaed. Pidustused algasid vabadussõdalaste, Kaitseliidu üksuste ja suure rahvahulga ( ligi 1500 inimest) rongkäiguga Anija vallamaja juurest Priskele. Samba kõrvale oli nädal varem maetud 1. polgu sõdur Joosep Oselein, kes langes Raudoja kõrtsi lähistel päev enne Priske lahingut. Lahingu mälestusmärk lasti õhku 1941. aastal, kuid see avati taas juba järgmise aasta 2. augustil. Sambalt eemaldas katte Eesti Omavalitsuse juht dr Hjalmar Mäe. Pärast Teist maailma sõda hävitati mälestusmärk taas. Tänu Aegviidu ja Anija Muinsuskaitse Seltsi aktiivsele tegutsemisele sai mälestussamba teine taasavamine teoks 1990. aasta võidupühal. Aukülalisena oli kohal Priske lahingus osalenud Valter Vaikoja Aegviidust. Kose
kullakambrit koristama. Vanatühi tormas nüüd kiiresti koju tagasi. Kalevipoegki vajas puhkust. Sõnumid, mis ta saanud, olid kurjad: sel ajal, kui tema sortsi nõiasõnade väel magas, oli sõda Virus suurt kahju sünnitanud. Kalevipoeg ärkab, sest tunneb märga külje all. Nõianeitsi on talle oja kaela saatnud. Kalevipoeg viskab kivi vesivärava ette, nii et lained enam lagedale ei pääse. Neitsi on määratud hukule, Raudoja aga tänaseni alles. Kalevipoeg jõuab lõpuks koju, talu väravas tuleb talle vastu võõras mees. Mees on Olevipoeg, kuulus linnaehitaja. Ehitati mitu kindlat linna. Põrgust leitud piigadest noorim sai Alevipojale, vanem aga Sulevipojale. Keskmine õde oli õnnetu, et talle kosilast ei leidunud. Tuuslar varastas piiga, kuid kälimehed Alevipoeg ja Sulevipoeg päästsid neiu ära ja panid tuuslari talule tule otsa. Keskmine õde sai linnaehitaja Olevipoja kaasaks. 16
(Sohni) | Olevipoeg | Sulevipoeg Negatiivsed tegelaskujud Sarvik | Sortsid | Soome tuuslar (tuuletark) Ülejäänud tegelased Härjapõlvlane | Muruneiud | Mardus | Penilased (Penisabalised) | Põrgupiigad | Raudmehed | Salme | Soome sepp | Saarepiiga | Varrak (Lapu tark) | Vetevaim | Väikemees Kohad Assamalla | Harju (Arju) | Dagö | Endla järv | Iru mägi | Ilma järv | Kikerpära soo | Kungla | Pleskau | Peipsi järv | Lääne | Laagna mägi (Lasnamägi) | Kääpa jõgi | Põrgu | Raudoja | Soome | Lindanisa | Tori põrgu | Toompea | Dorpat | Sädemesaar | Viru | Võhandu | Ülemiste järv Loomad Irmi | Armi | Mustukene | Hobune | Hundid | Kotkas | Siil Muu Iru ämm | Lennuk | Tarkuseraamat *Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg". Ta oli Kalevipoja ema ja Kalevi naine. *Kalev on tegelane Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg". Kalev oli Kalevipoja isa ning Linda abikaasa. Legend räägib, et Kalev olla maetud Toompeale, kuhu Linda ta tõi. Toompea olevat Kalevi hauaküngas.
tohigi minna, seal on venelased, kuid sellest vttis Reku kohe tuld ja tahtis minna venelasi tapma, kuid jäi varsti seisma, tuli tagasi ja ütles, et Andres ei lasknud tal minna (kuigi teised ei näinud kedagi). Poisid otsustasid, et Reku on metsas ikka päris hulluks läinud ja läksid varsti koju. Venelased tulid aga uuesti ja viisid Mihkli ikka minema. Ühel päeval tulid NKVD töötajad Taavi juurde koju, teatasid, et nad teavad, et ta on Taavi Raudoja ja viisid ta 9 mehe saatel ühte majja ülekuulamisele. Kui tema ema ähvardati kohale tuua, tunnistas ta üles, et ta on Taavi Raudoja ja et ta muutis oma isikutunnistust, kuna ta misteti ilma phjuseta surma. Seda et ta on kunagi varem Soomes olnud (ta oli Talvesjas), ta alguses eitas, kuid tunnistas selle juba järgmisel ööl üles. Ülekuulaja ütles talle, et ta naine ja laps on vangis ja näitas talle selle testuseks määrdunud naisepesu, mida Taavi ära ei tundnud
Ildar Nisamedtinov IV 301 Ilja Krasnov IV 232 620 2906 Ille Johannes Mäealuse 4a-214a 530 05078 Ilme Rohtla IV 122 Ilona Oja Acik IVB 109 620 3369 Inga Sarand IV 312 640 8201 Inna Kamenev IV 121 620 2853 Irina Klimova tööleping peatatud Jaak Toomela IVB 013 620 2820 Jaan Hiie VB 212 620 3366 Jaan Raudoja VB 223 620 3360 Jekaterina Reut IVB 107 620 2820 Jelena Hruljova IV 124 Jelena Veressinina IV 119 Juha Kallas IVB 209 620 2812 Julia Iljina V 408 Julia Kois IVB - 117A 620 3362 Julia Krasulina IV 214 530 32122 Jüri Krustok II-127 620 3364 Kaarel Adamberg IV 312 620 2954 Kadri-Ann Matson IV 201 620 3525
Ildar Nisamedtinov IV 301 Ilja Krasnov IV 232 620 2906 Ille Johannes Mäealuse 4a-214a 530 05078 Ilme Rohtla IV 122 Ilona Oja Acik IVB 109 620 3369 Inga Sarand IV 312 640 8201 Inna Kamenev IV 121 620 2853 Irina Klimova tööleping peatatud Jaak Toomela IVB 013 620 2820 Jaan Hiie VB 212 620 3366 Jaan Raudoja VB 223 620 3360 Jekaterina Reut IVB 107 620 2820 Jelena Hruljova IV 124 Jelena Veressinina IV 119 Juha Kallas IVB 209 620 2812 Julia Iljina V 408 Julia Kois IVB - 117A 620 3362 Julia Krasulina IV 214 530 32122 Jüri Krustok II-127 620 3364 Kaarel Adamberg IV 312 620 2954 Kadri-Ann Matson IV 201 620 3525
26550 5900633-1Raudlepa 59.36724626.506325 26550 Sõmeru vald 32641 5900634-1Raudlepa 59.36738226.505973 32641 Sõmeru vald 22608 8400748-1Raudna 58.33745325.477757 22608 Viljandi vald 22609 8400749-1Raudna 58.33710825.478169 22609 Viljandi vald 22610 8400750-1Raudna 58.33871025.474666 22610 Viljandi vald 22611 8400751-1Raudna 58.33897725.474098 22611 Viljandi vald 5279 37302-1 Raudoja 59.37836025.452227 5279 Anija vald 5280 37301-1 Raudoja 59.37841225.451631 5280 Anija vald 27904 8200494-1Raudsepa 58.07891425.906147 27904 Põdrala vald 27906 8200493-1Raudsepa 58.07910125.906140 27906 Põdrala vald 20055 6700779-1Raudsika 58.23508024.506674 20055 Tahkuranna vald 31176 6700778-1Raudsika 58.23484924.506091 31176 Tahkuranna vald 971 04801-1 Raudtee 59.38305124
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
