saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta · Kalevi pojad läksid jahile, sel ajal sõudis tuular salaja Kalevite talu poole ja röövis Linda. Teised vennad otsustasid järgmine päev otsima minema, Kalevipoeg asus kohe teele. Irumäele jõudes saatis Uku taevast alla pikselöögi, mis tuuslari meelemärkuseta lebama jättis ja Linda kivikujuks muutis ( Iru ämm ) · Kalevipoeg hakkas Soome poole ujuma, kivile magama, kuulis neiu lauluhäält, läks vaatama, nägi saarepiigat, armusid. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, ehmatas ta ära ja kukkus merre, suri. · Ujus aina Soome poole, lõpuks jõudis tuuslari maja juurde, tuular sosistas salasõnu, kuid kalevipoeg sai sõdalastest jagu ning tappis tuuslari, kuna ei uskunud tema juttu Irumäel juhtunust
alakeldrisse s oli kasvamas kala tagasi vette asüdamega ja lasi kala vette as juba nii suureks, et selle ladvad lõhkus otsima tarka, kes selle maha raiuks aale, heina riisuma ta omaenda kotka oli mees ll oli kirves otkas tõi neile targa kohale, kes raius ta Reisi Jätkamine oeg ärkas ja imestas, et magas terve päev s, hakkas ema ja Tuuslarit otsima alju peale ja nägi kuristiku kõrval tuuletarg Kättemaks Tuuslarile amme juurest välja ja jooksis Tuuslari poole, kes m kas põuest udusuled tuulde pöörlema ja nõia sõnu dest sõjalased (hobuse- ja jalavägi) tsid tormasid Kalevipojale kallale virutas tammega sõjalasi eemale aatas kõiki surnud sõjalasi ja hakkas paluma a äkis, kuidas ta Linda röövis udes ta minestas, kuna alganud äike tabas ted ar ärkas oli ema kadunud, kotkaga ära lennanu leidnud Lindat es jooksuga koju, kuna kartis kotkapoegi g kuulas Tuuslari ära aga nimetas teda valeta g lõi tuuletarga maha
Kuna Kalevipoeg väsinud oli jäi ta magama. Mees magas terve päeva ja terve öö ning tükikesese veel teistestki päevast lisaks. Ärgates asus ta koheselt teele. Pärast pikka rännakut nägi Kalevipoeg viimaks tuuletarga talu. Ta nägi hoovis tuuslarit maas magavat. Kalevipoeg läks natuke maad eemale tammemetsa, kust ta tõmbas ühe tüvekama tamme kõige juurtega maast üles. Sellest sai ta tubli nuia, millega ta tahtis tuuslarti nuhelda. Nii sammusgi ta nüüd tuuslari hoovi poole. Tuuslar ärkas Kalevipoja sammude peale üles. Ei olnud tuuletargal enam võimalik pakku põgeneda. Tuuletark haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis lausus ta salasõnu ning muutis suled sõjameesteks, kes kohe Kalevipojale kallale tormasid. Kalevipoeg lõi sõjamehed maha ja viimased põgenesid pakku. Tuuslar hakkas nüüd Kalevipoja käest armu paluma. Ta tunnistas oma süü üles ja tunnistas, kuidas Linda oli kaduma läinud. Kalevipoeg ei uskunud
Kalevipoeg tõstis häält ning lausus: „Mulle aitab, pöördun asjaga kohtusse!“ Tuuslar teadis, et see tähendaks ka meedia kaasamist, mis tähendaks halba mainet nii temale kui firmale. Ta teadis ka seda, et Kalevipoeg on kindla sõnaga ja teda ümber veenda ei saa. Kalevipoeg sammus juba bussipeatuse poole ning oli oma otsuses kindel. Sadamas ostis ta uue Eestisse sõidu pileti ning suundus koju. Kodus helistas ta oma vennale, Olevipojale ning palus, et ta temaga Tuuslari võla asjus kohtusse tunnistajaks tuleks. Kalevipoeg otsis ka lepingu sahtlipõhjast välja, kus seisis uhkelt Tuuslari allkiri. Võimude poolt sai ka võlgnik ise kohale kutsutud, sest ega tal muud üle ei jäänud. Kohtuprotsessi käigus sosistas Olevipoeg Kalevipojale, et Tuuslar on endale väga hea advokaadi palganud, kuid kuna Kalevipoeg oli säilitanud lepingu ja tunnistaja oli ka olemas, siis ei olnud Tuuslaril väga võimalustki.
Kalevipoeg 1. Kalevipoeg Leidis tuuslari Soomes haljas orus kena metsatuka ääres. Ta haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis aga hakkas salasõnu sosistama ning muutis suled sõjameesteks, kes jala ja ratsa Kalevipojale kallale tormasid. (2) Kalevipoeg tappis tuuslari. 2. Kalevipojal oli unenägu kuidas Linda noore neiuna rõõmsalt kodukiigel kiikus ja laulis. 3. Selleks, et endale uue mõõka osta. Kalevipoeg mõõtis mõõga pikkust ja tunnistas tera tugevust. Keerutas siis mõõka tuulekiirul paar korda peakohal ja raksatas vastu kaljupakku. 4. Sest Kalevipoeg rääkis seppa pojale saarepiigast ja sattus sellepärast temaga tülli.Sellega, et kalevipoeg rajus seppa pojal pea otsast. Sepp
Ühele saarele jõudes märkas Kalevipoeg ilusat tüdrukut, kellega juttu vestma asus. See oli Saare piiga, kellesse ta koheselt armus. Kuid kuuldes, kelle poeg mees on, viskab Saare piiga end vette. Kui teda otsima minnakse, on kuulda merest laulu, mis ütleb, et neid on juba lahkunud. Kalevipoeg Soome rannas end välja puhkamas. Saare piiga vanemad leidsid merest vaid kotkamuna, vana raudkübara ja noore tamme, mis istutati sinna, kus piigale kunagi kiikuda meeldis. Kalevipoeg leidis Tuuslari üles, kuid ei uskunud ta sõnu ema saatuse kohta ning tappis Tuuslari ära. Kalevipoeg ei leidnud teda, kuid unenägu ütles talle siiski, et ema pole enam elus. Kalevipoeg leidis soome sepa koda, kust sai endale vägeva mõõga. Kojas hakkab hoobeldes rääkima Saarepiigaga juhtunust ning seepeale läheb sepa vanem poeg närvi. Kalevipoeg võtab mõtlematult mõõga tupest ning lööb pojal pea otsast. Härjapõlvlane raius maha tamme,
jalgse kannupoisi neitsi jälgi otsima. Linnukeelte läkitusel leidis noormees kolmandal õhtul neitsi jäljed ning tormas tulisjalu kodu poole sõna viima. Sulevipoeg ja Alevipoeg tõttasid sõtta, piigakest päästma. Hädaohu ähvardusel tegi tuuletark sortsisõna sünnitusel laia järve vaenlastele vastu. Kahel kangel ei olnd ei lootsikut ega paati võtta, kuid õnnekorral oli Alevipoeg kodunt nõiavitsa kaasa võtnud ning nõidus silla üle vee, ning sellid tormasid Tuuslari talluse. Tapsid Tulletarga, päästsid piigakese ning panid tulekuke Tuuslari talusse. Olevipoeg, hoonetark, kosis hiljem kolmanda endale kodukanaks, keda kanged kälimehed vargavolist olid päästnud. Nõnda olid põrgust pääsenud piigakesed kangete meeste kaasaks saanud ning sugu kuulsalt sünnitanud.
KALEVIPOEG VII laul S e i t s m e n d a s l a u l u s ärkab Kalevipoeg raskest unest, mööda läinud viimaste päevade juhtumised on tal udusompus otsekui unenäod, et ta neist selgelt aru ei saa. Nukral meelel sammub ta, õnnetu mõõk puusal, ranna poole, leiab kaldalt surmatud Soome tuuslari paadi, astub sisse ja tüürib paadinina kodu poole minema. Õnnetuse saarelt mööda sõudes kuuleb ta uppunud tütarlapse häält lainetes laulmas, kes teda kahekordse veresüü pärast sõitleb. Rõhutud südamega sõuab ta edasi, igatsus kadunud ema järele ärkab üksikul teel tema meeles jälle elavaks. Kodumaa pinnale astudes kuuleb ta Iru mäe harjalt üle minnes tuules Linda häält, kes teda niisamuti kui tütarlapse hääl lainetes, sõitleb,
Selles, et sepa pojad külalisele seepeale kõrri kargasid, pole ju midagi imeks panna. Aga mida teeb Kalevipoeg? Ta rabas raevuhoos mõõga ja tappis Soome sepa vanema poja.Nähes oma koletut tegu, mees põgeneb ega unusta seejuures kaasa haaramast kallist mõõka. Selle hinnas on varem kokku lepitud ja see ei maksnud mitte vähe. Soome jõudis Kalevipoeg teadupoolest ujudes. Tagasiteed ta enam samal ausal moel ette võtta ei viitsinud, vaid kaaperdas sadamas seisnud Tuuslari-taadi purjeka. Selle kohta, et Kalevipoeg mõõga eest hiljem tasunud oleks, ei leidu eeposes sõnagi. Seega lisaks vägistamisele ja mõrvamisele oli Kalevipoeg ka varas. Hiljem vendadega kodumaal kokku saades pajatavad mehed üksteisele oma seiklustest. Räägib oma käikudest ka Kalevipoeg - kuid mitte veriselt lõppenud riiust soome sepa õuel. Ega poolt sõnagi saarepiiga vägistamisest ja surmast. Pole kahtlust, et tänapäeval
...............Kalev Kuri(bass) Olevipoeg......................................Olev Tulev(bariton) Sulevipoeg.....................................Tiit Toru(bariton) I Vaatus Soome tuuslar käib Lindat kimbutamas, aga Linda ei taha temaga kaasa minna ja muudetakse kiviks. Kalevipoeg on vihane ja tahab Soome minna. Tee peal satub saarele, kus kohtub Saarepiigaga, kellesse ära armub kuid Saarepiiga kukub ehmatusest merre. Kalevipoeg läheb Soome ja tapab tuuslari. Tagasiteel käib kuulsa Soome sepa juures ja saab Kalevile mõeldud mõõga. Õhtul joomahoos tapab Soome sepa poja ja sepp nõiub ta mõõga ära. II Vaatus Kalevipoeg pöördub tagasi Eestisse, kus kohtub oma vendadega. Vennad viskavad kiviga kaugust, et näha kes kuningaks saab. Kalevipoeg võidab kivi viskamise ja ta vennad lahkuvad maalt. Kalevipojal tuleb isu maailma lõppu sõita. Tehakse hõbedast laev ja
rahu ja lihtsusega. Kunstniku viimaseid joonistusi, nagu ka kogu tema loomingut, iseloomustab mõtisklev ellusuhtumine. Teosed ,,Kartulivõtmine" ,,Kardsepad" ,,Pakri eit" ,,Mälestused" ,,Puhkus rännakul" Kujundanud ja illustreerinud J.Liivi ,,Luuletused" ,,Kalmuneid" ,,Kalev kosjas" ,,Linnuse ehitamine" ,,Kalev kosjas" ,,Kalevipoja surm" ,,Ohver" ,,Pesu" ,,Pinkkond" ,,Linlane ja maamehed" ,,Sügavik" ,,Viru vanne" ,,Tuuslari sõdalased" ,,Väsimus" ,,Linda rööv" "Talutuba" "Hilja värav" "Vabadik" Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 6 1974a. lk 429 http:://digikogu.ekm.ee/authors/author_id484
kaugemale kui Iru mäele, sest välk lõi röövlile pihta ning ta langes maha. Linda moondus kivipakuks. 4. lugu Kalevipoeg hakkab Soome poole ujuma, et oma ema leida. Ööhakul jõudis ta ühele saarele ning tahtis puhata, kuid kuulis ühe tüdruku laulu. Kuuldes, kes on Kalevipoja vanemad, kukutas piiga end merre ning suri. 5. lugu Kalevipoeg jõuab otsingutega Soome. Ta otsib ja vaatab, et ehk on kusagil ema jälgi, kuni lõpuks leiab ta tuuslari. Kalevipoeg tõmbab suure tamme juurtega maast välja, et seda vemblana kasutada. Tuuslar tunnistab oma süüd ning räägib, mis ta emaga juhtunud on, kuid Kalevipoeg ei usu tuuslari ning tapab ta. Unes saab Kalevipoeg aru, et ema on surnud. 6. lugu Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga. Mõõgaostu tähistamise peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja. Sepp nõuab mõrtsuka tapmist selle sama mõõgaga
3. LUGU KALEVI POEGADE JAHILKÄIK. LINDA RÖÖVIMINE. KALEVI POEGADE KOJUTULEK. Pojad läksid metsa luusima ja jahti pidama, kolm koera Irmi, Armi ja Mustukene kaasas, ema jäi kodu hoidma ja leent keetma. Tuuslar oli luuret teinud ja teadis, et pojad ära on. Nii ta tuligi jälle Lindat nõutama ja viis ta vägisi endaga kaasa. Linda hüüdis appi, aga Tuuslar kasutas oma loitsimisoskust ja Linda sõnad ei jõunud kellegi kõrvu. Vanaisa siiski kuulis hädalist ja saatis pikse, mis Tuuslari varjusurma viis. Linda muudeti aga Iru mäel seisvaks kivisambaks.Toibunud Tuuslar Lindat enam ei leidnudki. Iru mäel seisvat kivi kutsutakse Iru ämmaks, keda linnateel olijad peavad teretama ja austama. Kalevi pojad asuvad rohke saagiga koduteele. Teel teevad nad peatuse ja lasevad vägeva laulu lahti. Kui päike juba loojumas, tuleb jälle kodutee meelde. Koduleelt ei tõusnud suitsu, ema oli kadunud. Pojad hõiguvad ema, aga vastust ei ole. Mindi siis ema otsima. Kolmas vend
Ta ise on sellest muidugi sokeeritud.Selle loo valisin ma juhuslikult.Uurima hakkan,mis juhtus Kalevipojal,kui ta ärkas raskest unest. 3 1.Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. Kui Kalevipoeg oli tõusnud sügavast unest,viimaste päevade juhtumised tundusid justkui unenäod,millest selgelt aru eiu saanud.Kalevipoeg astus nukral meelel randa ja leiab kaldalt surmatud Soome tuuslari paadi ning sõuab sellega kodu poole.Tugevad lained kandsid teda Viru poole.Keskööks oli ta juba saarel.Saare tundis kohe ära,sest seal oli ta kohtunud Saare neiuga ja aega veetnud.Talle tulid meelde neiu kisa,kole merrekukkumine ja uppumine.Need muutsid Kalevipoja kurvaks.Järsku kuulis Kalevipoeg neiu kurba laulu.See laul oli neiu kurvast elust ning Kalevipoja tapatööst.Kalevipoeg muutus järjest kurvemaks ning hakkas mõtlema Soome sepa poja surmast,mis ei tahtnud tal peast minna
Õhtune vilu tuletas meestele meelde kojuminekut ja nad kiirendasid sammu üle lagendike. Vennad otsisid korstnast tõusvat suitsu, kuid ei näinud seda. Majja jõudes selgus, et eit on kadunud. Noorem poeg märkas murul võõraid samme ja lahtis aiaväravat. Selle peale hüüdsid pojad Lindat, aga vastust ei kõlanud. Vennad läksid eite otsima. Vanem vend ei leidnud Lindast märkigi. Keskmine vend, kes koplist otsis, ei leidnud samuti midagi. Noorem vend, kes randa läks leidis tuuslari jäljed ja sai aru, mis oli juhtunud. Vanem vend ja keskmine vend tahtsid süüa ning välja puhata, et homme otsinguid jätkata. Noorem poeg tahtis aga kohe otsima minna. Ta läks isa hauale, et too tal eite otsida aitaks. Taat andis pojale õpetussünad ning Kalevipoeg asus teele.
Enne kui ta tunnistanud, Kus on eide varju-urgas Helde ema peidupaika. Vilets äkiline viha Meeletu asjaajaja.” Kalevipojal on tõeliselt palju füüsilist jõudu, aga ta ei oska seda alati õieti kontrollida. Näiteks tabab teda äkkvihahoog, mida ta hiljem kahetseb, kui lööb Tuuslari surnuks, kes oli varastanud tema ema Linda. Tuuslar räägib, et ta küll röövis Linda, kuid ei tapnud teda, aga Kalevipoeg ei võta seletust absoluutselt kuulda ja tegutseb emotsioonide ajel. Võib olla tõigi Kalevipojas nii suure jõu välja tema sees olev viha. “Pärast võidu-viskamista, Vendadesta lahkumista Võttis Kalevite poega
et Tuuslar üritas Lindat kosida. oleks võinud ikkagi Tuuslarile naiseks minna. ,, Nüüd jälle mõeldes Linda kosilastele, pean tunnistame, et ega nad kõik mulle ühtviisi vastumeelt ja läilad ei olnud. Teistest meeldis Tuuslari-nimeline soomlasest vanapoiss." Enn Vetemaa teos ,,Kalevipoja mälestused" erineb Kreutzwaldi ,,Kalevipojast". Enn Vetemaa lähtus oma teost kirjutades detailidest ja sündmuste rohkest kirjeldamisest. Näiteks ühe Kalevipoja onu minek Venemaale, kus Vetemaa kirjeldab Venemaa riiki, geograafilist tausta, jms. Kreutzwaldi teoses aga kõike nii täpselt kirja pandud ei ole. Kreutzwald kasutas oma teoses rohkem metafoorilisi väljendeid kui Vetemaa.
Toompeana. Kurbusest nuttis Linda Ülemiste Järve Üsna pea sündis ka kolmas, viimane poeg. Lindal käisid kosilased, kuid naine saatis nad kõik tagasi. Kui pojad jahile olid läinud, tuli soome tuuslar ning üritas Lindat röövida. Seda nähes muutis taevane taat Uku naise kivisambaks. Soome tuuslar läks suures arusaamatuses ära. Kui poisid olid koju jõudnud, hakkasid nad ema otsima. Kalev läks Soome poole, seal kohtus Kalev saarepiigaga, kes vette hüppas ja uppus. Kalevipoeg leidis tuuslari üles ning tappis ta. Väsimusest otsustas ta puhata. Kalev nägi unes, et ta ema on surnud. Edasi läks ta Soome sepa juurde, kust ostis mõõda, mida sepp koos poegadega oli seitse aasat meisterdanud vanale Kalevile. Õhtusöögil tappis Kalevipoeg sepa poja saarepiiga pärast. Soomest tagasi, said vennad kokku ning noorim nendest rääkis neile oma seikadest. Vennad otsustasid liisku heitsa, kellest saab uus kuningas. Isa haual käidud hakati hommikul kive heitma. Kuningaks sai Kalev
Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51) Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab,
Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51)
oleks pidanud meie rahvuseepost lugema ja sellest õppima. Nimelt hävitati Iraagi kurjuse kehastus Saddam poomise läbi, kuid kurjus vohab ju tänaseni edasi. Bush oleks Kolga arvates pidanud eesmärgiks seadma kurjuse piiramise mitte hävitamise. Kolga idealiseerib Kalevipoja käitumist, kui euroopalikku mõttelaadi. Kahjuks ei saa nende väidetega nõustuda, kuna Sarvik oli tõeliselt hirmutav ja vägivaldne tegelane, kelle tegu olnuks võrrelduna kasvõi tuuslari kuriteoga surma väärt. Et eepose loojadki pidasid Sarviku karistust liiga leebeks, näitab see, et Taara karistas Kalevipoega, pannes ta jalutuna Sarvikut valvama. Kalevipoeg ei olnud siiski ainult karistaja vaid ka mõrsukas. Ta tappis joomise käigus Soome sepa vanema poja, kuna neil tekkis tüli saarepiiga pärast. Ei saa väita, et soome sepa poja tapmine oli õigustatud. Kalevipoeg oli purjus ja tegi raevuhoos mõtlematu teo.
ennast sealt merre. Kalevipoeg viskub sedamaid tema järel merepõhja, aga vilu sügav sängike ei anna saaki enam tagasi. Mure kadunud ema pärast ei anna talle mahti tütarlast kahetseda, ta ujub edasi. V Viiendalaulu hakatusel leiame Kalevipoja Soome rannast, kus ta värske hommikuõhu vilus väsimust puhkama läheb. Ümbritsev rahu uinutab ta sügavalt magama. Peale seda läheb ta taas eite otsima. Viimaks silmab ta mäeharjalt orgu, orus Tuuslari talu ja peremeest puude varjus puhkamas. Kalevipoeg tõmbab noore tamme juurtega tükis maast, laastab oksad küljest, et tugeva vembla saab, millega edasi läheb, maapind sammude all vankumas. Ehmudes ülesärganud tuuslar leiab vaevalt aega pihutäie udusulgi põuest võtta ja nõiasõnul elustatuna lendama puhuda: suled, tuuletiivulläbistikku keereldes, moondavad endid raudriides sõjameesteks, jala- ja ratsavägi langeb kangele mehele peale
Ta kuulis saarepiiga ilusat laulu ja armus temasse. Saarepiiga kukkus ehmudes vette ja muutus tammeks. Piiga ema ja isa viisid tamme koju, kus see sirgus suureks. Kalevipoeg ujus edasi Soome, et päästa oma ema varga käest. Ta maksis tuuslarile kätte. Sai teada ema tegeliku saatuse. Soome sepa käest ostis Kalevipoeg suure ja ilusa mõõga. Nüüd tehti liigud, mis kestsid seitse päeva. Purjus peaga räägiti igasuguseid jutte ja mingi tülli. Kalevipoeg võttis tuuslari paadi ja sõudis tagasi koju. Tee peal kuulis ta ka saarepiiga imeilusat laulu. Koju jõudes rääkisid kõik kolm venda oma reisilugusid. Õhtul läks noorem poeg üksi isa hauale. Kalevi pojad pidid otsustama, kes saab kuningaks. Kivi kaugemale heitnu pidigi saama. Kalevipoeg võitis ja hakkas valitsema. Ta hakkas kohe hobusega maad kündma kuni mõlemad väsinud olid. Hobusele tormasid Kalevipoja uinaku ajal hundid kallale ning hobune suri.
(lk 48) Kui Kalevipoja vennad magama lähevad,asub Kalevipoeg mereteele.Olles väsinud ja leidnud saare,mõtleb sinna puhkama minna.Kalevipoeg oleks juba magama jäänud,kuid kuulis kena neiut laulmas. (lk 53) Kalevipoeg ja Saarepiiga veetsid öö koos. Kui Saarepiiga kuuleb Kalevipoja vanemate nime,tuigerdab Saarepiiga kaldaservale ja ja libiseb vette. Kalevipoeg üritas teda küll päästa,kuid sellest polnud kasu. (lk 57) Kui Kalevipoeg jõuab Soome,otsib ta üles tuuslari ja saades teada tõe,ei usu Kalevipoeg tuuslarit ja lööb ta maha. (lk 70) Olles kaks päeva ema leinanud ja mõlgutanud mõtteid tagasi liikuda,tuleb talle meelde,et Soomes on sepp,kellel ta tahab lasta mõõka valmistada,kuid teada saades,et sepp Vanale Kalevile juba 7 aastat mõõka valmistanud ja see veel alles on,saab ta selle enda käsutusse. (lk78) Olles mõõga kätte saanud,hakkab ta kodu poole liikuma ja koju jõudes teisel õhtul räägib vendadega seiklustest
T Elas kord Kalev, kes sai endale naiseks lese tütre Linda. Nad said kolm tugevat poega. Poeg aga kes sündis peale isa surma ehk noorim poeg sai neist kõige vägevamaks. Kui Kalevipojad jahil käisid, siis samal ajal röövis Soome tuuslar ema Linda ära. Noorim poeg arvas, et soome tuuslar ta kindlasti ära röövis. Ujus ta siis üle lahe ja puhkas ühe saare peal. Seal armus ta saarepiigasse. Tema aga kukkus kogemata üle kalju ja uppus vette. Läks Kalevipoeg siis tuuslari koju ja tappis ta ära. Otsustas ka käia korralikku mõõka ostmas, mille ta sai Soome sepa juurest. Läks tema ja ta poegadega koju tagasi. Tee peal aga nad pidutsesid ja purjus peaga tekkis neil konflikt. Juhtumisi lõi Kalevipoeg vanima poja pea maha ja Soome sepp seda enam ei andestanud. Koju jõudes hakkasid nad vendadega liistu viskama, et kes saab kuningaks. Viskasid nad siis kivi üle järve ja tuli välja, et Kalevipoeg oligi see kõige suurem ning päris isa trooni
Kalev pidi kive kandma, palke tooma, Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama. Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks. Kalevipoeg tahtis ilmaotsa sõita, selleks lasi ta omale uhke laeva ehitada. Laev tehti hõbedast, kallimast hõbekarrast, õhukestest hõbelaudadest, laeva nimeks pandi ,,Lennuk", et ta lennates lõhuks laineid. Endale käskis ta kullast kuue teha, ülemaile hõbekarrast, rahvale rauakarrast, vanematele vasekarrast, tarkadele terasest, et need kuued katki ei läheks
Viimane neist,kõige tugevam, peale Kalevi surma. Linda oli väga hädas kosilastega,ükskord ka tuuslar käinud Lindat ähvardamas käinud,lubas põlgamise eest kätte maksta. Samal ajal kui mehed metsas jahti pidasid,sõitis Soome tuulatark Lindat röövima-lubas ju too põlgamise eest kätte maksta. Uku aga märkas ning soovis Lindat aidata,piksevälj lõi tuuslarisse ja sealsamas muutus Linda kõrgeks kivisambaks. Mehed aga said koju jõudes aru et Lindat pole,ning röövimine on kindlasti tuuslari kätetöö. Ainult noorim poeg asus ema otsima,tänasida toimetusi ära viksa homse varna. Igal päeval omad ikkes,tunnil omad toimetused. Soome jõudes ehmatas Kalevipoeg niivõrd ühe kena neiu ära, et too langes sügavalle merre ja kunagi enam ei naasnud. Neiu vanemad aga istutasid suure tamme-mille hiljem pisike vennike,kes kotka tiiva alla elanud,maha raius.Tamme tüvest tehti vägev silda,ladvast tehti uhkeid laevu,tehti kalleid kaubalaevu,oksadest sai orjalaevu ja
". Peeti pulmad ja mõne aja pärast sündis neil kolm poega. Poegade nimed olid Olevipoeg, Sulevipoeg ja kolmas poeg, kes oli tõeline vägilane sai nimeks sai Kalevipoeg. Pärast seda käis Lindal palju kosilasi, kuid ta ei võtnud ühtegi vastu. II poegade jahilkäik. Linda röövimine.Ühel päeval läksid kolm poega jahile ja said palju loomi, aga samal ajal kodus varastas soome Tuuslar salamahti Linda ära. Siis tuli taevataat Uku ja lasi välgu vastu soome tuuslari, aga Linda muutus kiviks. Kui pojad koju läksid siis nad teadsid, et midagi on lahti. Nad hüüdsid oma ema kuid mõne aja pärast said aru, et Lindat pole kodus. Nad läksid Lindat otsima kuid ei leidnud. III Kalevipoeg ja saarepiiga. Suur tamm Kalevipoeg ujus Soome poole, et ema päästa. Enne keskööd märkas ta saart. Ta läks sinna puhkama. Kui mees magama hakkas jääma, kuulis ta naise laulu. Kalevipoeg nägi ilusat saarepiigat. Nad armusid teineteisesse. Neiu kukkus ehmatusega merre
Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51) Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab,
uurimus "Kristjan Raua Kalevipoja-ainelised tööd ja Eesti Kirjanduse Selts" (Keel ja Kirjandus 1988, nr. 8) on käsitlenud vanameistri teekonda rahvuseepose illustreerijana tähelepaneliku üksikasjalikkusega. Veel viimasel tööaastal enne eepose väljaandmist 6 "valmisid Raual järgmised täpselt dateeritavad tööd: "Kalevipoeg ja Saarepiiga", "Kalevipoeg ja saladuslik ennustaja", "Tuuslari sõdalased" ja "Kalevipoeg lauakoormaga", "Kalevipoeg ja Vetevaim" ning "Kalevipoeg kivi viskamas" ja üks suurejoonelisemaid töid Kalevipoja teemal üldse "Linnuse rajamine". Lisaks neile veel mitmeid täpselt dateerimata töid. Koos teosega "Kalev kosjas" ja sellele järgnenud töödega moodustasid need uue etapi kunstniku sugestiivses eeposeainelises loomingus". Kalevipoja väikeseformaadiline väljaanne ilmus müügile 1935. aasta detsembri keskel, suureformaadiline aga 1936
annaabi.ee 
