Kalevipojaga seotud paigad Lääne-Virumaal Virmo Tammemägi 7.Klass Smuna Kool Assamalla • Assanall luht. See on polulaarseim Kalevipoja- lugudega seotud paik Lääne-Virumaal. Eepose järgi toimus siin sõda ristirüütlitega. Siin hukkus Kalevipoja hobune, kelle kehaosadest ja rakmetest tekkisid ümbruskonna pinnavormid: "Sadulast sai Salumägi, valjastest sai Varesmägi, rihmadest sai Risumägi, ohjadest sai Otimägi, jõhvidest sai Jõesuumägi, maksast sai Maksamägi, kopsust sai Koplimägi, hammastest sai Arumägi, raudadest sai Rajamägi, Haudteemäel on tema haud ja Assamalla luht on tema nahk". Emumägi • Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. • Kõik algas Kalevipoja hobuse neerudest - nii väidavad kohalikud muistendid. Teretutvus tänase Neerutiga algas tuhandete inimeste jaoks aga Rakvere teatri Kalevipoja- ...
müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. Kreeklased vallutavad Trooja ja asuvad tagasiteele Osysseust peeti surnuks Ülikud kosivad ta naist Odysseus tapab koos pojaga kosilased Vana-Kreeka "Illias" Autor on Homeros. Tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal.
2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel. Kooli juhtis inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust,
„Kalevipoeg .“ Nimetu 1 • Friedrich Reinhold Kreutzwald • Regivärsiline kunsteepos • Peetakse eestirahvuseeposeks • „Alg-Kalevipoeg” valmis 1853. aastal • Kalevipoeg on müütiline kangelane • „Alg-Kalevipoeg” ei pääsenud tsensuuri takistuste tõttu trükki • Kalevipoja kirjutamise peamine eesmärk oli, tahe anda rahvale uut julgust, eeposes on kujutatud kogu rahvast ,tema käekäiku ,ootusi,- lootusi • peamiselt kirjutatud Ida-Eestis levinumatest muistenditest • Eepose motiive on kasutatud kunstis ja kirjanduses Tekst mida lugeda Kuidas kujutatakse kangelast - suur ja tugev, vaimustab meid ka mehisuse ja vaprusega, töökuse ja visadusega, otsekohuse ja aususega. Saamise lugu - Kalevipoja kirjutamise peamine eesmärk oli, tahe anda rahvale uut julgust, eeposes on kujutatud kogu rahvast ,tema käekäiku ,ootusi,- lootusi Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste,allikate ja kivide pär...
09.2009). Müüt on et lätlased on kuuevarbalised, see võib tuleneda sellest, et Lätile on iseloomulikud kuuekordsed kortermajad. Nii tsaariaegsetel kui ka nõukoguaegsetel kui ka kapitalismi võidukäigu järgsetel pooleliolevatel varemetel on kuus korrust. Läti rahvuslind on linavästrik. Rahvuslill on karikakar. Rahvuspuu on tamm ja pärn. Suureks rahvuspühaks on jaanipäev, millel on lätlaste jaoks palju suurem tähendus kui eestlaste jaoks. Läti rahvuseepos on Andrejs Pumpursi kunsteepos ,,Lacplesis. (Latvia Institute, 21.09.2009) Läti suurim jõgi on Daugava, üle 3000 järve. Keskmine eluiga naistel on 82,81 aastat ning meestel 76,75 aastat. Loodusvaradest on Lätis turvas, lubjakivi, dolomiit, merevaik, hüdroenergia, puit ja põllumaa. (GreenwichMeanTime, 2009) 3 Läti
KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki
seiklused. (Näiteks lugu mõõgast, Soome sepast ja teised). Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile kirjutasid eepose "Kalevipoeg". Eepos on kokku pandud Kalevipoja ainelistest muistenditest ja regivärsilistest rahvalauludest. Teisisõnu: "Kalevipoeg" on Kalevipoja-muistendeil põhinev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud regivärsiline kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu.
arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.] Eepos - lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kuntseeposi. Rahvaeepos - kangelaslugudel, Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul. ["Kalevipoeg", "Ilias", "Odüsseia".] Epiteet - lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Omadussõna. Fraseologism - mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. [lihtfraseologismideks ja lauselisteks fraseologismideks] Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Humoresk - lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali - Juhan Liivi "Juak" või Peet
Millise mulje ta jätab? Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse?). 4. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga (Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? Kas ta elab loojana või tarbijana? Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas?) EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LIITVORMID Eepos Rahvalaul Tragöödi Poeem · kangelas- ja kunsteepos · regivärsiline e vanem Komöödia Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. "Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandil hakkasid eestlased arvama, et neil oleks vaja ka oma rahvuskangelast. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faelhmanni surma jätkas eepose koostamist Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald.
Suureks sirgunud mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast igati isa vääriline kasvab. Pärast kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga. Ajapikku sai Linda kosilastest rahu. "Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu.
Itaaliasse, viimased kuus laulu on pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimule alistamise eest. Laiemas tähenduses on eepose kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Rahvuslikku patriotismitunnet kajastavana on „Aeneis“ esimene rahvuseepos – kirjaniku poolt rahvaeeposte eeskujul loodud ja kunstiliselt viimistletud kunsteepos. Komöödia Rooma draamad, nagu kreekagi omad, kirjutati värssides ja kanti ette mitmesugustel mängudel. Komöödias säilisid kreeka süžee ja kreeka tegelased, näitlejad kandsid kreeka riietust, millest tulenes ka žanri nimetus – mantlikomöödia. Kreeklastest erinevalt hülgasid roomlased kreeka teatri spetsiifilise iseärasuse – koori. Nende tragöödia koosnes dialoogist ja aariast
siis ei jõudnud eepost kirjutama hakata. Kui Faehlmann 1850 sureb, annab Eesti Õpetatud Selts ülesande Kreutzwaldile eepos kokku panna. Kõige enne kirjutab ta valmis proosavariandi sellest loost. 1853 otsustab Kreutzwald värssidesse ümber kirjutada. 1857–1861 valmib eepos. „Kalevipoeg“ ei ole Kreutzwaldi meelest eepos, vaid ennemuistne jutt 20 laulus. Eepose euroopalik traditsioon on „Kalevipojas“ siiski. Kuna see on kunsteepos, on tähtsad autori valikud ja vabam ümberkäimine materjaliga (individuaalne autor vaade). „Kalevipoja“ süžeed tegelikult rahvaluules, suulises kirjanduses pole. See on eri allikatest ja tükkidest kokku luuletatud lugu. Selles on küll palju faabula osiseid, mis toetuvad rahvaluulele – tekke- ja seletusmuistendid, muinasjutud ja rahvalaulud. Rahvalaulude osa on eeposes üsna väike. Eesti rahvalaulutraditsioonis Kalevipoja tegelaskuju ei esine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
