3 4 3 Variant 2. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokist 2 massiga m2 ja kaksikplokikujulisest rattast 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 keskpunkti C suhtes. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga , ratas 3 veereb kaldpinnal kaldenurgaga ja veerehõõrdeteguriga . Leida ketta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. 5 Antud: m1 = 2m ; m2 = 4m ; m3 = 12m ; r2 = r ; r3 = r ; R3 = 2r ; i3 = r ; =30°; = 45° 4 µ = 0,3 ; = 0.01r ; r = 0.2 m; s = 0,8 m. 2
raamatutäit. Harrastab pikamaajooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb meeleldi lugejatele. Abielus ja väikese Herberti isa. Mati Väike Mati põrandal miini tagus Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus Väike Mati suuga katsus voolu pinget Pärast seda Matil polnud enam vere ringet Väike Mati sõrme pistis pepu auku Pärast seda kuulsid teised hirmsat pauku Väike Mati pani sõrme ninna Pärast jäi see hoopis kinni sinna Mäng Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on trammi all "NÄE" Soolikad ja keel üksik jalgki tõmbleb veel Inimesi nagu muda kõigil silmad punnis peas Arstil käes on juba nuga sebib puruks laste seas Tõnul pole enam käsi väiksel Jussil puudub p... Arstid õmblemast ei väsi niiti täis on asfalttee Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on surnukuuris Puhkavad seal lina all nagu loomad oma puuris Terminaator Kõik ei ole lehmasitt mis haiseb nagu pask
Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Nimetage hõõrdumise liike ja püüdke neid iseloomustada/tooge näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem. Veerehõõrdumisel keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (ratas veereb mööda teed, veeremine kuullaagri kuulide ja laagrivõrude vahel). Hõõrdetegur on liugehõõrdumisega võrreldes palju väiksem. 2. Mida nimetatakse kulumiseks? Kulumiseks nimetatakse hõõrdumisega kaasnevat detaili mõõtmete ja kuju järkjärgulise muutumise protsessi. 3. Tooge näiteid, millal on hõõrdumine auto juures kahjulik! Veeremine kuullaagri kuulide ja laagri võrude vahel - kuulid
Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Nimetage hõõrdumise liike ja püüdke neid iseloomustada/tooge näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem. Veerehõõrdumisel keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (ratas veereb mööda teed, veeremine kuullaagri kuulide ja laagrivõrude vahel). Hõõrdetegur on liugehõõrdumisega võrreldes palju väiksem. 2. Mida nimetatakse kulumiseks? Kulumiseks nimetatakse hõõrdumisega kaasnevat detaili mõõtmete ja kuju järkjärgulise muutumise protsessi. 3. Tooge näiteid, millal on hõõrdumine auto juures kahjulik! Veeremine kuullaagri kuulide ja laagri võrude vahel - kuulid
ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund, väljadelt põrkub tagasi ta võim, süttib esimene võbelev täht. Aime Hansen Oma luulekogus "Kalade kuninga maa" väljendab autor maailma tundmaõppimist läbi oma kogemuste ja tajumuste, püüdes seda väljendada sõnade läbi. Kuu vee peal veereb ja hüppab hilise sõudja paati, kes kummargil aerude kohal vee voolule andunult ei märka ümbrust. Kuu sala nagu ämblik mähib ta kuldniitidesse ja koob võrgu ta õlgade ümber.
"Ja rahad, see ju teada, on ümmargused ja veerevad käest!" (lk 70) Turja peremehe poolt öeldu on tõsi. Raha on tõepoolest ümmargune ja veereb kiiresti käest. Kui Hannes andis isale mõned sinised kümnelised, siis need kadusid nagu tina tuhka. Eks tänapäevalgi ole raha kiire käest kaduma, polnud see ju ainult vanal ajal niimoodi. Poodides hinnad kasvavad pidevalt ja kõik maksab. Enamasti ei ole võimalik tasuta teatris või mõnel muul üritusel käia. Kõik me vajame uusi riideid ja ometi on ka muid kulutusi. Kõigil inimestel jällegi ei pruugi rahake nii kiiresti käest minema veereda. Eks ole ju ka neid, kes üritavad kõike saada võimalikult soodsalt ja kel süda hakkab verd tilkuma, kui midagi osta on vaja. Selliseid inimesi on Eestis palju, ja ega midagi parata pole, kui palgad on madalad ja hinnad kõrged. Turja pere sissetulek sõltus täielikult merest. Kui meri oli lahke ja andis kalasaaki, siis oli neil toit laua...
Igiliikurite leiutamise ajaloos pole magnetil olnud sugugi väike osa. Hädaleidurid on püüdnud magnetit igati ära kasutada, et ehitada mehhanismi, mis liiguks iseenesest igavesti. Alljärgnev on üks paljudest taolistest. Tugev magnet A on paigutatud samba otsa Sambale toetub üksteise all kaks kaldrenni M ja N, kusjuures ülemisel rennil M on ülemises otsas väike ava C ning alumine renn N on painutatud. Leidur arutles järgmiselt. Kui ülemisse renni panna punktis B väike raudkuul, siis veereb see magneti külgetõmbe mõjul ülespoole; avani C jõudes kukub ta alumisse renni N, veereb seda mööda alla, tõuseb kõveruse D kaudu veidi üles ja satub ülemisse renni M. Siit veereb ta magneti külgetõmbe mõjul taas üles, kukub jälle läbi ava, veereb uuesti alla ja satub järjekordselt ülemisse renni, et oma liikumist otsast peale hakata. Sel viisil jookseb kuulike peatumatult edasi ja tagasi, olles igaveses liikumises. Mille poolest see leiutis absurdne on?
Pinna järgi Vedelikhõõrdumi Kuivhõõrdumine ne Seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdejõud- hõõrdejõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist Liugehõõrdejõud Liugehõõrdejõud- hõõrdejõud, mis tekib ühe keha libisemisel teise keha pinnal Veerehõõrdejõud Veerehõõrdejõud- hõõrdejõud, kui ratas või rull veereb teise keha pinnal Kasutatud allikad Õpik,vihik https:// et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5rdu mine https:// et.wikipedia.org/wiki/Liugeh%C3%B5%C3 %B5rdej%C3%B5ud https:// et.wikipedia.org/wiki/Seisuh%C3%B5%C3% B5rdumine Aitäh kuulamast!
Ruja Rait Rauba AT209 Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver...
Stella-Maria Kangur Ajajoon Suured inimesed, suured asjad, kaisukarud. 1900-1910 Tsepeliin Tolmuimeja Konditsioneer Valedetektor `Teddy Bear' (Theodore Roosevelt) Neoonvalgus Rasvakriidid Teekotid (Thomas Sullivan) Traktor Relatiivsusteooria (Albert Einstein) Auto kojamehed (Mary Anderson) Värvifotod 1900 tsepeliin Krahv Ferdinand von Zeppelin Suur tulevik Vesinik Hindenburg-suurim õhus liikuv alus, 245m.(3x Airbus A380) Relatiivusteooria Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Ühtset aega ja ruumi ei eksisteeri. -1920
Termodünaamika teine printsiip Essee Termodünaamika on soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. See tugineb mittetõestatavatele printsiipidele. Termodünaamika teine printsiip määrab protsesside spontaanse kulgemise suuna. Soojus ei saa spontaanselt minna külmemalt kehalt soojemale. Spontaanne protsess kulgeb alati korrastamatuse suurenemise suunas. Süsteemi korrastamatuse mõõt kannab nime entroopia. Kui protsess on pöördumatu, kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab suurima väärtuse tasakaaluolekus. Spontaanne protsess tähendab, et see toimub ilma välise energia osavõtuta (kivi veereb mäest alla). Kui võrrelda erinevaid süsteemi seisundeid, siis enam korrastamata on see seisund, milleni võib jõuda suurema tõenäosusega. Termodünaamika teise printsiibi sõnastamisel kasutatakse entroopiat. Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia...
on pindade karedus. Seisuhõõrdejõud takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõud tekib kui üks keha libiseb teise pinnal. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Liugehõõrdejõud sõltub: rõhumisjõust, pindade töötlusest, kehade materjalist. Seda saab muuta: muutes pindade kokkusurvet, muuta pindade karedust, valida sobivalt pindade materjalid. Hõõrdejõuud saab vähendada pindade vahele õli pannes või keha rullidele või ratastele pannes. Veerehõõrdumine kui ratas veereb keha pinnal. Deformatsioon* keha kuju muutumine. Elastseks nimetatakse keha, mille keha peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastset keha saab suruda, venitada või väänata ning selle kuju taastub. Deformatsioon(keha kuju muutmine) on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks* nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule
Eluga kaasnevad ka elamused ja raskused, mida me iga kord erinevalt läbi elame. Inimene õpib vigadest ja saab tuge rõõmust ja naerust. Alati ei lähe nii nagu tahame, aga mis elu see on, kui ei ole takistusi, mida ületada. Kui kõik asjad kohe pihku jookseksid, tunduksid need palju väärtusetumad, kui asjad, mille nimel me ise oleme vaeva näinud. Saavutades kogemegi elamusi ning vahel ka kannatame. Minu arvates ei tohi kaotada lootust, kui elu vahel allamäge veereb, vaid ikka uuesti üles poole rühkida. Miski ei kesta igavesti, nii on ka inimeluga. Kõigile on antud elada vaid korra. Me saame sälitada end tulevikus, vaid oma tegude ja saavutustega. Elu võimaldab meil kogeda unustamatuid hetki, lahendamatuna näivaid probleeme. Tuleb kasutada igat võimalust, mida maailm pakub, sest hiljem kahetsedes on juba hilja.
Noor kotkas, mu kaaslane mõtlikult-morn, All vangla ees vuhinal tiivaga lööb Ja pahuralt veriseid palasid sööb. Ta nokib neid, silmitseb aknal siis mind. Vist mõistab mu tundeid see tusane lind -- Ta kisas on kutse, ta pilgus on piin, Kui tahaks ta öelda: "Mis teeme veel siin? Aeg rutata sinna, kus avarust näed, Kus pilvede peidus on lumised mäed, Kus teed pole kõrguses kellelgi muul, Kus vabana lendan vaid mina...ja tuul." Eluvanker Näe, raske vanker veereb kingul, Erk ratsu kihutab ta ees. Käes ohjasid peab uljalt pingul Aeg, vana vahva küüdimees. Aovalgel hobu algab traavi, Meil vankris kärsitu on vaim -- Kas murda kael või minna kraavi; Ükskõik! Las käia!... Keskpäeval aga lööme araks. Tee tõrgub, ees on kuristik -- Siis kisendame, kartus varaks: Noh, tasem nüüd, sa sõgesikk! Kuid vanker veereb. Unehärmas Kõik pimeneb me pilgu ees. Öömajale meid viib me kärmas Aeg, vana vahva küüdimees. A. P
Kas mulle meeldib harjuda mõttega, et rahvustel pole enam vahet, sest seestpoolt oleme ju kõik ühesugused, et me kõik kuulume ühte suurde ja üliõnnelikku riiki nimega Euroopa Liit ja mingit muistset vabadusvõitlust pole üldsegi olnud. Me oleme iseseisvad, aga samas nagu ei ole ka või? Kas see on normaalne? NORMAALNE, norm eestlaste lemmiksõna. Nagu ka ,,hästi" kuidas koolis läks? Hästi. Kuidas eluke veereb? Hästi. Kõik peab olema normaalne ja hästi ja normaalne ja normaalne ja ... erinevused rikastavad. Mis maa see on? No hästi. Ma ei tea, ma ei tea mitte midagi, aga üht tean kohe täitsa kindlalt nimelt ma armastan Eestimaad ja eestlasi, ma armastan ka seda külma ja veidi kalki, aga siirast iseloomu ning seda ei saa ega tohikski muuta mitte ükski hinnatõus, palgalangus, kriis, poliitiline skandaal või lihtsalt puhteestlaslik vingumine.
Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Takistab kehal Keha libisemine Kõige väiksem.Keha liikuma hakkamist teisel kehal veereb mööda teist keha. Nt:pall,ratas. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased), plastiline deformatsioon ei taasta kuju(paber,klaas,või,savi) Seisvale kehale mõjub seisuhõõrdejõud, liikuvale kehale liuge-,veerehõõrdejõud. Rõhk sõltub massist(mida suurem mass,seda suurem rõhk), pindalast (mida väiksem pindala, seda suurem rõhk ) Rõhku suurendame siis, kui vähendame pindala või suurendame massi.
dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Veerehõõrdejõud Kui keha ei libise ega seisa, vaid veereb mööda teise keha pinda, nimetatakse seejuures tekkivat hõõrdumist veerehõõrdejõuks. Veerehõõrdumine tekib näiteks jalgratta, auto rataste või palli veeremisel mööda maapinda. Kui kasti alla panna ümmargused pulgad, on tegemist hõõrdejõuga, mis tekib veeremisel. Ühesuguse keha juures on veerehõõrdejõud väiksem kui liuge- ja seisuhõõrdejõud. Veeremisel on hõõrdejõud mitu korda väiksem kui lohistamisel. Kuidas mõõta hõõrdejõudu?
F=G Gravitatsioonijõud jõud kõikide kehade vahel 5. Raskusjõud. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= R = 6400 km (Maa Raadius); M = 6 * 1024 kg (Maa Mass). G on konstant. 6. Hõõrdejõud Hõõrdejõud tekib alati kehade vahel vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seisuhõõrdumine Jõud F ei suuda keha paigalt nihutada. Fh + F = 0 Liugehõõrdumine keha liigub mööda teise keha pinda. Veerehõõrdumine üks keha veereb mööda teise keha pinda (nt rattad). Fh = müü * N Müü (pika sabaga m) = hõõrdetegur Fh = hõõrdejõud, N N = rühumisjõud (sisuliselt raskusjõud) = m*g Tekkepõhjused: 1. Aineosakeste vahelised tõmbejõud 2. Pindade ebatasasus 7. Elastsusjõud. Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. Deformatsioonil. Püüab keha esialgset kuju taastada. Elastne deformatsioon keha taastab oma kuju pärast välisjõudude mõju lakkamist.
Järva-Jaani Gümnaasium Ruja Autorid: Rasmus Roos Artur Abroi Juhendaja: Kalli Vainula 18.04.2012 Sisukord 1............................................................................................... Tiitelleht 2............................................................................................... Sisukord 3......................................................................................... Sissejuhatus Sissejuhatus Ruja oli Eesti üks kuulsamatest rock bändidest 70. ja 80. Aastatel. Nimi ,,Ruja" tuleneb bändi liikmete esimestest tähtedest (R Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto ja A Andrus Vaht). Bänd väljastas oma esimese albumi 1979. Aastal. Mitmed kuulsaimad meloodiad on kokku pandud Rein Rannapi poolt. ...
Energia (valemid) Mehhaanilist energiat liigitatakse: Kineetiline energia Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Potentsiaalne energia on vastastikmõjus olevatel kehadel- Maa ja kehad. Kineetiline energia energia, mida omavad kehad liikumise tõttu, auto sõidab, pall veereb jne. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada. Energia ei teki iseenesest. Energia kandub ühelt kehalt teisele, Energia võib muunduda ühest liigist teise. Kõikides mehhaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehhaaniline energia jääv. Keha massist: Keha kiirusest:
Lahenda see. 7.Kaks ringjuhet on paigaldatud teineteise suhtes risti. Selgita, miks ei teki indutseeritud voolu juhtmes 1 voolu muutmisel juhtmes 2? Juhtmed märgista ise. Antud: Lahendus: 8.Pooli induktiivsus on 3 mH. Kui suure tugevusega peab selles poolis olema vool, mille katkemisel vabaneks 40 µJ energiat? Antud: Lahendus: 9.Kaks teineteisest 1,6 m kaugusel asuvat rööbast on ühendatud juhtmega, mille takistus on 1. Rööbastel veereb varras kiirusega 6 m/s. Juhtme, rööbaste ja varda poolt moodustunud vooluringi läbib peaaegu vertikaalselt suunatud Maa magnetväli väljatihedusega 5 * 10 -5 Wb/m². Rööbaste ja varda takistus on tähtsusetult väike. Kui suur vool läbib vooluringi? Antud: Lahendus: 10.Homogeenses magnetväljas 0,8 T liigub risti jõujoontega 20 cm pikkune sirge juhe kiirusega 3 m/s. Arvuta indutseeritav elektromotoorjõud. Antud: B=0,8 T Lahendus: =0,8*0,2*3=0,48V
liikudes) 8.Millise olemusega on hõõrdejõud,mis seda põhjustab?- olemus:- põhjustab: kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastastikmõju 9.Millal tekib seisuhõõrdejõud,liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud?- seisuhõõrdejõud: jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.- liughõõrdejõud: keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda.- veerehõõrdejõud: keha veereb mööda teise keha pinda. 10.Mida iseloomustab ja millest sõltub hõõrdetegur?- iseloomustab pinda- sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. 11.Nimeta deformatsiooni liigid-nihke-, painde-, surve-, tõmbe- ja väändedeformatsioon 12.Mis on jõud, elastsusjõud,elastsusjõu suund.- jõud: füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.- elastsusjõud: keha kuju muutumisel(deformeerumisel) tekkiv jõud- suund: deformatsiooniga vastassuunaline 13
Oma seikades aitas ta inimesi üha rohkem, olles asjade juures puhtalt südamega. Tal oli raske vaadata, kuidas inimesed, kes pole ennast leidnud, vaevlevad raskustes. Ekkel ei saanud kunagi küllalt enese avastamises. Üha jälle leidis ta end uutest situatsioonidest, mis õpetasid talle elu. See pani teda nii mõnigi kord mõtlema, kas ta on leidnud selle, mida otsima läks. Seda aga ei juhtunud. Tema seiklused olid nagu lumepall, mis alguses on väike, aga mida rohkem see veereb, seda suuremaks see muutub. Alguses ta aitas inimesi vaid häda pärast, tahtes neid vaid hetkeliselt aidata. Hiljem aga mõtles ta seda, kuidas aidata inimesi nii, et neil ka edasises elus sellest abist kasu oleks. Väga hea näitena saaks seda tuua, kui rammumees, kes kraave kaevas, pandi paari vana vastiku külamehe tütrega. Oli see raske kraavikaevajale, aga Ekke oli hingega asja juures neid abistama ning tegi mis tema võimuses
valmis. Aga ta ei tahtnud seega päeval kudus, öösel harutas 17. Proksrustese säng Atika sulisepp, kes tegi raudvoodi ja et inimene sinna mahutada, võttis kas pikkadelt jalgu maha ja venitas lühikesi pikemaks 18. Pyrrhose võit mingis olukorras edu saavutamine ränga hinna ees. Nt pyrrhos võttis Ausculumi lahingu kaotades rohkelt head 19. Sisyphose töö Kreeka kuningas, kes sai karistuse. Ta pidi vaatama terve igaviku, kuidas kivi mäest ala veereb, siis uuesti ja uusesti 20. Tantalose piinad selle eest, et ta oma poja lasi mõrvata ta sai karistuse, pärast surma seisis ta ojas viigipuu all. Kui tahtis vilja haarata siis tuul puhus oksa eemale, ei saanud, kui ojast vett tahtis, siis veetase langes ning ikka ei saanud 21. tüliõun Iliases kingitus kõige kaunimale pulmas, Paris pidi valima kellele annab, Aphrodite sai Helena eest, tänapäeval mingi asi mis põhjustab tüli. 22
saaks oma pere luua, otsitakse tulevast elukaaslast. Olen näinud palju olukordi, kus paarid on väga õnnelikud, nad elavad koos juba pikki aastaid, puudu on veel täielik sidumine üksteisega, see on abielu. Paljud paarisuhted algavad ilma igasuguse pikema ettemõtlemiseta: kaks inimest lihtsalt leiavad teineteist, meeldivad üksteisele. Lõõmatab armuleek ja kirglikest kohtumistest saab märkamatult alguse kooselu. Aeg aga veereb, nädalatest saavad kuud ning ka tekkinud suhe areneb omasoodu edasi, lausa tahtmatult. Hea ja tugeva suhte korral on laste sünd üsna tavaline, ja tundubki, et pere on nagu pere ikka ema, isa ja lapsed. Kui sellistelt inimestelt küsida, et miks mitte abielluda, siis üks tavalisemaid vastuseid on, et mingi paber ei tee meie suhet ei paremaks ega halvemaks. Meil pole teda lihtsalt vaja, kõik on niigi suurepärane. Ja kui meie suhe peaks purunema ning me
Triumfikaar 1. Mis elab, see liigutab end, ja mis liigutab, võib olla täis jõudu, graatsiline või naeruväärne, aga tal puudub see võõras majesteetlikkus, mida evib see, kes end iial enam ei liiguta, vaid ainult põrmuks võib saada. Üknes lõpetatus evib- ja ainult surnuna on inimene lõplik, ning sedagi vaid lühikeseks ajaks. 2. Alles siis, kui sul midagi enam ei ole, mille nimel elada, oled vaba. 3. Laviini ei saa peatada, kui see veereb; kes seda püüab, jääb ise alla. 4. Kellel pikk tee jalge all, selle kandam olgu kerge. Samuti kui põgenemisel ... 5. Kahetsus on kõige kasuta um asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi. 6. Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostamises. 7. Küll kirbud ennast päästavad, kui lammast ohverdatakse. 8. Mille unustad, sellest tunned hiljem puudust. 9. Kes armastu...
ajavahemiku kestusega. 2. Mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus. Hõõrdejõud ehk jõud, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt Hõõrdejõudu põhjustab: kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus Kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: Seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) Liugehõõrdeks ( tekib keha libisemisel) Veerehõõrdeks (ratas veereb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: Rõhujõust Pindade töötlusest Kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasuli kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis vähendada.
TEST 3 MEHAANIKA II 1. Millal on tegemist elastse ja millal mitteelastse põrkega? mitteelastne (kehad liiguvad koos ning deformeeruvad) elastne (peale põrget liiguvad kehad eraldi, säilitavad oma kuju) 2. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. 3. Jõuimpulss on jõu ja selle mõjumise aja korrutis 4. Kaldpinnalt, mille h=40cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ja arvestata. a. 2,8 m/s b. 3,92 m/s c. 24,5 m/s d. Ei saa leida, on vaja teada silindri m e. Ei saa leida, on vaja teada kaldpinna pikkust (Energia jäävuse seadust arvestades on silindri kineetiline energia kaldpinna lõpus võrdne selle potentsiaalse energiaga kaldpinna alguses, so kõrgusel 0,3m. Järelikult mgh= (m v2)/2
Wiesenhoffiga, Aaron Goldberg Tsitaadid Raamatust ,,Arc de Triomphe" Erich Maria Remarque ,,Elu koosneb enamast kui sentimentaalsetest võrdlustest." ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis- kui elad, ei hooli sust keegi." ,,Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba." ,,Laviini ei saa peatada, kui see veereb, kes seda püüdis, jäi ise alla." ,,Nii mõndagi võib kuhugi paigale panna, maailmas jätkub kõige jaoks kohta. Ainult mitte inimese jaoks." (Morozov) ,,Elada- tähendab teistest elada. Me kõik õgime parasjagu üksteist. Säärastest tibatillukestest headusesädematest, mida nii harva esineb, ei tohi loobuda. See annab jaksu juurde, kui elukoorem on raske." (Morozov)
Nii nad saidki algul Tallinna Kaubamaja bändiks. Apelsin oli bänd, kes avas 70ndatel Venemaa ukse paljudele teistele Eesti artistidele. Tähtis koht on nende heliloomingus olnud alati ka naljal nii muusikas kui tekstis. Ansambli muusikaline moto igaühele midagi (ehk polkast rokini) saavutused Üldse on ansamblil ilmunud 4 LP-d ja 2 CD-d. viimasele neist - Apelsini boogie on põhiliselt koondatud Tõnu Aare loomingu paremik. Apelsin veereb nüüd juba 38-ndat aastat. Esimene välistuur oli Soomes, millele aga eelnesid kontserdid Tsehhoslovakkias. Soomes mängitakse tänaseni Apelsini laule. Aegade jooksul on ansambel esinenud rohkem kui kuuendikul planeedist. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase laule http://www.youtube.com/watch?v=JtiDYPxuurc
puhkusereisil tuttavaga kokku sattumine. 11. Printsiip: (füüsikaline) looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Nt: jää sulab päikesesoojuse käes. 12. Atomistlik printsiip: loodusobjekte pole võimalik lõputult jagada endiste omadustega osadeks. Nt: küttepuud. 13. Energia miinimum printsiip: kõik iseeneslikud protsessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. Nt: palli kaotamine künkal, otsime seda madalamatest kohtadest, sest pall veereb allapoole. 14. Tõrjutusprintsiip: kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Nt: vanni minnes, vanni veetase tõuseb. 15. Superpositsiooniprintsiip: mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiib ei kehti. Nt: magnetväljad. 16. Absoluutkiiruse printsiip: kõigi vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus. Nt: valguse kiirus. 17. Erinevused: Klassikaline mehaanika: max kiirus alates valguse kiirusest, aegruum.
Millal on tegemist elastse ja millal mitteelastse põrkega? mitteelastne Peale põrget liiguvad kehad koos elastne Peale põrget liiguvad kehad eraldi Küsimus 2 Energia iseloomustab keha võimet teha tööd Küsimus 3 Jõuimpulss on Vali üks: a. jõu ja impulsi korrutis b. jõu ja kiiruse korrutis c. jõu ja selle mõjumise aja korrutis Küsimus 4 Kaldpinnalt, mille kõrgus on 40cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ei arvestata. Energia jäävuse seadust arvestades on silindri kineetiline energia kaldpinna lõpus võrdne selle potentsiaalse energiaga kaldpinna alguses, so kõrgusel 0,3m. Järelikult mgh= (m v2)/2 Siit saab avaldada kiiruse, mis on ruutjuur korrutisest 2gh, kus g on raskuskiirendus. Küsimus 5 Ema mass on lapse massist 4 korda suurem. Et nad saaksid kiikuda, peab ema istuma kiige toetuspunktist Vali üks:
Luule tehisnaiivsed küsimused otsivad väljapääsu desillusioneerimisse ja kummastuse kaudu: Sa küsid minult (1969) Nii raske kui maailma süda on see kivi, mida kannad rinnus sa küsid minul iga päev vaadates abitult ringi: Kas arvad ... ? Kas võib olla ... ? Ehk siiski see kivi veereb täna minema, mis? KEEP SMILING KEEP SMILING Luule väljenduslaadis uusi vahendeid otsides ühendab luuletaja tavatus konstektis eri tasandite keele ja mõistekasutusi: Vist küll, õnneks... (1969) Mu vend sipelgas ehk seostab mind marsimuusikaga, sest olen talle üks kingatald ja sammude kära.
Relatiivsusteooria 1905-1916 aastail avastas ja tõestas Einstein välja uue ajalisi ja suhteid käsitleva teooria- relatiivsusteooria. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteoorias aga käsitletakse ühtlast sirgjoonelist liikumist. Üks relatiivse füüsika suurusi on kiirus. Kiirus on alati suhteline millegagi, oleneb mille suhtes me seda vaatame. Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Seisvat või paigal olevat keha ei ole olemas. Isegi kui vastav keha ei liigu meie silmade ees millegagi, liigub see koos Maa pöörlemise ja tiirutamisega siiski. Seega ei ole olemas keha, mis ei liigu. Kui ka mõni taustsüsteem ongi praktilisem, siis
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keh...
inimesed kõrves paljas. tähed, hämarad. Ja, tiivuliseks sõnaks moondatuna, täis mehist kirge, sädemetes, Pesed sünnid, pesed surmad, Keset suve kallistavat uinangut, ta veereb esile ja, võitmatuna, arstid tõbed, haavad, hurmad, muhelevat, õrna, hääletut, siis süütab tule südametes. kaitsed hooned, kaitsed majad, vidistused, vaevalt ärganud, kaitsed loomad, karjarajad.
tekib).4p a) kui põrand on värskelt vahatatud, siis inimene võib maha kukkuda. b) Suuskade määrimisel määrdega on võimalik panna suusk paremini libisema. Miks kasutatakse vedelikhõõrdumist tahkete pindade vahel? Sest hõõrdumine vedelikukihtide vahel on väiksem, kui tahkete pindade vahel. Millist hõõrdumise vähendamise võimalust kasutatakse näiteks kuullaagrites peale vedelikhõõrdumise? Veerehõõrdumine - kui keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (kuullaagrid). Kas joonisel kujutatud olukord suurendab või vähendab hõõrdumist keskkonnas? 4p a)Liu laskmine veetorus b)Avatud langevari c)Sportauto kere disain d) Liiva puistamine teele …vähendab…………. …suurendab… …vähendab……… …suurendab…….. 6. Märgi joonisele kuulile ja autole mõjuvate jõudude ( raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, veojõud ) suunad
Hõõrdejõud esineb sel juhul, kui üks keha rõhub teisele. Kehad peavad kindlasti kokku puutes olema. Liuge-ja veerehõõrdejõud. Nende kehade pinnad pole iseaalselt siledad vaid krobelised. Seetõttu jäävad pinnakonarused libisemisel üksteise taha kinni. Liug ja veerehõõrdejõud on alati keha liikuseimisega vastassuunaline. Hõõrdejõu suund on kokkupuutuvate kehade pinnaga parallelne. Hõõrdejõud, mis takistab keha liikumishakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Nt: Kui ratas veereb keha pinnal, siis on tegemist veerehõõrdumisega. Keha Inertsus. Miks keha kiirust ei saa muuta hetkeliselt? Sest keha püüab säilitada oma eelmist tegevust. Näiteks joostes ei saa me järsku pidurdada. Kõik kehad on inertsed. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. Keha võib ümber kukkuda, kui ta üritab oma liikumise kiiruse muutumatuna säilitada. See
Lugu sõprusest. Ühel suvisel päeval sõitis Jaanus oma uue BMW'ga Felixsisse tööle ja tema saamatu sõber Ergo saabus tööle aegunäinud rattaga. Kui nad parklas kokku said küsis Jaanus ( Kes on kõige tugevam, taibukam ning töökohas heas nimekirjas olev noormees ) : "No sõber , kuidas kaherattaline veereb?" Ergo ( Kes nägi välja nagu kondibukett , ei hiilgand oma taibukusega ja oli täiesti saamatu ) vastas tagasihoidlikult: "Oma vanusekohta sõidab väga hästi." "No davai, lähme siis tööle," ütles muiates Jaanus. Oli kätte jõudnud pärastlõuna ja Ergo ning Jaanus pidid rekkale tõstma tõstukiga kaupa, mis läks Smarteni lattu. "Kuule, Jaanus ma lähen tõstan ise kauba tõstukiga haagisesse, ma tõesti tahan midagi kasulikku teha, mitte moosipurke vedada." Jaanus
,,TEISELPOOL VETT" Retsensioon Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusi...
toigastega vastu kive ja kõlalaudu. Muusika täitis tol kaugel ajal enamasti kahte eesmärki meelelahutuslik või rituaalne. Muusika on juba pikka aega olnud üks paljudest meelelahutajatest. Eri aegadel on populaarsed küll erinevad muusikastiilid ja muusikainstrumentide arenguga tekib paratamatult palju uusi stiile, kuid muusikas kehtib sama reegel moeski kõik mis läheb mingil hetkel moest tuleb kindlasti tulevikus moodi tagasi. Kuigi aeg ei peatu iialgi ja veereb lõpmatult oma rada on inimesed, kes seda rada tatsavad nii mõneski mõttes sarnased. Evolutsiooniga on küll arenenud inimese eellasest tänapäeva inimene, aga sõltumata ajast, ajalooperioodist või füüsilisest erinevusest nüüdisaegse inimesega, on nende iseloomud üldjoontes samaks jäänud. Me ei saa lubada enestele inimeste lahderdamist kastidesse, mis jaotaksid nad vastavalt kas headeks või halbadeks, aga paratamatult on kogu aeg olnud õelaid, ülbeid ja kurje ning on keni,
Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu algab Kalevi ja tema vendade välja rändega oma isa kodust, üks vendadest läheb venemaale kaupmeheks ja Kalev ise tuleb siia Maarjamaale. Siis edasi jutustab, et kusagil ela üks Lesk kellele sünnitatakse kaks võõras tütart. Nendeks on Salme ja Tedre Linda. Ja jutt veereb edasi kus juba Salmele tulevad kosilased: Siis tuli kolmas kosilane, Tuli tähtipoisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarilla; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihul kinnitada. Salme hüüdis aidastana, "talli viige tähe hobune..... Siiski peale pikka kosilaste rada võtab Selma endale tähe meheks ja nad hakkavad pikka pulma pidu pidama, mis kestab kaua, kaua. Lõpuks jõuavad ka kosilased Lindale. Viimaks
Kvaliteetsest suhtest võib tunda: külma, kuuma ja norskamist uneajal. Mitte kunagi ei usu, kui mulle öeldakse minu ,,prantsalne" ei norska! Need kallid, väga elavaloomulised koerad norskavad mitte vähem kui terved mehed on välja toodud buldog unes selliseid tüüpe, mis on ime: kui tähtsusetu täht võib ära käia laualt võimsa hääled. Iludus-segane arusaamine Kohtumisel mina ja minu ,,Prantslanna" Jennifer koduselt Zenetska, veereb nagu jõmpsikas pehme, ümar tolmune koer, vaimustunult röögib:"Ema vaata, Buldog tuleb!"Noornaine- tüdrukutirts iluskoerake, õige? Ja siis kannul kaks elusat naist, üks neist on pirtsaka iseloomuga, räägib läbi hammaste:"Fuu,milline koletis!" Jumal tänatud, et ,,buldoosril" ükskõik, kuidas teda hinnati näo järgi, neid hämmastas teiste nõrdimus. Mul samuti ükskõik,mida ütlevad Zenski kohta,sellepärast et ta on mulle kõige- kõige
anda, kuid teist inimest õnnelikuks teha ei ole suur kunst. On vaja vaid veidike mõelda ja seejärel saavutada kokkulepe, mis rahuldab mõlemat poolt. Tihtipeale ongi suure konflikti algus see, kui üks peab teise õnne nimel oma soovid unustama ja keskenduma vaid võõraste unelmate täitmisele. Minu arvates ei ole see õige, sest enda õnnest loobumine on suurim viga elus, mida teha. Põhjendaksin enda arvamust Victor Hugo sõnadega: ,, Inimene hakkab langema, veereb allamäge, valgub laiali, isegi variseb kokku- ja seda iseeneselegi peaaegu märkamatult. Tõsi küll, kõik see lõpeb kord ärkamisega, kuid alati liiga hilja. Vahepeal näib ta aga olevat ükskõikne mängu suhtes, mida mängivad omavahe tema õnn ja õnnetus. Ta ise on panus selles mängus, kuid ta jälgib partiid täieliku ükskõiksusega." Nii mõnedki inimesed soovivad oma unelmates minna silmapiiri taha. Nende jaoks on
Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist" ning ta on tegutsenud tõlkijana. Vormiliselt on tema luule lihtne, avardades eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. Eest ära "Eest ära, eluvanker veereb! Eest ära - muidu alla jääd! Või tule kaasa! tõmba! lükka! - või juhi, kui sul võimsad käed! Eest ära!" hüüab elu. Eest ära! elutee pääl seista ei tohi, ega puhata; see takistab, ja rutt on taga, sest aeg ei iial seisata... Eest ära! Mu süda usub Mu süda usub õnne, suurt - meresügavat, kus säravad muinasjutud ja imed puhkavad. Mu süda usub valgust, mis tõuseb säält sügavast, mis kutsub tuhanded õied kõik elusse uinumast. Mu süda usub elu,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AUTOTEHNIK JÕUÜLEKANNE JUHENDAJA PÄRNU 2014 Diferentsiaal Diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Kurvis peavad välimised rattad läbima tunduvalt pikema tee kui sisemised rattad. Seega hakkaksid rehvid auto keeramist takistama. Diferentsiaali on vaja ka siis, kui üks ratas veereb ebatasasel kohal. Diferentsiaal koosneb taldrikhammasrattast, korpusest,kahest sateliidist, kahest koonushammasrattast ja ristteljest. Korpus kinnitub taldrikhammasratta külge ning hoiab paigal sateliiteja koonushammastattaid. Sateliidid pöörlevad vabalt risteljel,mis asetseb keset korpust. Kumbki koonushammasratas kinnitub rattavõllile ja on pidevas hambumises satelliitidega. Kui auto liigub otse, pöörab tladrikhammasratas korpust ja risteljelasuvad sateliidid pööraad
oleks tasakaalus. Kui nöör kõrvaldada, siis hakkaks kuulike liikuma kiirendusega Maa suunas. Kui kõrvaldada Maa, siis hakkaks kuulike liikuma kiirendusega nööri suunas. 5. KÜSIMUS: Pall seisab horisontaalsel siledal põrandal paigal, sest talle mõjuvad põranda elastsusjõud ja raskusjõud (gravitatsioonijõud) on tasakaalus. Kui inimene lükkas palli, siis see hakkas veerema. Mis palliga edasi juhtub ja miks nii juhtub? VASTUS: Pall veereb siledal horisontaalsel põrandal ühtlaselt sirgjooneliselt, kuid tema kiirus hakkab aja jooksul vähenema, kui ta jääb seisma. Pallile mõjus liikumapanev jõud seni, kui inimese käsi oli palli küljes. Palli kiirus vähenes kuni peatumiseni, sest palli liikumist hakkas takistama palli ja põranda vaheline hõõrdejõud )lisaks ka mingil määral õhutakistusjõud). 6. KÜSIMUS: kui inimene on pannud palli veerema siledal pinnal ja hõõrdejõudusid ei oleks, siis mis palliga juhtuks
Kinnipeetud lahkuvad hetkeks mängust. Kumb võiskond saab võrdse arvu jooksude puhul rohkem püütuid. Pallisõda Eesmärk: harjutada liikuvat eset tabada Vahendid: suur pall, väiksed pallid Mängu käik: Mängijad on kahes reas vastamisi piirjoone taha. Igal mängijal on käes väike pall, mänguväljaku keskel asub suur pall. Igaüks püüab suurt palli oma väikese palliga tabada, kaotab see rühm, kelle piirjoone taha pall veereb. Inimene Eesmärgid: laps kordab kehaosasid, erendab tähelepanu, kiirust ja täpsust Mängu käik: Mängijad seisavad paarikaupa ringjoonel. Üksik mängija on ringi keskel. Märksõnad: õlad, päsed, põlved, küünarnukid jne. Ringi keskel olija käskluse peale panevad paarilised nimetatud kohad kokku. Kui tuleb käsklus ,,Inimene", peavad mängijad otsima uue paarilise. Kes paarilist ei leia, läheb ringi keskele uueks mängujuhiks. Uurija Eesmärk: arendada tähelepanu ja mälu
ettevalmistamisega. Liimühenduste puuduseks võib olla liimi kuivamise aeg, materjali ja liimi sobimatus, temperatuuritundlikkus, nõrk vastuseis lahustitele. Liimitav pind Liim peab nakkuma liimitava pinnaga, selle eeltingimuseks on märgumine. Märgumise järgi eristatakse hüdrofiilseid (klass, metall, tselluloos, valgulised tooted) ja hüdrofoobseid (sünteetilised plastikud) aineid. Hüdrofiilsel pinnal valgub vesi õhukese kilena laiali, hüdrofoobselt veereb tilkadena maha. Sageli on hüdrofiilsel pinnal nt klassil või metallil - aga hüdrofoobseid aineid (rasvad), hüdrofiilsed liimid sinna ei nakku, hüdrofoobsed liimid aga nakkuvad nn mustusega. Liimitava pinna puhul on oluline nende mikrostruktuur, karedus. Karedus tõstab liimitava kokkupuutepindala. Head on liimimiseks poorsed materjalid, eriti alt (sügavuses) laienevate pooridega. Ka poor saab seest olla kare. Siin on takistuseks
Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
