Alevipoeg: Hmmm (mõtlikult). Jätame soo rahule kui tood kaabu täis kulda ja juveele. (Vetevaim lahkub.) Alevipoeg: (Sosinal räägib Kannupoisile) Kaevame maa sisse augu ja lõikame ka seifi sisse augu ning paneme seifi augu peale et kuld kukuks auku. (Vetevaim tuleb varandusega.) Vetevaim: Ma ei saa aru miks seif aina tühjeneb? Tule Kannupoiss kaasa, pean vanematelt juurde laenama. (Lähevad vetevaimu maja juurde. Vetevaimu vennad tahavad Kannupoisi kinni võtta, kuid ta põgeneb. Vetevaim läheb talle järele ja viskab kullakoti käest. Kannupoiss põrkab Kalevipojaga kokku.) Kalevipoeg: Noh, poiss, mis sa tormad siin? Asoo... jälle sina vetevaim! Ehk tahad minuga võidelda, kui sa loomolikult julged? Vetevaim:Mul pole midagi kaotada. (Võtavad püssid vöölt ja hakkavad võitlema. Kalevipoeg jälle võidab) Alevipoeg: (räägib Kalevipojale) Ma panin seifi tiigi põhja ja Vetevaim ei jõudnud seda kulda täis tassida. Sarvist härga seotakse, sõnast meest sõlmitakse.
Samal ajal läks sealt mööda Kalevipoeg oma sõpradega ja pahareti pojad kutsusid teda riidu lahendama. Kalevipoeg käskis neil selgitada tüli põhjust ja vanem poeg seletas. Ta vastas seejärel, et suurem osa läheb suuremale ja väiksem osa väiksemale pojale. Seejärel nõudsid pahareti poisikesed, et Kalevipoeg paneks piiri nende valduste vahel kindlalt paika. Kalevipoeg käskis seda Alevipojal teha ja läks talle ise appi. Alevipoeg alustas vee äärest, mille peale vetevaim tuli teda pilkama, tahtis teada, mida nad teevad. Alevite poeg valetas, et tahab jõge piirata. Selle peale pakkus vetevaim raha, et Alevipoeg seda ei teeks. Nad leppisid kokku, et vetevaim maksab Alevipojale kaabutäie raha. Alevipoeg pani aga kaabu maa peale ja sinna alla kaevas tunneli, nii et vetevaim kandis kogu oma vara ära, aga kaabu ei saanud ikka täis. Vetevaim palus, et ta saaks hiljem Alevipojale võla tagasi maksta, aga Alevipoeg lubas oma ähvardused teoks teha
kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg
reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks. Vetevaim kihutas talle järele ja nad põrkasid Alevipoja ja Kalevipojaga kokku. Kuna vetevaim ei jõudnud üksinda varandust kanda,
Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks. Vetevaim kihutas talle järele ja nad põrkasid Alevipoja ja Kalevipojaga kokku
reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui vetevaim talle kaabutäie taalreid toob jätab ta soo puutumata. Alevipoeg ja Kannupoiss kaevasid kaabu alla augu ja vetevaim ei suutnudki kaabut taalreid täis tassida vaid pidi abi paluma oma vanematelt. Temaga läks kaasa Kannupoiss ning vetevaimu vennad võtsid ta kinni kuid oma nutikusega sai Kannupoiss vabaks. Vetevaim kihutas talle järele ja nad põrkasid Alevipoja ja Kalevipojaga kokku. Kuna vetevaim ei jõudnud üksinda varandust kanda, pidi ta selle maha jätma
suurem ning päris isa trooni. Kündis ta siis maad ja hoolitses ilusti talu eest, kuni tuli sõjakuller, kes teatas tulevast sõjast. Ühes järves elasid kaks pahareti poega, kes läksid sohu uut elukohta otsima. Kalevipoeg juhtus aga sealt mööda minema ning paharetid palusid ta abi maajagamisel. Alevipoeg hakkas siis ise maad niitma ja sattus kokku kurja vetevaimuga. Mees tegi talle nalja, et tahab veevoolu seisma sundida. Vetevaim sellepeale oli nõus talle tooma kaabutöie taalreid. Alevipoeg tegi sisi maa sisse augu, pani sinna kaabu, kuhu pidi vetevaim raha panema ja selle põhja tegi augu. Vetevaim oli kõik oma raha juba sinna ära viinud, aga kaabu ei saanud ikkagi täis. Läks ta siis koos kannupoisiga vanemate juurde raha tooma. Alevipoeg selel ajaga viis raha juba ära. Tagasitulles hakkas ta Kalevipojaga rammu proovima. Vetetaim kaotas. Kalevipoeg seadis oma sammud hoopis Peipsi poole, et laudasid tuua
videviku vastu!" Kalevipoeg võttis linnukeste nõu kuulda ning pääses paksust metsast lagedamale ja hakkas edasi minema. Lõpuks jõudis Kalevipoeg sepa juurde, kus sai endale mõõga ja rajus sepa pojal pea otsast. V Kuningaks saamine pojad läksid koju ja mõtlesid et täidavad isa viimase käsu ning lähevad liisku heitma kes kõige kaugemale viskab saab kuningaks. Kalevipoeg viskas kõige kaugemale ja sai kuningaks. VI Kikerpära soos. Vetevaim. Ilmaneitsi sõrmus. Elasid ühes järves kaks paha venda kuid kakeldes jäi see väikseks neil ja läksid laia ilma suuremat elu paika otsima. Lõpuks jõudsid nad sohu ja hakkasid seda jagama. Lõpuks läksid mööda Kalevipoeg, Olevipoeg ja kannupoiss. Kaks venda ruttasid Kalevipoja juurde, et see soo ära jagaks, aga Kalevipoeg andis selle ülesande Olevipojale. Siis hakkas Olevipoeg sood jagama ja siis tuli kuri vetevaim
omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja, kes jääb õigeks kas Vetevaim või Alevipoeg
Eno Raud "Kalevipoeg" 1. Linda silmaveest tekkis ... 10. Alevipoeg oli Kalevipoja ... a) Saadjärv a) vend b) Võrtsjärv b) sõber c) Ülemiste järv c) sugulane 2. Linda röövis ... 11. Kes varastas Kalevipojalt mõõga? a) Vanakurat a) vetevaim b) Soome tuuslar b) näkineid c) Vanapagan c) sarviktaat d) sorts 3. Sepp valmistas vana Kalevi mõõka ... a) 6 aastat 12. Kuhu kukkus Kalevipojalt b) 9 aastat varastatud mõõk? c) 7 aastat a) Kääpa jõkke
Muinasaja inimene ei osanud selgitada teda ümbritsevaid elu- ja loodusnähtusi, see tulenes piiratud teadmistest. Nad arvasid, et on nähtamatud ja iseseisvalt tegutsevad elujõud, läbi mille seletasid nad sündi, surma, haiguseid, und ja unenägusid. Vaim, üks vanimaid ja huvitavamaid mõisteid, tähendas tavaliselt hinge, mis elustas nii inimest kui ka muid looduskehasid (hing oli kõigel- päikesel, kividel, loomdel, lindudel, taimedel, veel, tuulel; kasutusel olid väljendid metsavaim, vetevaim jt.). Eesti rahvakeeles on kaitsevaimuna kasutusel nimetused jumal (tähendus pole selge) ja haldjas. Varem tähendas jumal vanadel eestlastel taevavaimu ja veelgi varem hingestatud taevast.(Loorits, 1932). Mida tähtsamale kohale tõusis rahva elus põllutöö, seda enam hakati taotlema haldjate poolehoidu, kellest arvati olenevat viljasaak. Erilise koha omandasid viljahaldjas Peko, Lõuna-Eesti viljakushaldjas Tõnn, äikesevihmahaldjas Pikker või Kõu, majahaldjas Taara,
ILMANEITSI SÕRMUS. Laulik pöördub taevatähtede poole, et need talle Kalevipoja käikudest aimdust annaksid ja sõnumeid ta kuulebki. Kalevipoeg läks hobust ostma. Linnud juhatavad talle teed. Pahareti pojad on asunud elama Kikerpära sohu. Nad on tülis , kuna mõlemed tahaksid olla soo pärisperemehed. Kalevipoeg satub nende kaklust nägema. Paharetid kutsuvad teda õigust mõistma. Kalevipoeg otsustab soo kaheks osaks jaotada ja laseb Alevipojal vao vedada ning kividega tähistada. Vetevaim tuli Alevipoega kiusama, see ütles, et kavatseb sulgeda veevoolu vetevaimu käikudesse. Vetevaim palus, et Alevipoeg käike ei sulgeks, tasuks võib ta ise palka küsida. Palgaks küsis Alevipoeg hunniku taalreid, mis mahuks ära kaabu sisse. Alevipoeg lõikas kaabul põhja ära ja seadis kaabu augu kohale. Vetevaimu sulased kandsid taalreid koormate viisi, kuid kaabu ei saanud täis. Vetevaimu vara hakkas lõppema, Alevipoeg ei tahtnud kaubast loobuda
vetevaimudest ja näkkidest, vanapaganatest ja metsahaldjatest. Meie mütoloogiast on teada veel selliseid tegelasi nagu ahjualune, pisuhänd, kolumats, sookoll, kodukäija, Ülemiste vanake ja vetevana. Üks tegelane, mis Eesti mütoloogias üsna tuntud on, on ka libahunt. Enamus eelpoolnimetatud tegelastest põhjustasid hirmu ja nende eest hoiatati ka lapsi. Lapsed pidid kartma neid ja need tegelased pidid lapsi eemal hoidma ohtlikest kohtadest. Näiteks ei tohi laps vee äärde minna, sest vetevaim või näkk võib ta enesega kaasa võtta. Kui laps uskus ja kartis seda näkki, siis ta veekogu lähedusse üksi ei läinud ja just seda ju vaja oligi. Samuti loeme müütidest ja muistenditest metsavaimudest, kes metsas elutsevad. Siin on tegu sarnase asjaga: laps ei tohtinud metsa üksi minna, sest ta oleks võinud sinna jäädagi. Eesti mütoloogia on huvitav ja mitmekesine, siin o palju huvipakkuvaid teemasid. Kindlasti
"Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) Tema põhiteos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. I: Loo peategelane on kange Kalevi ja tedremunast kasvanud Linda noorim laps, Kalevipoeg. Vägilane on teistest kordades suurem. Ka jõudu on tal teistest palju rohkem Kõrvaltegelased on Olevipoeg, Alevipoeg, Sulevipoeg, vetevaim, Soome tuuslar, igat sorti sortsid ja nõiad, kuller, Sarvik-taat, Soome sepp, põrgupiigad, Kalevipoja vennad. Vetevaimu ja Sarvik-taati tahetakse koguaeg tüssata, nendesse ei suhtuta hästi. Nagu ka sortsidesse ja nõidadesse. Soome tuuslargi saab tuuseldada. Üldiselt aga on suhted sõbralikud. M: Ormandama - veriseks hõõruma (näiteks rakmetega) K: Küll käib see Kalevipoeg Soomes, Pihkvas, Viljandimaal ja Lindanise all. Isegi siinsamas,
mõlemad väsinud olid. Hobusele tormasid Kalevipoja uinaku ajal hundid kallale ning hobune suri. Kalevipoeg hukkas kõik hobuse tapnud hundid. Ta tapatöö katkestas sõnumitooja koos sõjasõnumitega. Öine nõuandja ütles, et Kalevipoeg peab oma rahvast valitsema hea käega, muidu sureb ta enda mõõga läbi. Paharetipojad tülitsesid Kikerpära soo pärast. Kalevipoeg ja Alevipoeg aitasid soo kaheks jagada. Kui Alevipoeg ähvardas veevoolu seisma panna, lubas vetevaim talle selle mittetegemise eest suurt tasu. Vetevaimuga katsuti rammu ning võideti teda. Kalevipojal oli soome sepale mõõga eest tasumata ja palus Alevipojal Soomes käia. Sortsid tahtsid Kalevipoja kaevu uputada, kui viimane sinna Ilmaneitsi sõrmust otsima läks, kuid Kalevipoeg ei uppunud. Kalevipoeg käis Pihkvas linna ehitamiseks laudu toomas. Kui ta teekonnast väsinuna magama heitis, varastas Peipsi soolasorts tema mõõga. Kalevipoeg otsis mõõka, kuni leidis
Väsinult heitis Kalevipoeg magama, ja hommikul mitte kui midagi mäletades,asus ta oma toimetusi edasi toimetama. Ühel päeval aga Kalevipoeg jaganud kahe pahareti poja soomaad. Suurem soo saagu suuremale,ja väiksem väiksemale. Alevipoeg sai aga käsu ise soo ära jagada,ning seda tehes sai ta vetevaimult palju kulda ning lahkus soost, saates teise kulla järgi kannupoisi. Kes kavalusega vetevaimu juurest ära sai,ning temaga lubanud rammu katsuda.Seda tegi siiski Kalevipoeg,ning Vetevaim tükkaega pärast võistlust oma konte valutas. Ilmaneitsikene aga järgmisel päeval oma sõrmust kaevust taga ajades,palus Kalevipoega ennast aidata. Sortsid aga Kalevipoega kaevus nähes mõtlesid talle kivi kaela veeretada,sõrmuse asemel tuli aga Kalevipoeg kiviga kaevust välja,ning Ilmaneitsike ei saanud kunagi oma sõrmust kätte. Sortsid aga ei andnud alla ja asusid Kalevipoega kiusama. Kui Kalevipoeg lõpuks Peipsi taha jõudis,Pihkvasse,kus
1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja, kellena ta ka töötas kolm aastat, seejärel loobus õpetajatööst ja pühendus muusikale. Tal ei õnnestunud leida...
mäleta Kalevipoeg, mis oli uni mis mitte ning saadab käskjala sõjateadet saatma(130-138). Käskjalg läheb ja kõik, keda kohtab, kardavad sõja tulekut(139-140). Käskjalg jäi seisma ja mõistis, et sõda pole hea ning viskas sõja alustamise käsu merre - vaikus vaenuvarin. Kümnes lugu (Kikerpära soo. Veevaimu kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus. 142-155). Kalevipoeg läheb hobust ostma(142) ja Kikerpära soos aitab paharettidel sood kaheks jagada. Tuleb vetevaim ja kuuldes mida tehakse, palub, et soole piire ei pandaks annab varandust. Paharet veab lõpmatusse kaabusse kulda. Vennad katsuvad jõudu(150). Kalevipoeg palub Alevipojal võla ära viia Soome(152) ning otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kalevipoeg läheb kaevu ja toob ilmaneitsi sõrmuse ära(155). Üheteistkümnes lugu(Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus, 156-171). Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid.
otsima 117-119.Kp hakkas maad kundma, magamiseks pani hobuse jalad kinni ja metsloomad soid ta ara 124- 127.9.Kp tapab loomi 128-130 magades tuleb kaskjalg soja teatega ja peale seda vanemuine/jumal? Kes palub verd mitte valada,hommikul Kp ei tea mis oli uni jam is paris ja saadab kaskjala sojateadet edastama130-138, kes aga moistab et soda kardetakse ja see pole hea 139-140, viskav sojakuulutuse merre. 10 Kp laheb hobust ostma 142 ja Kikerpara soos aitab paharettidel sood kaheks jagada, vetevaim aga palub sole piire mitte panna, pakub varandust. Paharet veab lopmatusse kaabusse kulda, Kannupoiss laks vetevaimuga kaasa kulda juurde tooma, ta voeti kinni aga kavalusega sai vabaks, nad katsusid joudu150Kp palub Ap Soome sepale vola ara viia152,otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kp toob kaevust nutva Ilmaneitsi sormuse155, sortsid viskavad veskikivi kaela. 11. Kp toob jalgsi laudu ule Peipsi, sorts tekitab laineid. Teiselpool kaldal jaab Kp magama, sortsi hiilib ligi j
et soomlastel ja Volgaäärsete soomeugri rahvaste usundis on haug kalahaldja kehastus ehk koguni kosmoloogilise müüdi maailmakandja, märgib Matti Kuusi. Eesti usundis on haug ennem kaitsealune kui kaitsev vaimolend, vähemasti võib seda väita olemasoleva arhiivimaterjali põhjal. Ka on O. Loorits märganud niisugust erinevust ja pidanud seda germaanimõjuliseks. Meil on haugi või hiidkala patroneerivat vaimolendit nimetatud mitmeti: vetevaim, jõehaldjas, järvehoidja, kalaisa, kalakuningas jne. Nappidest kirjeldustest või kontekstist ilmneb, et neid kujutatakse üldjuhul antropomorfseina, harva zoomorfseina. I. Paulson peab vetevaimude ja haldjate demoniseerumist maaviljeluskultuurile omaseks nähtuseks ning rõhutab, et sellesse kultuuri kuulub samuti näkikujutelm. Hiidhaug seevastu on pärit kalastajakultuurist ning rahvausundis
1. Kristjan Raud Kristjan Raua (1865-1943), kes rasketele aegadele vaatamata üsna vanaks meheks elas, pärand kujutab endast enam kui pool sajandit kestnud aktiivset tegevust eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Lisaks loomingule tegeles ta aktiivselt pedagoogikaga, võttis osa muinsuskaitsetegevusest ja millegipärast armastas pidevalt avalikkuse ees sõna võtta erinevatel teemadel, mis teda isiklikult ei puudutanud. Kristjan Raud oli üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919 aastal. Tema rahvusromantilist ja müstilis-sümbolistlikku loomingut võrreldakse õigustatult Akseli Gallen- Kallela või Gerhard Munthe omaga 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mis tähendab loomulikult kiitust, sest viimased kaks olla kuulu järgi suured kunstnikud olnud. Kristjan Raua pliiatsi ja söejoonistused, mis moodustavad suure ja peamise osa tema taiestest, avaldavad muljet ja avardavad kindlasti vaataja fantaasiat. Eriti need rahvusromantilised, "Kalevipoja " tar...
Siiski mitte alati ei ole vaim tekkinud surnu hingest, vaimuks saavad ka loodusehinged, näit. metsahing võib võtta metsavaimu kuju. Loodushing iseseisva vaimuna omandab just inimkuju - näit. metsavaimu nähakse sammaldunud habeme ja rohelise mantlis vanamehena, veevaim paistab pikajuukselise naisena jne. Kaitsevaim Loodushingedest saavad vaimud ja vastavalt nende elutsemiskohtadele saavad neist nende kohtade hoolde- ja kaitsevaimud. Metsavaim kaitseb metsa, vetevaim veekogu, taevavaim on taeva päralt jne. Nii hakkab inimene kõikjal enda ümber nägema ja oletama vaime, kes tõusevad inimesest kõrgemale astmele, kellest oleneb inimese heaolu ja saatus. Kaitsevaime on kutsutud ka haldjateks ja jumalateks. Usk kaitsevaimudesse haldjatesse - jumalustesse toob kaasa ka ohvrikultuse. Toodi ohvreid küll merre, küll jõgedesse ja järvedesse, küll põldudel viljahaldjale. Loodushaldjatest kerkib eriti esile pikse roll, kellele ohverdatakse näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
