sortside viha. Keeletark küsis lindudelt teed. Kui oldi seitse ööd ja seitse päeva sõidetud hakkas torm ja udu vaibuma. Päike paistis ilusalt. Lõpuks hakkas paistma maa. Keeletark hakkas kuulutama: "Võõras rand." Kui saadi kaldale lähemale, hüppas Kalevipoeg vette ja ujus kaldale. Siis veeti laev nööriga kaldale. Laeva nöörid seoti kividele kinni. Hakati uurima, mis rand see on. Vares ütles neile: "See on Lapu rand." Hakati ringi vaatama ja leiti maja. Maja ees kedras neiuke lõnga ja laulis. Kui Kalevipoeg lähemale läks ja piiga teda nägi, põgenes ta. Tüdruku karjumise peale tuli taat vaatama, mis toimub. Kalevipoeg tutvustas ennast ja tunnistas taadi Lapu targaks. Kalevipoeg küsis talt: "Kas sa oskad juhatada mind sinna, kus maa ja taevas kokku saavad, kuhu päike läheb puhakama ja kuu kustub?" Lapu tark vastas: "Need, kes tahtnud ennem minna taeva ja maa kokku
Kalevipoeg oli uudishimulik mees ning ta tahtis teada, mis on maailmalõpus, seega ta otsustas sinna sõita. Ta lasi teha hõbedast laeva, mille nimeks sai Lennuk. Laev koos Kalevipoja ja teiste meestega hakkasid Soome poole seilama. Nad purjetasid mitu päeva ja ühel päeval märkasid maad. Nende mõtteis mõlkus kohe, et see ei saa olla Soome. Kui nad maale jõudsid, küsis keeletark lindudelt, mis koht see selline on. Vares vastastalle, et see on Lapu rand. Kalevipoeg võttis keeletarga teejuhiks ning läks saarelt inimesi otsima. Nad nägid talu ning läksid sisse. Seal elas Lapu tark. Kalevipoeg maksis Lapu targale, et too neid maailma lõppu viiks. Nii nad läksidki tagasi laeva. Lennuk purjetas veel mitu ööd ja päeva põhja poole, kui mehed märkasid Sädemete saart.Nad seilasid saare juurde ning läksid maale. Nad uurisid saart, kui järsku avastasid, et Kannupoiss on kadunud
Soome sortsid muutsid aga ilma tormiseks, mille tõttu ei teadnud tark tüürimeeski kus nad viibisid. Keeletark küsis lindudelt teed. Need soovitasid esimesele võõrale maale purjetada, mida nad peale tormi möödumist näevad, kui päike taas välja tuleb. Seitse ööd ja päeva seilas laev tormisel merel. Kui torm vaibus nägid nad kalda äärt. Kalevipoeg vedas laeva kaldale ning keeletark küsis sealsetelt lindudelt, mis rannaga tegu on. Linnud laulsid vastu, et nad on jõudnud Lapu randa. Kalevipoeg võttis kaasa keeletarga ning läksid võõrast kohta uurima. Leidsid talu, kus ees istus neiu, kes pidas Kalevipoega kosilaseks. Neiu kartis teda ning karjumise peale tuli välja vanataat, kes oli Lapu tark- nimeks oli tal Varrak. Kalevipoeg küsis tema käest teed maailmaäärele. Vanataat vastas, et maailmalõpp asub põrgus. Kui aga Kalevipoeg kodu poole suundub, siis oleks taat nõus teda aitama tee leidmisel
Soome sortsid muutsid aga ilma tormiseks, mille tõttu ei teadnud tark tüürimeeski kus nad viibisid. Keeletark küsis lindudelt teed. Need soovitasid esimesele võõrale maale purjetada, mida nad peale tormi möödumist näevad, kui päike taas välja tuleb. Seitse ööd ja päeva seilas laev tormisel merel. Kui torm vaibus nägid nad kalda äärt. Kalevipoeg vedas laeva kaldale ning keeletark küsis sealsetelt lindudelt, mis rannaga tegu on. Linnud laulsid vastu, et nad on jõudnud Lapu randa. Kalevipoeg võttis kaasa keeletarga ning läksid võõrast kohta uurima. Leidsid talu, kus ees istus neiu, kes pidas Kalevipoega kosilaseks. Neiu kartis teda ning karjumise peale tuli välja vanataat, kes oli Lapu tark- nimeks oli tal Varrak. Kalevipoeg küsis tema käest teed maailmaäärele. Vanataat vastas, et maailmalõpp asub põrgus. Kui aga Kalevipoeg kodu poole suundub, siis oleks taat nõus teda aitama tee leidmisel. Kalevipoeg aga ütles, et ta läheb siiski maailma lõppu ning
on teda nõus aitama. Ta lasi laeva hõbedast ehitada. Kui see valmis sai, nimetas Kalevipoeg selle Lennukiks. Ta kogus kokku meeskonna ja läks siis merd-mööda seilama. Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis küll raske ning tuuline torm ja selles süüdistati Soome sortse, kuid hiljem muutus ilm paremaks ning välja ilmus isegi päike. Pärast seitset ööpäeva sõitmist jõudis "Lennuk" Lapu ranna kaldale. Kalevipoeg sulpsas ennast vette ja ujus kaldale. Laev kinnitati nööride ja kividega rannale, et see rannalt minema ei uhuks ning siis mindi võõrast maad uurima. Nad leidsid ühe talu koos perega. Seal elas taat, kes lapse karjete peale välja kargas. Taadike ütles, et kõik, kes varem maailmalõppu otsima on läinud, on hukka saanud. Kalevipoeg tunnistas kohe taadi Lapu targaks. Tark oli tasu eest kohe nõus teedejuhatajaks hakkama.
Helen Kauksi 11c Bartolomeu Dias Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernão de Magalhães Umbes 1450-29.05.1500 Portugali meresõitja ja maadeavastaja 1488 purjetas Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatippu Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu. 1841.aastal saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Loo...
manatargad Uku kivile ja ohverdasid, et teekonnal õnne oleks. Enne koitu alustati teed põhjapoole, laulud suul. Kalevipoeg jagas käske ja laulis maailma saamise loo. *Päevi oli purjetatud juba mitu.Teejuhiks olid keeletargad, kes said juhiseid merelindudelt. Soome nõiad tõstsid aga tormi, tüürimees kaotas kursi ja nõnda 7 ööd ja päeva. Kui torm väsis tuli nähtavale võõras rand. Nad randusid ja läksid võõrsit uurima. Leiti üksik talu ketrava neiuga ja taadiga kel nimeks Lapu tark. Kalevipoeg talle MO jutu pajatas ja teed küsis. Lapu tark soovitas koju tagasi sõita aga Kalevipoeg tarka moosis temaga kaasa tulema ja nii ka läks. *Varrak ka kaasa võeti, kes nüüd tüürima hakkas. Korraga nad neelukohta sattusid, kust aga eluga pääsesid. Purjetades aga põhja poole Sädemete saar paistma hakkas. Sulevipoeg saarele ruttas, kuid siis pea laevale tagasi tulehaavu ravima tuli. Samal ajal ka Kalevipoeg ja kannupoiss saarele läksid, kus kannupoiss aga ära kadus
Kalevipoeg lasi laevale tuua laevamehi, sõjamehi, kasumehi, perepoegi, tarkasid, sõnamehi, tuuletarku, manatarku. Kui laev liikuma hakkas, hakkas Kalevipoeg laulma. Lennuk oli paar päeva purjetanud, kui Soome sorts lasi mõllavad tuuled lahti, Päikese ja taevatähed peitis udu sisse . Tänu tarkadele said nad edasi. 7 ööd ja 7 päeva olid nad sõitnud, kui Soome sortsid väsisid ja puhkasid tormide tekitamisest. Päike paistis ja maa hakkas paistma. Nad jõudsid Lapu randa. Kalevipoeg koos kolme seltsimehega käisid ees ja otsisid talu. Lõpuks leidsid ühe. Kalevipoeg astus sisse ja tunnistas taadi Lapu targaks, küsis sellelt, kuidas ta saaks ilmalõppu. Lapu taat lubas Kalevipoja koju juhatada, mitte edasi lasta, kuna paljud surid sellel teel. Lõpuks Kalevipoeg moosis taadi ära, ning see läks nendega kaasa. Mitu ööd ja mitu päeva liikus laev edasi, kuni lõpuks sattus lainte langul neelukohta. Targad tegid laeva külge peibutise
Fernão de Magalhães (1480 Sabrosa, Portugal 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Andmed tema reisist pärinevad peamiselt Antonio Pigafetta reisikirjast. Fernão de Magalhães sündis vaesunud aadliperekonnas Põhja-Portugalis Trás-os-Montesi provintsis. 10-aastaselt kaotas ta oma vanemad ja läks paaziks João II ja kuninganna Leonori õukonda. Ta sai seal hea hariduse. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada Francisco de A...
Seejärel võttis Kalevipoeg mõõga, varandusekotid ja tüdrukud õlale ning lahkus. Kalevipoeg pääses põgenema tagaajajate eest tänu sellele, et neid nõidus maa ta jalge all veeks. Olevipojaga hakkab Kalevipoeg linna ehitama ning saab linna valitsejaks. Piigad saavad kositud Alevi poegade poolt. Kalevipoeg laseb teha hõbedast laeva ning paneb sellele nimeks Lennuk. Mees tahab laevaga maailma otsa rännata. Teekonnal kohtab mees Lapu tarka Varrakut, kelle Kalevipoeg laevale kaasa võtab. Kihutades oma vägeva sõjaratsuga Assamalla lahingusse, läks Kalevipoeg esimest korda sõtta. Assamallas puhkeb verine mäss, kuid tänu kuninga abile said paljud surma ning eemale peletatud. Põrgukatla juures üritas härjapõlvlane mehi alt vedada, kuid Kalevipoeg sai temast võitu. Mehed nägid unenäos kauneid muruneidusid. Kalevipoeg läks tagasi allilma. Seal nägi ta ema vaimu, kes näpunäiteid jagas ning
valvama, kuid üks härjapõlvlane sõi kogu söögi iga öö ära. Selles oli Sarvik- taadi käsi mängus. Kalevipoeg rändas veel korra allilma. Sarvik- taat saatis talle põrgulised kaela, aga kangelane sai neist jagu. Sarvik- taat pidi Kalevipojaga kahekesi võitlema. Kalevipoeg sai Sarvik- taadist võitu ning sidus ta vööga kinni. Nüüd hakkas maal jälle õnnelik rahuaeg. Korraldati pidu, mille ajal astus tuppa Lapu tark Varrak ning nõudis Kalevi tarka raamatut. Ta sai oma tahtmise. Ühel päeval tulid jälle kullerid sõjakuulutustega. Kalevipoeg hakkas sõjaks valmistuma, mattis kõik varanduse ära. Mitmed lahingud võideti, kuid raudmeeste sõjariistad olid ka palju kahju teinud. Lahinguväljal leidsid otsa ka Sulevipoeg ja Alevipoeg. Kalevipoeg ise sattus oma mõõga juurde Kääpa jõkke. Mõõk lõikas Kalevipoja mõlemad jalad alt. Kangelane pandi nüüd valvama põrgu kaljuväravat.
Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk". Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa. Ringi hulkudes leidsid nad Lapu targa Varraku maja, keda kutsuti teejuhiks. Ta aitas neid neelukohtades oma kavalusega. Ta keelas neil minna Sädemete saarele kuid Kalevipoeg ja Olevipoeg olid vastu. Mindigi natukeseks saarele kuid ära minnes jäi Kannupoiss saare teise otsa parema elu peale. Kalevipoeg tahtis ka teada, miks seal nii hea on ja saatis oma käsilased vaatama, ülejäänud jäid magama. Neid äratas Hiiglaneitsi, kes pani mehed põlle sisse ja viis koju
piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk". Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa. Ringi hulkudes leidsid nad Lapu targa Varraku maja, keda kutsuti teejuhiks. Ta aitas neid neelukohtades oma kavalusega. Ta keelas neil minna Sädemete saarele kuid Kalevipoeg ja Olevipoeg olid vastu. Mindigi natukeseks saarele kuid ära minnes jäi Kannupoiss saare teise otsa parema elu peale. Kalevipoeg tahtis ka teada, miks seal nii hea on ja saatis oma käsilased vaatama, ülejäänud jäid magama. Neid äratas Hiiglaneitsi, kes pani mehed põlle sisse ja viis koju. Kodus proovis Hiiglataat
ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk". Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa. Ringi hulkudes leidsid nad Lapu targa Varraku maja, keda kutsuti teejuhiks. Ta aitas neid neelukohtades oma kavalusega. Ta keelas neil minna Sädemete saarele kuid Kalevipoeg ja Olevipoeg olid vastu. Mindigi natukeseks saarele kuid ära minnes jäi Kannupoiss saare teise otsa parema elu peale. Kalevipoeg tahtis ka teada, miks seal nii hea on ja saatis oma käsilased vaatama, ülejäänud jäid magama. Neid äratas Hiiglaneitsi, kes pani mehed põlle sisse ja viis koju. Kodus proovis
Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga) K Viru rand, Läänemaa, saar Soome lahes, Soome, tuuletarga talu, sepakoda, Saadjärve kallas, Kikerpära sohu, Pihkva, Kääpa jõgi, Koobas Endla järve ääres, põrgu, Põhjameri, Assamalla A Ennemuistsel ajal. T Elas kord Kalev, kes sai endale naiseks lese tütre Linda. Nad said kolm tugevat poega.
Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sp ning noorima Ap. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Op kosis ta(232-233). 16. Kp tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda,toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. soovitati ehitada laeva rauast, Kp lasi teha hõbedast, nimeks „Lennuk“.234-238 Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis laev Lapu kaldale(241-242) Saarelt leiab Lapu targa Varraku maja-kutsuti teejuhiks kelle palub endale Põrgu piiride kätte juhatajaks(243-245).aitas neid oma kavalusega ,Tänu Varraku tarkusele pääseti keerisest ning silmati sädemesaart(245) keelas neil minna Sädemete saarele, Kp ja Op olid vastu. Avastati, et kannupoiss on kadunud, lind teatas, et kannupoiss on näkineiu meelitusel soojas kohas ja õnnelik(246)Kp ja Sulev jäid Alevi valvel puhkama ning 6 meest läksid maad kuulama
Laeva viidi moon ja kutsuti reisikaaslasteks tarku ja abilisi. Kes said kaasa, olid rõõmsad, kes jäid maha, olid kurvad. Targad ohverdasid Uku kivil, et teekond õnnestuks. Enne koitu asus ,,Lennuk" teele, Kalevipoeg ise ülemaks targa tüürimehe kõrval. Kalevipoeg laulis sellest, kuids ilm oli loodud, kuidas loodi kuu ja päike. Soome sortsid puhusid mere tormama, nii et seitse päeva ei näinud meeskond ühtki meremärki, lõpuks sortsid väsisid ja kallas hakkas paistma. Oli jõutud Lapu randa. Kalevipoeg leiab rannalt talu, mille ees piiga ketrab ja laulab lugu, kuidas noorikule leitud kanast kuningatütar sirgus ja kuidas talle siis kosilasteks tulid kuu ja päike. Laulusse sekkub Kalevipoeg, piiga põgeneb. Ilmub taat, kes osutub Lapu targaks. Kalevipoeg küsib temalt teed ilma otsa. Lapu tark ütleb, et siit küll sellist teed ei leia. Need, kes otsinud ilma otsa, tühja tuult on tallanud. Tark soovitab tal koju tagasi pöörduda, kuid Kalevipoeg ei jäta jonni
Eelkõige on just Kalevipojale külge poogitud erinevad omadused, mis tulevad välja teose eri etappides teda proovile panevate sündmuste käigus. Väga ilmne on kangelase suur töömehe hing, mis kajastus näiteks rahva hüvanguks maad kündes või kaitsebarrikaadide ehitamises enne sõda. Tema kohusetundlikkus on ilme, kui ta astub mitmel korral oma rahva eest sõtta ja võitleb vapralt. Samuti oli ta inimesena küllaltki aus, sest antud lubadused täitis ta nii Soome Sepale kui ka Lapu Targale. Selline on ka eesti inimene töökas, kohusetundlik ja sõnast kinnipidav. Ometi pole keegi täiuslik ja sellepärast lisas ka Kreutzwald Kalevipojale negatiivsed jooni. Ta oli vahel eestlaslikult küllaltki kangekaelne ning ei tarvitsenud teiste nõuandeid tähele panna. Kangelasel tuli ka ette tormakust ja seda, et ta ei mõelnud otsuseid läbi. Need pahed tingisid teoses ka isa pärandist ehk Tarkuseraamatust ilma jäämise. Niimoodi ongi eeposesse lisatud
piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sulevipoeg ning noorima Alevipoeg. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Olevipoeg kosis ta(232-233). Kuueteistkümnes lugu (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. 234-254). Kalevipoeg tahab minna maailmalõppu vaatama ning laseb teha hõbedast laeva(234-238). Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis "Lennuk" kaldale(241-242). Saarelt leiab Lapu targa, kelle palub endale Põrgu piiride kätte juhatajaks(243-245). Tänu Varraku tarkusele pääses "Lennuk" keerisest ning silmati sädemesaart(245). Avastati, et kannupoiss on kadunud, lind teatas, et kannupoiss on näkineiu meelitusel soojas kohas ja õnnelik(246). Jõuti uuele maale. Kalevipoeg ja Sulev jäid Alevi valvel puhkama ning 6 meest läksid maad kuulama. Ööseks jäid nad kapsalehtede
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. ...
Sarvik taat aga kuulis kuidas Kalevipoja sammud põrguväravatele järjest lähenevad ja lähenevad,ning eelmine kohtumine polnud Kalevipojaga kõige meeldivam. Sarvik saatis Kalevipojale vastu kõige tugevamad sõjamehed ja kõige kõige tugevamad sõjamehed. Kalevipoeg aga lõi neid kõiki,ja võitis, ning ka sarviku aheldas ja vallutas. Rikkusega kodupoole minnes kohtas ta veel Alevipoega,kes Kalevipoega juba 3 nädalat juba oodanud. Kalevipoeg aga korraldas uhke peo,kui orraga Lapu tark Varrak tupa astus ja nõudis oma lubatud tasu-vana raudkaantega raamat,mis Kalevipoja isa ise oli terve oma elu jooksul palju tarkusi tallele pannud. Raske oli Kalevipojal sellest raamatus loobuda,kuid mehe sõna on mehe seõna.Ning Kalevipoeg loovutas raamatu Varrakule,kes nüüd kullaga ning raamatuga kodu poole tüüris. Ühel päeval tulnud aga raudmehed Viru randa muljuma ja rahupõlve rikkuma. Kalevipoeg hakkas sõda ette valmistama,mattis sisse kallid varandused,sidus mõõga
Pidades end võimsamaks kui Sarvik, ei lahku ta allmaailmast enne kui Sarviku võidab. Alistanud nende peremehe, läheb Kalevipoeg tüdrukutega minema. 15. lugu Sarviku kälimees ajas teiste põrgusellidega minejaid taga. Kalevipoeg tegi nõiavitsa abiga silla ette ja vee selle taga ning põrgutegelased ei saanud sellest üle. Piigad, kes allmaailmast kaasa võeti, kositi vendade poolt. 16. lugu Kalevipoeg tahab minna maailma lõppu ning laseb omale raudlaeva nimega ,,Lennuk" ehitada. Jõudes Lapu randa tahab ta teada kõige lühemat teed. Üks tark nimega Varrak käsib Keiu Kaur tal ettevaatlik olla, sest sel teel ootavad teda kõiksugused hädaohud, kuid viimaks nõustub ta teejuhiks minema. Rajal ootas neid palju takistusi, kuid Kalevipoeg läks vapralt edasi, kuni jõudis penilaste maale, kes hoiatasid teda, et eluga nad ei pääse. Seepärast jätsid nad retke pooleli ning pöördusid koju
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idama...
Kool Nimi klass Õpimapp Maadeavastajad ja reisimehed Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi..................................................................................
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu ...
See`p see sõjasellikesta, Kallist rauda kurvasteles. Mõõka leinab mehekesta, Peremehe pojukesta. Mõõga lausumine · Tuleb korra tulev-päevil Parema põlve pidudel Minuvääriline meesi, siisap, mõõka, sõbrakene, Tõuse laintest tuhinalla, Veere ise veesta välja Vapra käele vaderiksi! Kui aga juhtub kõndidessa Jalakanda pistma jõkke, Kes sind enne isekannud: Siisap, mõõka, sõbrakene, Murra jalad tal mõlemad Varrakule palga lubamine · Lapu tarka laulis vastu: "Lisa peale lusti pärast, Pane palgaks peale hinna, Mis sul kodus kütkessa Seina küljes seisnekse!" Kalevite kallim poega Tõoteles täitaneda, Külamehel kütkendatud ahelate arvulise Meeleheaks veel peale panna. Varrakule tasumine · Kalevite kallis poega Sõbra keelust hoolimata Laulis aga lustilikult: "Kui ka kallist seisaks kirjas, Teadmata tululikku, Tõotust mees peab tasumaie: Sarvest härga, sõnast meesta! Õpeteleb muistne sõna."
Vastuse annab kiviviskevõistlus. Kalevipoeg sai kuningaks. Ta hakkab tööle: künnab põldu, asub linna ehitama ja toob selleks peipsi tagant laudu. Teda püüab takistada allmaailma valitseja Sarviku kannupoisid- sortsid. Kalevipoeg võitleb nendega aeg-ajalt. Ühes võitluses kaotab ta sortside süül mõõga Kääpa jõkke. Kalevipoeg aga toimetab edasi: sõidab koos kaaslasega maailma otsa. Reisil olles annab ta oma isa tarkuseraamatu Lapu targale Varrakule (viga). Ta laskub allilma ja võitleb seal sarvikuga, paneb sarviku ahelasse ja päästab põrgu vangis olud piigad. Võitleb maapeal oleva vaenlastega, annab juhtimise üle Olevipojale ja peitub ise metsaüksindusse. Jõuab kääpa jõele. Mõõgal on peal soome sepa needus ja seetõttu lõikab ta kalevipojal jalad alt. Kangelane sureb ja tema vaim tõuseb taevasse. Eepose lõpus valvab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
