b) Et parv ei vajuks sügavamale kui 15 cm, võib maksimaalne hobuste arv olla 3. 11. Vedrukaaluga mõõdeti keha massi ning saadi kahes erinevas olukorras tulemused: a) kui keha kaaluti õhus, siis näitas näidik 2,0 kg; b) kui aga keha sukeldati vette, siis saadi tulemuseks 1,5 kg. Miks tulemused erinesid ning milline tulemus on õige ja milline on keha tihedus? kaalu näit õhus N õ = 2 kaalu näit vees N v = 1,5 vee tihedus v = 1000 kg m3 keha tihedus k = ? Lahendus Vedrukaalu näit N sõltub keha kaalust. Kaal on keha poolt riputusvahendile mõjuv jõud. Kui keha kaalutakse õhus, on see jõud võrdne raskusjõuga Põ = mg . Kui raskuskiirendus g lugeda konstantseks, siis saab vedrukaalu gradueerida massi ühikutes ning kaalu näit õhus võrdub P P keha massiga N õ = õ = m . Kaalu näit vees N v = v , kus keha kaal vees Pv = Põ - Fü . Vees g g
Raskuskiirendus e. vabalangemis kiirend. Raksuskiirendus sõltub geo. Laiusest ja kõrgusest , tema standardväärtuseks on võetud 45*N Merepinnal. Gn=9.80655 m/n2 Gravitatsiooni seadus : Newton tuli järeldusele , et tõmbejõud mõjuvad kõikide kehade vahel. Ta nim neid jõude gravitatsioonijõududeks. ja tegi avastuse , mida nim. Newtoni ÜlemaailmseksGravitatsiooni Seaduseks Maakülgetõmbejõud e. keha raskusjõud. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus Keha kaalu saab mõõta vedrukaalu külge riputamise Teel. Keha liikumishulgaks nim. keha massi ja kiiruse korrutist. Liikumishulk kiirusesuunaline vektor ja tema mooduli ühik on 1KG*M / s Suletuks nim. süsteemi , kui sinna kuuluvad kehad on vastastik mõjus ainult oma vahel ja süsteemi Väliste kehade mõju võib jätta arvestamata. Liikumishulga jäävuse seadus : Suletud süst. Kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline Summa on nende kehade igasugusel vastastik mõjul jääv.
aeg. Keha võib ümber kukkuda, kui ta üritab oma liikumise kiiruse muutumatuna säilitada. See tähendab, et keha püüab säilitada liikumist ja paigalseisu. Nagu öeldakse: ,, Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.'' Keha Inertsust väljendatakse massides. Mida inertesem on keha, seda suurem on keha mass. Massi mõõdetakse kaaludega: kangkaalude ja vedrukaaludega. Kaalud on tasakaalus, kui Maa tõmbab ühesuuguse tugevusega nii kaalutavat eset kui kaaluvihte. Raskusjõu tõttu venib vedrukaalu verdu rohkem välja, mida suurem on keha mass. Elastsusjõud. · Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. · Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. · Defarmatsioon on elastne , kui keha esialgne kuju taastab ja plastiline,kui ei taastu · Elastset keha saab venitada,kokku suruda ja väänata. · Elastsusjõudu saab mõõta dünamomeetriga.
Ühet aeru tõmmata ühte pidi ja samal ajal teist vastassuunas. 8. Kas keha kaal ja raskusjõud on samased mõisted? Ei, üldiselt mitte, ainult siis kui keha liigub ühtlaselt. Keha kaal näitab, kui suurt jõudu avaldab keha pinnale, millel ta paikneb. Kui keha ei liigu Maa radiaalsuunas ühtlaselt, siis erineb keha kaal kehale mõjuvast raskusjõust. Näiteks liikumist alustavas langevas liftis on keha kaal väiksem raskusjõust. 9. Kas vedrukaalu näit oleneb sellest, kus keha kaalutakse, kas Tallinnas või ekvaatoril? Vedrukaal näitab ekvaatoril vähem. Sellel on kaks põhjust. Esiteks, Maa pole ideaalne kera vaid on veidi lapiku kujuga. Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooniseaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem. Teiseks, Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim,
või kaaluviht ettenähtust veidi raskem. Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused. Näiteks saavad käsitsi aega mõõtvad finišikohtunikud veidi erinevaid tulemusi, kuna nende reageerimiskiirus on erinev. Osutiga mõõteriistalt näidu lugemisel tekkiv subjektiivne viga võib olla tingitud aga valest vaatenurgast. Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused. Näiteks üleskeeratava vedrukella käiku mõjutab temperatuur ja vedrukaalu näit sõltub Maa külgetõmbe jõust, mis eri paikades veidi erinev on. Mõõtmise aluseks oleva teooria ebatäpsused. Näiteks traati läbiva voolutugevuse mõõtmise aluseks võetav Ohmi seadus (I = U/R) ei pruugi olukorras, kus traat voolu toimel kuumeneb, täpselt kehtida. Kasutatavate konstantide ebatäpsused. Näiteks arvutustes kasutatav arv π või vaba langemise kiirendus pole täpsed. Mõõtmise absoluutne viga - tegeliku ja mõõdetud suuruse vahe.
läbinud elektrilaenguga. 8. Vedrukaal näitab ekvaatoril vähem. Sellel on kaks põhjust: 1)Maa pole ideaalne kera, vaid on veidi lapiku kujuga. Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooni- seaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem. 2) Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim, mistõttu erineb pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ekvaatoril Tallinna omast ja vedrukaalu näit peab olema Ekvaatoril väiksem. Kõige olulisem mõjur on aga ekvaatori temperatuur. Temperatuuri kasvades esemed paisuvad, st nende ruumala kasvab. Ent atmosfääris mõjub kehale üleslükkejõud (nagu veeski). Nüüd kui ese paisub, siis talle mõjuv üleslükkejõud kasvab ja raskusjõu mõju väheneb. 1 1 f= = =0,5 Hz 9. 2 l / g 2 1/ 9,8 , mis tähendab, et ta teeb 0,5 võnget sekundis 9.PILET 1
Jõud Kui hoiate käes sokolaaditahvlit, mille mass koos pakendiga on 102 g, siis arendavad käelihased jõudu 1 N. Jõuühikule antakse täpne definitsioon keha liikumise alusel. 1 N on jõud, mis ühekilogrammise massiga kehale mõjudes suurendab selle kiirust 1 s jooksul 1 m/s võrra ehk annab sellele kiirenduse 1 m/S2 . Jõu mõõtmiseks võib kasutada vedrudünamomeetrit ehk vedrukaalu. 31.10.2011 7 Töö Tööd tehakse (füüsikalises mõttes) siis, kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud. Kui kehale mõjub kogu tee s ulatuses jääv jõud Fs, siis avaldub töö järgmiselt: A = Fss Tööd mõõdetakse njuutonmeetrites (N×m). Seda tööühikut nimetatakse dzauliks (1 J) 1N×m = 1 J. 31.10.2011 8
Potentsiaal: ( Silde 1974, 151-152 ). 65 1.2.2.4 Aeg ja ruum gravitatsiooniväljas Siin on meil nurkkiirusega pöörlev tasand. Inertsiaalsüsteemis telje ja tasandi lõikepunkt O ei liigu. Selles mõõdetakse nurkkiirust. Kiirendus r2 on suunatud selle punkti O poole. Nii on see igal punktil, mis asetseb tasandil ja tasandi punkti kaugus punktist O on r. Punktmass on riputatud vedrukaalu otsa, et see pöörlevast tasandist minema ei lenda. See aga näitab punktmassi kaalu ehk F = mr2. Vastavalt inertse ja raske massi samasusele võib punktmassi vaadata ka kui paigalseisvana. Seega mõjub punktmassile gravitatsioonijõud F ja järelikult eksisteerib gravitatsiooniväli pöörleval tasandil, mille jõud suureneb eemaldudes punktist O. Raadiuse suunas aja aeglenemist ja pikkuste lühenemist ei toimu pöörleval tasandil, kuid vastupidiselt ristsuunas aga need esinevad:
annaabi.ee 
