tulemuseks 1,5 kg. Miks tulemused erinesid ning milline tulemus on õige ja milline on keha tihedus? kaalu näit õhus N õ = 2 kaalu näit vees N v = 1,5 vee tihedus v = 1000 kg m3 keha tihedus k = ? Lahendus Vedrukaalu näit N sõltub keha kaalust. Kaal on keha poolt riputusvahendile mõjuv jõud. Kui keha kaalutakse õhus, on see jõud võrdne raskusjõuga Põ = mg . Kui raskuskiirendus g lugeda konstantseks, siis saab vedrukaalu gradueerida massi ühikutes ning kaalu näit õhus võrdub P P keha massiga N õ = õ = m . Kaalu näit vees N v = v , kus keha kaal vees Pv = Põ - Fü . Vees g g mõjuv üleslükkejõud Fü = vVk g , kus v on vee tihedus ja Vk keha ruumala. Kui keha tihedus on k , siis keha mass m = kVk ja kaal õhus Põ = kVk g . Kirja pandud seostest Pv = Põ - Fü
Raskuskiirendus e. vabalangemis kiirend. Raksuskiirendus sõltub geo. Laiusest ja kõrgusest , tema standardväärtuseks on võetud 45*N Merepinnal. Gn=9.80655 m/n2 Gravitatsiooni seadus : Newton tuli järeldusele , et tõmbejõud mõjuvad kõikide kehade vahel. Ta nim neid jõude gravitatsioonijõududeks. ja tegi avastuse , mida nim. Newtoni ÜlemaailmseksGravitatsiooni Seaduseks Maakülgetõmbejõud e. keha raskusjõud. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus Keha kaalu saab mõõta vedrukaalu külge riputamise Teel. Keha liikumishulgaks nim. keha massi ja kiiruse korrutist. Liikumishulk kiirusesuunaline vektor ja tema mooduli ühik on 1KG*M / s Suletuks nim. süsteemi , kui sinna kuuluvad kehad on vastastik mõjus ainult oma vahel ja süsteemi Väliste kehade mõju võib jätta arvestamata. Liikumishulga jäävuse seadus : Suletud süst. Kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline Summa on nende kehade igasugusel vastastik mõjul jääv.
Jõud looduses (10c) 1. Keha seisab paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. 2. Keha kiirus võib muutuda vaid mõne teise keha mõjul. 3. Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest. 4. Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikese massiga keha kiirus. Hõõrdumine. Hõõrdumine jaguneb 3-ks liikmeks: Hõõrdejõud 1.Hõõrdumine esineb libisemisel. 2.Seisuhõõrdumine. 3.Veerehõõrdumine esineb veeremisel. Hõõrdejõud esineb sel juhul, kui üks keha rõhub teisele. Kehad peavad kindlasti kokku puutes olema. Liuge-ja veerehõõrdejõud. Nende kehade pinnad pole iseaalselt siledad vaid krobelised. Seetõttu jäävad pinnakonarused libisemisel üksteise taha kinni. Liug ja veerehõõrdejõud on alati keha liikuseimisega vastassuunaline. Hõõrdejõu suund on kokkupuutuvate kehade pinnaga parallelne. Hõõrdejõud, mis takistab keha liikumishakkamist nim. seisuhõõrdejõ...
Ühet aeru tõmmata ühte pidi ja samal ajal teist vastassuunas. 8. Kas keha kaal ja raskusjõud on samased mõisted? Ei, üldiselt mitte, ainult siis kui keha liigub ühtlaselt. Keha kaal näitab, kui suurt jõudu avaldab keha pinnale, millel ta paikneb. Kui keha ei liigu Maa radiaalsuunas ühtlaselt, siis erineb keha kaal kehale mõjuvast raskusjõust. Näiteks liikumist alustavas langevas liftis on keha kaal väiksem raskusjõust. 9. Kas vedrukaalu näit oleneb sellest, kus keha kaalutakse, kas Tallinnas või ekvaatoril? Vedrukaal näitab ekvaatoril vähem. Sellel on kaks põhjust. Esiteks, Maa pole ideaalne kera vaid on veidi lapiku kujuga. Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooniseaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem. Teiseks, Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim,
või kaaluviht ettenähtust veidi raskem. Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused. Näiteks saavad käsitsi aega mõõtvad finišikohtunikud veidi erinevaid tulemusi, kuna nende reageerimiskiirus on erinev. Osutiga mõõteriistalt näidu lugemisel tekkiv subjektiivne viga võib olla tingitud aga valest vaatenurgast. Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused. Näiteks üleskeeratava vedrukella käiku mõjutab temperatuur ja vedrukaalu näit sõltub Maa külgetõmbe jõust, mis eri paikades veidi erinev on. Mõõtmise aluseks oleva teooria ebatäpsused. Näiteks traati läbiva voolutugevuse mõõtmise aluseks võetav Ohmi seadus (I = U/R) ei pruugi olukorras, kus traat voolu toimel kuumeneb, täpselt kehtida. Kasutatavate konstantide ebatäpsused. Näiteks arvutustes kasutatav arv π või vaba langemise kiirendus pole täpsed. Mõõtmise absoluutne viga - tegeliku ja mõõdetud suuruse vahe.
läbinud elektrilaenguga. 8. Vedrukaal näitab ekvaatoril vähem. Sellel on kaks põhjust: 1)Maa pole ideaalne kera, vaid on veidi lapiku kujuga. Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooni- seaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem. 2) Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim, mistõttu erineb pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ekvaatoril Tallinna omast ja vedrukaalu näit peab olema Ekvaatoril väiksem. Kõige olulisem mõjur on aga ekvaatori temperatuur. Temperatuuri kasvades esemed paisuvad, st nende ruumala kasvab. Ent atmosfääris mõjub kehale üleslükkejõud (nagu veeski). Nüüd kui ese paisub, siis talle mõjuv üleslükkejõud kasvab ja raskusjõu mõju väheneb. 1 1 f= = =0,5 Hz 9. 2 l / g 2 1/ 9,8 , mis tähendab, et ta teeb 0,5 võnget sekundis 9.PILET 1
Jõud Kui hoiate käes sokolaaditahvlit, mille mass koos pakendiga on 102 g, siis arendavad käelihased jõudu 1 N. Jõuühikule antakse täpne definitsioon keha liikumise alusel. 1 N on jõud, mis ühekilogrammise massiga kehale mõjudes suurendab selle kiirust 1 s jooksul 1 m/s võrra ehk annab sellele kiirenduse 1 m/S2 . Jõu mõõtmiseks võib kasutada vedrudünamomeetrit ehk vedrukaalu. 31.10.2011 7 Töö Tööd tehakse (füüsikalises mõttes) siis, kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud. Kui kehale mõjub kogu tee s ulatuses jääv jõud Fs, siis avaldub töö järgmiselt: A = Fss Tööd mõõdetakse njuutonmeetrites (N×m). Seda tööühikut nimetatakse dzauliks (1 J) 1N×m = 1 J. 31.10.2011 8
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
